Te kuulete keskeprogrammi, mina olen Toivo Tootsen ja nagu kaks kuud tagasi lubasin me jätkame juttu härra Arnold Rüütliga. Me istume Kadriorus kena tiigi ääres. On küll keskööprogramm, aga me lindistame seda keskpäeval. Sel lihtsal põhjusel, et härra Rüütel peab ära sõitma. No lõpuks ometi tean taevaisa eestimaale kinkinud suve, aga kas teil on olnud võimalus seda suve nautida, olete käinud kalal või, või olete lastelastega jõudnud randa? Me oleme? Tõesti tähendab ikkagi püüdnud tõeliselt suvega nautida, aga see on olnud kõik niisugune hetkeline, sest aega ei ole kunagi olnud nii palju, et normaalselt puhkus kätte saada ja selle puhkuse aja vältel siis tõesti olla looduses. Aga me oleme kasutanud ka lihtsalt tupevesi, pühabisi, päevi ja kõik oma puhkused, oleme veetnud Saaremaal, ükskõik kas on siis mõni päev nädal või kaks meid puhkusi olnud. Ja tingimata mere sääres ja nendestki on paar kohta olnud, kus me oleme olnud siis tuttavate kaudu on olnud võimalus seal siis elada. Ja lastelastega sõltuvalt nooremad olid nad hoopis väikesed, nüüd on juba osa nendest suuremad. Noh, näiteks me oleme siis poistega läinud paadiga merel ja üksikutel laidudel olnud seal isegi pinud lõkke maha teinud igale ühele, ühe väikese või keskmise suurusega kala püüdnud selle lõkkele ära küpsetanud. Ja vesi ja leib. Mul on kaasas olnud, olemegi elanud, niisugust, võiks öelda noh, loodus, inimese elu ja ma pean ütlema, et selline üks või paar-kolm veedetud ööd päeva, mere avaruste keskel kuskil pool üksikul saarel või saarte arhipelaagist see vastav lausa mitmekuulisele puhkusele. Teil on Saaremaal talu, seal ei puhka. Miljon. Jah, isegi isatalu ja ema talu ja mõlemad on ka õnneks 100 tulles säilinud kuid see omand on seal nii segane, sellepärast et need mõlemad olid Saaremaa kohta päris suured talud A 30 hektarit ühes külas ja peaaegu piirid ulatusid kokku, tõsi, mitte täielikult. Ja selle, kuivõrd ema vanemad olid juba väga vanad, siis nad ei suutnud ise enam taluma majandada ja siis nagu minu vanemate tähendab ema ja isa majandada, olid need mõlemad talud. Talusid päris hästi, nii et selle ajaga oli muretsetud meil kõik tolle aja kohta vajalikud masinad on siis jutusin heinaniidumasinatest, sviljanitjatest, loo rehadest või muudest Me Maarimis riistadest, nii et päris korralik tehniline kaasaegne park tolle aja kohta olid olemas. Aga see saigi saatuslikuks siis, kui tuli kollektiviseerimine, siis tähendab, oli ju juba üks talu praktiliselt vastas kulaklike kuule talule, rääkimata sellele, et ühel perel oli kaks niisugust talu ja eks siis selle ohutundetingimustes siis isa ema otsustasid, et võib-olla teise talumajad ära anda ja tol korral tolleaegse siis kolhoosiesimehele. Ja muidugi vormistati sega juriidiliselt ära sümboolse raha eest ja niimoodi siis ongi meie majapidamine nii-öelda praegu killustatuna osa hooneid kuulub siis tolleaegse ajal vormistatud omanikule ja osa, mis olid siis kolhoosi antud tootmishooned milliseid on ka mitu, on just nagu neid tagastatud koos maaga. Ja mitte päris nii, aga ligilähedane saatus sai omaks isa talule. Lihtsalt ema ei suutnud antud juhul enam ise majandada seda majapidamist, kuna päris suured tootmishooned olid seal ja elumaja ja, ja siis hädaga müüs tollel ajal ära nagu mingit lootust enam, et suuta majandada, kuna isa oli