1980. aasta sügisel läkitasid Ida-Berliini, Budapesti ja Praha kommunistidest võimukandjad Moskvasse Poola sündmustega seotud kaebekirju. Kremli juhid soovitasid oma Poola sõpradele mõelda sõjaseisukorra väljakuulutamise peale ning võtta kasutusele karmid abinõud solidaarsuse ja selle pooldajate suhtes. Poliitbüroo erakorralisel koosolekul palusid Poola juhid suhtuda asjasse kannatlikult. Kohe Poolasse sisse ei marsi, lubas Leonid Brežnev viimaks. Kui aga olukord halveneb, oleneb kohal. Jaanuaris 1981 oli Nõukogude Liidu juhtkond jälle hirmul sest lehvallessa sõitis Vatikani paavstiga kohtuma. Johannes Paulus, teine korraldas solidaarsuse 14 liikmelisele delegatsioonile. Oma ettemissa. Valeesiasse suhtuti Roomas ja ajakirjanduses nii nagu oleks tegemist mõne suure staari kohaletulekuga. Tsiteeriti tema lauset. Poeg on tulnud oma isa vaatama. Kui Ronald Reagan oli esimeste valitsemisaega Ameerika Ühendriikide president juhatati paavsti Vatikanis asuva töökabineti uksest sisse. Halli ülikonnaga karu sarnane, veidi nohiku moodi mehis. Ühendriikide luure keskagentuuri juhataja William keisi oli usin katoliiklane ja käis peaaegu iga päev, mis seal. Kuid seekord oli tal paavsti juurde asja väga maistel põhjustel. TeisE tuli paavstile üle andma tähtsat fotot mis oli pildistatud ühe luuresatelliidi abil sadade kilomeetrite kõrguselt. Paavst istus oma erakabinetilaua taga ja võttis foto. Sellelt paistis suur rahvahulk keskel üksik valgetet. Johannes Paulus, teine olemas oma kaasmaalastele Varssavi linnaväljakul aastal 1979. Sestsaadik, kui Ühendriikide luuresatelliit oli pildistanud paavsti Poola-visiiti uskusin treigani Gates'i kindlalt, et maailmas on olemas kolmas superriik 44-l hektaril asuv Vatikani linnriik ja et selle valitseja paavst Johannes Paulus teise käsutuses on märkimisväärne arsenal, mis oli kaalukeeleks otsustamisel, kumb pool külmast sõjast teise üle kaalub. Sellel nõupidamisel, mis püsis 10 aastat maailma eest saladuses pakkus keissi paavsti käsutusse Ühendriikide luureteenistuse andmeid, mis olid hangitud satelliittehnika abil. Efektne foto ja eelkõige see pakkumine aitas kinnitada püha tooli ja Reigani valitsuse koostöö. Roland Reagan astus ametisse 1981. aasta 20. jaanuaril. Ameerika Ühendriikide valitsuse ja paavsti koostöö oli alanud tegelikult juba enne seda siis, kui president Jimmy Carteri eriabi rahvusliku julgeoleku alal Poolas sündinud Big niukses inski esindas Ühendriike pidulikul vastuvõtul, mis korraldati Vatikanis Voithla paavstiks saamise auks. 1980. aasta detsembrikuu esimesel nädalal helistas sinski paavstile ja teatas, et Nõukogude Need võivad varsti Poolasse tungida. Seda rääkides vaatas sinski satelliidilt tehtud fotosid, mis andsid tunnistust ettevalmistustest vägede viimiseks Poolasse. Piiri äärde ladustatud laskemoona. Püstitati telke ja välihaiglaid. Paavst oli jahmunud. Nii ametisolev president kaarter, kuid tulevane president räigan olid hoiatanud Nõukogude liidu juhtkonda kujutlemast, et nad saavad Poola küsimuses ära kasutada hetke USA presidendivalimiste ja Reigani ametisse astumise vahel. Need hoiatused sündisid venelasi tagasi tõmbuma ja teatama, et nad ei sekku Poola asjadesse. Ronald Reagan taipas siiski, et solidaarsus kujutab endast jätkuvat ohtu Nõukogude liidule. 