Te kuulete keskkava ja me jätkame juttu härra Arnold ütliga. Me istume Kadriorus kena tiigi ääres. Siit mõnesaja meetri kaugusel on Kadrioru loss ja ja seal on olnud teil õige põnevaid suvesid. Kui meenutaks nüüd suvesid, ütleme, et kuus aastat tagasi ja viis aastat tagasi. Sündmused on tegelikult ju suvel juhtunud meile pöördelised sündmused. Ja need olid tõesti väga ärevad ajad ühelt poolt ja ohtlikud sest iga hetk võis toimuda siiski plahvatuslikult midagi niisugust, mis võis, võib olla tõkestada kogu meie iseseisvuse taastamise tee. Kuid teisipidi need olid ka väga meeldivad ajad. Sest et tõesti iga päeva ja tunniga midagi muutus ja. Eesti oli väga aktiivne ja kõik meie kogu meie rahvas ja kujunenud ja kujunevad ühiskondlikud liikumised ja jõud osalis selles väga aktiivselt siis nagu öeldakse, most oli pideva surve all ja ta ei jõudnud toibuda ühest survest või aktist, kui juba järgmine järgnes sellele ja lausa laviinina. Ja selles mõttes nüüd, kus me oleme vastupidi tähendab peamiselt Moskva surve all, ükskõik millest me ka ei räägi, siin mitte siis neid aegu meenutada. On omamoodi, isegi meeldiv, olgugi et nagu ma ütlesin, ohtusid oli sellel ajal väga palju. Nad 88. aasta suvi oli vist küll nii ei ole, et ma ei, ma ei tea, kas Eesti ajaloos sellist suve on olnud laulva revolutsiooni suvi, see hingeline vabanemine võib olla alust mõningal määral ehk vaipa paralleele tõmmata. 19.-st aastast, ma arvan. Tähendab kui olid küllalt suured ohud möödas. Siiski me olime suutnud punavägede punaväed tagasi tõrjuda. Ja kui tekkis konflikt landesveeriga ja kui võeti vastu maareform, kus inimene sai esmakordselt, tähendab suur hulk inimesi, mõisaid jagati välja ja, ja maad omale ja see oli sellel ajal nagu kõigi unistus siiski sellepärast et seda seetõttu, et maad ei jätkunud meie esivanemad pidid välja rändama küll-Venemaale küll mujale ja juba siis tund tunnetati, et jõud nagu hakkab üle käima ja lootus on olemas. Ja ma toon kas või niisuguse näite siit ajaloost, et olgugi, et sõda käis, ülikool, Tartu ülikool alustas tööd väga suure entusiasmiga ja tuletame meelde, millise entusiasmiga läksid inimesed küll vabatahtlikult, rääkimata mobilisatsiooni korras Landeswehri vastu sõtta ja palusid ennast viia isegi tähendab idarindelt antud juhul muidugi teises mõistes, kuid ajalukku läinud on Landes veri vastu sõtta. Ma muidugi ei tunne nii täpselt seda, aga ma arvan, et oli niisugune peale ärkamisaja ja võitluse juba saada ise lisaks vat ilmselt midagi lähedast oli ka sellel ajal, vast on teil Meeles selgelt see suvi, 88 lauluväljak ja kõik, mis sellele järgnes. Ja ma muidugi kohe lausa soid tundide viisi meenutada neid hetki, mis, millal ja kus toimus. Ja võib-olla ma nimetaksin siin võib-olla esimese nisus etapina seda või nõukogude liidus nähti, et tekivad tugevad ühiskondlikud liikumised ja et selle vastu võidelda siis võeti vastu seadus, et kes tahtlikult rikub Nõukogude Liidu konstitutsiooni. Sellele määratakse kümneaastane vanglakaristus ja lisaks veel loodi nõndanimetatud tatud sõjaväestatud üksused selleks et ühiskondlikku korda hoida nõndanimetatud OMON ja teatavasti Eesti meie ei võtnud seda vastu, see oli 88 jaanuaris juba. Ja nõuti vastuvõtmist veel aprillis 88, siis veel juuli lõpus. Kuid me ikkagi ei võtnud vastu ja kõik teised vabariigid olid selle vastu võtnud. See oli võib-olla esimene niisugune signaal, kus üks vabariik kas keskvõimule vastu ja noh, järgnevad võib-olla ühiskondlike liikumiste rääkida, olite loominguliste liitude pleenum, kus muidugi ebaviisakas ja tagasihoidlikus vormis olid siiski välja öeldud põhitõed. Edasi tekkis mais juba rahvarinde liikumine. Seitsmeteistkümnendal juunil võtsime vastu. Tähendab