Kultuuriga ja. Tere. On laupäev, 13. juuni kultuurikaja toimetaja Mari Tarand on teie teenistuses. Toomas Vint ütleb, et on olemas Toomas rindilikud maastikud. Pille-Riin Purje. Ei Laidagi, Mahtra sõda ja intervjueerib võllamäeväärne. Loomingu juuninumber on Hispaania näoline. Need on mõned teemad saatest, mida nüüd kohe kuulama asume. Sõidab rongiga mööda Eestit. Kappide muusikapäevad Suure-Jaanis on elanud Ilmamaa kirjastus on üllitanud Ernst Enno luulekogu, mida Eesti rahvas on pikisilmi oodanud. Ja seda ning Jaan Lattiku juturaamatut. Kui meil veel pükse ei olnud, esitleti teisipäeval Tartus Kirjanike Majas. Üha Helenevad õhtud, mida mõnel korral on lõhestanud ka pikse. Kärgatused on olnud tulvil kultuurisündmusi. Tallinn pidas vanalinna päevi ja kõik Eesti teatrid töid ja toovad üksteise võidu lavale suvetükke. Linnateatri lavaaugus salvestasid väikesed lõõtspillid koos endo Räädoga muusikat oma turneeks, mille nimi on Grand Dorado. Võrdle rändMarino ja El Dorado. Teatrum mängis antiigonet Katariina kiriku võlvide all et lõpetada oma hooaeg. Suveteatri nime all tegutsev trupp tõi Toompeal kunstigalerii hoovis välja Marjääri naeruväärseid eputised. Nukuteater kolib suveõue Tartu lasteteater botaanikaaeda ja Viljandi Ugala kaevumäele ja vargamäele. Rakvere teater linnusesse. Üksteise võidu püütakse pakkuda publikule kunsti koos meelelahutuse, looduselamuse või kostitamisega. Need vahekorrad, et mida justkui palju on kõikuvad. Skaala ulatub tsirkuseetendusest kuni Tammsaare tõe ja õiguse tõsiduseni. Siinkõnelejal oli võimalus esmaspäeval osa saada harrastusteatrite suur tööst. Koos raadioteatri kolleegi Pillerin purjega. Viibisime etendusel ja olen tänulik ja õnnelik, et sellest osa sain. Kuid kuulame nüüd Pille-Riin Purje kommentaari ja helisalvestisi sündmuspaigalt. Rapla maakonnas Juuru vallas mahtras peeti eelmisel nädalalõpul jälle sõda. Põles mõisija nuheldi talupoegi nagu 1858. aastal. Õnneks seekord küll mängul suurejoonelise vabaõhuetendusele 140 aastat tagasi toimunu meenutamiseks. Eduard Vilde romaanist Mahtra sõda tegid dramatiseeringus Aare Laanemets ja Ahti puudersell. Need kaks teatrimeest näitemänguga lavastasid. Kunstnik oli Toomas Hõrak, liikumisseadja Laine Mägi, võitluste seadja Rein Oja. Kaasa mängis paarsada inimest ja see oli Eesti harrastusteatrite liidu mastaapne ettevõtmine. Meenutagem, et eelmine nii suur etendus oli Eesti vabariigi 75.-le aastapäevale pühendatud sirkulus Otepääl Merle karusoo lavastaja käe all 1993. Nüüd Mahtra sõjas. Osalejaid oli lisaks Eestile ka Leedust, Soomest ja taanistki. Oluline roll oli ses loos muusikalilaulul ansamblil Ultima Thule ja solistile Siiri Sisaskil kes mängis prantslanna Covernandi süljetmarssani rolli. Temast kujuneski peategelane, kelle pilgu läbi Mahtra sündmusi uuesti mõtestada ja mõista võisime. Siiri Sisaski laulud Peeter Volkonski kujundlikele tekstidele olid haaravad ja jõulised, neisse koondusid vabaõhulavastuse sõnum ja pinge. Ja muidugi on niisugusel puhul olulisim mängupaik ise oma loodusega oma ajalooga, mis muudab toimuva ehedaks. Mängiti kolm etendust kuuendal, seitsmendal ja kaheksandal juunil. Viimase etenduse lõppakord. Esmaspäeval, kaheksandal juunil oli muidugi eriliselt emotsionaalne ettevõtmise harrastusteatrite liidu poolse juhi Jaan urvet tänusõnad südamlikud, jahildinudki. Ja kui Siiri Sisask lõpuks uuesti esitas, avalaulu, mis maa see on, liitis ühistundmus mängijaid ja pealtvaatajaid. Publikut, kes võis tänuliku meelega Mahtrast lahkudes mõtiskleda mineviku ja tuleviku üle, oli üllatavalt palju. Pikk autode rong hakkas Mahtra teedelt kodude poole vurama. Tegijad jäid isekeskis pidu pidama, sest kringel ei, õlu olid kostiks ja tänutäheks pidulikult üle antud. Ja mis peamine, rõõm loominguliselt koos oldud ajast, lühikesest aga oluliselt ja intensiivselt täidetud ajast kindlasti kõigi aktiivselt kaasalööjate hinges. Enne äraminekut oli hea juhus ajada paar sõna juttu. Ühekesksem osa täitjaga, kel nimeks Mart, Tõnis