10 päeva pärast ametisse astumist kohtus ta julgeoleku nõunik Richard Alleni ja luure keskagentuuri juhataja William keissiga. Juba enne Ta sai solidaarsuse ametiühingute kaudu Ameerika ühendriikidelt tari. Uue presidendi korraldusel suurendati seda abi kasutades riigi materiaalseid vahendeid ja oskusteavet. Paavst sai oma käsutusse fakte USA, eriti salajasest andmebaasist. Talle toimetati satelliitide luureagentuuride ja elektroonilise salakuulamise abil hangitud värsket informatsiooni ning raporteid valge maja välisministeeriumi ja luure keskagentuuri nõupidamiste kohta. Paavst kohtus keisriga tihti. Nende kohtumiste ajal sai keissi omakorda paavstil värskeid andmeid, mis põhinesid paavsti Poolas tegutseva luurevõrgu kaudu hangitud informatsioonil. Keisi taipas, et paavst oli kirikuringkondade kaudu väga hästi kursis solidaarsuse tegevusega samuti Poola juhtide seisukohtadega. See informatsioon oli ülitähtis. 1981. aasta kevadel korraldati Poolas taas meeleavaldusi ja solidaarsus ähvardas välja kuulutada üldstreigi. Nõukogude väed saadeti jälle Poolasse õppemanöövritele. 30. märtsil ei saanud president räigan mõelda muule kui Poola olukorrale ja paavstile. Poola õhuruum oli juba kaks päeva suletud Nõukogude armee manöövrite hõlbustamiseks ettekäändel. Õhtupoolikul pidas Reigan kõne USA ametiühingute keskorganisatsiooni korraldatud näitusele. Kanesse pausi tehes pöördustab tervitusega Poola tööliste poole, kes olid vapralt välja astunud ülemaailmsete inimlike põhimõtete kaitseks. Minnes mõne minuti pärast oma ametiautosse tabas president Reaganit John Hinkli lastud kuul. Olukord oli eluohtlik. Haiglas tehti kohe operatsioon. Kuul oli tunginud kopsu, peatudes paari sentimeetri kaugusel südamest. Umbes samale lähedal oli aort, mille vigastamisega oleks tõenäoliselt kaasnenud surm. Reigani ellujäämine oli paljude meelest ime. Atendaadis teada saanud, palvetas paavst Reigani eest ja saatis talle otsekohe isikliku tervituse, milles teatas ees palvest ja soovis kiiret paranemist. Päevil olid paljudel närvid pingul. Vulliam case'i oli käinud äsja Vatikanis ja hoiatanud paavstiriigisekretäri abi. Luure keskagentuuri Rooma osakond oli saanud üllatavat ja olulist informatsiooni. Kui lehvaleesa oli käinud paavstiga kohtumas, oli teda vastu võtnud Itaalia ametiühingute keskorganisatsiooni esindaja. Itaalia vastuluuremehed olid teatanud luure keskagentuurile, et see mees töötab pulgaarlaste heaks. Kuna bulgaarlased olid Nõukogude Liidu otseselt käsutäitjad, võis solidaarsuse plaanidele kahtlast varju heita või tähendada seda, et Valleezza elu on ohus. 13. mail 1981 kell viis õhtupoolikul saabus paavst Peetri kiriku esisele väljakule oma iganädalasele kohtumisele rahvaga. Nagu tavaliselt, sõitis lahtine auto niinimetatud paavsti mobiil pikki kaarjad sammastiku. Paavsti kõrval istus tema abi Stanislav Šuškevitš. Äkitselt kuulisid hüvitš kõva paugatust ja kõik väljakule nokitsenud tuvid tõusid lendu. Siis vajus paavst šiivitši vastu. Taipasin kohe, et püha isa oli pihta saanud, meenutab Javits. Verd seda küll esialgu näha ei olnud. Küsisin talt, kuhu ta vastas kõhtu. Kuul oli tunginud paavstile kõhtu riivanud paremat küünarnuki ja vasakut nimetissõrme. Paavst tõsteti kiirabiautosse, sõidutati kohale haiglasse. Maria, mu ema Maria, mu ema oigas paavst. Ta silmad olid kinni. Paistis, et tal olid suured valud. Ta viidi tšemmell haiglasse, kus teda kohe opereeriti. Paavst oli kaotanud palju verd ja kuna ta seisund oli kriitiline, tehti talle katoliku kiriku sakramendi kohaselt surmaeelne võidmine. Operatsioon kestis viis tundi ja 20 minutit. Soolest eemaldati rohkem kui poole meetri pikkune tükk. Operatsiooni rajal tõdesid arstid, et paavstil on elulootust, sest ükski tähtis organ ei olnud otseselt viga saanud. Samamoodi nagu too kuul, mis oli tahtnud