Vikerraadio. Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja tere kuulama Rahva teenreid, mis tavapäraselt võtavad kokku lõppeva nädala sündmusi ja täna oleme siin koosseisus. Duo Eesti ekspressist, Sulev Vedler ja Mikk Salu ning Lauri Hussar vikerraadiost ja lõppeval nädala kohta tuleb loomulikult öelda, et Eesti elu läheb üha huvitavamaks, et maksutõusude ja koalitsiooni lubaduste katteallikate teema kõrval loomulikult julgeoleku teemad on olnud väga teravalt fookuses, aga sel nädalal täpsemalt eile nägime, kuidas poliitiliste otsuste tuules rullus lahti ka diskussioon mis kindlasti paljude arvates aitab mõtestada ka seda, kuidas siis otsused sünnivad ja kuidas käituvad otsustajad ja lisaks on fookusesse tõusnud ka riigiametites töötavate nõunike roll ja nende kasutamine. Ning sellest me saate alguses rääkima hakkamegi. Sellel nädalal on tulnud uudiseid ka president Toomas Hendrik Ilvese kohta, aga sellest me räägime saate teises pooles. Lühidalt. Ja loomulikult hakkame siis rääkima sellest, mis kõige rohkem on sellel nädalal leheruumi pakkunud. Jaa jaa. Viimase päeva põhjal ja viimase 200 põhjal on on huvi keskmes nüüdseks juba endise peaministri nõunikku Ruta Arumäe Postimehes avaldatud arvamusartikkel, milles ta on öelnud et riigi Andrus poliitikat juhitakse meil Exceli tabelitega, liites kokku vaid kulusid ja tulusid, mitte keegi ei analüüsi, nende sammude laiemaid tagajärgi ja, ja teine, Ruta Arumäe lause on samuti leidnud väga laia käsitlemist. Ta ütleb oma arvamusartiklis, et peaminister ei tahtnud tema nõu kuulda. Milliseid mõtteid see artikkel, arvestades, et väga terava kriitika alla on sattunud siin ka mitmed valitsuskoalitsiooni leppe punktid, kus kus on just samasuguse kriitika alla langenud valitsuskoalitsiooni otsused, et millist, milliseid mõtteid see Ruta Arumäe seisukohtadest tekkinud. Tere, mina olen Sulev Pinoars Ruta Arumäe, saanud hakkama ühe huvitava asjaga, ta on pannud sellele valitsusele nime. Ajaleht Postimees püüdis seda valitsust ikka nimetada kõhklusliiduks. Peaminister rääkis visadus liidest. Arumäe on teinud temast exceli valitsuse. Selles mõttes mingi mõju tal kindlasti on. Ma tuletan meelde, et mõni nädal tagasi, kui Ekspressis arutasime, et kes või mis võiks persoonist saada, siis pakkusin välja, juba võiks exceli tabel olla persoon. Jah, et omas kontekstis see see asi kindlasti on olemas, aga et kas need Exceli tabel on midagi imelikku kui ma mõtlen oma isiklikule elule siis näiteks, kui ma lähen suvel kuhugi liisule perega, ma kasutan Exceli tabelit. Et kõigepealt panen paika oma eesmärgid, kus ma tahan käia, siis ma vaatan, et nii ajaliselt kui ka rahaliselt, et kus ma ööbin, kuhu ma tahan minna. D mingi eelarve, eelmine aasta remontisin korterit, pank ütles ka, palun saada Exceli tabel, et mida sa siis mille jaoks sa tahad midagi kulutada? Tulud-kulud kirja, et minu meelest ka riiki juhitakse täpselt sama moodi, et kõigepealt ka nüüd koalitsiooni partnerid panid kirja oma soovid, mida nad tahavad teha. Seejärel võeti kasutusse Exceli tabel, et kas neid kus, kus tulud, kulud, et kas need soove saab ka rahuldada, see on täiesti normaalne, et Exceli tabelit kasutatakse. Ma olen käinud isegi aja Osanalüütigi analüütikutel ja majandusanalüütikas laiemalt on Exceli tabel ju ju põhiline tööriist, millega töötatakse ja et ilma Exceli tabelit ei ole üldse võimalik kulusid-tulusid kokku lüüa. Ma olen käinud isegi hääl ajakirjandus sellisel kursusel, kus õpetati lugusid kirjutama Exceli tabeli põhiselt. Üks hästi tuntud ajakirjanik Hollandist õpetas sellist asja. Et aga praegu me lähme muidugi sinna. See jutt liigub exceli tabeli peale, et see läheb natukene aega asjast mööda, see jalad. Et ei olnud exceli tabeli kiitmine või Laidmine tegelikult Ruta Arumäe eesmärk. Ruta Arumäe eesmärk, kui me nüüd võime selle sõnastada ja see sõnum võis ja, ja on ka selles, et Ruta Arumäe üritas mõista nõnda, et riigil puudub, puudub ettevaatav majanduspoliitika, et ma lubasin sellest sellest pigem välja küll sellise hoiaku viigide otsesõnu oma artiklis päris nii ei öelnud, aga ta lihtsalt ütles, et puuduvad otsuste juures sageli mõjuanalüüsid ja seetõttu see, see kõik on, kõik on, on. Tema hinnangul on pisut suvaline Ja noh, mina lugesin sealt artiklist välja ka seda, sellist isiklikku rahulolematust ja mingis mõttes on see teema, aga nagu ma ka enne saadet ütlesin, noh mul on see kuidagi ebamugav, sest mina ei ole seal kohal olnud nendel nõupidamistel ja ja koosolekutel ja mina ei tea, kas Ruta Arumäe andis nõu, mida ja andnud nõu, kas ta tegi suu lahti või teinud suu lahti, et. On olemas üks selline paber, mille nimi on riigieelarve eelarvestrateegia, seda võtab riik vastu iga aasta kevadel, teine paber on siis koalitsioonileppe põhimõtteliselt seal parteid ütlevad, et mida nad tahavad teha siis eelarve strateegiasse ja juba ametnikud kinnitasid, mida me saame teha ja mis see maksma läheb. Et selles mõttes selliseid pabereid on olemas. Kahjuks reaalne elu ja need paberid ei lähe alati koka mitte kunagi riiki arvestada sellega, et võib tekkida äkiline kriis, nagu oli 2008. 2009. aastal. Trikid ei arvestas selliseid variante. Aga samas ma ikkagi tulen veel selle ettevaatava majanduspoliitika juurde tagasi, et et kas, kas pigem ei ole ikkagi põhjus ju laiemalt selles, et et ta artikli sõnum viitab sellele, et sellisel kujul sellisele valitsusele nõu andes ei tunne inimene ennast hästi, sest Haagi tema tõekspidamistega, seetõttu ta pidas ka õigemaks ametist lahkuda. Ja, ja ikkagi põhjus peitub selles, et, et need majanduspoliitilised valikud, mida see valitsus on langetanud, ei ole päris sellised, mida, mida Ruta Arumäe heaks kiidab ja, ja see on olnud siis see põhjus, miks, miks Ruta Arumäe Lahkunud kas seal sees on nagu põhjus, see valitsus, okei, see valitsus on lühikest aega olnud, aga ütleme, see valitsus selles kõige laiemast reformierakondlikust tähenduses on olnud võimul väga-väga kaua aega ja on seda majanduspoliitikat täpselt selliste ajanud juba väga, väga kaua aega 10 aastat ja tuletan meelde, et Ruta aru