Mägi. Se pike toekas eesti talumehe masti mees oli äsja olnud võllamäe pärn. Nüüd võttis ta vastu tänusõnu ja jagas autogramme. Öelge kõigepealt, kus trupist või paigast siia sattusid Pärnust Pärnu kas oli mingi konkurss selle osa peale, kuidas see asi käib, lihtsalt kuulsin, et otsitakse võlla olnud Pärnu ja peab olema vähemalt mult 90 pikk. Aga ma teadsin, et minu meeter 91 pikk ütlesi noorele ma tahan tulla marts leitud. Aga ennem on ka mingid teatritegemist, on, on ikka noh, olen niimoodi päris Endla lava natukene massi proovinud teha, mingeid osasid ka normatiiv teatas stuudio on lõpetatud ja aga praegu olnud maakonna kultuuriosakonnast tõelistest. Kuidas siis see tee nüüd siin on läinud, kogu see sõja ettevalmistus on olnud ränka fantastiline aeg, mis siin oli seal niisugune nad seal küsimuses vastad, klimp tuleb kurku. Liivi lahe oli see asi, mis siin toimus. Minu jaoks on võrratu see, et nii suur asi teha sisuliselt ära nädalaga, kui ütleme, professionaalne teater, siukest tükkide valmistaks seda kolm kuud ette, käiksid iga päev, prooviti iga päev. Kohvikus on seda tööd kogu aeg teinud, aga siin tuline üks on metsameestega, on vallas kusagil Teetrid kokku nädal aega tehti see asi, elamine tähendab seal omavaheline sõprus, mis siin tekkis, sihuke võrratu, tähendab natuke teatris näinud seal ikka. Kes on üks staare, kes on teine staar, aga siin kõik võrdsed, kõik olid sõbrad. Fantastiline. Kuidas ümbrus jää ja ilmad ka toetasime. Ilmad ei sisaldu natuke segasid, müristasid muidugi taevas nuttis, mis siin kunagi juhtinud Anne, mis siin oli, aga Tartus meiega, nii et noh, tegelikult võib vihmatoit, loodus on võrratu, vaatad üles taevasse, pilved liiguvad, siis tunned, et tahad tegutsete. Neid kord ka, et viimane, kolmas etendas mööda sain jah, on küll, see oli tegelikult oli niimoodi, et küsijal visiiri laule kuulsime. Määrige ta laulis, siis oli nii, et hing nuttis kohe nüüd, kui terve etenduse ajal oli niimoodi, et Sylv ütlesime etenduse keskel, palun härra, laula niimoodi, et me saa kõrvu kinni panna. Me hakkame nutma, mis edasi mängida, nüüd kui lõpus nägid seal lõpus, mis uuesti toimus, noh midagi teha, ulusin puu all. Ega tõtt-öelda ei raatsinudki pärast neid vastuseid enam midagi küsida. Aga juhtumisi seisis mõned sammud eemal päris üksi ja endasse vaataval pilgul Aare Laanemets. Ja nii sai kuulda ka tema vahetuid järelmõtteid. 1998. aasta suve Mahtra sõjale. Üks lavastajad, kest Aare Laanemets, kas siis nüüd on seda peetud, tundmused on hea kerge olla, sest minu meelest nüüd viimane, kolmas etendus läks no nii korda, nagu me enam-vähem kavandasime või? Ei, ei ühtegi apsu, aga, aga noh, kõik kas oli need suur tegemine kõige sellega seltskonna väljavalimisega ja siis lavastamisega tegemist prevoli, käisime mööda Eestit ringi ja nendel festivalidel ja otsisime. Kõige suurema tegelenud muidugi siinsest, sest see siin kokku panna sisuliselt kuue ja poole päevaga väga pikalt, 12 tonni, tegime proovi. Ja noh, õnneks meil on alati puude sellega koos ja me saime paralleelselt teha, nii et noh, me võime need 12 tonni kahega korrutada. Et 24 tundi päevas, proovi. Aga teha tahtmine, oli sellel seltskonnal tugev naer. Ongi see pluss pool, tähendab nad tahavad väga teha ja, ja siis ei teki mingeid probleeme. Ja kohutavalt ma ütleks ülivõrdes, inimlik, humoorikas seltskond, ma ei ole naerda samal aastaid nii palju kui siin mõne päeva jooksul ka see Siiri Sisaski reali kahe üles ehitatakse, plaan dramatiseerinud ja lavastanud. Ma pean ütlema, ta ei olnud. Me alustasime küll oma oma plaani tegelikult muusikast, me saime sellest kohast. Ma arvan, et siin peab olema, oleks väga hea bänd. Ekssolist, mis juba noh, publiku tooks ja aga see, kelle peale mehitasime, tähendab Ultima Thule oli meil kohe silmapiiril ja temaga oli ka kokkulepe, aga ta oli, eks teine inimene, kes pidi muusika tegema ja laulma. Ja viimasel hetkel siis me tibude sellega istusime, pead koos mornilt ja õnnelik leid tähendab ja sealt saigi