Tere, On laupäev, 10. Mai ja kultuurisaate toimetamise kord on mari tarandi käes. Üks kask igas kohas käis ka seal asüüliliidu poolt, üks kas kul igas kohas käis ülikoolilt ja igas kohas. Ja igas kohas Kohe. Kui ainult tooli oli Tuult aga ülearu on. Ain Kaalepi luuletust kask on Tõnu Tepandi lauldes tutvustanud paljudele inimestele. Mul tuleb näiteks meelde, kuidas ta laulis seda meie vabaduse koidikul Rootsis metsa kodu mändide all metroo inimestele, siis kõlas kodugase kujund kuidagi eriti isemoodi. Seltsimehel kuule ma kaasa, oks. Tuulajad kaase oks. Sel maipäeval möödunud kolmapäeval laulis Eesti teatriliidu esimees Tõnu Tepandi oma kolleegidele teatriliidu veteranidele, kes korda taastas oma suurkoosolekule kogunevad. Sellest räägin täpsemalt meie tänase saate lõpuosas. Enne seda oleme muuseumide lainel. Eesti Rahva muuseum avas Tallinnas rahvusraamatukogus näituse. Mitu huvitavat sündmust, oliga ka teatri- ja muusikamuuseumis. Kuid meie saadet alustab kultuuriminister Jaak Allik, kes ütles, et peab nädala tähtsamaks skulptuuri uudiseks. Filmikunsti maa-alal. Toimunut. Kuulame Jaak Allikut. Teisipäeval valitsuse istungil Võrus võeti vastu valitsuse otsus Eesti filmi sihtasutuse loomise kohta ja sellega jõudes lõpule nagu kogu meie filmi rahvusliku filmitootmise reformi. Noh, kui mitte kogu reformi või vähemalt on oluline etapp mis algas minu jaoks kuskil 90.-te aastate algul, kui senise võtke Tallinnfilmi asemel tekkis terve rida kümneid väikestuudioid ja Tallinn film riikliku aktsiaseltsina, tegelikult ma ei taha öelda, et varastati paljaks, aga ühesõnaga praegu on olukorras, kus tal on üle viie miljoni maksuvõlga sellel aktsiaseltsil. Ja seda filmi sihtasutuse loomise projekti ühel või teisel kujul tehti poolteist aastat algas filmiseadusest. Siis me jõudsime ideeni luua avalik-õiguslik Eesti filmi instituut. Kuid jaanuaris peaminister Vähi ja rahandusminister Opmanni juures toimunud kino töötata. Kohtumisel jõuti kahele põhimõttelisele otsusele, esiteks sellele, et ilmselt kõige parem vorm asja edasivedamiseks oleks just nimelt sihtasutus Eesti filmi sihtasutus ja teiseks jõuti põhimõttelise poliitilise otsuseni, mis ongi kogu selle asja taga. Tallinnfilmi varad mida on praegu hinnatud umbes 22-le miljonile Eesti kroonile, need on siis tegelikult neli maja maja Harju tänaval, maja kaupmehe tänaval, maja hiiul ja murele tänavaautobaas. Peaksid jääma. Arengu teenistusse tähendab, teine variant oleks olnud, kas pankrot välja kuulutada, millega maksuamet on korduvalt ähvardanud ja siis toob see kaasa toonud majade erastamisel Erastamisagentuuri kaudu, näiteks oleks asi läinud ikkagi filmirahva käest välja ja nüüd oli küsimus selles, milline tee siis nende Tallinnfilmi siiski reaalset väärtust oma ootaja turuväärtust omavate varade üleandmisel siis filmi sihtasutusele Orida üksus, tee oli siis see, et oleks Tallinnfilm riikliku aktsendina likvideeritud see oleks toonud kaasa kompensatsiooni maksmise üle miljoni krooni, aga seda raha Tallinnfilmi ei ole. Oleks toonud kaasa siis nende varade nii-öelda tükikaupa üleandmise ja lõpp võttes võib eeldada, et, et sihtasutus oleks ehk taasloonud aktsiaseltsi Tallinna film ja seetõttu valis valitsus teise tee, nimelt anti Tallinnfilm aktsiakapital koguväärtusest siis kuskil kaks ja pool miljonit krooni üle riigi praegu Kultuuriministeeriumi valduses, siis loodava või loodud sihtasutuse valdusse, ühtlasi ka niimoodi võtmerahaks või, või kuidas käivitamise rahaks kultuuriministeerium annab 500000 krooni, millega siis ostetakse vajalikud lauad, toolid ja, ja tehakse ühe asutuse loomiseks vajalikud protseduurid. Ja kinnitas valitsus ka kiitis heaks, tähendab, minister peab kinnitama sihtasutuse põhikirja ja sihtasutuse nõukogu koosseis tähendab vastavalt