surnud juba ja niimoodi siis on nüüd hooned või tähendab hoonet poolikult. Meie oma maitsev poolikult nagu uus omanik ja ma oleme tagasi saanud ja andnud selle siis loodud ühistusse praegu ja sellistel tingimustel, et me sellest mingist tulu ei soovi. Lihtsalt et need maad ei jääks sööti ja võib-olla midagi tulevikus, kas lapsed või lapselapsed tahavad teha siiski? On vaja siis vähemalt õiguslikult võimalus olemas selleks. No ma kujutan ette küll, et ega ta ei taha minna enam sinna aida trepi peale või, või sauna trepi peale istuma ja noorusaegu meelde tuletama, kui seal ümberringi on teile ikkagi võõrad inimesed. Ja seal tõesti niimoodi, sest et eks nooruses Ühel on oma mõtted olnud ja nii minulgi ja meil ja tore oleks seal istuda küll, olgugi et meil ei ole midagi nende inimeste vastu. Me suhtume nendesse väga hästi, kuid võib-olla Need mõtisklused seal niisuguses segases olukorras need ei ole enam, need, siis on võib-olla juba tunnetada seda täiesti omaette ja ükskõik, peaaegu et kuusk puhas. Aga ma usun, et Eesti rahvas on enamus perekondi niisuguseid olukordi üle elanud. Antud juhul ma vähemalt mõtlen, nii, on meil vaja ikkagi 11 mõista ja toetada ja mitte ühel juhul noh nii perekondlikult, suguvõsade viisi kui ka ütleme, põlvkondade viisi ja ka täiesti võõrad omavahel. Olles nisugustes, ratamatutes suhetes, nagu praegu siin eespool juttu oli, ei tohiks sellest kujuneda üldrahvalik vastuolu. Aga muidu te saaksite talupidamisega kindlasti suurepäraselt hakkama. Kasinust mõtlevate saaksite kahel viisil hakkama kõige moodsamal tasandil ja ilmselt ka sellel noh, päris ürg-eesti tasandil ütleme nii, nagu peeti talu 50 aastat tagasi. Oskate te niita, oskate te künda oskaks? Tõde külvata ja selles ei ole kahtlustki. Tähendab ma oskan tõesti niit, nii et ma näiteks kasvõi oma kodumaja jutus oleva maja aia muru, ma võin vikatiga niita nii ühtse tasase pinnana, et praktiliselt peaaegu nagu muruniidumasinaga oleks niidetud, sellepärast hoopis väikse lapsena tõesti said need ametid kõik ära ja õpitud ja ja sellel ajal oli siiski talu niisugune kasvatuslik külg, mitte ainult meil kodus, vaid see oli igas peres meie külas ja ma usun, et sellest võime rääkida tervikuna ja üldiselt Eestis isegi et lapsi õpetati kõiki võimalikke töid tegema maast ja madalast alates ja antud juhul, kui ma endast räägin, siis isa õpetas mind koguni näiteks rahuda kokku sulatama, rääkimata keevitamisest, et kuidas tähendab võib keevituse asendada raua kokkusulatamiseks isegi, sest koduses majapidamises oli ju väga palju tuli põllud, riistad Me ju ise remontida ja tollel ajal ju mingisugust selliseid teenuseid ei osutatud, meite või nad, kui nad olid midagi, siis need olid ainult linnas, 10 kilomeetri kaugusel. Nii et need tööd tuli kõik ise teha ja isa tegigi kõik need tööd ise. Meil oli omal sepikoda olemas täiesti korralik sepikoda. Ja ta õpetas, algul ma olin sellel hoidja või lihtsalt peale ja, ja, ja tema ise tegi selle viimistluse siis lõputöö ära. Aga ta õpetas mulle ka selle ja see kõik oli kuni kümneaastaseks saamiseni praktiliselt juba. Ma ei olnud veel kümneaastane, kui juba oskasin kõiki neid töid, mis talus üldse vaja teha, on ühel mehel. Nii et selles mõttes ma tulen tõesti toime. Ma usun, et väikese proovimise järele meeldetuletamise järele tulen toime kõikide nende