rahvus, värvid, sinimustvalge, kinnitasime need rahvusvärvideks ja sellel ajal teatavasti olid esimest korda lipp üks suur lipp üles tõstetud Tartus toimuval muusikafestivalil, aga väikesi lipukesi oli arglikult ka seal märgikese jälle. Nii et ei julgetud sellel ajal isegi veel sinimustvalgest rääkida reaalselt. Ja selles samas samal istungil presiidiumi istungil seitsmeteistkümnendal juunil 88. Me siis taastasime ka Kuressaare linna nime ja kõik need istungid kestasid mitu tundi, sest keegi lihtsalt ei uskunud, ei saanud aru, kuidas niisuguseid otsuseid vastu võtta. Ja sellele järgnes teatavasti siis parteikonverents vas, kus Eesti saatis lausa oma delegatsiooni, mis on uskumatu praegu tagasi meenutada seda selleks, et seal võidelda teatud vabadusi, siis Eestile ja südames muidugi inimesed unistasid ja mõtlesid tõelisest iseseisvusest ja vabadusest. No ja siis meenutada, võtame võib-olla kus tõesti keskvõim nägi, et kipub asi käest ära minema. Üritati veel enam tsentraliseerida, küll põhiseaduslikult, küll teisel teel vabariike enda nii-öelda võimu alla. Sellele läksime siis vastu 16. novembril vastu võetud ülemnõukogu otsusega, kus me tunnistasime, et kõik maavarad, Vedja metsad kuuluvad Eestile ja meie seadused on ülimuslikud. See muidugi oli Moskvale täielik šokk, sest ei usutud, et selline otsus võidakse vastu võtta ja teatavasti ma kutsusin sellel ajal Lätit, Leedut, Armeeniat, Gruusiat, Moldovat, samuti võtma analoogsed otsused vastu, et siis võib-olla ühiselt me suudame ehk kaitsta neid seisukohti. Kuid kõik nad sellest läksid kõrvale ja püüdsid leida. Istungid toimusid kõikides vabariikides kuskil nädala piirides. Püüdsid leida siis põhjusi, et seda taolist otsust mitte vastu võtta ja keegi neid otsuseid vastu võtnud. Põhiliselt aasta aega olime selles olukorras täiesti üksinda, aga siin tuleb meelde tuletada, et et 21 89. aasta aprillis toimusid pilisi sündmused, kus üritati siis pool aastat hiljem no enam kui pool aastat hiljem midagi taolist teha. Seal sõideti veel tankidega inimestele peale, olid ohvreid, nii et võib ette siis kujutada, kui pingeline olukord oli. Kuus-seitse kuud tagasi meil toimunud 88. aasta novembris ja isegi veel 88. aasta maiskume rahvusvärvid vastu võtsime ja Kingissepa nime annuleerisime. Kuressaare nimed, taastasime. Nii et noh, niimoodi tõesti nagu ma ütlesin, võiks veel palju. Meenuta, aga, kuidas siiski eesti õnned õnnestus ära hoida, selliseid traagilisi sündmusi seal olid, kuigi Eesti oli ju kõige selle algataja ja Eesti oli tol ajal kõige selle vedru ja Eestist algas tegelikult ka Ida-Euroopa lagunemine ja Saksamaa ühinemine. Ja võib olla, see on tõesti raske vastata sellele, aga võib-olla siin üheks põhjuseks mõtlematult see, et me ei läinud mitte seda teed. Lausa kohe võiks öelda, nagu pool relvastatud võitluse taolist teeb, kus me oleksime? Tähendab, absoluutselt eitanud ja kohe ja täna vaid me läksime sammult, jõudsime nende eesmärkideni ja ma usun, et see oligi selleks põhjuseks, et ühtpidi mõisteti, et me läheme seda teed, mida mulle öeldi ka otse küll Jakovlevi poolt, näiteks kui me MRP takerdus MRP tähendab Molotov-Ribbentropi pakti. D kongress ei tunnistanud ja hääletas selle maha, et sellist fakti ei olnud, ma käisin viis-kuus korda karbatšovi juures veel sellel päeval. Taotlemised see panna uuesti hääletamisele ja käisin Jakovlevi juures siis ka korduvalt veel. Jakovlev ütles mulle siis otsekohe, et, et tõesti see on olnud, aga te kasutate selle otsekohe ära selleks et täielikult iseseisvuda ja selle tõttu ollaksegi vastu sellele, et te kasutate poliitiliselt ära nõnda et teati, mida me taotleme. Aga meie jutt oli siiski selline korrektne, et võib-olla ei saanud otseselt süüdistada ja oli läbi viidud nii et noh, Nõukogude riik ja juhtkond oleks maailma ees süüdi jäänud, kui oleks mingit vägivalla akti meie vastu kasutatud, sest siiski oli võimalik sellel ajal juba otseselt esineda ka maailma pressi ees, sest kõik need aktid, kui me räägime 16.