Me ei olnud mitte selle valitsuse majandusnõunik, kri, peaminister, büroo, majandusnõunik ja eelmise valitsuse ajal see valitsus alles hakkab oma tegusid tegema. Et selles mõttes ta pidi, nagu ta oli, mingis mõttes teadmata, tuleb nagu töötavasse masinavärki. Jah, ta oli nõunik selles valitsuses, mida eestlased ütlesid jess, see äge valitsuses, seal on palju naisi, selle kihvte uusi tegelasi. Tali selle valitsuses. Okei, aga, aga Ruta Arumäe juhtis tähelepanu sellele, et et analüüse ei ole, otseseid tehakse exceli tabelist lähtuvalt ehk siis, et kas tulud-kulud kokku tulevad ja, ja sealt võis välja lugeda ka näiteks varjatud kriitikat või noh, seal otsene kriitika ju ka ju ka näiteks kütuseaktsiisi tõstmise osas, et, et see oli ju väga selgelt välja toodud, et, et selline selline otsus ja, ja sellise otsuse mõjude hindamine ei ole olnud piisavalt põhjendatud. Okei, mida seal artiklis ei olnud, olid? Mina, ei saanud aru, mis olid need nutikad ettepanekud, mida tema välja pakkus ja mida siis ei kuulatud? Selleks, et kriitikat teha, sa pead alati näitama, mida sa välja pakkusid, mida ei võetud vastu. See jäi vähemalt minule nagu selgusetuks. Eilsel artiklis lihtsalt ei olnud seda. Ja kui, kui see vastab tõele, mida siin inimesed, kes on seal noh, nendel koosolekutel istunud, siis nemad ütlevad, et Ruta Arumäe teinudki mingeid ettepanekuid. Ma olen kuulajatega pakkunudki midagi. Kuulnud, et juba tema tööleminek esimene kohtumine seal peaministriga ja tema endise majandusnõunikuga lõppes sellega, et nad läksid tülli. Nad ei olnud just kõige meeldivam alguse, ega see lõpp ei ole samamoodi väga meili. Ma ise kirjutasin selle. Selle teated. Ruta Arumäe lõpetab pärast neljakuulist. Ametisolekut oma oma tööks silmus meie sahinat. Rubriik me nüüd jääme sellesse teemasse ikkagi kinni, et aga, aga samal ajal kui, kui sõnum on see, et meil puudub ettevaatav majanduspoliitika, siis lihtsalt nõus olla, et, et kas te näete, et meil on peale selle, et meil on eelarve tasakaalu printsiip väga selgelt tagatud või meile üritatakse seda jälgida või et, et see, et eelarve miinus ei läheks väga suureks, et see ei saa olla, ju see on, see on konkreetset ajahetke arvestatav majandus, poliitika, aga, aga milline on meie majanduspoliitika siin, ütleme 50 aasta pärast, kuidas, kuidas ühel hetkel pöörata see asi kasvule mida tekitada uute väärtuslikumate töökohtade loomiseks ja nii edasi, et kas me seda täna nagu väga palju näeme selles majanduspoliitikas, mida meil viljeleb? Osaliselt võib selle sellega nõus olla, aga minule tundub, et sa loed sellest artiklist välja liiga palju või sa ise ütlesid ennem, et siin otseselt kirjas olen ma seda tähendab, ma loen. Ma loen sellest artiklist välja seda, mida ma tahan sealt lugeda. Täpselt seda ma tahan öelda, et mulle mulle see artikkel mingis mõttes väga meeldis, sest see oli kuidagi hästi kirjutatud. Aga mulle ei meeldinud ka see, et ta oli kuidagi kuidagi liiga isiklik ja kuidagi nagu niimoodi noh, mingisuguses detailides taktikas, aga ma ei, ma oleks tahtnud teada, mida siis Ruta Arumäe tahab või mis seal nagu, mis see tema visioon. Mina ka tahaksin neid üksnes positiivse programmi näha, et kuidas, kuidas siis peaks riiki juhtima, et missugused on need tema ettepanekud, siis oleks veel kihvtim see asi, et sellel juhul mõjus asi ainult sellised mustades toonides, vaid on ka selliseid helgemaid, roosasid asju, siis me näeme seda. Et kui kihvt võiks meie elu olla. Et lihtsalt mind nagu häirib et see artikkel ise ja selle järgi debatt nagu keelab selle üle, kas keegi andis nõu, kas keegi andnud nõu, kas keegi tegi mingil koosolekul suu lahti, kus keegi ei teinud ja noh, ausalt öeldes mind ei huvita see. Pealegi Eesti majandus kasvab, tõsi küll, ta ei kasva nii kiiresti, kui me tahame. Omaette küsimus on muidugi ka see, et mis on nõuniku roll, et need nõunike on ka väga erinevaid? Mõned nõunikud on sellised, keda me kutsume juhtmeteks. Ehk nad tegelikult teavad koordineerima erinevate asutuste vahelist sellist suhtlust. Või siis või siis partei ja ministri vahelist suhtlust ja millised need poliitilised nõunikud, aga, aga ka selline, ütleme, mittepoliitiline nõunik peab siiski ametkondadevahelist suhtlust koordineerima ja korrutama. Arumäe ütleb, et näete, et ma pidin tegelema teemadega, mis on juba tööplaanis sees, aga see ongi nõuniku töö. Ta peab üle vaatama, et et missugust mõju näiteks tulevased seadused seaduseelnõu siis avaldavad ja andma selle kohta oma arvamuse. Aga kuidas sa hindad seda, et siin on pisut arutletud ka selle üle, et kui sa tuled erasektorist avalikku sektorisse, siis ühel hetkel see, kuidas avalik sektor toimib, tekitab sinus üllatust või hämmastust, et avalik sektor töötab sellise suure laeva kombel, et pannakse mootorid tööle, siis hakkab vaikselt liikuma ja väga, väga vaevaliselt. Ühel hetkel võtab hoo üles erasektorist tulnud inimesed üsna tihti ütlevad avaliku sektori kohta, et kannatus kipub katkema. Kas see, et erasektor suudab kiiresti teha suunamuutusi, on, on väga paindlik ja nii edasi ja seda me ühel hetkel avalikus sektoris piisavalt ei näe, et kas ka see võib olla ühel hetkel ühe erasektorist tulnud inimese puhul puhul arusaadav, miks, miks tal neli kuud? Ma ei tea, me võime väga kiiresti väga-väga-väga, palju inimesi tuleb erasektorist ja jäävad riigisektorisse, on väga rahul ja noh, et see erasektori riigisektori võrdlemine, et noh, ma saan aru sellest, aga viljatu nagu viljatu nagu võrdlemine Siin kehtib see reegel, et noh, suurt laeva sa ei saa väga äkitselt pöörata. Ja riigihirm. Ma ei ole kunagi riigisektoris töötanud, ma olen kogu aeg erafirmades töötanud, ma, ma olen näinud, et ega erafirmades need muutused ei käi ka sugugi niimoodi vupsti. Et mõned asjad võtavad ikka aastaid aastaid aega, lihtsalt inimloomus on selline. Ja pealegi mõtlen, et ta ütleb, et Ruta Arumäe nõuniku nõue võetud kuulda, et ma mõtlen, kes seal eelnevate nõunikud olid. Maris, Lauri, kas tema nõuga siis absoluutselt nagu ei võetud kuulda või siis Aare Järvan, et Aare Järvan haritud meeste asjalik, tark ega