põhikirjale siis nõukogul on seitse liiget. Nõukogu liikmed nimetatakse kultuuriministri poolt kompetentsete riigiametnike filmi rahandus- ja majandusspetsialistide hulgast. Ja muidugi selline valik teha oli raske ja me konsulteerisime ka väga paljude filmiinimestega ja filmi sihtasutuse nõukogu liikmeks siis esimeses koosseisus, tähendab lähemaks kolmeks aastaks on nimetatud kino inimestest Priit Pärn Andres Sööt, Jaan Ruus, Kultuuriministeeriumi esindajana Enn Rekkor ja väljastpoolt kinomaailma siis riigikogu liige Siim Kallas Kultuurkapitali tegevdirektor Avo Viiol ja rahandusministeeriumi haridus- ja kultuuri finantseerimise osakonna juhataja visanud, kes siis need kolm rohkem rahamaailmaga kokku puutunud inimest, ma loodan, hakkavad siis kino inimestele andma head nõu, kuidas mida ette võtta Tallinnfilmi praegu väga erinevas turu väärtuseski ja tarbimisväärtuses oleva varaga, kuidas Tallinnfilm renoveerida, Assaneerida rest struktureerida ilmselt osa hoonet, kas siis otsustatakse müüjaga otsustatakse rentida ja eesmärk on muidugi, et sellest rahast, mida Need hooned siis nii või teisel juhul teenivad, on võimalik luua kaasaegne tehnopark, mis asub siis, ütleme ühes majas, mille baasil saab osutada genoalaseid teenuseid neile filmi stuudiotele, erastuudiotega, kes Eestis tegutseda samuti ka ma arvan, et jätkuks siis Eesti kroonika loomine, mida praegune riiklik aktsiatest Tallinnfilm ainsa loomingulise ülesandena teema võib-olla mõnda muud, kuid mis peaasi, edasi on kogu probleemi saatus nii-öelda kino inimeste endi kätes, mitte ühe või teise ametniku või rahandusinimese otsustada ja teisalt siis filmi sihtasutusele muidugi antakse ka riikliku toetusena see raha, mida praegu riigieelarve Ove eraldab Eesti rahvusliku filmikunsti toetuseks. Seda oli sel aastal 17 miljonit Eesti krooni. Kas kultuuriministeeriumi juures olev seitsmeliikmeline komisjon ja nüüd põhikirja järgi siis see sihtkapitali nõukogu moodustab viieliikmelise ekspertgrupi, kelle pädevus on üks aasta, kes siis hakkab ka seda riigi toetust jagama ja millist kasu masin veel näen nimelt senise riigi toetusraha anti lihtsalt toetusena, noh nii-öelda ma ei taha halvasti öelda. D, aga, aga vähimatki isegi mehhanismi ei olnud, et see raha võiks hakata ise raha teenima, nii et kui isegi mõni riigi toetusega Eestis väga edukalt valminud film, mis oleks maailmas raha tagasi toonud seda Toomakunud, siis Eesti riigile raha poleks kunagi saanud laekuda. Aga praegu kuna tegemist on sihtasutuse toetusega laenuna, tohib anda finantsabi, noh põhimõtteliselt see raha võib hakata, kui see raha tagasi tooma ja muidugi sihtasutusele hoopis laiemad võimalused raha juurde hankimisel muudest, mitte ainult riigieelarve vahenditest. Selsamal kevadpäeval tegeles kultuuriminister ka muuseumiprobleemidega. Ministeeriumis olid mõttetalgud, mis puudutasid näiteks Eesti Rahva muuseumi ja ajaloomuuseumi tulevikku ja võib olla Nende ühist tulevikku. Eesti Rahva muuseum avas juba esmaspäeval meie rahvusraamatukogus näituse pealkirjaga 1913. aasta Piret õunapuud usutles. Tarmo tabas. Rahvusraamatukogus avati esmaspäeval näitus pilk aastasse 1913. See on Eesti Rahva muuseumil juba kolmas katse selle projektiga. Esimene kõige suurema väljapanekuga. Näitus toimus kaks aastat tagasi Tartus ning aasta tagasi Saaremaal olid väljas põhiliselt koha pealt 13. aastal Kristjan Raua juhendamisel kogutud esemed. Seekord Tallinnas. Väljapandu on rohkem linna ja kultuurikesksem. Näituse koostaja Piret õunapuu, miks just aasta 1913? Sellepärast, et 13. aasta on aasta, kui avati Estonia teater. Kui oli Romanovite 300. juubel, 13. aastal oli see selle aasta tippsündmus. Mõnel puhul oli see mitmesugused laulu päevad, mitmesugused suured pidustused, ühesõnaga terve see aasta oli just nimelt