alguse, tähendab kuiva Siiri laulab ja teeb siis ka mängib seda letti siis ehitamegi tema peale ja läbi tema tähendab me muutsime tegelikult oma plaane sellega minu meelest õnnestunud. Kas need praegu see suur seda asja läbi on, kuidas tundub, kas võtaks veel kunagi ette samasuguse asja mõnel teisel suvel vat maid pea kolm päeva tagasi ja ma võin öelda, Ma vandusin, mitte iial enam. Sest siis, kui kõik ühele päevale kokku langes tuli, tähendab ansambel valgus, helitehnika hobused siin oli, noh, niisugune kaos täielik ja mitte ainult patsivad minus endas ka. Siis ma küll ütlesin, et ei, aga täna vaatasin, et noh, nii-öelda viska mitte. Ja nende vaimust leiab huviline teavet ka ühest hiljuti ilmunud trüki, sest see on rahvakultuuri aastaraamat mis ilmus Kultuurkapitali toetusel ja mille toimetaja Kadri tapperson. Rahvakultuurialaste artiklite kogumiku koostajad loodavad, et võib-olla on see seeme või algus kunagi ilmuma hakkava le regule. See raamat tutvustab meie folkloori liikumist meie kooriliikumist, vabaharidusliitu, avatud hariduse, liitu, meestelaulu seltsi, naislaulu seltsi, ühesõnaga kõiki mitmesuguseid meie kooride ja orkestrite ühendusi. Tadober rahvusvahelistel võistlustel auhinnatud koolide nimed. Edasi käsitletakse samal viisil rahvatantsuliikumist meie käsitöömeistrite tegevust ning, nagu öeldud, harrastusteatrite näiteringide tegevust. See on vajalik teatmeteos eeskätt kultuuri aja kirjanikule. Aga neljapäeval esitles Võru Instituut oma toimetiste järjekordselt väljaannet. Võrumaa asjatundja Piret rist lindistas skulptuuriga jaoks. Võru Instituudi toimetiste teise numbri ajaloolise setomaa põlisasustuse säilimise võimalused aluseks on 1997. aasta detsembris läbi viidud setomaa sotsiaalgeograafiline uuring. Toimetiste teisest numbrist palusin rääkida Võru Instituudi direktoril Kaido Kamal ja teadur Külli ei hän Baumil. Kas on publitseeritud kogu uuring või on välja valitud konkreetsed teemad ja valdkonnad. Ja me oleme püüdnud siin avaldada täiuslikult kogu selle uuringumaterjali jättes välja võib-olla vähem olulised osad nagu metoodiliselt ankeedid ja mõned spetsiifilised osad. Nii et on püütud moodustada selline terviklik ülevaade praegusest olukorrast setomaal, kes võiks olla selle sihtauditoorium? Minu arust peaksid selle läbi lugema ennekõike setod ise teada saada, mis siis nende maal ja nende rahva hulgas sünnib. Aga tänuväärt lugemismaterjal peaks olema kõikidele inimestele, kes tunnevad vähegi huvi olukorra vastu regioonis. Aga mis on tema selline kultuurilooline väärtus? Kultuurilooline väärtus on kõigepealt see, et kaante vahele on koondatud nüüd hästi põhjalik ülevaade setomaa ja selle rahva eluolust 97. aastal tooks paralleeli siis eelmisest raamatust, kus on nii põhjalikud, setomaa elu vaadeldud, mis oli siis 28. aasta setama koguteos. Ja kui me neid kahte raamatut võrdlemis, on olukord väga palju muutunud ja kui me võrdleksime veel praegust olukorda 20 aasta pärast, siis on vähemalt meil allikas, kus siis teada saada, mis siis toimus 97. aastal. Ütleksin siia juurde veel selle võimaliku sihtgrupi kohta, et kindlasti olen nõus külliga, kes ütleb, et eelkõige kohalik elanikkond ise peaks teadma, mis nende kodukohas toimub. Aga ma pean ka väga oluliseks seda, et noh, ja viimastel aastatel on riigieelarveliselt eraldi finantseeritud mitmesuguseid setomaa projekte. Seda, et tegemist on väga raske ja väga suures kitsikuses oleva piirkonnaga, nüüd üldiselt teadvustatud ja on proovitud siis seda ka rahaga kompenseerida, mingil määral. Ma arvan, et kui selle uuringu nüüd saavad läbi lugeda need, kes otsustavad, kuidas millistele projektidele setomaale määratud rahasid jagada, siis annab neile palju noh, sellised tugevama pinnavee alusel nende õigete ja heade otsuste tegemiseks siit uuringust peaksid eelkõige välja tulema just need kõige suuremad valupunktid ja kohad, mis seda riiklikku abi nõuavad. Kas Võru instituudi toimetistes on mingi kindel suund või valdkond? Ei ole kõigele lühemalt