Andrus Ansip ei võtnud seda Brüsselisse niisama kaasa selliseks kaasa koogutajaks ikka võttis selle töötegijaks. Et järelikult seal oli selliste inimestevahelisi lahkhelisid, tekkis lihtsalt ei olnud klappi. Mõnikord mõnel mõnedel inimestel ei ole klappi, nad tunnevad ennast mingis organisatsioonis ebamugavalt. Nojaa, aga teil need juhitavale teemat kõrvale, mina ikkagi üritan rääkida sellest, et et Ruta Arumäe kriitika oli seotud exceli tabeliga seoses sellega, et, et tulud-kulud üritatakse tasakaalus hoida ja et puudub ettevaatav majanduspoliitika. Et see oli, see oli ikkagi minu hinnangul see, see keskne osa sellest, sellest artiklist. Ja, ja see on nüüd see temaatikaga, millega laiemalt seoses viimase koalitsioonileppega ühiskonnas tegeletakse, kuigi jah, keskendutakse üksikutele nüanssidele mis milleks anne, kütuseaktsiisi tõus, majutusele, asutuste käibemaksu erisuse kaotamine ja nii edasi. Meil olid äsja just valimised ja partiipaksid kogu aeg välja, mis oma nägemusi, mida nad tahaksid teha. Ka majanduse vallased, mingi ette nägem nägemine neil on olemas. Vähemalt proovid, on olemas. Edasi. Tõenäosus koalitsioonileppe sõlmimine, see on teatavasti kompromissi tegemine. Kui tulevad kolmaväga, erinevad parteid kokku ja nad tahavad ühiselt valitsema hakata, siis nad ei saa teha nii, et kõikide soovid saaksid täidetud. See on puhas kompromiss. Ma ei tea, minu jaoks on see ettevaatav. Majanduspoliitikas on see üks sõna nagu, kus tuleks nagu rohkem nõidumise ja šamanismivaldkonnas. Tegelikult ongi usu usuvaldkonnas ja me võime prognoosida, et kui suur on tõenäosus, et ma võidan, tagame pigem nagu minul. Kui seda, nagu öeldakse, et see puudub, siis tavaliselt ma arvan, et see inimene, kes ta ütleb, hoopis, on kriitiline selle praeguse majanduspoliitika suhtes, et mitte mingis mõttes ju kõik vaatavad ette, kõik nagu prognoosivad midagi ette. Toovad järgmiseks ülejärgmiseks nelja, viie või kuue aasta pärast. Ma ei tea Poliitikat ei ole sellist, mis on õige või vale, kriitika on see, kas sulle meeldib või ei meeldi. Et nad väga võimalik, et Ruta Arumäe nägemus majanduspoliitikast ei läinud kokku, Reformierakond olla poliitikaga, tema töötab ju tegelikult peaministri alluvuses sisuliselt ühe poliitiku alluvuses. Aga aga võtame siis ette need lubadused, millest siin on räägitud ja sellele nädalal on väga terava kriitika alla langenud kütuseaktsiisi tõus. Selles nähakse ühiskonnas järgnevateks aastateks kõige tõsisemat probleemi juba sellepärast, et nelja aasta jooksul kallineb siis kütuseliiter kokku 24 senti til liitrilt. Ehk siis, kui me tänase kütusehinna võtame aluseks, siis see hinnatõus kütuse osas ainuüksi aktsiisitõuse arvestades võiks olla 20 protsendi juures. Kui nüüd maailmaturul olukord muutub, euro võiks veelgi dollari suhtes nõrgeneda ja, ja samal ajal ka kütuse hind tõuseb, siis on see kütusehinna tõus veelgi suurem. Ja on viidatud, et ühelt poolt lööb loomulikult valusalt ära tarbijaid kellel võib 150 eurose kulu juures hakata aastas kuluma kütusele rohkem 360 eurot. See lööb loomulikult veelgi rohkem vedajaid, aga see võib kaudselt seeläbi, et sisendhinnad kallinevad, tähendada ka hinnatõusu. Kõikide sektorit. Ja just see ongi see, mida me hästi, paljud inimesed on tahtnud viimasel ajal, et hinnad hakkaksid Eestis kasvama. Mäletame hästi, mis toimus enne valimisi. Suur poleemika teemal, et Eesti võiks laenu võtta. Selle see programm, mille ees Euroopa keskpank kuulutas välja, et et keskpangad hakkaksid ostma kokku võlakirjaga. Kogu selle asja eesmärk oli see, et panna nad jälle kasvama. Et Euroopas ei oleks. Hindade langust, aga muidugi mitte aga meeletult, aga et majandus jälle käivitaks ja siis, kui me läheme nüüd nüüd on tekkinud programm, mis ütleb, et sillad võiksid kasvama hakata, siis praegu me näeme, et kuidagi vastu seisma. See on väga ilus makromajanduslik jutt, Sulev, see on tõesti väga ilus makromajanduslik jutt, aga kui me nüüd räägime lihtsast inimesest lihtsast inimesest, kellel ka suur sissetulek, kui sa nüüd ütled talle ühel hetkel, et tal hakkavad hinnad tõusma ja, ja sellepärast, et valitsus on otsustanud ka ühel hetkel tarbimist hakata rohkem maksustada, maksustama läbi kütuseaktsiisi tõusu, siis noh, see jutt ei ole, ei ole tema jaoks küll eriti meeldib, Ma arvan, see pole ju kellelegi, ma arvan, et ta võtab ühel hetkel malaka ja, ja tahaks, tahaks kellelegi lüüa. Pigem on, see on naljakas kui ma tahan öelda, lihtsalt ühe hinnatõusuga, me olime justkui nõus, aga teisega ma justkui ei ole. Minule isiklikult ei meeldi hinnatõusud, jah. Minu arust minu arvates pigem naljakas see kui silmakirjalikult, eks ikkagi käitutakse, et ega seda kütuseaktsiisitõusu ja koalitsioonileppes sellisel kujul sees ei olnud, see ei olnud nagu lubadus. Tagantjärele öeldakse, vaadake meie nagu poliitikaid programme. Et see on ikka niimoodi, et kui on mingi meeldiv uudis, siis mai tea, Sven Sester ja Taavi Rõivas lubavad televiisoris võidate tuhandeid eurosid aastas. Ühiskond võidab, ma ei tea, 50 60 miljonit eurot aastas. Nagu on mingi selline ebameeldiv teema, siis lähevad Rõivas Sester kuhugi televisioonile, räägivad. Oh, see on lihtsalt nii tühiasi viis senti, järgmine aasta tõuseb liitri pealt, eks ole. Noh, tuletame meelde, et viimane selline hästi räige hinnatõus mis mis oli käibemaksu tõstmine kahe protsendipunkti võrra 18-lt protsendilt 20-le protsendile, toimus kriisi ajal samamoodi, ilma igasuguse ettevalmistuseta. Ühel hetkel me kuulsime, et nüüd on ta käespunkt, oli kas see pidi ajutine olema? Ka Sulev, ma väidan sulle seda, et toona kommunikeeriti kõiki neid otsuseid palju paremini kui täna selle koalitsioonileppe kontekstis, et kui me mäletame ja meenutame seda, kuidas krokodillide komisjon koos käis sena arutasid ja juba juba õhtuks oli teada, et mis tulemuseni nad võib-olla jõuavad kasutasid väga avatud kommunikatsiooni, ei, ei varjanud midagi, rääkisid kõigest avameelselt, ütlesid, et meil on probleem, me peame seda lahendama, teeme seda teist ja kolmandat siis antud juhul, mida me selle koalitsioonileppe puhul