selle Romanovite juubeli tähe all. Ja praegu loomulikult ei taha ma seda eriti rõõmsalt meenutada, aga tookord see nii paraku on mingisugune joone alla tõmbamise aasta, sellepärast et see on viimane aasta enne esimest maailmasõda Eestile jõudnud kuskile üks järk oli läbi ja uus oli tulemas ning esimesest maailmasõjast paju lõpus välja ka Eesti iseseisva riigina ka 13. aastal ei osanud seda keegi veel aimata peale hullumeelse Juhan Liivi, kes kirjutas 13. aastal tuleb Eesti riik, nii et aeg on meile huvitav ja see näitus on subjektiivne, näitas sellepärast, et see meie pilkastesse 13 Anu järsiga, kes me seda näitust koos tegime ja ja kindlasti teised inimesed pööraksid rõhku rohkem teistele asjadele, kindlasti rohkem, näiteks poliitikale. Poliitiline elu oli väga huvitav tegelikult sellel aastal, aga poliitikat meil siin Tallinna näitusel peaaegu üldse ei kajasta. Ja koolielule oleme pööranud rohkem tähelepanu seltsielule, ka spordile. Väga huvitavad on siin need raamatutes, mis väljas on näiteks ujumisõpikud ja muud sellised mida juba siis ilmus praegu nagu ei oska aimatagi varvataketi eesti keeles, tollel ajal niisugused spordiraamatud ilmusid ja 13 aastat on selles suhtes veel huvitav. Miks? Me valisime, ta on, et käärib eestlaste enda seas ei ole kunagi olnud nii laiali selles mõttes, et see oli see aeg, kui üks osa eestlasi käis juba, ühesõnaga mindi Euroopasse, mindi Pariisi, suur osa Eesti vaimuinimesi laski Pariisis. Ja samas oli suur osa rahvast, kes polnud üldse kihelkonnast välja käinud kunagi saanud ka mitte pealinna ja ometi kõik sellise üks ehki rahvas, nii et praegu on need käärid tunduvalt väiksemad. Nende püüdluste, selle maailma tajumise kultuuritunnetuse juures on see aeg just selline kõige laialivalguvam ja kõige huvitavam, kus hakkab nüüd, hakkab nüüd uuesti Eesti rikkel, hakkab, ideaalid muutuvad, oma riigi ülesehitamine muutub, muudab inimesi väga palju, nii et see oli veel selles suhtes nihukene kaunis romantiline ja roopa, pole õhkamisi aeg. Väljas on peamiselt fotod ja dokumendid kuid mida veel? Noh, näiteks mis on oma aja märk, mis oli 13. aastal uus, aga huvitav on jalgratas ja see, mismoodi on seal siis meil on näiteks väljas sellel ajal tehtud ilmselt mingi noore mehe enda tehtud jalgratas puust, nii et noh, see, kes sõitis selle poest ostetud Gallia jalgrattaga ja kes seda jõudnud, see tegi ise jalgratta järgi ja seal on lapsevanker on sellest aastast meil aga need, need, mis mannekeeni tell seljas on, need riided on tehtud täpselt muuseumiesemete järgi koopiad. Et need ei ole originaalesemed, Isaljased. Ja siis 13.-st aastast on pisuhänd ja, ja siis on võimalus seal inimestel vaadata televiisorist meie Tartu Vanemuise episood etendust. Kas välja pandud esemed on kõik pärit Eesti Rahva muuseumist? Ei ole ja tegelikult selle 1913. aasta nii-öelda projekti raames me töötasime läbi peaaegu kõigi Eesti suuremate muuseumite kogudes, oligi üks põhjus ka võtta yldse ette teha üks näituse uurimus ühest konkreetsest aastast morfoloogiliselt. Huvitav sellepärast, et teada saada, kui palju on võimalik muuseumitest esemeid saada. Esemed jäid materjalile üldse ja siit tuli välja väga huvitavaid asju selles mõttes, et esemeline materjal ei ole väga täpselt dateeritud ja siit nüüd välja selekteerida öösse, 13. aasta on väga raske ja alguses võtsime niisugune vale lähtekoha, et asjad aastast 1913, aga asjad peaksid olema vähemalt aasta või mõned aastad varem valmistatud, sellepärast et siis on kindlalt väita, et need asjad on olnud kasutusel aastal 1913. Nii et ühesõnaga esemeline materjal siin meie Tartu näitusel oli kõik siis vähe varaselt, põhiliselt selle sajandi algusest, mille puhul siis väited, et kasutuses olnud mõtet 913 fotod on küll kõik aastast 1913 materjalid, raamatud, dokumendid, need