vastata, siis ei ole olemas kindlat valdkonda, vaid pigem on toimetuste puhul tegemist siis sellise sarja, aga nii nagu on see olemas igal endast lugu pidaval teadusasutusel ja Instituudi toimetiste ilmuvad siis noh, publitseerimist väärt tööd ja tegemised, mida instituudi poolt on tehtud. Esimene toimetiste number, mis möödunud aastal ilmus. Selle pealkiri oli läänemeresoome lõunapiir kaks aastat tagasi kütiorus peetud keelekonverentsi ettekannete kogumik. Nüüd me oleme siis jõudnud toimetiste teisend numbrini, mis on hoopis teisest valdkonnast, need on sisuliselt regionaalpoliitiline uuring, regionaalne uuring. Ja kui nüüd meie plaanid vähegi õnnestuvad, siis peaks selle aasta jooksul ilmuma toimetusi veel päris mitu numbrit ja ma ei saa öelda, et neil on nüüd niisugune, et ühe ainsa kindla maa peale, need on ikkagi asjad, mis on siis kas kajastavad otseinstituudi poolt tehtud töid ja tegemisi, nende tööde kokkuvõtted või siis ka mingid muud väärt tekstid, mida peetakse sobivaks avaldada toimetistes sarjas, noh näiteks ühe tekstina, meil on plaanis ka selle aasta jooksul avaldada Madis Kõivu mälestusteraamat stuudio Memoriaal teine osa, ja nii toimub see ka mujal maailmas ja ka muude teadusasutustega, ülikoolidega, instituutidega, et see on läbilõige mingit pidi sellest tööst, mida selles asutuses tehakse. Olen üks neid, kellel on ajakiri Looming koju tellitud aga tean, et praeguste kuulajate hulgas on kindlasti palju neid, kes tõttavad raamatukogusse seda lugema. Kui teavad, mida numbris head on oodata. Ja kes ostavad seda ka kioskitest. Aga nüüd on tulekul, peaks siis potsatas postkasti algaval nädalal juunikuu number ja palusin stuudiosse toimetuse liikme Asta Põldmäe sest minu teada on number mõnevõrra hispaanianäoline. Ja kui keegi Hispaaniast natuke sügavamalt teab, siis oled sa ju sina sellest toimets. Tänan, ja nii see on, see on tõesti aktsendiga hispaania kirjandusele hispaania kirjanik, pärast Franco surma 1975. aastal tegelenud pingsalt enese vabastamisega oma hõimumärgist, nagu nad ise väljenduvad sellest traditsioonilisest ootusest, mida tavaliselt seostatakse hispaanialikkusega, tuleb aru saada, et kultuur ja kirjandus kui vaba vaimuväljendused ei püsinud paigal, kõik need pikad aastad, kus Hispaania oli maailmale suletud nii poliitiliselt kui kultuuriliselt ja otsis enesele väga intensiivselt väljendeid, nii nagu me iseendi kultuurilisest lähiminevikust ju väga hästi teame. Ja kahtlemata ka leidis neid. Ning nüüd tahab ta end esitleda siiski hoopis erinevana sellest traditsioonilisest ootusest, mis võib olla maailma jaoks tähendaks härjavõitlus kitarrimuusikat mustlasromantikat, Carmenic. Et ongi, et see on siiski kõik ammu üle elatud ja teisenenud hoopis tänapäevase mateks. Vormideks ollakse mitte niivõrd hispaania kirjanikud kui ollakse näiteks kaleegivalenssijana varna Andaluusia, baski, katalaani kirjanikud, mis alati ei tähenda mitte seda kirjutatakse oma kohalikus keeles seal kaleegi keeles baski keeles. Katalaani keeles aga rõhutatakse oma põlvnemist sellest kultuurikeskkonnast ja apelleeritakse sel teel teatavatele erijoontele ja seda muidugi täiesti õigusega kuni selleni välja, et on kirjanikke, kes kirjutavadki oma sünnikoha keeles ja tõlgivad ennast ise hispaania keelde. Nii et päris hispaaniakeelsed on, on pigem ladinaameeriklased kui Hispaania kirjanikud ise. Muidugi tõesti tuleb arvestada, et see on vastuseis nendele stamp ootustele. Sest otse pärast vabanemist leidis tõesti aset ka niisuguseid kurb koomilisi situatsioone, kus Frankfurdi messil hispaania kirjanduse box oli kujundatud härjavõitluse Areenina ja kirjanik seistes õnnetuna seal selles temale täiesti võõras ümbruses ei teadnud, kas ta peab kujutama härjavõitlejat, härga, hobust, linnapead, ripsmete, kirjanikku, kellel sellises ümbruses suuremat peale pole hakata. Niisiis Hispaania number mitte üleni, aga ilukirjand tusse osas vähemalt jaa. Ilukirjanduse ja ka kolme artikli mõõdus ilukirjandus on siis hispaania