töödega isegi. Aga noh, kui rääkida kaasaegsel tasemel majapidamisest, siis siis Ma usun, et ka sellega tulen toime kuulama nüüd raasukene muusikat ja siis tuleme tagasi tänasesse päeva. Kaks kuud on mööda läinud meie viimasest jutuajamisest, see kaks kuud on olnud teile väga töörohke. Jah, mu töö on nii jagatud kuidagi mitmes mitmes suunas. Ühtpidi tegutse on põllumajandusülikooli professori kohal ja olen nagu laboratooriumi teaduslik juhendaja samal ajal rahvusliku arengu ja Koostööinstituudis, kus me siis analüüsime ja uurime meie rahvusliku arengu probleeme ja meie rahvusliku maa lausa seda rõhutaks püsimajäämise küsimusi. Sest Ühelt poolt me oleme juriidiliselt iseseisvunud, kuid tegelikkuses on nii palju ohtusid meie rahvuslikule eksistentsile ükskõik, kas räägime temaga graafilisest situatsioonist või praegu peale surutud nõndanimetatud vene vähemuse, mille hulka püütakse arvata ka ohvitsere koos Nõukogude armee ohvitsere koos perekondadega ja teisi valitsemise institutsioonides, töötanuid, inimesi. Ja muidugi majanduslik, uus olukord, kus omand muutub ja sageli see omand toob meile mittesoovitavas suunas, ma mõtlen selle all. Võõrkapitali, millega, nagu rahvakeeles öeldakse, saiaraha eest ostetakse ära suurettevõtteid ja rahvuslikule kapitalile ei ole see jõukohane ja selle tõttu praktiliselt rahvusliku kapitali kujunegi üldse. Aga see kätkeb endas väga tõsist ohtu rahvuslikule eksistentsile, sest ekstreemsetes situatsioonides ja ma ei usu, et maailm oleks nüüdseks muutunud nii rahulikuks, et mingisuguseid kõrvale tõid, enam ühiskonnas ei toimu ja mingeid pingeid riikide rahvaste vahel enam ei toimu siis võõrkapital ei ole huvitatud, ta vaatab ainult hetkeseisukohast, kogu olukorda ja kui ta on ammendanud siin saanud selle tulu tagasi ja, ja veel lisa sellele, siis tal ei ole kahju jätta ka maha need vahendid, mida ta on siin omandanud. Kuid kui räägime rahvuslikust kapitalist, siis rahvuslik kapital on huvitatud, et see oleks püsivalt tema ja ka tema järglaste kõigi järgnevate põlvkondade omanduses. Ja ta mõtleb rahvuslikult see inimene, nii et kas või rääkides kapitalist, millest me praegu oleme nii palju rääkinud, et ükskõik kellega kapital see on siis ma isiklikult leian, et see ei ole sugugi ükskõik, kelle kapital on, kui me räägime enda kui väikerahva ja väikeriigi eksisteerimise eest. Väga lihtne näide siia juurde, ma segan teid näiteks viru ärastamine. Nüüd on seal uus doktor ja juba ma kuulsin, et kavatsetakse see väga kuulus Viru kondiitritsehh sulgeda, sisse hakata tooma Soomest tooted. Ja palun väga ja võib-olla jäetakse mingi väikeosakond kuhugi kooki küpsetama ja vot see on tõesti hea näide ja niimoodi me võime rääkida näiteks meie leivatööstuses Tallinnas ka. Ja mitte keegi garanteeri, kas näiteks see tööstusettevõtet ostab enam leivavilja Eesti tootjalt või ostab seda kuskilt poolt mujalt. Aga see on täiesti rahvusliku julgeoleku küsimus juba sellepärast, et me võime eesti tootja sellega pankrotti viia ja räägime, me rääkisime juba sellest, kui on, ütleme rahvusvaheline pingeline olukord, vastasseis ühe või teisega, eks ole, sellisel puhul me teame seda, et meil ei ole võimalik normaalsel tasandil suhelda teiste riikidega enam. Nii et nii palju ohumomente on. Ja. Me teame veel lisaks kõigele sellele seda, et kuritegevus on