on kõik, kõik, just nimelt sellest aastast. Hakkad muusikamuuseum oli selles suhtes väga kena leib meile, kuna nemad on ju just nimelt aastate kaupa nende materjal kirjas ainuke muuseum, kus meil oli väga lihtne ja hea töötada, kuna aastakäikude kaupa me saime kõik fotod etenduste kohta kavad, mida iganes, mis meil vaja oli plakatid ja nii, et tänu nende erilisele spetsiifikale oli meie materjali kogumine seal kergem. Nüüd aga siseneme koos Pilleriin purjega Andres Särevi kortermuuseumi tina tänaval Tallinnas. Teatavasti on see teatri- ja muusikamuuseumi filiaal asutatud 15 aastat tagasi Anna ja Andres Särevi viimse tahte kohaselt. Seitsmendal mail 1982 avati Tallinnas teatri- ja muusikamuuseumi filiaal teatrimees Andres Särevi kortermuuseum. Sel nädalal oli siis 15. sünnipäev, mis puhul peeti ka pidu. Oli õdus ja kodune olemine, nagu selles korteris ikka. Esmalt koguneti raamatukogu tuppa, kuulati lindilt Andres Särevi häält, ta meenutusi koostööst kirjanikke Lutsu ja Tammsaarega näitelavale dramatiseeringuid tehes. Siis kõneles muuseumi praegune perenaine Iivi Lepik. Me loodame, et ka oleme suutnud seda vaimu ja vaimsust ja kodust edasi kanda, mis ilmselt oli selles kodus. Muuseumil on olnud muidugi paremaid aegu ja halvemaid aegu, nagu neid ikka on olnud. On olnud rohkem inimesi, tööl on vähem inimesi olnud tööl. Täna ma näen, siin on Pille-Riin Purje mikrofoniga meie ees, kes on siin tööl olnud ja siis päris alguse juures olite teie, Elle Narnovee, kas teie korrastasite raamatukogu ja just nimelt ma vaatan Vähe loe. Või lihtsalt korrast veetud kaks rõivaeks ole, siin on olnud nõndanimetatud kolm perenaist. Mariorg sa muidugi, kes selle ja asja siin on ilmselt käimapanija traditsioonid, lõi kõik need luule, kirjanduse, muusika, ma ei tea, mis õhtud veel käiku pani. Mälestuste õhtut, siis ma lugesin, veel, oli teatrisõprade ring, mis väga aktiivselt Pedagoogilise Instituudi oma on siin tegutsenud. Nii et ma mõtlen, et hetkeks mõtleme mari peale. Mari Urbsooajast on meenutusi palju. Särevi muuseumis on ikka tegutsenud kammerlik tubateater. Esinenud on seal Silvia Laidla, Karl Kalkun, Meeli Sööt, Tõnu Tamm, Eduard Tooman, Elvira Ennok ja paljud teised. Menukaima India armastusluuleõhtu üksildast ulmad elanik Anu press. Järve diplomilavastus aastal 86 Mari Urbsoo ja Iivi Lepiku ühistöö oli sari ununenud naisi, lavastused, lilli, suuburgist ja Eliise aunast. Marie Heibergist, Marta Lepp puutustest oli kohtumisi lemmikutega. Küsimuste risttules on olnud näiteks sellel liiger Heino mandri Juhan Viiding, Mikk Mikiver, Roman Baskin, Ülle Kaljuste, Helgi Sallo, Andrus Vaarik, Tõnu Oja, Doris Kareva ja isegi Urmas Ott. 90.-te algul aga läks lahti tõeline käsitöönäituste buum. Selle käivitas Anni Kreem oma kuulsate lapitöödega. Anni, teine perenaine tõi kaasa väga suure külastatavusega näitused ütles mulle kord, et hingega võrreldes oled sina tühi koht. Hinge oli see, kes tegi teatriringi hinge, Krjukov oli kohutavalt aktiivne ja tegi ja siis kui hinge ära läks ja mina tulin, siis muidugi ei saanud meid võrreldakse. Aga ega näitusime ei saa maha salata, mis ta siia tõid ja väga suure külastatavusega olid need, kui ma vaatasin, et ikka üle 1000 inimese käinud näitust vaatamas. Noh, see on väga hinnatav, nii et aitäh sulle Kehras Merlin, vene koolidele seda integreerumist. Lugesime eesti luulet vene ja eesti keeles, nii, ja praegu siis püüame nüüd tasapisi ikka jätkata ikka seda kartut, teki täitmist ja, ja fondid tööd ja kõike muud ka. Ja siis kuna me kuulume teatri muusikamuuseumi alla, siis otsustasime seda väikest muuseumid teatraalsemaks teha ja siis kaks noort kunstnikku, Hille Ermel, kunstnikunimega piir, Hermeliin Juta Kübarsepp võtsid seda asja üsna tõsiselt ja on siin tegusad