nägime, oli see, et kõigepealt kirjutati kokku positiivne programm siis kirjutati alla koalitsioonileppele, kus, kus olid valdavalt seisa ainult positiivsed punktid ja ühel hetkel sellisel anti ajakirjanduse kätega see Exceli tabel kus siis oli ka ka tulude pool, millest siis kaetakse valitsuskoalitsiooni lubadused ja siis sealt tulid üllatusena kõigile välja, et mootorikütuseaktsiisi tõus, maagaasi ühtlustamine, energiasisalduse põhjal, alkoholi ja tubakaaktsiisitõus ja nii edasi ja nii edasi. Et need politseis ühel hetkel sealt et, et ebameeldivaid uudiseid nagu varjati või mätsiti kinni. Miks ei oleks võinud kohe ausalt öelda, jah. Me tõstame kütuseaktsiisi, jah. Me saame aru, see on pagana häda, meeldib väga paljudele inimestele ei meeldi meile ka seda tõsta. Aga hakkas mingisugune kuradi udujutt mingisugune eriti olid. Siuksed osta Tesla ära mölise. Mäletame valimiste aega, siis Keskerakond rääkis ausalt, et me tahame tõsta tulumaksu. Täitsa selgelt, iga inimene teadis, et nad tahavad astmelist tulu. Ja nende astmelise tulumaksutulupoole arvutas, oli, oli vildakas ja kui seda, kui seda nüüd numbritesse panna ja siis vaadata, et mida ta on kõik kokku lubasid, siis sellest ei oleks ka tulnud mitte mingisugust katet kokku ja, ja aga noh, et see arvutus oli väär. Ega me väga palju maksutõusudest ei kuulsatele. Tondi ta, et oli väga vähe, kuulsin põhiliselt sellest hetkest. Samas ma hästi ei kujuta ette, kui Taavi Rõivas oleks sõbrad, siis sellest niimoodi rääkida, et meil on olemas mingisugune pakett, mida me tahame ellu viia. Meil on probleem viivega, meile sünnib piisavalt lapsi, meile sünnib kolmandaid. Ja nüüd me paneme alates kolmandast lapsest perele juurde 200 eurot, aga selleks sõbrad, me peame tegema üht-teist-kolmandat, me tõstame tulumaksuvaba miinimumi, me, me suurendame seal madalapalgaliste ühel hetkel seda, seda riigi poolt tagasimakstavat osa, me teeme seda koos paketina selleks, et lahendada aga seda, et me ühel hetkel anname positiivse programmi välja ja siis tulutu või riigieelarve tulude, ehk siis kulud valijale tulevad kunagi tagant tagantjärele kuidagi nurga tagant, ülima selliselt selliselt seda teemat esitledes ongi Taavi Rõivas täna selles seisus, kus ta seda kütuseaktsiisitõusu ei suuda avalikkuse ees normaalselt põhjendada. Noh, et tema, tema enda viga oli see, et selle asemel, et käsitleda kogu seda paketti koos ta lõi selle paketi lahku andis head sõnumit kõigepealt ja siis arvas, et ta halbades sõnumites pääseb. Edaspidi läheb see asi veel kummalisemaks, sellepärast et teatavasti maksutõuse hakkab kaitsma hoopis teise partei minister. See on ikkagi rahandusministri rida, et minna riigikogu ette hakata rääkima, kui hea tegelikult kasulik see. See maksutõus on, et see maksutõus ei ole ju vastu võetud, sellel peab riigikogu kõigepealt ikkagi kinnitama president välja kuulutama ja, ja see jääb Sven Sesteri tööks. Aga ma siiski tooks välja, et kes on koalitsioonileppe võitjad, et siin on kõikvõimalikke arvutusi tehtud, mõned on ka täiesti väärad, et ma vaatasin siin Alexela juht oma Postimehe arvamusartiklis oli oli ikka kolmanda ja suuremalapseliste perede osast teinud arvutuse täiesti vääralt, aga. Ta pani kaheteistkordselt möödus arvestades, et 200 eurot kuuse tema kolmanda lapse puhul tuleb seal siis. Mitte 200 eurot aastas, vaid see on 2400 eurot aastas, eurot kuus oleks ja et need arvutused võiksid täpsed olla ja neid arvutusi on, on tõesti palju olnud, aga kui siin nüüd teha väga lihtne arvutused, et mis siis juhtub selle kütuseaktsiisiga ja selle ja kõigi nende tõusudega, siis need, kes on selle koalitsioonileppe võitjad, et siis koalitsioonileppest võidaksid need, kes ei suitseta, ei joo alkoholi. Kes peres on vähemalt kolm last, sellisel juhul on, on see võit märkimisväärne ja ei sõida ei sõida üldse autoga või siis sõidavad elektriautoga, et nende võit on siis väga-väga selge selle koalitsioonileppe põhjal. Teistel läheb juba natukene kehvemini ja samal ajal jah, et siin on välja toodud ka mitmed-mitmed, olulised nüansid, mida tuleks veel rõhutada, et, et näiteks ettevõtete puhul nad hakkavad töötajate sotsiaalmaksu puhul võitma seda ühte protsenti. Ja samal ajal ka töötajate tulumaksuvaba miinimum tõuseb ja see töötajate tulumaksuvaba miinimumi tõus on ka kõige kallim kohalik valitsuskoalitsiooni lubadused, see 60 kuuekümneeurone tõus, mis inimesele kätte tähendab kümmet eurot, et kuus on, on kõige, kõige kallim lubadus. Et siin siin on nüüd hästi oluline seda rõhutada ja aga see on ikkagi küsimus selles, et kui selliseid otsuseid langetatakse, et kas, kas seal peaks taga olema ka mingisugune laiem mõjuanalüüsi arvutus või mitte. Sellepärast et nii palju, kui ma tean, lastetoetuste tõusu osas, on mina olen vähemalt näinud ja Tartu Ülikooli teadlased on sellega kokku puutunud, on tehtud, arvestades, et, et mis siis juhtub, kui kui alates kolmandast lapsest peretoetused märkimisväärselt tõusevad. See, mida me valitsuskoalitsioonileppes Läheme on, on pool sellest, mida, mida toonane uuring arvutus näitab, nii et pool rehkendus on tehtud, aga kas pool rehkendust ta töötab, seda me ei tea. Aga samal ajal kütuseaktsiisi tõusu osas. Me näeme ainult oletuslikke numbreid, võrdlus naabritega on ka arvestuslik, et järsku lätlased tõstavad. Aga mina küll sinna, et, aga, aga mis siis, kui lätlased ei tõsta? Aga mis seal ikka? Mina Tallinnast ei käi Lätis kütuse järel. Ausõna, ei hakka seal käima. Ei, seda küll, et meil on siin Tallinnas hea rääkida, et, et teisel pool lahte on veel kallim kütus, aga või vähemalt me lange või, või nii-öelda ühel hetkel võib see olla võrdne siis, kui, kui see tõus on ära toimunud. See oli, see oli Sven Sester kohvist vistoris Sester kõrisse rõivas, kes kuskil televiisoris rääkis, et noh, et, aga Eesti Kütus on siin matta Euroopa ühtede odavamate seas just nagu see oleks halb uudis, et noh, minule külased vaja on, et miks ta siis nagu sellest riista nagu kalli kütuse tahate meile teha? Kõige arvutused, et siin ma ma ütlen, et mul ei ole alkoholi ja tubakaaktsiisitõusu vastu mitte