Käib aimamatut rada, armastus. Ja ometi näib viibivat vaim peaaegu kõiges, mida puudutad. Nii, tasa tõuseb taeva poole tai. Ja päeva järgi pöördun apale? Ist kõigist paistudesse sügavaim. Tere Teie ees on saatesarja sõnad sõelaga süles. Esimene saade selles saatesarjas kuulete noori luuletajaid ja prosaist rääkimas oma mõtteid ja esitamas oma loomingut. Saates kõnelevad noored, kelle loomingust on ilmunud raamatuid. Luulevihikuid, kes on oma loomingut avaldanud ajakirjades Looming, noorus, almanahhi, sõna- ja ajalehtedes. Ütleme kohe, et järjestus ei tähenda eelistusi eristuse sihilikult juhuslik, oleneb pigem lindistamise võimalustest. Saadet sõnad sõelaga süles võite kuulata üks kord kuus, välja arvatud suvekuudel. Tabamisel pöördume kirjandusteadlase Toomas Liivi poole. Millile. On noorte loomingu osa eesti kirjanduse üldpildis. See küsimus on väga huvitav ja Jürliteeriv. Minu meelest tuleks kõigepealt täpsustada, mida üldse noore all siin mõeldakse. Milline noor autor on? Kui ma ei eksi, siis on olemas mingisugused ametlikud eeskirjad, kus on öeldud, et noor autor on see autor, kelle vanus on on väiksem kui 35 aastat. See tähendab, et noor autor oleks siis inimene. Näiteks alates oma 15.-st eluaastast kuni 35. eluaastani minu meelest eesti lugeja eesti kirjanikele nii pikka noorust ei taha kinkida eesti lugeja ikkagi nooreks autoriks loeb autorid, kes on 20 30 eluaasta vahel, see tähendab, et üle 30 aasta vanused kirjanikud eesti lugeja jaoks on ikka juba niisugused päriskirjanikud ja nendele hinnaalandust. Hinnaalandust ei tehta. Rüüstas kõik, milline nüüd see vanusepiir on, selge on see, et praegu eesti kirjanduses on olukord üpris rõõmustav. Meil on palju selliseid noori autoreid kes on jõudnud oma esimese iseseisva raamatuna. Ja see selline olukord sisendab muidugi lootust. Järelkasv on olemas turvaliselt ikkagi. Nii mõnigi luuletaja hakkab vanemaks saades proosalisemalt mõtlema, proosat kirjutama, nii et võib-olla kunagi sellest praegusest noorautorite põlvkonnast tuleb ka silmapaistvaid proosakirjanikke, kuigi me praegu kõik luuletavad hoolega. Igatahes selline tore olukord, et meil on palju noore noori autoreid, kes on jõudnud oma esimese raamatu nimi on hästi tore ja ma arvan, et me peaksime siin siiras tänu avaldama kirjastusele Eesti raamat. See kirjastus on viimase seitsme kaheksa aasta jooksul leidnud väga palju võimalusi noorte autorite esikraamatute väljaandmiseks. Ma arvan, et see praegune noorte autorite põlvkond on selles suhtes õnnelikum kui ükski varasem Eesti nõukogude kirjanike põlvkond. Need võimalused on olnud tõesti head. Teine küsimus on, et mismoodi neid võimalusi on kasutatud ja kas Eesti noored kirjanikud on ka õigustanud neid võimalusi, mida nendele on pakutud. Ja siin ma arvan, et mõni eriti rahul ei saa olla. Ja siin võib-olla nüüd tulebki selle päris küsimuse juurde tagasi tulla, milline on Eesti noorte kirjanike osa tänab eesti kirjanduses. Ja minu meelest see osa eriti suur ei ole. Meie praeguste noorkirjanike poolt jäetud jälg, siis ma mõtlen, sisulist jälge, kunstilist jälge, on tänapäeva eesti kirjanduse üldpildis üllatavalt väike. Võiks isegi ütelda kahedusetavat väike. Vahel tekib niisugune tahtmine, et miks nad ometi ei otsi rohkem, miks nad ei eksperimenteeriv rohkem miks nad ei lõhu rohkem lõhusada vana kirjandusliku traditsiooni