olnud, tegutsevad edasi. Väga hirmus, tore oli vaadata, kuidas noor inimene tuleb järsku noh, miski ei ole tabu või meie siin süda. Sõda aga järsku lõhub ja ikka tekib mingisugune kord kaosest, tekib kord nii, et nad ise pärast räägivad, arvan, et nüüd võime hakata siis väikest sünnipäevapidu pidama ja tundke ennast mõnusalt. Sõna võttis teatri- ja muusikamuuseumi direktor Arvo Saar. Kui mina neli aastat tagasi teatri- ja muusikamuuseumis oli tööle, siis kui ma seda aega meenutan, siis esimene inimene, kes mulle meelde tuleb, on mari võlusse. Ja algul ma ei teadnudki, kes ta on, siis ma sain kuulda, et et meil on ka filiaal Andres Särevi kortermuuseum, et Mari Ursson selle selle filiaali juhataja. Sest tegemist oli äärmiselt aktiivse inimesega ja ta oli kohe niuke, kes tulika direktori võttis nööbist kinni, ütles, et neil on vaja ja meil on vaja seda. Ja, ja, ja ma ütlen ausalt, niikaua kui Mariorstasin oli, siis ma pidin kanud, mõtleme Andres Särevi kortermuuseumis. See oli meeletult-meeletult Plaanid, mis nüri ellu viia. Ja, ja noh, mis siin salata, eks sellised inimesed viivad asja väga edasi, muidugi teisest küljest ma ütlen, et direktor jaoks väga raske töötajalised. Nii ma panen jutumärgid, aga kui ma mõtlen marjursse peale, siis ma mõtlen tema peale väga hästi ja no tavaliselt ikka, kui selline aktiivne inimene ees ära läheb, siis noh, mingi väike mõõn tuleb, see on paratamatu, siin ei saa kedagi süüdistada. Ja mul on siiralt hea meel, et me oleme nagu sellest mõõnast hakanud üle saama ja, ja see, mida siin nägite juba uksest sisenedes, et see muuseum on saanud hoopis teise ilme ja korteril on tulnud selline teatrihõng juurde. Ma arvan, et see on juba nüüd uute inimeste tegevuse tulemusena kõik siin sündinud ja ma tahaks tänada Iivi lepikut, eelkõige. Tänusõnad ja lilled sai ka hea koduhoidja, hilja kaupmees, kes on töötanud muuseumis peaaegu algusest peale ja viimaks keskpidu saabusidki noored kunstnikud Iir Hermeliin ja Juta Kübarsepp, et avada uks salapärasesse tagatuppa. Konstruktsioonis tekkis kaks aastat tagasi, kui Marika Vernik ja Eva raud kutsusid meid seda asja tegema ja nemad ema paniga seal päris alguse kokku. Ja nende mõte oli siis, et see esimene sissetulek, esik on, teatrigarderoob Zeroom pidžaama, saalikesin tagaruumis on nagu teatri tagatuba, räide garderoob ja teostus, kaks esimest, esimene, teine, kolmas uut tegelikult. Ja see ruum jäi, jäi muuseumiks tegelikult siiski. Ja siis tahatuppa me oleme teinud üht-teist. Ei ole üldse jälginud aastaarve ja ja nägusid ja, ja inimeste nimesid ja, ja kleite ja mingi konkreetne aeg ja me oleme kokku pannud laod, kleidid, numbrid segamini, pahupidi pööranud. Ja see on taotluslik. Jah, aga ma tahtsingi küsida, et kas sellega oli pingeid ka, et, et nii vabameelsed olite, oli mingit vastuseisu või oli soosiv suhtumine muuseumi rahva poolt? Keegi ei ole näinud veel. Meil lubati teha kõike, mis me tahtsime, läks isegi, võib-olla tahtnud rohkem, et mind oleks suunatud, et aga loodame, et sobib nii. Ega muud, kui oma silm on kuningas. Uuenenud krutskilisse Andres Särevi kortermuuseumisse võiks teatrimaailma saladusi uudistama minna kogu perega. Aadress on Tallinn. Tina 23 13. Ja veel teinegi uudis teatri- ja muusikamuuseumist. Reedel avati seal Neeme Järvi näitus ja selle näituse koostaja Erich Loit räägib. Mängisin aastaid Estonia teatri orkestris Just Neeme Järvi taktikepi all. Ja kui mulle tehti ettepanek koostada see näitus, siis ühest küljest mul oli hea meel, et ma võin seda teha. Ja teisest küljest mul oli hirm, sest kuidas ava niisuguse mehe olemust, kes on meie väikese Eesti suurt maailmakaardile kanda ja kes on oodatud dirigent kogu maailmaorkestrite juures. Kõike avada tema mitmetahulisust. Peab ütlema, et teatri- ja muusikamuuseumi