midagi, aga miks, et sellepärast et ju siis mind nii palju ei puuduta, et ma peaksin sellepärast väga muretsema, et et ei pea, järelikult võib, võib-olla võib üldse siis. Ma ei suitseta, e-sigaretiga ei tarbi siis see teema läheb minust täiesti mööda ja alkoholi osas, noh, ma arvan, et see täna ei ole alkohol Eestis nii kallis, et need, kes tahavad seda tarbida, ohtralt tarbida, et nad ei saaks endale seda lubada. Muuseas, häirib nagu, et sa nendest asjadest ei räägita, mind isegi häirib nagu võrdluses, et kui kütuseaktsiisi puhul öeldakse, et see karistab vaesemaid karistama maainimesi siis tegelikult alkoholi ja tubakaaktsiisi tõust karistab palju rohkem. Miks, nagu sellest ei räägita päriselt ka see karistab palju rohkem. Just iga täiskasvanud inimene ise teab, kas suitsetab, joob, mis on see nagu riigi või Rõivase või kellelegi asi, nagu kellelegi ette kirjutada. Mis elustiili ta elab, viskas need karistama. Aga mida rohkem alkoholi sa tarbid, seda vähem on sul tervena elatud aastaid, et et kas riigi eesmärk ei ole siis läbi selliste poliitikate natukene, aga inimestel? Mina arvan, et mina arvan, et riigi eesmärk ei ole üldse nagu inimeste elustiil, et sa nii inimesed elavad ise täitsa paduri liberaale, mulle küll tundub, et riigil oleks siin mingi kohustus, ei ole, mis seal täpselt samamoodi on, Uustusin riigile tarbimisma küll ei taha, et mingisugused rõivased žestid nagu minule ette kirjutavad, kuidas mina elan. Lihtsalt Mikk on liberaalne. Aktsiisimaksude yks mõtteid. Kolle siis tarbimiskäitumist muuta maksu juurde, siis võib-olla inimesed tarbivad, läheb hästi, aga võib olla ka see asi, et nad ei tarbi vähem, aga nad tarbivad teises vähem. Nojaa, aga, aga samas ega kütus ei ole, ma ei saa kütust panna alkoholiga ühte patta, et et aga, aga täna on pandud, et karistame nüüd kütusega ka, et kütus on kahjulik, aga samal ajal kütus on ju elu elutähtis eluvajalik, eluvajalik, meie igapäevase elu toimimiseks vajalik toore ja meil on seda tarvis. Ei, seda küll, tegelikult on kütusehinnatõusud alati kasu toonud ainult mitte sellistes väikestes riikides nagu Eesti, vaid kui on ülemaanduses šokid olnud, siis on kaasa toonud näiteks tunduvalt ökonoomsemalt automootorite kasutusele või midagi taolist. Aga see ei puuduta Eestit, meie oleme niisugune kübe jah, et see peab olema ülemaailmne šokk, siis, siis tuleb midagi mingit kasu. Ja aga mina siiski veel korra kütuse juures peatud. Aasta tagasi me rääkisime ka sellest, et 75 protsenti kütuseaktsiisist läheb Eesti teedesse. Siis kaotas riigikogu selle nõude ära. Ja edasi me näeme seda, kuidas aktsiisist saab Lüpsilehmi, millelt siis võetakse kõikide võimalike kulude katteks raha. Ehk siis me ei pea edaspidi, kui palju läheb Eesti teedesse, kui lagunenud või terved nad edaspidi on. Minule teadaoleva informatsiooni kohaselt Eesti teed ei saa märkimisväärset lisaraha, mis tähendab seda, et ka ka võib-olla aasta poolteist tagasi kavandatud mahus teede taastusremonti me ei hakka nägema. Mis võib tähendada seda, et ühel hetkel mingites lõikudes võivad, võib teede olukord halveneda. Ja, ja, ja samas me näeme näeme seda, kuidas sellest kütuseaktsiisist on saanud fiskaalsa iseloomuga maks ehk siis sellest on kujunemas riigieelarve aukude lappimine. Mis seda muuseas, Sven Sester, rahandusminister värske, see oli vist terevisioon või ma ei tea, kust saades täpselt ta tegelikult ütleski seda täitsa otse kütuseaktsiisi tõstmisel, fiskaalne eesmärk ta on lihtsalt nüüd on, nüüdsest hetkest on see nagu vahend nii lolli juttu ajada, sorry, aga siis pole mõtet lollitada ajada, et me nüüd tahame piirata sellega tarbimist, et sellisel juhul see jutt enam ei päde sellest. Ta tõesti täitsa otse nagu rääkis, et seal on nagu kaks eesmärki, nagu tarbimise muutmine ja fiskaalne ja siis tunnistas, aga seekord on põhiline ikkagi tavaline värk jätta ilma et meil on lihtsalt raha vaja ja siis me võtsime sealt, kus me nagu meie arvates on, nagu oli võimalik võtta, ja noh, kütuseaktsiis oli siis nende arvates. Jah, ilmselt elektriautodel, aga tõesti tarvitajad vähesed inimesed, ma näen sinna, Lauri muigab, sest tema sõidab elektriautoga jah, nende nende populaarsus võib-olla natukene kasvav, aga tõepoolest, see läheb riigieelarvesse ja minu meelest on täitsa suva sees, et milleks kulub president teed korras oleks mul on täiesti ükskõik sellest, mis rahastid korda tehakse, pest korras. Tõmbame siinkohal sellele teemale joone alla, ma tulen veel korra ainult Ruta Arumäe juurde tagasi ja, ja ma ma kõigega Ruta Arumäe artiklis kindlasti nõus ei saa olla ja näiteks kui Ruta Arumäe räägib oma artiklis sellest, et elektrihinnašoki tagajärjel jäi üsna hiljuti majandusaastateks stagneerume ja ta toob võrdluse siis ka kütuseaktsiisiga seoses siis ma pean ütlema, et ma vaatasin täna, palju elekter maksab, palju on viimase kolme kuu jooksul maksnud, palju on eelmise aasta jooksul maksnud siis näiteks viimase kolme kuu jooksul on vabaturul elektri hind olnud odavam kui 2012. aastal Narva jaamade fikseeritud väljamüügi hind mis on juba isemärk omaette, et elektriturg toimib ja et et selliseid suuri hinnašokke või tõuse tegelikult meil ei ole võib-olla toimunud juba, kui me siin viimaste kuude lõikes vaatame, muidugi on ilm ka soe olnud, on toimunud isegi elektrihinnalangus, nii et seda argumenti siin me nagu väga pikalt väga pikalt õhus hoida ei saa, et tänu elektrituru avamise vabanemisele on elektrivarustuskindlus paranenud ja näeme, et ka elektri hind on odavam. Võtame tänase päeva elektri hinna, siis see on 24 eurot megavatt-tunni eest, mis on juba 11 euro võrra odavam, kui oli 2012. aastal Narva jaamade väljamüügi hind, aga noh, ilm on ka ilus, päikest on, tuult on. Ja see võib olla ka põhjus, miks, miks, miks see in nii madal on? Selle Ruta Arumäe? Paari puhul mulle meeldib see, mida rääkis Igor Gräzin, et. Tavaliselt nõunikelt juurde lihtsalt selliseid avaldusi, et tegelikult ei oota ka, et arst hakkaks rääkima, aga üksikasjalikult, mis haigusse põel advokaat räägiks välja täpselt, missugused probleemid SIND sind vaevasid. Noh, vahe