võtta Ronald Reagani elu oli seegi kuul möödunud Havordist väga lähedalt. Kui kuul oleks sattunud Orti, oleks surm olnud silmapilkne. Aga imekombel läks nii. Meenutensiivitš. Paavst ise on hiljem sele tapmiskatse kohta öelnud. Üks käsi tulistas ja teine käsi juhtis koolitulistaja praegu kohe kätte. See oli Mehmet Ali Aabitša nimeline mees türgi rahvusest terrorist. Ja oli avalikult lubanud, et tapab arsti. See oli siis, kui paavst kaks aastat varem 1979. aastal Türgis käis. Nüüd saada vastuseid küsimustele. Paavsti mõrvakatse põhjused kuuluvad meie sajandi kõige suuremate mõistatuste hulka. Johannes Paulus teise lähemalt tuttavad ja abilised on veendunud, et selle taga oli Moskva võimud ja nende liitlased. Pärast mõrvakatset avastasid uurijad eriti huvitavaid asjaolusid, kuid süü tõenditena on neid raske tõestada. Andmed viitasid sellele, et hageja oli Bulgaaria salateenistuse palgal omakorda sõltusega Nõukogude Liidu julgeolekuteenistusest. 1981. aasta juulikuus jooksis üks Bulgaaria Pariisi saatkonnas töötanud atašee üle läände, jutustas prantsuse uurijatele. EParsti tapmiseks planeeritud vandenõu oli Nõukogude Liidu algatatud ja Bulgaaria salateenistuse poolt täide viidud. Ülejooksik väitis, et ta kuulis seda ühelt oma sõbralt, kes oli Bulgaaria luureteenistuse vastuluureosakonnas kõrgel kohal. Olulisi fakte, mis viitasid Nõukogude Liidu ja Bulgaaria osalusele selles veretöös tõi esile ka ajakirja riiders jest 1982. aasta septembrinumbris. Neid fakte oli kogunud nüüd juba manalasse varisenud sterling, kes kasutas Itaalia uurijate materjale. See artikkel avaldati pealkirja all kaks lasku Peetri väljakul. Luure keskagentuuris ülem William keissi oli samuti arvamusel, et paavsti mõrvakatses oli süüdi Nõukogude Liit. Kesi arvates oli sterlingi uurimus selles küsimuses pädev samal seisukohal. Seal oli Big niukesežinski ja Kendrick Kissinger. Oli see tõepoolest nii või ei olnud? Nõukogude Liidu kommunistlik juhtkond kartis paavsti ja nad olid väga pahased, et Poola võimud lasksid kirikul tegutseda ega kasutanud selle vastu karme abinõusid. Kuulihaavad põhjustasid lisavaevusi balandreiganile, kui paavstile. Toibumiseks läks terve 1981. aasta kevad ja suurema osa suvest. Kuid mõlemad mehed kandsid hoolt Poola käekäigu eest. Paavsti kodumaal jätkusid sündmused täishooga. Solidaarsus korraldas septembrikuus esimese üleriigilise kogunemise. Jõhutas teisigi Ida-Euroopa töölisi sõltumatuid ametiühinguid rajama. Nõukogude liit vastas sellele suurte manöövritega Poola piiri ääres ja Läänemerel. Manöövrid kestsid üheksa päeva. Paistis, et poolakaid ootab suured henna karistus. Peale selle oli paavstil muidki muresid. Tema vana kolleeg kardinal Võšinski suri Johannes Paulus, teine oli oma õpetaja ja abilise kaotuse üle väga kurb. Oktoobri keskel oli Poolas olukord üsna kaootiline. Kogu aeg toimus arvete õiendamisi ning julgeolekuüksuste ja eraisikute kokkupõrkeid. Paavst teadis, et Moskvas sunnib Poola valitsust karmiks ega solidaarsust maha suruma. 18. oktoobril nimetati Moskva ettekirjutuste kohaselt Poola kommunistliku partei esimeseks sekretäriks kindral Vaidzechi aruselski. See muutis Poolas võimulolijat senisest Militaarsemaks. Samal ajal käis USA presidendi Ronald Reagani erisaadik monovorters Vatikanis näitamas luuresatelliitide kaudu saadud informatsiooni. Paavst uuris üht satelliidi abil tehtud fotot ligi minuti. Ta tundis kohe ära Danskis asuva Lenini-nimelise laevatehase. Tähelepanu köitis doki ehitiste läheduses asuv tume poolkaar. Mis see on, küsis paavst. Tankid, veoautod