meil pidevalt suured, vähenenud ja senini me ei ole näiteks kontrollinud ega nõudnud audiitori dokumente nendelt ostjatelt. Aga maailmast on see probleem kujunenud üheks kõige tähtsamaks võib-olla ja olulisemaks probleemiks juba rahvusvaheliselt võideldakse selle kuritegude vastu, kuid valgega, aga kurjategija kaudu tuua sisse kuritegevus riiki, seda on praktiliselt võimatu isegi mitme põlvkonna vältel välja juurida, nõnda et sellega me seame oma rahvusliku julgeolekuväga tõsiselt ohtu. Ja no niisugust loetelu võistlust praegu veel jätkata, kuivõrd oluline on kõiki neid asju analüüsida ja hoiatada ühiskonda, et ühiskond teadvustaks ja õige rajal siiski millal on võimalik veel selle vastu võidelda? Ta seda siis teeks. Kas te töötate välja ka mingit oma strateegiat, et kuidas neid asju vältida? Üks asi on teadvustamine, aga teine asi tõesti, et näidata ka mingit teed, et sellest asjast saaks üle või ümber ja see tähendab need teadlased, kes meie instituudi juurde praegu koondunud töötades ise erinevates Eesti ülikoolides ja ka viimasel ajal on, on meie sidemed ulatunud kaugele malev välismaale, siis nad alati oma analüüsides lähevad siis ka võimalikud lahendid ette, mis konkreetses olukorras on võimalik ette võtta. Nõnda et. On üpris sisuline janu, kes neid tegevusest siis ma muidugi tegutsen ka veel loodushoiualal mitmes liinis ja Tallinna linnavolikogus kultuurikomisjoni hariduskomisjoni esimehena, kus on samuti väga palju probleeme ja me põrkume ka siin praktiliselt täpselt samade probleemidega kokku, et meie kultuur on paljuski seatud tõsisesse ohtu, sellepärast et kultuuri ei Winantseerita vajalikul määral. Ja sellest tulenevalt ei ole vaimuinimese töö vääriliselt nagu väärindatud ja ta ei suuda lihtsalt majandada ennast, vaatame kas või kesklinnas, kuidas kunstnikud kaotavad oma ateljeesid, sest sinna tuleb mingisugune äri ja ärimajanduses tegelevad inimesed suudavad alati rohkem maksta, kui suudab kunstnik selle ateljeest maksta, kuid mida see sisuliselt tähendab? Kõigepealt seda, et kunstnik ei suuda Pole töötada enam nii, nagu ta seda senini on teinud. Aga teisalt selle tõttu, et ta tunneb ennast kõrvale Ehidetuna ühiskonnas ja ta tema toodetud vaimsed kultuurilised väärtused vaevalt et leiavadki ka kasutamist. No räägime jällegi turumajandusest. Et nii peabki olema ka selles vallas. No kui sellega teatud määral võib isegi nõustuda, siis tuletame meelde, et siiski üks küps kunstnik kujuneb siiski noorest inimesest siis, kui ta saab ennast teostada. Aga antud juhul me lõikame ka need teed läbi, et inimene saaks ennast eneseteostuse realiseerida. Nii et ühesõnaga, ma tegutsen tõesti sellistes valdkondades, kus tõesti me põrkume kokku väga tõsiste probleemidega. Ja kui poliitikast rääkida, siis ma olen muidugi seotud väga tõsiselt ka maarahvaga küll oma aju teaduse valdkonna ja varasema töö tõttu. Nii et ka maarahva probleemid on olnud hingelähedased ja mul on tihedad kontaktid kõigi nende inimestega, kes otsivad praegu võimalikke lahendusi ja me oleme ka instituudi liinis selles osas Sass korraldanud küll ümarlaudu ümarlaua nõupidamisi ja teaduskonverentse, mis on ka noh, siis leidnud nagu väljenduse kirjasõnas teaduskogumike näol. Te ütlesite, et otsite lahendusi ja minu meelest just ongi, et ega ühe see lahendusega ei tee siin mitte midagi