on selles, et advokaadieetikale arstieetika on väga selgelt paika pandud, nõuniku eetikat ei ole pandud, aga tegelikult need asjad on sellised. Aga ma toon koalitsioonileppest mitu päris olulist punkti ka välja, mis on hästi positiivsed, minu hinnangul kindlasti põhjendatud, e-sigarettide maksustamine on minu hinnangul põhjendatud. Minu hea küll, mitte. Ei loe ja samas, kui ma toon siin veel neid numbreid juurde, no võtame siis võtame veel, mis on täie, täiesti selgelt, arusaadavalt, minu hinnangul vähemalt põhjendatud väärteotrahvide päevamäära tõstmine neljalt eurolt kaheksale on, on põhjendatud omamoodi kokkuhoid ja efektiivsem riigi valitsemine, siin tahetakse lausa kokku hoida 33 miljonit eurot aastas. Ka see on ju positiivne, et kui, kui rahvastiku arv väheneb, siis ka avalik sektor peab ennast koomale tõmbama ja, ja siin on, siin on väga selge, väga selge vajadus ka kokku tõmmata, olemas, nii et et siin on kindlasti nagu mitmeid selliseid olulisi punkte, mis, mis tõenäoliselt väga teravat vastasseisu ei leia. Noh, siin on ka ette nähtud näiteks üüritulu täpsem maksustamine, ma arvan, et sellest tekib veel väga suur vastuseis ühiskonnast. Ikka see must üüriturg on Tallinnas väga-väga levinud. Põhiliselt mitte ainult, mitte ainult Tallinnas, eks ole, aga sellega see teema muidugi, millega maksuamet on hakanud rohkem tegelema viimastel aastatel ja ka siin ei ole midagi vaielda, et kui inimesed tegelevad musta üürituruga, kas riik peab silmad kinni seda pealt vaatama, kuigi ta teab, mis toimub või ühel hetkel ikkagi reageerima? Riik peabki reageerima, mulle ka, aga, aga sellest tekib nagu hästi palju vastuseisu inimestele ei meeldi. Need inimesed, kes on harjunud oma musta üürituluga liberaalidele, ei meeldi. Need on, on seesama vastuvõetamatu nagu kütuseaktsiisi tõstmine. Kas neilt võetakse midagi ära? Nii see arutelu kindlasti jätkub ja kütuseaktsiisist me kuulame veel ja veel, aga, aga ma arvan, et kõikide nende kulude juures tuleks rääkida ka ka sellest, et mida siis ikkagi inimestele vastu antakse ja, ja kas see kõik on põhjendatud ja kas ja ikkagi ma soovitan mõelda ka sellele, et milline võiks olla riigi kaugele kaugemale vaatav eelarvepoliitika ja mitte ainult eelarvepoliitika, vaid ka majanduspoliitika, aga, aga me tavaliselt meie saates räägi inimeste eraelust. Aga tänases saates me peame seda seda tegema ja seda põhjusel, et meie riigi esipaar president Toomas Hendrik Ilvese proua Evelin Ilves on otsustanud oma abielu lahutada. Ja mai Ma ei ole nagu sellel teemal nagu väga-väga hea rääkija ja minule pigem minu hinnangul läheb see kõik sinna kurba statistikasse, et üle poole abieludest Eestis lahutatud No minu arvates on seda hea uudis mitte sellepärast, et mul oleks hea meel hetki kellegi eraelul lörri läinud, aga ta on hea uudis, minu arvates sellepärast et äkki lõpuks on võimalik sellele teemale ühel hetkel joon alla tõmmata. Et siin on vist juba aasta-poolteist on, eks ole. Kõmu ajakirjanduses küll vähem kõmuajakirjanduses on sellest nii palju juttu olnud, nendest suhetest nende tülist või mitte tülistu, mis täpselt toimub, et noh okei, nüüd veel lähipäevadel arutatakse, lähinädalatel arutatakse mõni suleseppa, Paavo Kangur kirjutab kindlasti ka mingi hästi kiiresti mingi raamatu võib-olla sellel teemal, aga noh, äkki lõpuks on see teema ühel hetkel maas. Ma ei tea, see, see on nii haruldane sündmus, et sellest räägitakse veel kaua-kaua aega. Ilmselt. Ta on inimestel ikkagi selline huvitav asi. Ja ei, ma ei heida ette kellelegi ja see on, see on inimlik uudishimu on inimlik inimesed, inimesi huvitab oma naabrite ülevaatest, et eraeru, miks nad ei peaks huvitama, siis riigijuhtide eraelu, aga. Aga mis seal täpselt juhtus? Ma arvan, et me ei saa mitte kunagi teada. Ja see ei olegi meie asi, et see on puhtalt kahe inimese enda asi. Kõik need, kes teda neid kõrvalt näevad, ei mõista seda, mis toimub nende kahe vahel siis, kui kedagi teist sealjuures ei ole. See ei olegi meie Asininagalast. Niivõrd ma siiski ütlen, et nii palju peaasi, et tegu on Eesti vabariigi riigipeaga ja, ja tema perekondlik seisus ja on, on meile ikkagi oluline, et kas, kas me teame, et kas president on abielus või mitte, see on seal mingil määral kuni mingi mingi hetkeni avaliku huvi objekt. Ma ma vaatasin täna, aga kuidas seda seda lugu on kajastatud ja mulle tundub, et, et Eesti ajakirjandus siiski on noh, oluliselt delikaatse nendes küsimustes kui, kui näiteks siin Suurbritannia ajakirjandus kus minnakse ikka süvitsi ja paljude-paljude teiste riikide puhul me näeme ka seda, kus ajakirjandus ikkagi läheb väga kaugele selliste teemade käsitlemisel ka Prantsusmaal näiteks, aga, aga samal ajal mulle tundub, et, et meil on ikkagi mingid piirid ees või et ühel hetkel siin on tunnistatakse ka seda, et jah, presidendil on õigus maaelule ja võib-olla sealt edasi ei üritata minna. Kui sa enne ütlesid, et meil oleks just nagu õigus teada, mis on presidendipere seis või kas ta on abielus või mitte seda me peame nagunii. Sest tegelikult on ainuke selline noh, oluline asi on see, et kuidas kõik see mõjutab tema tööelu mis on avalikkuse või riigi juhtimise seisukohast oluline, et, et sellepärast kõik need kaasused, mida siin võrrelda kuskilt Prantsusmaa, USA või Suurbritanniaga endale kõikidele omad nagu nüansid erinevused, et seal on ikka paaril juhul, kus on ikka väga selgelt nagu otseselt nagu tööelu mõjutanud ja sellepärast võib-olla on ka sealse suurema avalikkuse huvi olnud, et või noh, õigustatud noh nagu praegu nagu noh see ei ole kuidagi, see ei ole mingit Noh kõik see, kõik see õigustatud. Vala juhus, kus presidendipaar lahutas sellepärast, et siis naine saaks kandideerida valimistel. Seal asi jõudis välja kohaliku ülemkohtusse, et nad, see, see ei lähe mitte kandideerimiseks, ta ei ole kõlblik seal seal. Isegi noh, nagu see Bill Clintoni aegne afäär, et see oli nagu töökeskkonnas tema alluva suhtes, hiljem ta kuskil valetas seal mitte lihtsalt oma naisele, vaid seal mingisugusel kongressi või senati mittegi üle kuulnud, et see nagu et seal ei sellepärast