kirjanduslikke graanuleid. On muidugi selge, et inimene, kes tegeleb loominguga, kes kirjutab, ta kirjutab igal juhul. Ent kui oluline on teie arvates noorele avaldamise võimaluse andmine? Minu arvates on see äärmiselt oluline võib-olla isegi kõige olulisem noore autori loominguteel. Ta on ääretult meeldiv, et nüüd aastal 1985 noorte aastal, aastal, millal kogu maailma noorsugu tunneb oma jõudu, et just sellel aastal on Eesti Raadio leidnud võimalusega Eesti noortele kirjanikele esinemiseks minu meelest see on ääretult tähtis meie praeguses kultuurielus, meie praeguses poliitilises olukorras meie praegu meie tulemuse kirjandusel käekäiku silmas pidades. Rudolf Rimmel, teie olete juba üheksa aastat puutunud kokku noortetulekuga noorusesse. Tulevad siia oma esimeste trükiproovidega ja teiste ja kolmandatega, kelle tulek on teile meelde jäänud? Meelde jäänud? Kõik söövad autorid ja kellega on kunagi tutvutud. Nendega suhtute siiamaani enamasti. Teda ka vabariik rohkem tunneb. Kes on ennast rohkem avaldanud, kas meil või mujal, siis nimetatakse ilma näiteks Juhan Haavistid. Aivar kulli. Sulev Kübarsepa, Märt luiged, Hans Luike. Jaanus Tamme ja no loomulikult peaks siis ära nimetama ka veel näiteks, et Doris Kareva või mari vallisoo on ju ka puhtalt nooruse lapsed. Kehtib proosatulekust hästi, mäletan. No kõigepealt ma võib-olla ütleksin, Kalle Suuroja, kes on ju ka puhtalt siiski nooruse lapse nüüd oma esimese väga hea raamatuga maha saanud. Anname nüüd sõnajärje noortele. Kalle Suuroja. Kalle Suuroja on hariduselt bioloog ja töötab praegu Eesti NSV geoloogia valitsuses. Kuulajale on ta tuttav kuuldemängude ja nooruses ilmunud juttude kaudu. 1983. aastal ilmus tema jutuvalimik pealkirjaga viimane marsruut. Kalle Suuroja, kas te hakkasite enne rändama või te hakkasite enne kirjutama? Siin on, ega mõtlemiskindlasti n rända. Ja lihtsalt rännakutest tekkis soov midagi kirja panna ja see hingamise hakkamise kirjapanemise vahel oli väga suur vahe seal oma 10 aastat last võimalt esimesed matkad said kuskil teha, pikemad matkad väljaspool vabariiki kuskil 64. aastal. Just oma teada, esimene kirjatükk silma seal kuskil 73., nii et 10 aastat vahet. Teil on see-eest ka oma temaatika üsna erakordne temaatika, sellepärast et peale teie keegi nii põhjalikult geoloogiast ja geoloogidest ei olegi. Tänan jah, geolooge, kui arvestada, et meil neid sadakond on siis last või ma nagu iga sajagune hulgast juba mitu kirjutajate läks, siis konkurents liiga tihe ja ma kasutan seda esmaavastaja õiges praegu ära. Ja sellepärast on neid kriitikuid ka vähem võiksid minu juttude tõepärasuses kahelda. Kuigi mu kolleegid on seni üsna heakskiitvalt nendesse suhtunud Aga kas te kirjutate ka teekonnal olles või on see ikka puhtalt siin Eestis olemise tee? Olen proovinud. Kuid ei ole midagi välja tulnud nisukesi väikseid tühiseid märke tahes, kui väga pikk ootamine kuskil andmetõesti midagi teha ei ole, suurest ahastusest siis vast niisama mõned read kirja pandud, et seda momenti ta oma märkmeid nii süstemaatiliselt pole kunagi teinud. Ja jutud on ka ikka teatud vahega hiljem ikka mitmeaastase vahega sündinud Antada antud jutu põhjustanud situatsioonist ikka mitmeid-mitmeid aastaid hiljem. Väljend oli see teie kirjutised on ilma kirjandusliku koolita, et nad jätavad väga tõepärasuse mulje. Tõestisündinud lugude mulje. Kas