ära ei saa nii et nagu kunagi oli, et kollektiviseerimine ja minu meelest ei saa ka nüüd, et teeme kõik ühistud ja nii edasi ja nii edasi, tähendab ühest lahendit ei olegi olemas praeguse Eestimaa jaoks. Ja tõesti ei ole sellepärast olukordi on niivõrd palju erinevaid olukordi. Ühtpidi räägime küllalt üheselt vähemalt poliitikutele räägivad talumajapidamise taastamisest, see on üldiselt tõesti õige. Kuid selles on väga palju probleeme. Ühtpidi kui saab selle vanema vanem põlvkond juba, kes kunagi tõesti ise pidas seda talu. Tal ei ole järglasi, need on linna läinud, maad ei tule kunagi maale enam tagasi ja kui nad võtavad oma küllalt suure talu võla tagasi siis ühtpidi ise on kõik tore, kuid ei ole mõeldav ju nendel enam majandada, seda nüüd, andes selle majandada, noh näiteks ühistule, siis, eks ole, siis tekib üks niisugune ebamäe varane segaomand mis tõesti see ma ei leia, efektiivset kasutamine ei ole ikka peremeest, peremeest. Kui peremehi on 10 või 100, siis ei ole peremees tegelikult maa eeldab eelkõige tõelist peremeest, nõnda et see maa jääb ebamäärasesse tõesti, kus sa selle tõttu ja ühtpidi teda kasutatakse. Aga teistpidi sisuliselt mitte õieti. Ja nüüd sellised momendid, kes tõesti entusiasmiga ja väga ilusa entusiasmiga võtsid talud kuid vahendid selleks, et käivitada tõesti tõeliselt talumajapidamine, osta masinaid ja kaasaegseid, võib-olla sordise, et tõuloomi ja nii edasi, et intensiivselt majandada seda nii, nagu see, ütleme Euroopas arenenud maades toimub jällegi selleks võimalust puutuv inimene võib sattuda pessimismi selle tulemusena ja lõbuks lahkuda maalt nüüd, sest keegi tema eest ei muretseda nagu ja nüüd võtta veel need hoopis võib-olla väikesed talud siis me teame seda selleks, et olla Euroopas konkurentsivõimelised, aga me meid võetakse vat vat Euroopa liitu, aga see tähendab juba kindlaid reegleid tähendab turumajanduses põllumajandussaadustele. Ja see seab julma konkurentsi ette eelkõige selle väike maapidaja. Ja ma just hiljuti siin nädal-poolteist kaks tagasi olin Taanis ja Saksamaal, tõsi, teistel teemadel tähendab poliitilistel teemadel. Nimelt toimus konverents, seminar konfrontatsioon ja lepimus, kus püüti meile nagu peale suruda teatud määral vaat sedasama vähemuse probleemi, et sellega tuleb leppida. No ma nüüd teiste teise jutu vahel ütlen seda, et see siiski seal ei õnnestunud, sellest me võime rääkida eraldi. Aga võimalus ringi sõita nii Taanis kui ka Saksamaal ja näidati siis neid eelkõige piirilähedasi piirkondi ja minu teatud kogenud pilguga ma tabasin juba lihtsalt möödasõidul ära selle olukorra, mis seal maal eelkõige põllumajanduses toimub. Ja ma pean ütlema seda, et Narva oli näha 15 20 lehmalist karja karjamaal ikka oli 50 100 lehmaline ja vaated suuremad karjad veel suuremaid, tõsi oli suhteliselt vähe, aga sõidad paarkümmend kilomeetreid. Ja jälle näed kuskil pool sellist suurt karja karjamaal. Ja ilmselt see on nii palju, ma juba kirjanduse kaudu tunnen maailma põllumajandust. Tähendab, need karjad on suurel määral peetavat suured selle tõttu, et lihtsalt renditakse maad sellelt samalt naabrilt, kes on juba pank roti läinud ja ei ole suutnud Väike-Karja karjaga lihtsalt majandada oma taluära. Ja kui vaatada põllumassiive, siis põllumassiivid on isegi suuremad, kui meie näiteks ütleme, Lõuna-Eesti