materjalides fondides on hästi palju materjale Neeme Järvi kohta. Neeme Järvi ise nimetab ennast, ta on nagu jaapani taksojuht, kellel ei ole ühtegi vaba hetke, see tähendab tema kogu aeg on pühendatud muusikale. Täna on kahe sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht. See on Göteborgi ja Detroidi orkester. Üks asub Euroopa mandril, teine Ameerikas, nii et tal tuleb juba nädalas võib-olla kord või paar sõita Lelle mandrite vahel. Peale selle daami külalisdirigent paljude paljude orkestrite juures annab suvekursusi juhatab festivale. Ja see töökoormus on tohutu. Ma arvan, et kui ta ei elaks muusikas, kui see oleks töö ainult siis on see vägilastegu, aga see, et ta elab, et ta tunnetab, et kõik tema vabad hetked, et kõik tema hetked on seotud muusikaga, see annab talle selle tohutu jõu. Ta on väga suure loominguvõimega isiksus, tan lindistanud selle kontserte, kõrval on ta lindistanud üle 400 CD-plaadi. Ja need plaadid ei ole mitte tuntud repertuaarist, vaid tal on oskus leida igalt maalt sellist repertuaari, sellist materjali, mida varem ei tuntud Ki. Ta on mänginud suureks mitte ainult meie Tubina Pärdi vaid ka paljud Ameerika, Rootsi, Taani heliloojad, kuidas näitas seda kõike kajastav, kas põhiline on piltides plaatides nootides ja ma olen tahtnud seda näitust niimoodi kujundada? Et ta oleks suureks eeskuju, kas ka meie noortele, et tahtejõuga ja suure tööga võib saavutada väga palju on näidatud tema noorpõlve näidatud seda tema õpinguperioodi, huvitav on justen esimesest magnetofon? Ist, see on siis, kui armetu fon oli veel defitsiit ja kuidas tema tahtis võimalikult palju Eeessedki lindistada muusikate, kuidas ta hankis siis linte edasi andva konservatooriumi, õpinguaastat riigieksam ooperiklassis. Sealt edasi tulevad juba Estonia orkestriga töösooga töö kammerorkestriga ja siis äkki krahh. Neeme Järvi-le jääb nagu piiratuks see maailm siin. Ta heidetakse välja Liilsust heidetakse välja kooriühingust oma mõtete erinevuse pärast, mis ei sobinud kokku tol aja valitseva mõttelaadiga siis esimesed Välis reisud ja teised järgnevad välisreisud siis tema töö ja orkestriga, TÖÖD toitjaorkestriga ja sealsed hinnangud, temale sõbralikud, toeta tavad ja väga emotsionaalsed, viimane stend minu arvates on huvitav selle, vot see on nagu mälestuste albumist hetk võtab nagu ise kaameraga tagasi oma käidud teele ja tema mõtted emast, keda ta austas. Tänu emale sai temast muusik ja siis mõtted kodust kodumaast. On selge, et Neeme Järvi on praegu paljude eestlaste mõtetes tema Tallinnas käiguga seoses tema juubelisünnipäevaga seoses ja siirdumegi muusika kommentaari juurde. Ivalo Randalu on ka mõndagi selle kohta öelda. Kuu üks tipphetki on muidugi see, et seitsmendal mail jõudis taas Eestisse Neeme Järvi. Sel aastal esimest korda teinekord seisab ees teadupärast suvel ja siis Artur Kapi oratooriumi Hiiob. Nüüd on ta siin sarjas ERSO peadirigente ning kontserdid toimuvad täna Estonias, homme Vanemuises algused mõlemal õhtul kell seitse. Kui neeme tuleb nii-öelda maailmast Detroidist või ED polist või kus tahes kastrollilt siis teine prominent, kellega nüüdses kavas kohtutakse, on Arbo Valdma ja tema suhteliselt paiksem, tegutsedes teadagi Saksamaal. Kava on meeste ja Eesti vääriline. Viimasega mõtlen Tobiase avamängu Julius Seesam Eesti esimeste orkestri tööd üldse aastast 1896 selle kavva võtmisega annab, julgen arvata maestro märku oma järjekordsest hiidplaanist nimelt kavatsusest salvestada soliidne tari Eesti heliloojate orkestrimuusikast mis loodud kuni aastani 1945 juurus c Saariga Se-Aga Aldakski raskuspunkt asub seekord siiski Pramsil. Koos kah esitatakse klaverikontsert number üks d-moll. Ei oskagi öelda, kumb, kas kontsert number üks või number kaks On pianistide seas enam hinnatud. Ega peagi