annad? Ma võib-olla on kriitikul mõlemis suhtes õige kirjanduslik ettevalmistused võttesse, nagu tavalistel inimestel keskkooliga mingis spetsiaalette valmistatud ei ole saanud. Kuid teine osa on ka õige sellest poolest, sest tõesti see on hingel, on, et väga palju on elust maha kirjutatud. Aga ma ütlen, et see partile vast väga suur. Proovinud just seda jälgida, et ikka oma juttude tõepärasust ja kui ma kuskil olen valetanud, siis ma olen proovinud seda valetada ikka tõepäraselt. Võib-olla muidugi sündmused alati ei ole täpselt selles järjekorras on ja teised sündmused on saanud üksteise otsa liita, kokku klapitada ja natukene siluda või natukene dramatiseerida, kuid suurem osa on ikka tõetera sees. Ja kas minuga otse juhtunu või minu lähedastega kuskil reisidel või siis nende lähedastega, kuid ütleme nii, vereside on olemas. Kuna see on küllaltki tõepärane materjal ja tihe materjal, kas geoloogi elu siis tõepoolest ongi nii tihe? Ta on tavaline tihe elumees kõrvaltvaatajate, kes meil siin üle kabineti ukse vaatame. Aga seal ta on jälle lihtsalt omapärane elus. Ma ütleksin nagu teine maailm. Ma alati olen nagu tagantjärele mõelnud, et kui võtta see välja ja ära need välja käidud kuud või aastat, kui palju kokku tuleb siis oleks nagu üks elu vähem, et ja ma mõtlen eriti õnnelikuma elukutsevaliku üle selle tõttu. Et see on, nagu oleks antud ühele inimesele võimaluse elada kaks elu. Nooruse jutuvõistlustele te saatsite esimest korda või nooruses avaldasid ja 77. aastal oma loomingut ja te olete korduvalt saanud esikohti, teisi kohti, ergutusauhindu. Kuidas teil tekkis mõte noorusesse kirjutada? Alustasin ajakirjanikuna kuni kõlavalt öelda, sest ma osalesin Noorte hääle publitsistikavõistlusel talispordivõistlustel ja seal on ka nii nagu mõned korrad näkkas ja siis oli kuuldemängudega seal kannan veidikene enne. Ja siis kuna nagu kõige kättesaadavam oli jutuvõistlus, neurosa jutuvõistlus, siis ma otsustasin ka seal õnne proovida ja esimene katse oli kohe esikoht ise, muidugi siis nagu tõukes veel tagant ja pärast noh nii nagu üle aasta oli nii saanud proovida nagu ei julge liiga palju neid ka tülitada ja need on nagu väike vahel tekkinud. Teie jutud on väga elurõõmsad ja humoorikad. Kas on teil mingi põhimõte või et kirjutada sellises stiilis või tulevad nad iseenesest sellised? Nii põhimõte, et ma ei tea, kas sa arvad, et ma päris põhimõttelage inimene selles suhtes olen, aga erilist põhimõtet, milles kinnini jäigalt peaksin, mul ei ole, aga selles nagu vastu mõned kriitikud ette heitsid, et ma väga säästlikult oma kangelastega käin ümber, ei raatsi neil otsa saada lasta. Ma võib-olla tõesti kahju veidike kolleegidest siiski, neid on vähe ja kui iga jutu lõpetamiseks meni maha matta, siis jääb veel vähem järgi. Mis on ühist geoloogial ja kirjandusel? Ma ütleksin aastane iseenda jaoks, sest kui palju see maa munakesel ikka seda avastamist on jäänud? Muidugi avastavad alati. Eks nagu käimata kohti enda jaoks jaagu ikka sina päris pärapõrgusse lähed sinna kaugpõhja või niukene, Siber on ikka väga suur, väga suur. Ja kui seal käia, siis tõesti vahest tekib tunne, et sa oled esimene täiesti nagu esimene niik tära, põrgudenite äraarvamatut pärapõrgut. Täiesti kui sadade kilomeetrite IIZI lähed ja lähed ja seal mitte yht päevade kaupa ühtegi ainsat kirvetäkked kuskil seal kogu aeg