või saarte või rannaäärsetel aladel on nii, et ei erinegi praktiliselt enam millegiga. See põllumajandus näiteks meie põllumajandusest ja tootmishooned, täpselt samuti kaasaegsed, suured võimsad, seal mitukümmend meetrit pikap vähendab, tootmishooned ja laudad on üles löödud juba ja, ja see talu on üpris väike oma elumaja ja kõige muude sotsiaalsete kommunikatsioonide poolest. Nii tõsised muutused on toimunud seal ja ma taanid, tunne on sellepärast, et ma olen Taanis palju kordi käinud Teadlasena Taanis käinud 64. aastal olnud seal peaaegu et kuu aega ja ka Rootsis olin üle 20 päeva ja viibisin ka paljudes tähendab siis rootsi taludes ja suurtes kui väikestes ja muidugi ka teadusasutustes, nii et läbi sõites selle maa lambad juba nii-öelda autoaknast väga palju ära ja muidugi oli ka konkreetselt sellest juttu, nii et tulles nüüd meie väiketalude Ta kus on mõni hektar põldu ja 10 15 hektarit põldu nende juurde tagasi, siis peab olema see väga hästi läbi mõeldud, et majandada seda ja praktiliselt perekonna saab selline väike talu ära toita siis kui kõrvalt veel perekonnaliikmed töötavad kuskil pool mujal tööstusettevõttes või mingisuguses teenindussfääris, mis maal on vajalik. Nii et. Ma põhimõtteliselt, et mitte nüüd pessimismi viia uus talunike ja neid, kellele, kes on oma talu tagasi saanud. Tingimata tuleb sellega ikkagi julgelt edasi tegeleda ja tõesti kasutada teaduse abi. Ja on vaja ja tõesti, et maarahvas suudaks poliitikasse minna oma sõnana nii-öelda riigikogus, et ära kaitsta ja maarahva huvid ja siis anda võimalus nii väiketaludele luua tingimused eelkõige ühistute kaudu koopereerimise kaudu, miks mitte väiketalu, võib-olla teatud määral tähendab oma majanduse osa protsesse realiseerida ühistu abiga, aga olla siiski iseseisev, siis võib-olla see väiketalu on ka eksisteerimisvõimeline isegi. Aga ma pooldan eelkõige nii suurt kui väikest selle tõttu, et selles väljendub meie teine tõsine pusliku huvi, see tähendab maaelulaad ja et inimene tahaks elada maal ja elab seal, kus ta kasvatab kelle eluterve mõtlemisega noore põlvkonna, sellel on omaette väärtus. Meie rahvale, aga loomulikult see ei ole üksinda võimalik, on vaja. Tähendab elada seal siiski reaalsest päevas, see tähendab, suuta täisväärtuslikult tootmisprotsessist ühiskonnas osa võtta. Vot tõesti, olukord erinebki minu meelest praegu väga tõsiselt sellest. Kuskil mujal maailmas ei ole, ma nimetaks, meil on tuhandeid ellujäämise talusid, tähendab, kus elavad vanad inimesed, kes peavad lehma, paari lammast seapõrsast, et lihtsalt jääda ellu, et mitte surra nälga. Ja see on tõesti õige, see on niivõrd kurb, aga see on tõesti sellised ja ka selles mõttes on õige, tähendab, et Need inimesed saaksid siiski niimoodi elada ja võib-olla sealmaal praegu. Ja nähtavasti ma usun, et kohalike omavalitsuste valdade kaudu on vaja luua. Noh, niisugune võimalus, et need loodud ühistud siiski need osutaksid teenuseid ja nad seda ka teevad, sellepärast et endistes majandites töötanud inimesed lihtsalt need on ju endised nendega töötajad ja liikmed ja aitavad kindlasti ma usun, et enamus juhtudel, kuid kindlasti ja siin väga tõsine kohalike organite lihtsalt niisugune põhimõtteline toetus ja abi ja selles mõttes on vaja jällegi paratamatult lähme nüüd poliitikasse. Tähendab, kohalikele võimuorganitele