juba ka palju rohkem õigustatud, et see väljus sellest eraelussfäärist. Kuulge, aga räägime siis presidendi tööst. Et president on praegu USA-visiidil, ta on Washington tonis ja ta koostab seal. Põhiliselt koostab maailmapanga raporteid teemal internet ja, ja areng, loodame, et me kuuleme sellest üsna pea, aga, aga president on ka mitmete oma väljaütlemistega pälvinud tähelepanu. Täna on minu meelest sellel kaitsealasel kongressil esineb mingi nõupidamisel, märjate tellis Washingtonis. No sellel teemal ta tõenäoliselt võtab väga palju sõna ja, ja samas ta on sellel teemal ka väga teravalt sõna võtnud ja kõige rohkem on tähelepanu pälvinud siis Toomas Hendrik Ilvese intervjuu telegraafile, milles ta muuhulgas on siis öelnud kõige muu kõrval ka seda, et, et rünnakuga korral võib võtta aega viis päeva kuni nädal, et meie, NATO partnerite abiväed Eestisse kohale jõuaksid, aga samas on Venemaa rünnaku võimekus sisuliselt momentaalne. Ja nelja tunni jooksul on invasioon juba lõppenud ja see konkreetne Toomas Hendrik Ilvese lause on tekitanud nüüd väga elava diskussiooni. Et kas president hindab Eesti kaitsevõimet valesti, kas ta, kas ta on käitunud nöörina või, või kas ta ikkagi hindab seda olukorda adekvaatselt? Siin on väga palju vaieldud, mis ta ikkagi täpselt ütles ja mis see kontekst ja mis see sõnastus oli, et noh, selge on see, et nelja tunniga ei ole võimalik Eestit vallutada mitte kellegi poolt, see ei ole lihtsalt füüsiliselt võimalik, et kui me hakkame nagu mõtlema, et vallutele tähendab ikkagi maismaa kontrollimisse, tähendab oma vägesid kui kiiresti liiguvad mingisugused. Ma arvan, et see ei ole lihtsalt võimalik. Nelja tunniga on võimalik väga palju kahju Eestile teha, on tegelikult palju lühema ajaga võimalik teha, kui ma näiteks mõtlen, kui kiiresti tiibraketid lendavad. Aga noh, vallutada või kontrollida Eestit või tegelikult ükstaspuha, mis riiki nelja tunniga, see ei ole lihtsalt võimalik. Kas kindlasti selline avaldus tekitab eestlaste seas segadust? Tõsiselt paneb muretsema, et meil on ju kogu aeg räägitud, et meil on Nato vihmavari. Raul Rebane tuntud meediaekspert on öelnud, et see, see jutt, et meid vallutatakse siin mõne tunni või mõne päevaga ära, et seal nüüd teeks seda aastaid, rääkinud ta ise, annab ka nõu. President ilvesele, neid ilves ütleb midagi sellist, mida ta kogu aeg öelnud, et see on jama. Ei, selles mõttes selline väljaütlemine kuigi noh, nagu veel kord, ma mul ei ole täpselt selge, mida ta ütles. Kas ta ütles täpselt nii, aga see, kuidas ta avalikkuse ette kuidas avalikkuse ette jõudis ja kuidas hiljem oli vaja seda kuidagi üle lükata ja pehmendada, kõik see on, see on tõesti väga halb. See on tõesti väga halb. Aga paneme siis selle teise konteksti, et kui president Ilves midagi sellist ütles, et siis kas selle selle selle taga on, on mingi laiem analüüs või mitte, et tõenäoliselt nii ja naa, et on olemas ka analüüse, mis viitavad sellele, et Venemaa kiirreageerimisvõimekus on oluliselt paranenud ja nad suudavad kiiremini reageerida, et ehk siis Venemaa oma väeüksusi võimeline väga kiiresti liigutama ja väga kiiresti opereerima ja sellega seoses peaks nato kindlasti tegema ka ka oma plaani muutusi, ehk siis et selleks, et survestada meie NATO partnereid ja rääkida neile nendest reaalsetest ohtudest võib mängu tulla selline kujund nagu nelja tunni kujund. Ja, ja kui me vaatame ka seda, et mida president Ilves on nüüd viimasel ajal rääkinud, siis ta on kogu aeg rääkinud sellest, et meil on vaja rohkem NATO vägesid Eestisse, ehk siis et see 150 sõdurit, mis ühe kompanii näol vist on, on see kompanii suurus, jah, ühe kompanii näol meil täna on kohal, meil on täna küll ka vist neli haarans tanki siin siis, et see ei ole piisav, et meil oleks vaja rohkem. Ei, no loomulikult, see ei ole piisav, et nad on, selleks ei pea olema militaarekspert, et aru saada, et see ei ole piisavalt sümboolsed asjad praegu siin. See on andnud natukene rahvale nagu meeleolu või ta on näidanud, et mingid väed on olemas eelkõige just seda, et liitlased hoolivad neist. Omaette küsimus on, kas liitlased ei julge siia oma vägesid tuua, kuna nad Nad baseeruvad NATO ja Venemaa vahel seal ammu sõlmitud lepingud, mis ütleb, et väga palju sest eelpositsioneerimisladusid ja vägesid ei tohi siia tuua. See, kas see leping kehtib sellises sõnastuses võib praegu juba võiks siia tuua. See on omaette küsimus ja sellele ka president Ilves viitas et võimalik, et see, tema jutt oli tunduvalt rohkem suunatud hoopis läänele. Et teades, et see tekitab kuskil kuskil vastu ka lääneliidrite senat, tähendab, mõtleksid rohkem, vajame kaitset. Kellele see pidi mõju ajada? Jah, muidugi tahaks, et mõeldakse, räägitakse ikkagi Eesti enda kaitsevõime suurendamises. Aga tavaliselt sellised jutuajamised peaksid jääma pigem sulatada. Ta ütles, et lõpuks on need Eesti ja nad eesti väed, mis iganes need on või kui suured või väiksed nemad on siin alati. Et see peaks olema prioriteet. Ma ei vastanda tegelikult seal mingisuguseid Ameerika või Eesti vägesid. Jah, aga siin on, olukord on seotud mitte ainult USAga mitte ainult USA üksustega Eestis, vaid ka laiemalt NATO partnerite koostööga ja meil on olnud sellel nädalal muuseas täiesti erakordne nädal meid külastanud korraga nii Saksamaa kaitseminister kui ka välisminister Kristjanit korraga tulid eraldi, eks ole, nad tulid eraldi. Vahe, kas need huvitavad oleksid võinud korraga tulla, oleks lihtsamad, ühe lennukiga oleks saanud, aga okei, nii, aga, ja põhjus, miks Saksamaa minister tuli paar nädalat oodatust hiljem oli, oli oli seotud 1000 oli seotud tema erakorraliste muude tegevustega ja seetõttu lükati tema visiiti edasi, aga üsna pea pärast seda ka see visiit aset leidis, aga, aga kõigepealt külastas meid Saksamaa kaitseminister Ursula Fonderlaien, muuseas, kellel on seitse last. Ja, ja samal ajal on ta, on ta ka Saksamaa kaitseminister. Et kõigile tehke järele, aga, aga Ursula Fonderlaien ütles ühe huvitava lause. Ta ütles, et raskerelvastuse puhul on meie eesmärk tuua see kohale kahe kuni viie ööpäevaga. Ja ta