raiudena endale ainult seda rada sisse. No jäägid paralleelkirjandusse, siis tähendab see teie tee on igal juhul ka teile endale vähemalt väga avastuslik. Jah, ma ütleksin, võib-olla see on raskem mingeid e kui väljal sest väljaanne on asi kuidagi loomulik, enam lihtsam, aga siin tuleb endavast kirjutamise juures pidas rohkem sundida seda teed käima seal kirjutatu väljal, kirjutab sulle on teekond nagu teie ise ette ja järgmise sammu ja reaktsiooni sellele. Sest noh, elaniku elu narmas siis sildid selleni. Ah, mis te praegu kirjanduses käsilane, kirjanduslikus töös? See kõlab väga uhkelt, aga ka ühte teist pole proovinud ja mõned asjad on pooleli ja tahaks prooviks nüüd väikest loomajuttude, vaid noh, ütleme mitte päris täiskasvanuid. Nii. Lastele mõeldud jutte loomadest, just kellega nii ekspeditsioonide koos on töötatud kahte nahku loomadest ja kellele nagu kokku puutud, ütles jahile kuskilt endast nihukese jätkuna, nagu juba siin mõned olid nagu Mayer kunagi ühest hobusest. Jah, mul on lumelammast, oli nagu kavas meelde kunagi lumelamba ja ja väga traagilise lõpuga sellest ja 100 näiteks loomateemaline mitte nii looma siseelu uurimine, vaid looma inimeste kokkupuudetest ja nende siis kas rohkem või vähem traagilistest lõppudest, nii ühele või teisele esimest korda on nagu ütleme läbi kirjutatud, aga tulevikus tahaks vaadata ruutuge oma kodumaale, sest meie oma kodumaa Eesti geoloogias on väga palju valusaid teravad probleeme, millest nagu tahaks midagi öelda, sõna sekka kirjutada, kui võib-olla miljoni esialgu öelda, kes sulgi ei küündi, kuid meeles mõlguvad ja vargsi katsetada ja kui tiivad kannavad, siis loodan, et kunagi sellestki midagi tule. Aga kuna meil raadiokuulajatele teie värskeid tekste siin ei ole praegu kuulata anda, siis mida te soovitate anda, kuulata teie valmis tekstidest? Aga kui nüüd soovitada läbi lugeda kui teised reklaamisid ise reklaamiga Kiviga losside kodutas kõrguses. Ärkasin hommikul hämaras toas, olid mu piinad ja oli mu põrguses ainsamas viltuses valguse joas. Vereva vöödina, aknalt seinani pinguldav päikesepunane, lõim saabumisvalu ja lahkumisleinani ühendas vildakas valguse põim. Unede taha ehk püüdis ta kiigata. Aga kas ulatus hästi ei näinud. Ütlesin sulle, et ära sa liigata, vaatasid kardinat, kõik oli läinud. Oman vaid puuteid kontakte ei pidet. Iial ei adu intiimsemat sidet aastateks ette, üks haigus on põetud kõik müüa maha, kuid jätta piss võetud. Hoiab mind jalulise salalik, sosin rõõme üksainus, kuid muresid tosin seljas, vaid pintsak jalas vaid püksid. Kõnnin küll karjas, kuid karjetan üksi. Lihtne riim ja lihtsad värsid, lihtsad laused, kuni kärsid, jumal teab, kui mitu korda kirjutad, et kõik saab. Korda suured tähed, väike algus, pimedus, Subeva valgus. Mu kodumaa on künnimaa ning läbisõitvad laevad. Mu südamel on sünnimaa ta valud ja vaevad. Mis sest, et räägib, sõnu suu ja nägu nime kannab. Kui ainult hetk võib võtta muu, mis terve elu annab. Ei märtrikrooni ei kanna kuid kõigest üle Ma ei saa. Ja mis mul jääb veel vastu panna, kui minu enda Eestimaa. Sest kuu sisemine ilu saab üleöö, kui unenäoks, siis vaatan väljapoole, vilu on pall Mudvas ning tuulte jaoks löön uksed, aknad lausa valla. Tao näkku, tuisk ning taevakuu. Kui väetid viha, vihma, kalla kõu, kisu katki kuulmetrumm ja rahe, rebi raskus rinnast. Sest minu valu, mis