on vaja palju enam võimu ühelt poolt ja teiselt poolt võimuga üksinda ei ole midagi teha, sest võim väljendub vahendite materiaalsete vahendite kaudu, selle tõttu peab olema neil vahendid, millega nad saaksid siiski ühiskonda sellel kriisiperioodil aidata. Kuulame jälle natukene muusikat ja jätkame juttu. Te rääkisite, et käisite hiljuti Taanis? Konverentsil temaatika oli konfrontatsioon ja lepimus. Ja konverentsist oli siis kutsutud osa võtma kolme eriti riigi Leedu, Läti, Eesti delegatsioonid aa, 10 inimest, nonii, palju igalt olnud päris täpselt ei olnud, meilt ei saanud kõik sõita näiteks n Tartu ei saanud sõita. Aga enam-vähem delegatsioonid sellises koosseisus olid ja ettekandjad olid siis Saksamaalt ja Taanist põhiliselt teadlased, politoloogid, aga samuti ka nimekad niisugused juhid näiteks Saksamaalt seal liidumaa ministrid ja nii edasi. Ja esimesed päevad, need ettekanded, mis meile siis esitati, nende poolt nendes kohe tee, mis tahad, kõlas läbi joon. Et kõik raske, me saame kõigest aru, mis Balti riikides on toimunud kuid nii on vaja praegu siiski rahumeelselt leppida kõige sellega. Ja kõik need vähemuse probleemid, mis on praegu eriti aktuaalsed just Eestis olnud. Et sellega nagu tulebki leppida, kaasa arvatud Nõukogude armee ja nüüd see siis Vene armee erru läinud ohvitseride ja KGB ohvitseride koos perekondadega Eestisse jäämine. Ja võib-olla üks kõige kesksem ettekanne oli meil saksa kus tegi seda üks ühe liidumaa eksminister, siis kus ta eriti rõhutas seda ja ja tsiteeris oma ettekandes väga palju vene välisministrit kooseravi siis eelkõige Eesti kohta on õelnud ja üldreeglina peale ettekandeid õhtul siis toimus diskussioon selle konkreetse ettekande ja konkreetse konkreetsel teemal, kus siis meie kolme vabariigi esindajad siis oli meil võimalus oma arvamus öelda. Aga kui Saksamaal toimus see üks kesksemaid ettekandeid, siis oli seal rahvast väga palju kohalike võimuorganite tähendab volikogude kõik liikmed ja teised teadlased ja kes sinna olid kokku kutsutud. Aga seal meile sõna ei antud. Aga ei leppinud ka sellega, vaid palusin pärast eraldi siis audientsi selle ministri käest ja selgitasin teemale siiski, mida kujutab see nõndanimetatud vene vähemus Eestis. Et see on siiski suure rahva sisuliselt sillapea siin Eestis väikerahva juures, mis käitub ja on läbi sajandite käitunud Extremaalsetest tingimustes täiesti sihipäraselt. Ma usun, et temani väga palju sellest jõudis ja diskussioonide käigus sai samuti selgitatud seda samas seisukohast. Ma esitasin omapoolselt arvamuse pikema arvamuse mida ei olnud võimalik enam ette kanda paarikümnel masinakirja leheküljel kogu meie ajaloo kohta ja mis on toimunud viimaste aastakümnete jooksul Eestis ja milline olukord on siin ta praegu ja see paljundatud ja jagati Leedu Läti delegatsioonidele välja, aga samuti kõigile ka ettekandjatele ja samuti ka Saksamaal. Ma usun, et ka selles võib-olla oli informatsiooni palju informatsiooni, mis nendele isegi on praeguseni Arusaamatu. Ja ma levitasin ka seal veel meie siin, meie tähendab mitmete poliitiliste organisatsioonide seisukohti, sealjuures ka veel kirjalikult selleks, et tõesti vähemalt need ettekandjad ja, ja need, kes korraldasid, et nad teadvustaksid endale seda ja ma julgen kokku öelda seda, et kõigi meie teiste delegatsiooni liikmete