-st novembrist, ma ei mäleta, aga kuskil pole, ilmselt andsin mitmel korral pressikonverentsi ainult isiklikult, üksinda kuskil pool 300-le 400-le. Välismaa korrespondendil tähendab auditooriumile nii televisiooni, raadio kui ajalehtede ajakirjade esindajatele Nendel ärevatel päevadel, tähendab Eesti oli võib-olla juba nii silmapaistev, et tema kallal ei julge väga julmalt talitada. Meie asjaajamine oli siiski niisugune korrektne, tähendab, ja maailma ajakirjanduses oli ta niimoodi välja läinud ja need süüdi olnud nagu kuskilt kinni ja ei olnud nagu kuskilt kinni võtta. Ja tähendab see, mis süüdistus, et siinsel püüti läbi suruda, et Eestis on ekstremism ja Balti riikides on ekstremism. No sellist muljet ei jäänud ühelegi sellele korrespondendil, et see siiski ekstremism oli ja nad väljendusid kahtlematult oma ajalehtedes kõik andsid seda informatsiooni edasi, nõnda et võib-olla niisugune oskuslik samm-sammult taktika ja mitte lihtsalt hetkeliselt kohe kõik korraga välja kuulutada ja asuda seda realiseerima, nii nagu see revolutsioonide puhul üldiselt ju alati toimub, mida ei saa eitada, mis on ka põhimõtteliselt õige. Kuid meil oli siiski olemas Ungari Tšehhoslovakkia kogemus, kus uputati verre. Isegi võtame Tšehhoslovakkia, et eks ole, tegelikult polegi eitatud täielikult sotsialismi selle revolutsiooniga käigus, nii, kuid seegi uputati verre. Nii et need etapid olid kõik olemas, rääkimata nendest lokaalsetest vastu akudest, mis olid nõukogude liidus toimunud. Nii et, et ilmselt see oli selleks peamiseks põhjuseks. Ja ma usun, et ei saa alahinnata, aga seda, et Eesti parteiorganisatsioonis oli siiski jagunesid inimesed nad tinglikult majagaks nad kolme rühma. Kõigepealt võib-olla see Venera kuusest ja teistest rahvustest inimestel, inimestel kes oli kindlalt oma Nõukogude Liidu positsioonidel, põhiliselt vähemalt siis võib-olla see osa inimestest eestlastest põhilistest, põhiliselt kes siiski sotsiaalselt ja poliitiliselt mõtles tõesti sotsialistlikult ja sisuliselt ja kujutas ette võib-olla mitte Eestit just päris sellisena Nõukogude liidus, nagu ta oli, et kõike kirjutati sealt ette, kuid siiski mingil määral rajal. Sellises ühenduses olla siiski ja võib olla suhteliselt küllalt tugevas ühenduses siiski sotsialistlikult mõtlev, nagu ma ütlesin, mitte kommunistlikult mõtlev, see oleks naeruväärne isegi öelda. Ja veel rahvuslik osa, kes oli oma kuuluvuselt paratamatult, kuivõrd nad olid aktiivsed inimesed ja ühel või teisel kujul ükskõik kas teadlasena või vaimuinimesena kuulus samuti parteisse, sest teistmoodi polnud võimalik tal nendel kohtadel lihtsalt tegutseda. Ja see viimane osa inimestest olidki väga aktiivsed, need ei olnud mitte nii palju aktiivseid, võib olla tänava ja muudel üritustel, kuivõrd need koondusid ülemnõukogu presiidiumi juurde. Ja kõik need dokumendid, millest siin eespool oli juttu ka ja samuti ka järgnevad dokumendid. Sisuliselt olid tehtud kõik kollegiaalselt nende inimestega Kadriorus nendel aegadel oli 100 kuni 150 inimest päevas, meil ei olnud ruume, isegi. Sööklas istusid inimesed ja valmistasid kõiki dokumente ette, sest dokumendid tulid ju kahes keeles ette valmistada lisaks kõigele veel ja et nad tõesti töötaksid just niimoodi taktikaliselt rääkisime ja kogu aeg, iga mõne samm oli ulatuslikult üpris kaugele ette mõeldud, missugune tuleb järgmine samm teha, kui järgmise dokumendi välja anname. Nõnda et see aitas suurel