vist oskama, need ei kattu ja on kaalukad ühtviisi kõik, mida ei saa öelda näiteks Tšaikovski, isegi mitte lane navi analoogide kohta. Jääb vaid kahetseda, et Pramsil neid kontserte ainult kaks on. Sama kehtib tema sümfooniat kohta. Kuigi jah, läbi aegade on kõige rohkem mängitud neljandat ja kolmandat, vähem esimest, kahte kuid viimasel ajal rõõmustavalt sageli just esimene Tseemal sümfoonia. Ja nüüd ka siin mängitakse nagu blockner niga Brahms pöördus selle zhanri poole küpse inimese ja heliloojana. Õige oleks öelda, et need mehed valmistasid end tegelikult ette taolise kui muusikaromaani tarvis ning tulid välja siis kohega, sed ööblitega. Mõtelge ise. Ramsil on sümfooniaid vaid neli, ent need neli moodustavad nagu katuseid kogu möödunud sajandi sümfonismile. Sümphanismi. Saavutas toona kogu oma täiuse. Niisugune muusika ootab meid siis täna ja homme. Schuberti suurele juubelile jagub kena järellaine, just õigel ajal polnudki saalides ülearu palju kuulda laule. Nüüd teisipäeval kell 19 korraldatakse must peade majas galaõhtu, nimelt tema lauludest esinevad Annelis pol Villu Vald, Pille Lill ja Mati Palm nimed, mis enda eest neelavad. Valdma aga läheb koos oma Acompanisti Andres baasiga reede õhtuks veel Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi hoopis teise noodi mapiga, lauldes Bergi, Richard Straussi, Schönbergi ja Webernit kava, millest nädala hakul saime aimu juba Estonia talveaias. Eile Tallinnas kõlanud nüüd Ansambli viieskava Vox Nova sarjas Schöönberg sönberg tehakse täna samuti Tartus ja loomulikult Olari Eltsi juhtimisel. See on kuueses Tarja kuldlõikeline kulminatsioon, kus dominant Köln Berg vastandub ise endale, sealt siis Schellenberg, sönberg ühestki murdeline seitsmeosaline serenaad, oopus 24, kus keskmises osas ka Todeegaakooniline vokaal ja jälle Villu Valdma. Siis kolm satiirioopus 28 nagu loominguline manifest. Neli pala uppus 27 sümbolistika teisest küljest ja teisel poolel nagu pehmenduseks piider, meielik otse salongi rikk, seadete, kogu üüber, Bret are üüber, pred oli kirjanduslik salong sajandi algul, mille nii-öelda muusikalise kujundajana sönberg. Siis jah, sajandi esimestel aastatel tegutses niisiis suure inimese kaks profiili. Veel hetk tähelepanu kontserdisõbrad. Viimaste andmete kohaselt toimub 16. mail Villu Valdma kontsert mitte ülikooli ajaloo muuseumis vaid toimub ülikooli aulas. Ka siis, kui keegi tahab Huviline. Seda ei näe. Ka vot tuule alla. Me ei saa naeralda Või? Karl Ristikivi need sõnad võivad meile nii mõnelgi elu hetkel väga lähedased ja arusaadavad olla. Ja nii oli ka seekord, nagu ma saate algul ütlesin, laulis ta Tõnu Tepandi kolmapäeval oma kolleegidele teatriveteranidele. Meie teatriliidu tegevuse kaks peamist töösuunda on üks, mis on seotud kuulumisega Talosse ameti ühinguline mis tegeleb inimeste toimetuleku palgatingimuste eest seismisega. Kuid teine loominguline pool on ka alles jäänud. Toetussummad Kultuurkapitalilt püütakse jagada õiglustundest lähtuvalt alati toetada inimesi, kes teatud elusündmuste puhul tuge vajavad. Teatriliidu sees on näitlejate liit, lavastajate liit, lavastuskunstnike liit, teatriuurijate ja teatriveteranide ühendused. Ja just viimase suurpäev oli sel nädalal. Draamateatrisaal oli rahvast täis ja seekord otsustati valida veteranide ühendusele ka seitsmeliikmeline juhatus. Pärast üldkoosoleku lõppu siirduti uuele tänavale teatriliidu majja, et vabamas vormis edasi rääkida. Minu kõrval istub Aino Külvand kes on 15 aastat seda meie teatriliidu veteranide ühendust juhtinud tegemist inimestega, kes okei. Ja isiksused ja nende elu ja probleeme ja, ja kooskäimist pärast seda, kui nad on aktiivsest teatritööst kõrvale jäänud, juhtide silm peab ikka palju, mõtleme nuputama, kuidas panna liha. Nojah, oleme muidugi, käime