novell ja hispaania luule numbris on esindatud näiteks novellist Manuel riivas, kes tõepoolest iseend telgidki kaleegi keelest hispaania keelde. Tema novell, mis nõu sul minuga on armastus? Mis siis avaneb nendel lehekülgedel, kus ignoreeritakse standardkujutelma, Hispaaniast nähtub see, et maailm on ühtne, et imestatakse, jõuta ära imestada, kui ekslik ja abitu on inimene fataalset jõudude käes, millel justkui oleks mingi oma teada sihtinimeste elu saatustega. Ümberkäimisel näiteks Luismad teod Iiesse augustikuus ööd, kus kohtuvad kaks vana sõpra, nende nostalgiat, nende kahetsus, et kuid seda kõike väärtustab hingeeluline puhtus ja tragism. Mis peaks muutma selle jutu lähedaseks ükskõik millisele tänapäevasele lugejale ka novell, mis tegeleb soolise teeternineeritusega, ollakse aheldatud oma rolli, oma elu ikka oma kujuta ilmadesse hose Maria meriino novell aheldatud siis ka motiidistik, kus uus euroopalik valgeks stiilseks häiritud elu tuleb peale nagu laviin, heites muidugi ka kohe teravaid musti hukutavaid varje elu nuripoolele hes Usmonarrise luule, sellest, kuidas sõbrad muutuvad, olles teinud ametialast karjääri, sind enam ei tunta, ära vahetatakse korterit, vahetatakse armsamat, vahetatakse autot, käiakse teistes paarides. Ja kohtudes tuleb ikka meelde üks väga pakiline ajamata asi, mis seda sinust otsekohe eemaldab. Selles samas luuletsüklis ka pilt pühast perekonnast, kes uinub jõuluööl, mees, naine ja lapsuke, vankris käes kulutuste leht allmaaraudteejaama tasuta soojuses siis pilt, kiirtoidusööjatest, heidikud, mees ja naine, kes jagavad teineteisega oma paremaid palutud kasti leidudest ja nii edasi. Selline Hispaania selline temaatika artiklit novelliülevaade luuleülevaade ja süvenev draamakäsitlus. Jüri Talvet-ilt. Selle numbri teoks saamisel on aidanud kindlasti Eesti parimat jõud ja muidugi me oleme saanud ainult osa nendest kaasa haarata, kuid nende hulgas on Jüri Talvet, Ain Kaalep, Marin Mõttus, Tiiu Põder. Noor tõlkija Klaarika Kaldjärv ja oleme väga rõõmsad selle üle, et et valiku pani kokku hispaania luuletaja Antonio karva hall, tundes kohapealseid olusid. Väga hästi. Ja tema enese poolt kirjutatud luuleülevaade ongi spetsiaalselt loomingu jaoks tehtud number sisaldab loomulikult veel ka muud materjali. Numbri avab Elo Viiding oma luuletsükliga ja järgneb Sirje kiini mälestuslik väga elava sulega kirja pandud. Tekst. Mälestusi Juhan Viidingust on samas numbris ka Janika Kronberg võtnud vaatluse alla Eesti Kirjanike kooperatiivi asutamise ja arenguloo. Hellar Grabbi meenutab 40 aastat tagasi loodud mana ajakirja. Kirjavahetus Ants Oras Arno Vihalemma vahel. Mõttevahetuste rubriigis väljendab ott Raun oma vaateid võimu ja vaimu üle. Arvustuste rubriigis on Toomas Haug vaadelnud Jaan Krossi uusimat romaani paigallend. Anu Saluäär, Olev Remsu, Arthur Magnusson. Nii suurt sõjasuve. Mati Unt reageerib Andres Langemetsakogumikule Lüra pika Ülo tants, Silvia rannamaa. Mälestusraamatule ja vaimu vära ka Haljand Udam. Karl Jaspersi Aja vaimne situatsioon ja Ringvaates tegeldakse Linnart Mälli juubeliga. Tas Haljand Udam, nagu ka Jaspersi raamatu vaatlus ja erihoidude avamise teema on kõne all. No lugemist kui palju ja sellest nimekirjast põgusalt, kui ma ütlen, kui seal oleks ka ainult haugi käsitlus, krossi paigallennust haaraksin selle loomingu kohe juba täna õhtul lugemiseks. Rõõm kuulda, siis on midagi ka eesti lugejale ja võib-olla selle kõrvale hüvitatakse siis ka hispaania kirjandusest. Kindlasti. Ja nüüd veel kord teatriteedele kutselise teatriteest. Uuest lavastusest Draamateatris tõi kaaste maris Johannes. Suurte suvelavastuse projektide kõrvale hakkab nüüd ilmavalgust nõudma üks väike intiimteater. Mida see endast kujutab, Kaasik-Aaslav? See kujutab endast lavastust nimega Tribaadi töö, mille autoriks on r-Olof Enkvist Rootsi kirjanik. Ta on kirjutanud väga palju strindbergist. Uurinud Steinbergi, on kirjutanud näidendeid ja eesti keeles on ilmunud siis vihmausside elust. Mida siis