ta on, käis kanal kahte külmkinnas. Vöögirjas. Vastus valmis on. Suur jumal, surm on imelik. Päev päeva kõrval pate peab kandma elu imepik kui kõigeltki kate ja kuu, kui kuldne püksirihm kõlgub akna takka ning karjub katuse peal vihm. Kuid sina oled vakka. Sest igavese rahuriik on äkki siin Euroopas, kus pühapliiats on kui piitja kurvad silmad. Koopas, kus kulub riim, jääb samaks Rütt. Kuid sisu ütleb ikka ja kord ka luuletaja aeg. Villu Kangur töötab noorsooteatris näitlejana. Tema luulekogu tuututud tullakse ilmus 1979. aasta debüütsarjas. Hiljem on tema luulet avaldatud ajakirjas Looming. Villu Kangur, need olid nüüd teie uuemad värsid, mis on kirjutatud teil peale kogu tuututud tullakse ilmumist. On need siis ka uue luulekogu värsid? No põhimõtteliselt seda ilmselt olema jah, aga, aga teisest küljest ei saa öelda, et nad nüüd nüüd uuemad värsid oleksid, sellepärast et et need on kirjutatud kuskil aastal 79 kuni 81 kuulaja jaoks võivad nad tuutena tunduda, minu jaoks ei ole nad seda enam ammu mitte. No aga vahetoon mõtte võrreldes esimese kogu põhitooniga on ikka suur. No paratamatult on ta suur enda jaoks ma tunnen, et vahepeal oli mingisugune periood, kus oli nagu mingisugune 180 kraadine pööre aga kuna need asjad on nüüd minu enda jaoks jälle vanaks saanud, siis ei kujuta ette, kus suunas ma võiksin veel pöörata ja ma tunnen, et et ega ma vanast asjast enne tegelikult päris vabaks või, või päris lahti ei saa. Kui ei ole silmaga näha selle mingeid reaalseid tulemusi või kui sa ei ole seda Sootamaks endast maha kandnud või ära unustanud. Paraku on jah niimoodi, et näiteks. Võib öelda küllaltki vahetult peale selle esimese kogu ilmumist. Sellepärast nad ja ongi minu jaoks möödaniku saanud ja ma ei suuda sinna ka kunstlikult enam midagi analoogilist juurde kasvatada. Võib-olla see tähendabki seda, et, et on tõesti tegu mingisuguse perioodiga, samas ma ei tahaks seda perioodi jälle siduda millegi uuega. Et seal vahel peaks vähemalt üks raamat ilmuma. Neil luuletustel, mida te praegu lugesite, ei olnud pealkirju. Ent miks te esimese kogu või oma debüütkogu pealkirjaks panite? Tuututud tullakse. Ei, no see on tegelikult spontaanselt sündinud asi, see pealkiri ja, ja tegelikult ka see kogu fataalselt sündinud asi, nii et et noh, paraku ma sellega arvestanud, aga noh, mind selle eest küllalt õlitatud ja niimoodi kirjutatud. Aga jah, noh. Las ta siis olla, pealegi tähendab eluaeg-ajal mul jätkunud mingisugust sisemist julgust ja enda jaoks ma ei ole teinud sellest mingisugust probleemi, kuidas keegi sellele vaadata või mida te sellest arvate. Tänapäeval vaataks võib-olla asjadele juba veidi teistsuguse pilguga. Oma esimeses luulekogus kasutasite tega varasemate eesti luuletajate kujundeid, motiive, värsiridu, kust üldse teil luulemotiivid pärinevad? Suuremalt jaolt ilma seda alateadlikult. Aga tegelikult ma olen endale tunnistanud seda märganud, et sisuliselt ja põhimõtteliselt on mul mul väga hea kuidas nüüd öelda väga hea värsimälu, nii et praktiliselt puudub see võimalus. Või on enam-vähem välistatud, et ma kedagi nüüd suisa just kordama hakkaks. Võib-olla oleme omadega puntras just praegusel hetkel, sellepärast et ma ei suuda, andis kahes erinevas luuletuses isegi sellist elementaarset asja nagu, nagu ühte ühte Riini kasutada. Kui, kui see on kasvõi mingit otsapidi seotud mingi