nüüd iga kolmapäeval koos liidus, kes on need, kes aktiivselt käivad, no need on nagu algusest peale siin kõik käinud siis leida veel eemalt ja, ja Lulu, Purre ja Veera leever ja, ja palju palju. Pärast ei tule, nad ei ole nagu harjunud, vanadel käijatel on nagu see nagu juba venelased, kolmapäev tuleb minna ja tuleb puhas uus kleit selga. Miks on niisugune ühendusteater rahvale vajalik olnud? No see on väga eriti nendele inimestele, kes enam ei töötades palju, pensionärid muidugi töötab, aga siis nendel on see suur vaheldus, nad tulevad siia ja no me käime, külastame, saime teatris ka Draamateatri, meile on väga vastutulnud alati ja siis Baskini teater ka, me saame aru, et saate soodsamalt ja käime ikka peab proovis ja ühesõnaga saime Trii teatud liinidel ju praegu raha nii vähe on ja aga ei, me ei nurise, meil on päris tore singi, mis teie ise oma teatrielus niimoodi kõige ilusamaks ja tähtsamaks. Muidugi tulin raskel ajal, 44. aastal ma tulin, ma küll ooperikoori, aga mul on selles mõttes raske, et minul olid ees väga head solistid, nii et mul oli raske ütelda pääseda sinna esimestele positsioonidele. Aga siis igatahes ma olen väga sageli mõtlen, et ma siiski olin väga õnnelikul ajal, sest meil olid väga toredad oopereid ja rasked ooperid ja lahti ja laula. Kui tihti praegu went Estonias ikka käin, ma olen ikka kõiki asju näinud ja Nathani hea käik jää. Kas loetega arvustusi on viimasel ajal vähenenud arvustus üldse võrdlemisi? Teatriliidu veteranide ühendusele palju jõudu ja selline, et ei läheks, et oleks natuke seda toetust, mida jagada ja elurõõmu ja tervis ette inimeste tega peab inimesel võib-olla ei, Kaus elurõõm nii, nii kergelt ära see, seda ikka kuskil tuha allike tuleb jälle vahel välja ja praegu muusika mängib, lähevad veteranid tantsima ka? Siin ei ole euroomi. No meie ei saanud vestoraline mõttesse, maksab ju nii palju? Muidugi, aga siin on tegelikult päris kodune ja lihtne on päris ilusas selles saalis meil me käimegi iga kolmapäev koosi. Värske juhatus valis oma esimeheks energilise Anu kaalu ja teda manit küsitlemgi. Aga kas te ei kujuta ette praegu, mis tööd ei toota, veel? Päris täpselt, kindlasti mitte, elu on etapiline, see on päris selge, et tõepoolest üks üks etapp minu elus on lõppenud teatrilavalt, ma olen ära tegelenud Ma nüüd noorsoo kasvatamisega, teater oli mu elu suur armastus ikka kogu aeg olnud. Ma arvan, et võib-olla nüüd siis sellelt tasandilt natukene kaasa aidata. Ma arvan seda, et ma möödunud aastatel tegin ühte niisugust väikest sarja Estonia teatri talveaias. Et möödunu ei ununeks, oli selle pealkiri. Ja ma arvan, et mingil määral ma tahaksin jätkata teda, sest need inimesed, kelle hulka ma nüüd kuulun ja kellelegi me nüüd siin koos käima hakkame nendel kõigil on olnud oma elu ja, ja sellele lihtsalt kriipsu peale tõmmata, ei ole mõtet isegi mitte kriipsu alla tõmmata, vaid lihtsalt uuesti, nagu elada seda läbi juba uues ajas. Et võib-olla seda uuesti läbi analüüsides. Võib-olla saab mingit kasu ka sellele praegusele tööle. Üsna hea on seda näha, et teatriliit niimoodi oma liikmete, et püüab hoolitseda ja nende nende elu korraldada ja juhtida, et see, nagu see ametiühingule pool on ühest küljest väga tähtis, on niisugused toimetulekumured ja nii, aga ma tahaks loota, et just see, mida teie praegu rääkisite, et toob ellu ka just niisugust, tõsi, teatri sisuga kaasas käimist. Jah, ma mõtlen küll, et katsuks hoolt kanda, selle vaimsema pole nagu rokist. Niisugune sai tänane kultuurisalt toimetuse laupäevane kolmveerandtund. Sele toimetas Mari Tarand tehniliselt teoses Külli tüli ja viibime neid mõned hetked veel Tõnu Tepandi lauluga ja Karl Ristikivi mõtetega. Ka siis haaval. Tahab? Sõnavõtt peal. Ja kuhugi taas tähelepanu kui ta muidu väikest pääle Valeaal