mängiti Ugalas vihmausside elust oli selline tegelane nagu Hans Christian Andersen. Nüüd on siis strindberg, kuivõrd sees Trindberg on selle loo peategelane või kuivõrd ta lihtsalt annab nagu münti ja kaunistab üht lugu, et on selline ajalooline kuju sisse toodud. Ei, see on ikka strindbergist lugu temast tema naisest Syrifon essents Trindbergist, Nende lahutusprotsessist, nende abielu viimasest ööst. On see siis mingil määral nagu dokumentaalnäidend ei ole, ta on ikkagi fantaasiamäng, aga Enkistan kasutanud dokumenti fakti ja kogu trupiga, uurisime Strandbergi elu ja omaloomingut ja avastasime end. Kristjan on väga faktitruu. Steinbergi elu ise on nagu kunst, nii dramaatiline, nii konfliktne. Aga milles see siis see lugu räägib? Öösel Kopenhaageni Dagmar teatris aastal 1889 toimub proov ja mängib selles Strandbergi uues näidendis tugevam Syriphonesson, tema naine ja Strandberg tuleb proovi vaatama sellepärast et järgmine päev on esietendus ja tuleb siis viimaseid lavastus juhendeid andma. Proovi viib läbi Lagmar teatri esinäitleja vikus, iive ja selle Syriphony Esseni vastasmängija naine on Syrifon, Esseni armuke, Marie, nii et see on selline neli nõrk. Või siis nimetame preferansi laud. No Pealkiri Tribaadid ö vihjab juba sellele, et siin on tegemist mingite homoerootiliste suhetega Hanseni? Jah, on küll. Aga mitte ainult siin on tegemist ka mehe ja naise vaheliste suhetega. Enkistil lugedes püüdis mõista, mida ta tahab väljendada, mida ta otsib. Siis eks ta ikkagi neid põhjuseid end motiive otsib, mis viib, mis võib viia ühe naise teise naise juurde. Ta ei lähtu fotoloogiastega ainult geneetilisest kaasa antud, sest et eks sellel on ikkagi psühholoogilised põhjused, mis tulenevad lapsepõlvest, lapsepõlve kogemustest ja ju siis armastuse kitsikusest mehe vastu. Ja Trinbergi ja tema naise abielu oli väga dramaatiline, nad olid kirglikud oma armastuses ja, ja see kasvas üle, ütleme siis vihkamiseks. Kusjuures armastus püsib lõpuni. Ilmselt ma arvan, et nende mõlemi elus kuni elu lõpuni jääb armastus, aga nad ei saa enam koos elada. On selles ka midagi sellist nagu nihukest hoiatavat või ei ole hoiatavat, pigem on minu ja ma arvan ka trupi suhe sellesse loosse püüame neid motiive avada, tegelasteks ja koos tegelastega siis ka noh, analüüsida või lahendada neid pingeid iseendas. Et see on pigem nagu arsti suhe patsienti. Et me ei anna hinnanguid, ei hoiata, avame pingeid. Ja lõpuks peaks saabuma siis lahendus Katarsis, kuidas seda ka ei nimetaks. Rahu Ta on selline teema, mis müüb ennast hästi, kuivõrd nüüd see aspekt on praegusel juhul oluline. Mismõttes müüb, see on teemad, mida on üsna palju ekspluateeritud, seal on mingi selline kollase ajakirjanduse maik juures, kui me võtame seda sellisel triviaalselt tasandil. Jah, vaat ja sellest peaks hoiduma. Mis puudutab muidugi müümise, ma ei oska selle kohta midagi öelda, aga miks ta inimesi erutab ja miks ta meid erutab ja miks ta mind erutab, on see, et armastus või siis ütleme kirg, mis inimeste vahel tekib. Lihtsalt ta ei ole ju suunatav, ta ei allu inimese tahtele. Eks meis kõigis on olemas need kalduvused, millest me ei räägi sellest ka nimetus intiimteater. Mina olen selles mõttes küll Froidiga nõus, et et igas inimeses on olemas see latentne, on kalduvus oma sugulise objekti suunas. Aga noh, vastavalt siis tingimustele kogemustele vastavalt sellele olukorrale, kus inimene kasvab, areneb, et kas siis jääb senisesse latentsesse varjatud vormi või, või ta hakkab äkki vohama. Kes on see, kes teistemperi mängib? Strandbergi mängib Raimo Pass tema naist, Sirit mängib Merle Palmiste. Siis naise armukest, Mariet mängib Garmen Tabor. Ja näitlejat, kes proovi läbi viib. Mängib Taavi Eelma, kunstnik Krista Tool, Pugalast muusikalise kujunduse tegin ma ise. Mis aastal endistele näitemäng on kirjutanud, on see meeles? Jah, ta kirjutas selle 1975 see on 20 aastat vana näidendi, enamgi veel. Kuivõrd nüüd ta sobib sellesse meie tänasesse päeva, aga ma ei mõtle