ja muu sõjaväe geenika. Püha isa selgitas vooltes. Pooltesse kaasa võetud fotodelt oli näha veel Nõukogude vägede paigutus ja liikumine Poola piiri poole. Paavstiga kodumaa poole suunati kümneid tuhandeid sõdureid. Nõukogude sõjajõud olid täies lahinguvalmiduses. Jerusselski kartis, et kui solidaarsuse suhtes otsustavalt ei tegutse, tungivad Nõukogude väed Poolasse. Seepärast valmistus ta ise sõjaseisukorra väljakuulutamiseks. Kui poolakad pühapäeval, 13. detsembril 1981 ärkasid, olid tankid tänavatele toodud ja kõik kogunemised keelatud, välja arvatud missade pidamine kirikutes. Kella kuue ajal hommikul pidas jeru selski rahvale televisiooni kaudu kõne kuulutades välja sõjaseisukorra. Selleks ajaks, kui ta 22 minutine kõne lõppes, olid tuhanded inimesed juba vangistatud. Ta ütles, et vahi alla on võetud Need, keda süüdistatakse riigivastases käitumises. Vatikanis kiirustas paavsti sekretäri hiilits asjast Johannes Paulus teisele teatama. Paavst kutsus oma nõunikud kokku ja hakkas planeerima strateegiliste vastutegevust. Tema arvates olid solidaarsusel vaja jätkata oma tegevust põranda all. Samas hakkas ta korraldama oma sõitu Poolasse. Kui sõnumit Poola sündmuste kohta Ühendriikide valgesse majja jõudsid, otsustas president Reagan, et nii Nõukogude Liidu kui Poola suhtes tuleb rakendada nii majanduslikku, diplomaatilist, kuid tehnoloogilist survet. Pool aastat hiljem, seitsmendal juunil 1982 võttis Ronald Reagan osa Vatikani tippkohtumisest, et isiklikult kinnitada paavst Johannes Paulus teisega sõlmitut tähtsalt Sava liitu. Kuigi paavst ja president olid oma mõtteviisilt teineteise vastandid, leidsid nad läbirääkimistel konsensuse. Mõlemad uskusid kindlalt jumala tahte täitmisse. President oli öelnud oma naisele ning lähimatele abilistele, et talle oli väga eriliselt mõjunud asjaolu, et hoolimata atentaadikatsetest olid nad paavstiga mõlemad ellu jäänud. Jumal oli neile andnud ülesande likvideerida kommunism. Maailma kaks kõige mõjuvõimsamat meest kohtusid omavahel ilma tõlkideta ning jõudsid ühisele järeldusele, et Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemine on vältimatu. Reigan teatas, et Ühendriikide valitsus ei loobu Nõukogude Liidu ja Poola vastu suunatud mitmetest enne, kui sõjaseisukord lõpetatakse. Poliitilised vangid vabastatakse ja Poola valitsus jätkab läbirääkimisi kiriku ja solidaarsusega. Paavst kasutas oma mõjutamise võimalusi. 16. juunil 1983 sõitis ta jälle Poolasse. Järgmisel päeval tutvusta kindral jeru Seltskiga, et pidada nõu kriisi lahendamise võimaluste üle. Järve selski varsti tervitades väga endast väljas nagu paljud muud. Poolakad pidas kindralgi teda täiesti müütiliseks inimeseks. Kindral palus paavsti, et see mõjutaks solidaarsuse äärmuslikku tiiba. Paavst jäi enesele kindlaks. Minu soov on, et suudaksime nii kiiresti kui võimalik taastada normaalse olukorra, teatas Johannes Paulus teine, pidades silmas sõjaseisukorra lõpetamist. Siis hakkavad automaat suhtuma Poolasse teisiti. Teisisõnu muudel tingimustel ei olnud käes, on nõus loobuma oma karmidest võtetest. Hiljem kohtus Paavst lehvalees aga ja intelligentsi esindajatega, kes pidasid salajast sidet põranda all tegutseva solidaarsusega. Solidaarsus ei olnud enam ebaseaduslikuks tunnistatud ametiühing, see oli vastupanuliikumise sümbol. Vahetult enne Poola visiidi lõppu oli paavstil järgmiseltskil veel teinegi kohtumine. Nad vestlesid nelja silma all umbes poolteist tundi. Avalikkusele antud informatsiooni kohaselt toimus kohtumine paavsti algatusel. Johannes Paulus, teine rääkis otsekoheselt ja mõjuvalt. Pärast seda, kui paavst pöördus tagasi Vatikani lõpetati sõjaseisukord. Poola elu hakkas tasapisi normaliseeruma. 