Alo Mattiiseni ema täna käib ürituse teine päev. Mida teile tähendab? Tähendab, see lauluvõistlus siin, Jõgeval, mis tähtsus on sellel üritusel teie jaoks? Sina oled nüüd kolmandat korda seda lauluvõistlus kuulanud ja Ma ütlen, tal on nagu, võib olla mitu tähendust. Esiteks, et need noored, kes alles lauluteed alustavad, on koht, kus ühesõnaga näidata oma oskusi ja teiseks on koht, kust kogeda teiste poolt loodud ja ette kantud probleeme. Ja eelmine aasta ma vaatasin, kui olid kultuurikeskuses just instrumentaalansamblite esinemised. Muidugi need ansamblid oli nagu vähe, kaheksast oli kuus ainult kohale. Aga nakatasse noorte, mine teha muusikat ja lõpuks noorte hinnang, et küll on tore, et ükskord on meid jälle kutsutud vabariigis kokku, et me saame mängida ja me saame teisi kuulata. Mis te arvate, kas sellel üritusel peaksid kõlama kalo laulud? Jah, seda ma arvan küll, et võiks kõlada ja siin mõned väikesed katsetused on olnudki, nagu ei ole üksi ükski maa šarlotki unelaul. Aga nad ei ole kõige paremini välja kukkunud. Ja kahju on ka selles, et alulauludest on väga vähe noodimaterjali nagu trükivalgust näinud ja tundub, et ansamblitele ei ole võtta nagu noodimaterjali, et õppida. Aga muidugi võiks kõlada ja võib-olla kui tulevikus need laulude noodimaterjal kokku koguda ja paljundada, miks mitte? Kas siin võib-olla küsimus ka selles, et alale olud on lihtsalt liiga rasked koolilastele laulda on ju tegelikult ikkagi koolinoortele mõeldud üritus? Ei, ma ei usu, et rasked on, võib-olla see ei ole üksi ükski maa raske, aga šarlati unelaul siis sellest muusikalist väike merineitsi. Ja ma arvan, et isegi näiteks 10. 12. klassi õpilastele võiks kõlada eurovisioonis kirjutatud laulud, siis kunagi oli uus viis nõmmel kui laulis Kajarants. Päevad pole vennad ja teine laul oli kui võib ja kunagi väga ammu, kui Thea paluoja laulis proove 58-ga. Või 500 203-ga kahte laulu, üks. Ja teine oli asjatu vaev ja võib-olla üks kõige paremini kõlanud laule kunagi muidugi Thea paluoja esituses üks kahju, et seda on praegu muidugi eetris ääretult vähe mängitud. Ja siis ka on veel nagu Jaanika Sillamaalaulud, need laulud oleks kõik 12 klassi ansamblitele tahavad talu on ju kirjutanud kusagile 100 lauluringis ainult, aga noh, kõik väga palju on ta kirjutanud kindlatele üritustele, Kindla suunitluse kindlas ehitusega. Kui me nüüd ajas pisut tagasi läheme ja meenutame seda aega kui aloni veel meiega ja meenutame päris tema Niukest koolipõlve. Kas te oskate öelda, mis olid need asjad, mis teda inspireerisid muusikat kirjutama ja mis olid tema esimesed muusikalised katsetused? Eksi ka see noorte kasvav vaimustus ansambli muusika vastu instrumentaalmuusika vastu oli minu arvates tema alustas ka instrumentaalmuusikaga, kui Jõgeva kultuurikeskuses oli kunagi üks ansambel ning kaal ja ta kirjutas. Kui ma ei eksi, siis 75. või kuuendal aastal ühe instrumentaalpala raudne kägu mis nagu ainukesena sellest ajast kusagile lindile säilinud ja rist, Raul Vaigla koduarhiivis on ta hiljem muidugi läks nagu edasi. Siis tuli juba tiking seda, see oli Jõgeva ajast kõik ja muidugi, mis nagu temale võib olla tema muusikalisele loomingule, nagu aluse andis, oli ikkagi ansambel inspee, kus ta nagu nõnda intellektuaalset rokki Ise looma kirjutama ja muidugi ansambel mängima. Kas ta on ka ise kunagi kooli ansamblis kaasa löönud? Ja kooli ansamblis ta laulukooris muidugi, ja siis oli tal ka kooliorkester, oli, kus ta mängis ja peale selle oli tema koolis klaverisaatja igal võimalikul ja vajalikul juhul. Tulles nüüd tagasi selle konkursi juurde, mida te veel näeksite, mida, mis võimalusi see konkurss annaks ja mida annaksin veel teha teisiti. Teisiti annaks olla, muuta ansamblit esinelist veidi teatraalsemaks, veidi liikuvamaks ja elavamaks, aga muidugi häälematerjal on hea kuulata, kui kaunilt ikkagi kõlavad õpitud laulud kokku ja kui mõni väike aps tuleb, sellele ei tohiks nagu reageerida, sest et närveerimist on ikkagi igas noores ja igal ansamblil.