pidas eriti oluliseks, et oleksid ka kiirreageerimisüksused, mis oleksid valmis kohe mõne tunni jooksul reageerima, selleks et ülejäänud üksused saaksid mõne päeva jooksul tegutsemisvalmis olla. Ja ta rõhutas siis ka seda, et, et see varustuse eelpositsioneerimine, et selles osas minnakse edasi ja et tegevuskavad on väga selged ja et et seetõttu see NATO kokkulepitud edasine kaitseplaan peaks, peaks nüüd hakkama ka reaalselt jõustuma. Ja see, mis Ursula Fonderlaien veel välja ütles, oli see, et need kiirreageerimisüksused peaksid, oleme valmis reageerima viie tunni jooksul, ehk siis, kui Toomas Hendrik Ilves oma intervjuus loodetavasti kujundlikult rääkis neljast tonnist siis Ursula von der Laieni Se kogumikku arvestab duslike aeg, mille jooksul siis peaks suutma NATO kiirreageerimisüksused reageerida on viis tundi, et meil on veel üks tund puudu selle neljani. Siin on omaette küsimus, et mis reageerimisaeg tähendab, mis hetkes käivitub ja mille nii et kui me mõtleme, et kui Saksamaalt lendab lennuk siia, siis ta lendab ka füüsiliselt ikka tükk aega. Vähemalt kaks tundi, kaks pool arvestades transpordilennukite kiiresti, siis võib-olla isegi natuke kauem. Jah, et mis see viis tundi tähendab kes, kus vilet laseb? No kõikides sellistes viis või neli või seitse tundi või kaks päeva ja kiirreageerinud mitte kiirreageerija metsa, kõik väga niisugune üldine detailidest nagu üldse ei räägita mida miski asi üldse tähendab. Jah, aga samas ka Frank-Walter, Steinmeier, Saksamaa välis Minister on, on sellel nädalal rääkinud, mul õnnestus temaga kokku saada ja ja talt oodati palju, seal toodeti palju, oodati, et sõnum on, sõnum on selgem, arusaadavam ja, ja pakub meile ka võib-olla reaalselt otsest kaitset, aga, aga valdavalt ta jäi ikkagi nendesse raamidesse, millest ka Saksamaa kaitseminister eelnevalt on rääkinud. Pluss Frank-Walter Steinmeier rääkis siis ka ka sellest, et Saksamaa aitab toime tulla Venemaa mõjutustegevusega ehk et et siin on räägitud Eesti ajakirjanike koolitusest. Küll on räägitud koostööst Saksamaa välismaale suunatud telekanali Deutsche Welle ka ja nii edasi, niiet et siin on siin on mitmeid projekte, mis Saksamaaga koostöös võiks hakata käivituma. Ja mul on nende Saksamaal oma seisukohtade osas ikkagi on, on, on jäänud mulje, et, et Saksamaa üritab siin mängida nagu sellist väga pikka mängu, et suhetes Venemaaga nad üritavad üritavad Venemaad mitte ärritada, et neil oleks Venemaaga suhetes uks lahti, et oleks võimalik ühel hetkel ikkagi jälle maha istuda, läbi rääkida, vaadata kuhu kuhu välja jõuda. Nüüd ongi küsimus selles, et kas see Saksamaa välispoliitiline joon on, on pikka mängu ajama? Ma arvan, et suvel soojaga liiga pehme, ma arvan, et suhetes Venemaa, keegi ei taha neid ärritada ka Eestiga, ei taha neid ärritada, mõnikord neid ärritama, sellepärast et kui me tõtt räägime, siis Venemaa Venemaad lihtsalt Venemaa ärritud nagu tõe peale, aga kellelegi ei ole mingi eraldi eesmärk Venemaad peedistada. Aga nüüd, kui me vaatame, et milline on on Venemaa reaktsioone, kuidas Venemaa käitub, et siis Venemaa jätkuvalt ei ole ju ei ole ju väga palju järeldusi teinud sellest, et kuidas lääs on ühele või teisele sammule reageerinud kas sanktsioonide või millegi muu näol, et Lähme samasuguse poliitika jätkumist ja, ja, ja keegi võib öelda, et Vladimir Putini esinemine tõi välja ka selliseid pehmemaid, noote või muret majanduse pärast, aga aga, aga mingeid märke sellest, oma oma oma sellist jäika vene-vastast välispoliitilist joont kuidagi muudaks, et seda, seda me ei ole näinud ja kui ja kui Venemaa mõjutustegevusest rääkida, siis see on leidnud väga põhjalikku käsitlemist ka sellel nädalal avalikkuse ette jõudnud kaitsepolitsei aastaraamat raamatus mille kohta muuseas öeldakse, et kaitsepolitsei aastaraamat on on tavaliselt ka et seal on peidus väga palju vihjeid ja võib-olla natukene ka joone alusteksti ja, ja see oli varasemalt nii huvitav lugemine, isegi vikerraadio kirjandustoimetaja Peeter Helme on kirjandusliku kommentaari. Aga, aga seekord peab ütlema, et kaitsepolitsei aastaraamat on üsna üsna selges kirjas. Siin ei ole just väga palju võimalik pilku heita luurajate Valhallasse varjatud kaameraga pilte ei olegi, ei olegi sisse pandud ja, ja seetõttu see See on, see on erinev ajaline, pisut ajakirjanduslikus mõttes suhteliselt igav välja mage, seal aasta käiks. Ka seal on üks hea väljend, tunnistame Harris, Puusepad kiitmata on toonud uue väljendi Eestisse halva tahte saadik. No siin on üks huvitav nimi ka, et on välja toodud, et, et vene telekanali sputniku tegevust Baltimaades või vene propagandakanali sputniku tegevust Baltimaades juhib Andrei Lagoderinku. Et, et ega head kolleegid teie poole ei ole pöördunud, keegi härra Andrei Blagoderenko ei ole kahjuks või õnneks kahjuks ei ole. Ei, ega minugi poole ja vaevatega pole kuulnudki. Tundub, et ka meie saadete põhjal vist ei ole ka mõtet eriti meie poole pöörduda, aga pöörduda saab alati huvitavate inimestega, on ikka huvitav. Ma arvan, et me teeksime temaga intervjuu isegi mida ta, aga, aga see ei pruugi talle väga hästi lõppeda, selles mõttes nii, aga siin on muuseas veel huvitavaid lauseid, et kaitsepolitsei ütleb, et hoolimata aastatepikkusest mõjutustegevusest Eestis ning räigetest valedest Venemaa riiklikult kontrollitavas meedias suudava valdav enamik meie venekeelsetest elanikest siiski hästi eristuda vaenulikku propagandat Eesti tegelikust olustikust. Noh, ega inimesed elavad kohapeal seal ikka nagu mõistavad, mis toimub, üldiselt hulga raskem on näiteks minule aru saada sellest, mis toimub Ukrainas, sealt tuleb väga palju kummalist infot. Lisaks sellele, et mis nagu vene mees ja valetab, Ukraina meedia esitab täiesti kummalisi asju. Mingid imelikud slaidid, mille pealt tuleb kogu aeg infot. Mina ei julge mitte kunagi uskuda. Aga see puudutab Ukrainat. Aga siinkohal peame tänasele saatele punkti panema ja rahvateenrite stuudios olid Sulev Vedler, Mikk Salu ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siit stuudiost ilusa ja päikeselise nädalavahetuse jätku.