kunagi, kas ta sobib tänasesse päeva, ma mõtlen ikka nyyd, kas ta sobib minusse, sest et paratamatult ma elan tänase päevas, ma ei pea mõtlema sellele, kas ma olen kaasaegne, ma olen, kuna ma elan seal hetkel selles paigas. Ja ikkagi valikud sünnivad isiklikust elukogemusest ja omaenda elust. Noh, ja samas kui see teema erutab mind ja näitlejaid, ta peaks puudutama ka vaatajat, te mängite seda Draamateatri väikeses saalis ja nende etenduste algus on üsna hiline, algus on kell 10 õhtul. Mis eesmärkidel on nüüd selline traditsiooniline otsus vastu võetud? Jah, see oli jah tõesti otsus, pealkiri on ju sellel üritusel inkindiaater. Intiimne, tähendab midagi salajast, teatud isikliku, noh, millest me ei räägi päevavalguses. Räägime siis, kui me oleme selle päeva taaga maha pannud ja siis me hakkame tegelema ihu ja hingeprobleemidega. Ja see ongi intiimne. Ja seda saabki teha õhtuti siis kui on juba päike on loojumas. Publiku vastuvõtt on ju siis ka teine, noh, me oleme ikkagi bioloogilised olevused. Me sõltume ju sellest päikesest ja kuust ja ühte päevast. Ega see lugu nüüd nii traagiline. Tal on ikka selliseid koomilise teatri elemente ka. Üheski traagilises momendis ei puudu koomika, ongi nende asjade süntees. Hetkel me suudame seda kõike nagu huumorimeelega võtta, mis meiega toimub ja mis selles mängus toimub. Võib-olla see ongi kõige olulisem, et ei tohiks kaotada huumorimeelt kõige raskemates olukordades. Kuulakem neid kastaneid Pärnust. Pärnu linnagaleriis avatakse Toomas Vindi maalinäitus kunstnik Toomas Vint. Millise perioodi tööd on. Pärnus välja pandud, need on 90.-te aastate tööd suurelt osalt on siin eelmise aasta töid, mis olid Tallinnas näitusel lõppematu maastik, aga on see näit siin ei ole mingi kontseptsiooniga seotud. Mul on lihtsalt hea meel Pärnu rahvale oma maastikke näidata. Teemaastikud on pisut muinasjutulised, kus kohas te ammutate inspiratsiooni? Muinasjutulised, see on noh, natukene keeruline termin minu jaoks, ma ise kasutan terminit Toomas Vindi ilik maastik. Ühesõnaga ma loodan, Mul on üsna nii äratuntav käekiri. Ja nüüd ma tahaks nagu ikka alati rõhutada, et selle käekirja kõrval on ka omaette maailm olemas, mida ma nimetan hea meelega ka Toomas Vindi maailmaks. Ühesõnaga need maastikud ei ole nagu üks-üheselt reaalsuse kopeerimine. Nad on noh, nagu läbi kunstniku teisendunud nagu läbi tema taas nagu tema maailma nägemise teisendunud maastik, taan noh, nagu kunstniku poolt oma maailmamaastikuna esitatud ainult olemisega teie looming ei piirdu. Tega kirjutate? Nojah, see ongi see kahe isanda teener olemine. Kuu aega tagasi oli mul näitus. Seal oli kaheksa uut pilt. Aga sellel näituse nendest pole ühtegi. Aga loomulikult oleks uhke olnud ka siia teha kõik uued pildid, aga aega nagu eriti jätku. Sest selleks kevadeks ma lõpetasin uue romaani mille pealkiri on kunstnikuromaan ja ilmuma ta peaks kirjastuselt Varrak. Kas oktoobri lõpus või novembri alguses ja see romaan räägib ikka üsna põhjalikult sellest, mis tähendab kunstnik, kuks olemine meie kaasaja väga kummalises maailmas kuivõrd raske või kerge kunstnikuks olemine tegelikult seda terve see romaan uuribki. Et kas kunst väärib kunsti tegemise vaeva. Toomas Vindi näitus jääb Pärnu linnagaleriis avatuks kuni 22. juunini. Järgmiseks väljapanekuks. Pärnu linnagaleriis saab traditsiooniline näitus Pärnu kunstisuvi 98, Eesti Raadio Pärnu stuudiost. Viktor Kaarne. Ja neid meie muusikakommentaator Ivalo Randalu. Eile algasid Suure-Jaanis heliloojate kappide muusikapäevad, jätkuvad need täna kulminatsiooni kõhtusele sümfooniakontserdil ning homme vabaõhukontserdiga samuti õhtul kell seitse. Kavad me jutustasime põhijoontes lahti eelmine kord, tänaseks pidi jääma sisuline kihutuskõne. Kuid nii palju on uut peale tulevased, piirduda tuleb vaid mõne deklaratiivse lausega. Siinkohal seest jah, lubas kultuurileht Sirp tulevaks reedeks terveid külje nii mõtte aredusteks kui muljet, eks. Mis aga siinkohal ütlemata ei, on see, et esiteks nii väga hästi