11. septembril 1986. teatasid Poola võimud ulatuslikust anestiast ja vabastasid 225 vangi. Esimest korda viie aasta jooksul tundsid solidaarsuse juhid, et surve veidi nõrgeneb. 1990. aastal, kui Poolas oli taastatud demokraatia valiti endine elektrik ja solidaarsuse juht Lech Valleezza. Poola presidendiks. Poola sündmuste järelmõju raputas kogu idabloki. Kõigepealt. 1989. aasta mais avas Ungari oma piiri Austriale. Sama aasta oktoobris obris kogunes sadu tuhandeid inimesi protesteerima Ida-Saksa valitsuse vastu. Novembris lagunes Berliini müür. Järgmisel päeval varises Bulgaaria parteijuhid. Torres Jevkovi võim, mis oli kestnud 35 aastat. Tšehhoslovakkias, moodustati kommunistide ja varasemate opositsionääride koalitsioonivalitsus. Augustis 1991 oli kogu kommunistlik süsteem surmakrampides Venemaa föderatiivses. Vabariigi president Boriss Jeltsin surus maha poliitbüroo vanameelsete liikmete riigipöördekatse. Kommunistide doominokivid varisesid üksteise järel. Kui mõned üritasid nimetada kommunismi kokkuvarisemist. Paavst Johannes Paulus teise teeniks, ütles paavst. Ei, mina küll selle põhjuseks ei olnud. See puu oli juba ise mäda. Ma ainult raputasin seda tugevasti ja mädad õunad kukkusid maha. Pärast kommunistliku süsteemi kokkuvarisemist Euroopas on paavst Johannes Paulus teine pühendunud uutele aktuaalsetele probleemidele. Kiriku tulevikku uuel aastatuhandel. Inimõiguste küsimused, Vatikani kirikukogu seisukohavõtt, mille kohaselt tuleb tunnistada ristiusu ju Taistlike juuri ja taunida antisemitismi. Viimane teemade ring puudutab sügavalt paavst Johannes Paulus teist isiklikult kuna natside surmalaagrites hukati väga palju Poola juute. Pealegi ei unustanud ta kunagi oma sõbra Kinkadeeri kaotust. Aastakümneid pärast kingaabeeri ja Carolvoid tõela kurba hüvasti jätma. Too oli püha isa Vatikanis Peetri väljakul rahvaga kohtumas seal paavsti vana kodupaiga elanikke. Keegi neist astus paavsti juurde ja teatas talle rõõmusõnumi. Glinka on siin, kus uuris paavst ja läks otsekohe oma noorpõlvesõbra juurde. Ta küsis minult igasuguseid asju, tunnistas nüüd juba eakas Kinka Deer Raisen vält. Naine jutustas paavstile, et ta ema oli surnud Auschwitzis ja isa Venemaal. Paavsti silmist paistis sügav kaastunne, meenutas proua raisanud selt. Ta võttis mõlema käega käega mu kätest kinni, õnnistas mind ja palvetas mu eest. Johannes Paulus, teine on alati meeles pidanud juutidega peetavate läbirääkimiste vajalikkust. Taastus tähtsa sammu minnes üle tiiberid jõe rooma peasünagoogi. Ükski paavst enne teda ei olnud seda kunagi teinud. Nagu Rooma juudid teavad, on nende kogudus ennem kui kõige vanem kristlik kirik. Kui apostlid Peetrus ja Paulus Rooma saabusid loeti keisririigi pealinnas juba Toorat ja peeti salatit. Kohalviibijate sõnul tundis Johannes Paulus teine sünagoogis jutlust pidades suurte meeleliigutust. Kunagi väikese poisina oli ta koos isaga käinud oma kodupaigas sünagoogis üht kuulsat kantrit kuulamas. Nüüdistõsta kullatud tugitoolis alates kuidas koor esitas laulu. Ani mamin. Ma usun. Seda olid kukkumisele määratud juudid laulnud surmalaagrites, kui neid gaasikambrisse saadeti. Paavst kummardus toolis ettepoole ja kattis näo kätega. Ehkki Johannes Paulus teise tervis on nõrk on tema viimased tegevusaastad olnud täis tööd. Ja kuigi ta käed tõusevad rahvaste õnnistades ikka vaevalisemalt, osutavad need senisest avaramad televäljavaadetele.