esinemised diskussioonide käigus ja iga diskussiooni käigus ka iga delegatsioon esitas oma põhilised ühtsed seisukohad ilmselt aru saada, amine oluliselt muutus ja kui oli viimaste kokkuvõtete tegemine, siis jäi meile mulje osa, võtsid sellest siis kõik ettekandjad ja veel esindajad mitmetest instantsidest veel, kes seda korraldasid, seda seminari konverentsi selline mulje, et nad meid toetasid ja olid meid mõistnud. Ja selline poliitiline joon on suurel määral tingitud praegu rahvusvaheliselt modelleeritud teatud jõudude poolt siis selleks, et just nagu sellise lähenemisviisi kaudu on võimalik rahumeelselt demokratiseerimise protsesse Venemaal läbi viia. Ja minu arvates ma seda neile otse ütlesin. Selline lähenemisviis ikka enam ja enam loob illusiooni tänasele Venemaa juhtkonnale, et tulebki väga raskelt ja, ja nõudlikult suhtuda maailma kogu aeg nõuda küll vahendid ja muud, et muidu võib tekkida plahvatuslik Sid inflatsioon Venemaal ja see annab ka hoogu ja julgust. Nõukogude ja Vene vanameelsetele jõududele ja šovinistlikele, eelkõige suvinistlikele jõududele, kes nagu teatavasti viimasele, seal on eriti tugevasti pead tõstnud ja mida kinnitasid viimased valimised Venemaal. Ja samal ajal on muidugi huvitav see, et tellimus sotsioloogiliselt uurida näedes Leedus, Lätis, Eestis ja mulle tundub, et seda on eriti aktiivselt Eestis tehtud. Näiteks kas või küsitluste korral, kus siis need küsitluste tulemused näitavad seda, et just nagu kasvõi need nõukogude armee endised ohvitserid on täiesti lojaalsed vaated 90 protsendiliselt iseseisvale Eesti vabariigile. Ma panen selle küll suurel määral kahtluse alla, aga hetkel vastus võib õige olla muidugi. Sest et nii on tõesti kõige parem elada nendel inimestel. Ja ma tahtsin ütelda, et kui me pööraks ümber ja võtame eestlased välismaal me ikkagi südamest loodan, et nad on lojaalsed. Vabariigile näiteks nad ütlevad, et nad on lojaalsed küll, hetkel nad ongi lojaalselt, kuna lihtsalt poliitiline olukord on niisugune, kuid me teame väga hästi, et isegi näiteks üle kahe sajandi Eestis elanud nõndanimetatud Staraveerid, vanausulised, keda oma koduma eitas kuivanud vanausulisi ja nad põgenesid sisuliselt Eestisse Nad käitusid isegi nendes eesti rahvale kriitilistel hetkedel, kus oli otsustav, kas me suudame oma iseseisvuse taastada või mitte. Vaatame tolleaegseid valimiste tulemusi, siis me näeme, et isegi siin toetati veel olles sajanditepikkusele mitme põlvkonnatagune mälestus oma emamaast tähendab toetati ikkagi enamuses isegi olukorda, et püsiks staatuskvoo, endine poliitiline olukord, see tähendab Eesti oleks Nõukogude liidus olevad. Need on faktid ja selle tõttu antud uurimused näitavad seda, et ainult need on hetkeks maksavad tõesti hetkel, kuid tarvitseb ainult veidikese poliitiline olukord ja ekstreemses olukorras käitutakse hoopis teisiti. Nõnda et sellepärast ma lihtsalt tahan öelda seda, et me oleme ikka on ikka veel väga labiilses olukorras ja erinevad niisugused lähenemisviisid tähendab ühe või teise poolt ükskõik, räägime uuringutest või millestki muust võivad seda labiilsust veel suurendada, ka meie esimene saatetund hakkab lõppema, südaööl kuulete uudiseid ja siis me. Jätkame härra Arnold Rüütliga juttu ning tolles tunnis Me läheme ajas kuus ja viis aastat tagasi ja meenutame noid põnevaid suvesid.