analoogilise mõttega või mingi paralleel mõttega või või, või noh esimene kogu jah, tuli nagu ta tuli, tuli, tuli nagu varrukast selles suhtes, et et põhimõtteliselt ma. Ma näen väga suurt vaeva nende asjade kallal, asi sünnib kuskil väga-väga ruttu, aga, aga siis ma püüan teda mõttes niimoodi maksimumini lihvida ja alles siis panen ta kirvi. Võib-olla nüüd selles suhtes olen ma ennast leidnud, ma ei püüa enam sarnaneda kellegile või või ega ma varem ka ei sarnanenud tahtlikult, tähendab, seal oli kõik alateadvusest. Ja kui ma seda märkasin, siis ma püüdsin seda kuidagi nii serveerida, et see oleks ikka võimalikult arusaadav, et seda sihilikult tehtud. Loomingulises mõttes, kes on teie eakaaslased? Me ei tea ja ei tunneta seda, kus läheb põlvkondadevaheline piir või, või mis see üldse selline on ja, ja tänapäeval see niivõrd kummaline mõiste iseenesest mina seda mingil määral tunnetan, aga, aga ma tunnetan tegelikult piiri inimeste vahel mitte piiri põlvkondade vahel. Kelle loojanatuurid on teile lähedased või kellega te tunnete natukene hingesugulust? Kummalisel kombel oli mingi periood, kus meie Doris Karevaga kunagi noh, arutasime just sedasama probleemi tulles eelmise küsimuse juurde tagasi seda põlvkondadevahelist probleem ja meil oli kunagi isegi ma ei tea, kas sellest on nüüd ilus rääkida, aga tagantjärele võib rääkida, oli kunagi plaan isegi ühine kogu kokku panna ja sellest oleks võib-olla täiesti tagantjärele mõeldes ilusa kogu kokku saanud, aga aga me leppisime kokku, et eks kunagi, kui vanemad olemas, siis edaspidi vaatame, aga las ta siis esialgu jääb niisama, aga põhimõtteliselt jah, noh, toorise asjad on. Kui hingelähedusest rääkida, siis hingelähedased olnud ja alati olnud kahtlemata isiksus ja halastab probleeme just läbi läbi oma prisma, nii et võib-olla sellepärast ja noh, rääkides nüüd praegu näiteks Ilmar trullist jah, tema kogu põhjal, siis siis ma leian, et tema on ka inimene, kes on asjata nagu mingil moel sarjata saanud ja noored inimesed ju nad võivad olla juba aastaid kirjutanud, aga aga tegelikult noh, lugejate jaoks on see ikkagi nende esimene koguja ei ole, ei ole mõtet asjata sarjata viimasel ajal ma, ma vaimustun võib-olla isegi rohkem kui vaja, et kui asjad on puhtad ja vahetud, siis noh, mõjuvad nad alati tervistavalt. Paratamatult siiamaani sünnivad asjad ikkagi väga spontaanselt, ma ei ole ennast eladeski nimetanud sellise ilusa sõnaga nagu luuletaja või nagu, nagu poeet või või noh, aeg-ajalt tunnen kohmetust näiteks selle üle, kui on vaja täita mingisuguseid autorikaitsepabereid ja, ja seal on lahter professioon ja, ja kui ma küsin, mida sinna koha peale tuleb kirjutada, siis öeldakse mulle kirjutage luule. No mul jookseb kananahk üle selja ja külmavärinad tükivad vägisi kallale ja muidugi jah, võtan kätte ja kirjutan selle sõna sinna ära, aga aga tegelikult ma ei ole jah selleks ennast iialgi pidanud ja. Oleks tore, kui ma selleks saaks, muidugi tagantjärele mõeldes, et ma võiksin seda enda jaoks tunnistada, aga. Kuidas te seda tegevust siis iseendale nimetate, muidu? Eks ta ole mingisugune mingi sisepinge, mis otsib väljundit ja, ja igal inimesel avaldub ta paraku noh, eri moodi. Ma kadestan kõigest, kindlasti kadestan inimesi, kellel on vannet 1000 asja peale võib rääkida, et nad killustavad ennast. Minul näiteks see omadus puudub ja neid