kui me teame Artur Kapi nime ja mõnda toopust nii väga vähe, tunneme tegelikult tema muusikat. Seda ei tuntud täies mahus isegi enne sõda. Sügav vaikusega laotus ta muusika üle sajandit teisel poolel. Ja just selles osas menüüd Artur Kapp Peeter Suure-Jaanis avasta me eriti tänaõhtusel sümfooniakontserdil. Kummaline vaid, et samas, kui mitmed tähtteosed eeloleval sügisel siis juba täies koosseisus ja tasakaalustatud orkestriga salvestatakse ei kanta neid Tallinnas teps mitte ette, et see on juba omaette jutt ja lähedasi. Teiseks ja väga lühidalt Eugen Kapi loomingu siirama poolega kohtudes adume, et selles inimeses koguda naiivsevõitu funktsionäri rolli täitmise kõrval tuksus südameid toonasele suurele, vaid meie väikesele kodumaale oma isiku jäigail eitajail. Kui niisuguse ikka leidub, oleks mõistlik omad korrektiivid sooritada ja ka sellest tuleb tõsiasja esile tuues appi järgmine silp Suure-Jaanis. Aga nagu arvata Te võite, kõneleb muusika ise. Nüüd need teised toredad asjad. Teisipäeval esinevad Mustpeade majas tšello tuua Tarvas Vahur Luhtsalu ja kvartett öö muusikud kus piltlikult öeldes põhjaks Osama Pärt Tarvas ja katuseks son esimeseks viiuliks Lasse Joamets. Vahur Luhtsalu sündinud 1009 72 on uus nimi juba seepärast, et aastatel 1992 97 oli ta siit sära Budapestis listi nimelises muusikaakadeemias, mille lõpetamise järel on ta vaid aasta jõudnud mängida ERSO-s. Noorte meeste kava suvine ühelt poolt Kuperäänpokkeriini afenbach, teisalt keelpillide džäss. Teisipäevast pühapäevani viiakse läbi teine rahvusvaheline Kaarli kirikumuusika festival, mis mõõtmelt ja kaalukuselt avalikkusele küllap ootamatugi. Juba avapäeval kõlab Brahmsi Saksa reekviem möödunud aastasaja mõjusamaid omas vallas. Samas noore organisti ja helilooja kahele sopronile koorile, orkestrile ja orelile loodud esimene sümfoonia, selle esiettekanne. Ja selle ainsa kontserdi vähemalt esialgne ignoreerimine Päevalehe ja sõnumilehe kultuuritoimetajate poolt. Selge profaasus. Orelimuusika neid isiklikult loomulikult ei huvita, et see pole õigustuseks lugejate ees. Muidugi Dianad. Kolmapäeval mängib üks 19. sajandi muusika spetsialiste. Armstrong USAst muidega Ameerika muusikat, mille vastu üldisi suundumusi arvestades ei tohiks mister Pulleritsu jüngrid ju jahedad olla. Pole kahjuks siingi enam ruumi pikemalt kiita näiteks saksa päritolu Šveitsi organisti hiilov mustrit ja tema neljapäevast kava ning rootslased Oskar linde Berit ja tema reedest valdavalt Rootsi kõva. Nii ühes kui teises on palju huvitavat ja põnevat. Edasi räägime järgmisel laupäeval ja siis mõneti lähemalt helikunstnikest ka, sest pühapäeval astuvad nad järjepanu üles võrratus ühiskavas. Kõik kontserdid algavad õhtul kell seitse ja Kaarli kirik ei ole väike. Ning lõpetuseks veel üks oreli viiuli. Kahju küll, aga just Austrongi Kolmapäevase Kaarli esinemisega langeb kokku kahe noored Kristel aeruorel ja Linda voodiflööt esinemine Nigulistes. Kristel on pärast klaverikoorijuhtimise ja oreliõpinguid Kodumaal tudeerinud kirikumuusikat Sibeliuse akadeemias peatselt omandata organisti diplomi veel Kopenhaageni kuninglikus konservatooriumis. Ja ta omab juba esinemiskogemusi Läänemere mõlemal kaldal, samuti Saksas ja Hollandis. Siit siis enesekindlus välja tulla ja tõestada end Bachi Edur prelüüd ja fuuga eemal sonaadiga ning listi vormi keeruka ja toosse, prelüüd ja fuuga teemale. PA CK. Linda wood õpib praegu küll maa kolmandal kursusel, aga andis endast avalikkusele märku juba mullu. Äärmiselt tihedaks kujundati jah, need juunikuu kaks esimest dekaadi ridamisi segamini Eesti kontserdi, Eesti filharmoonia kammerkoor ja kaardi rahva poolt. Väheke kahju sellest, sest nädala pärast ootab ees mõnda nädalat peaaegu paus. Et kas tahavad siis üksnes muusikalid lõõgastuda. Isegi väsimatu Ernesaks hakkas lõpuks pidama ülimaks vaikust. Vahetevahelgi. See oli kultuurikaja, mille täna toimetas Mari Tarand, tehniline teostus, Kelly tüli ja Külliki Valdma. Ilusat nädalavahetust kõigile.