kahte asja ma mõtlen luuletuste kirjutamist ja oma igapäevast tööd ma ei suuda kuidagi omavahel seostada. Minu käest on küsitud, et kas on mul kuidagi tüki küljest ära võtnud see minu töö, et ma viimasel ajal väga vähe kirjutan või ei, ei ole vastupidi, aga paraku jah, kui see töö on üldse midagi mõjutanud, siis, siis on ta noh mind natukene lihtsalt killustunud. Aga milline tegevus või mis aitab teid kirjutamise juures? Just luule juurde? Mai see võib-olla hoopis mingisugune kolmanda või neljanda järgu faktor, mis domineerima hakkab. Ma ei oskagi öelda, see oleneb ajast, kohast ja absoluutselt kõigest, niiet. Ühelt poolt väga emotsionaalne inimene Pealtnäha võin mulle väga emotsionaalne, võib olla sendiliselt väited, minu välimine ja sisemine olemus ei käi mitte kuskilt, kui ma olen oma loomult tegelikult väga lahtine inimene ja noh, ma olen valmis alati rääkima kõigest ja kõigiga ja ja see, mu suur õnnetus ongi, aga on tõesti asju, millest ei räägita ja minu viga on see, et ma räägin asjadest, millest teised inimesed ei räägi. Võib olla veel kord, tuleb tagasi tulla selle esimese esimese kogu juurde. Et nüüd tagantjärele võib keegi arvata, et ju ma siis olin see inimene, kes püüdis oma sisemist mina niimoodi noh, selle teise tahu alt avada või siis ma ei olnud jälle see nagu sealt väljapaistev inimene muutub pidevalt ja ja ma tunnen kohe, et mina, mina kohe eriti sellepärast me ei olegi viimasel ajal nagu mingit tasakaalu erite leidnud. Aga kas te siis jälgite iseennast kõrvalt või või kuidas te aru saate, mis on, mis? Oh, mina jälgi sugugi ennast kõrvalt, õnnetus ongi, aga see-eest jälgivad teised on mingeid suuremaid ja ja väiksemaid auke minu jaoks tegelikult mida teised inimesed absoluutselt kõrvalt ei tunneta ja kui ma räägin nendega väga tõsistest asjadest, siis vaatavad Nad mind kuidagi niimoodi niimoodi viltu, et minuga nagu oleks midagi juhtunud. Minu käest on tihti küsitud, et kust ta, selle kõik Mõttad või, või, või miks sa niimoodi käitud või, või noh, kuidas sa suurt kõnes kõik asjad pea peale pöörata, noh ma mõtlen, puht mingit mingit kalambuure või kus nad ikka võtan ju see sisend minu olemas. Mida on maailmas teie ümber tingimata vaja. Kui ma tunnen, et, et ma midagi väga tugevasti vajan, siis, siis eks ma tõmbun endasse nagu enamus seda teeb ja püüan seda endastleid aga parata, paratamatult ma tean, et et noh, see ei ole õige lahendus ja. Ja vahel ma leian mingi sisemise tasakaalu, vahel ma ei leia. Aga olulisi asju on väga palju. Eks see kõige olulisemale tegelikult sisemine rahu. Kas selline saade noortele, kus noored saavad avaldada oma loomingut, innustab looma? No eks ta ikka illuste näiteks täna, kui ma istusin sillal, kohvi jäin kogemata kombel, juhtus niimoodi, et ma lõpetasin pooliku luuletuse ära, mis oli pikka aega painas. Siis ühesõnaga meie saatele pühendatud luuletus Ah, kui ma tegeleks millegi muuga, põgeneks pentsikud, plaanid mu peast, sina teed kätega, mina teen suuga mõlemat, mõtleme halvast ja heast. Hea on, et kuulume ühte kultuuri, sinul on savi ja minul on sulg. Halb on, et kunagi keegi ei uuri, kuidas on käinud mu käsi ja kulg öösiti vahel mul valutab miski, olgu see süda või magu või sapp. Aeg, minul jookseb, sul jalutab riskitäiskogu elu on elu olla. Saade sõnad sõelaga süles jätkub kuu aja pärast. Täpsustuseks jälgige raadiolehte.