mäel. Ja ega see jäänud saladuseks, sest ma usun, et need inimesed ja kõik, mis seal toimus, oli ka neid, kes jälgisid ja registreerisid, fikseerisid selle kõige ja ma usun, et neid dokumente võib-olla ja asju oleks päris huvitav tõesti kunagi must-valgel ja näha, kuidas mitmed komisjonid olid tehtud kus me arutasime neid keerukaid probleeme ja valmistasime ette dokumente erinevatest isikutest, tähendab väga poliitiliselt radikaalsetest inimestest ja mõõdukalt mõtlevatest inimestest ja samal ajal nendes tolleaegsetes poliitilistes tähendab administratiivstruktuurides sees olnud ka juhtidest ja liidritest. Ja selle selline informatsioon nähtavasti läks ka Moskvasse ja vaadata, et just nagu toimubki täiesti administratiivselt kogu see asi ja ma usun, et ka see lõikas võimalused, ei olnud võimalik neid inimesi kõike korraga vallandada või teisi radikaalselt mõtlevaid inimesi kohe kõiki arreteerida, see oli täiesti võimatu dolla lisaks siis juba suhteliselt rahvusvaheliselt avatud ühiskonnas ja nähtavasti teised paljud, kus tekkisid konfliktid ja füüsilised konfliktid, seal sellist asjaolude ei arvestatud, ei osatud seda tööd selliselt läbi viia. Nii et ka ilmselt see oli väga oluliseks niisuguseks põhjuseks ja meie tolleaegne partei juhtkond vaenu väljasega eesotsas ja Sillariga hiljem. Ma usun, et ka nemad täitsid oma osa väga korrektselt sellel ajal. Ka see oli mitte vähetähtis faktor. Kuulame jälle Razukene muusikat ja siis jätkame juttu härra Arnold Rüütliga. Võib-olla kõige raskem hetk, kus noh, oht oli võib-olla kõige suurem isegi ja surve oli 88. aasta novembris, kui sunniti vabandama tolleaegse liidu ülem nõukogu suurkogu ees, rääkimata presiidiumist, kus tuli neli tundi 25 minutit püsti seista ja kõikide kriitikale vastata järgemööda. Ja mõne päeva pärast oli teine presiidium, kus veel üle tunni ajal jätkus seesama jutt ja nõuti siis vabandamist. Aga ka see oli kahtlematult omamoodi raske, sellepärast et et siis me olime öelnud praktiliselt kõik ja lõpuni välja. Ja raske oli, tabas ka veel selle tõttu, et oli kuulunud tatud, et Gorbatšovi poolt öeldud, et see meil läbi viidud nii-öelda referendum. See ei loe niikuinii, selle, seda ei arvestata. Ja samal ajal me teame ka, et sisepoliitiliselt Me jõud saavutanud teatud toetust kõigi eesti rahvuslike poliitiliste jõudude poolt kuulutada tähendab välja juba sisuliselt Eesti riiklik iseseisvus. Aga vaatamata kõigele sellele siiski see oli ka üheksa tõsiseks saavutuseks ja etapiks Eesti iseseisvuse taastamise teel, sellepärast et Rõõmustav oli lõpptulemus maailm sisuliselt ikka enam ja enam ja siis juba täielikult tunnustas, võiks öelda meie iseolemist. Kes olid teie liitlased Moskvas, sest liitlasi pidi seal olema, muidu ei oleks ikkagi need meie asjad niimoodi ehk läbi läinud. Ma arvan, et võime nimetada, kui rääkida juhtkonnast siiski kahtlematult kovlev oli üks niisugune inimene, kes kellega oli võimalik siiski rääkida ja kes põhimõtteliselt ei toetanud meie iseseisvumist. Ta jäi, ta oli siiski demokraatlikult mõtlev inimene ja mõistis siiski suures nii-öelda filosoofilises plaanis neid protsesse reaalselt, mis tollel ajal toimusid. Oli teil palju isiklikke kontakte tolleaegsete juhtidega ja, ja noh, kuidas nad eraelusse olid? No seda ei oska muidugi öelda, sest sellisel tasandil neid kontakte ei olnud koos jahil, kalal nendega ei käinud, ei ole mitte kunagi kellelegi ka käinud ja, ja võib-olla niisugune tugeva surve ja rusikapoliitikaga. Võib-olla olid siiski enamus selle aja põhimõtet sellistest suurematest juhtidest, ma kordan veelkord, välja arvatud Jakovlev, kellega oli võimalik tõesti arutleda sisuliselt ja pikemalt kõiki neid protsesse, milleni siiski nad paratamatult, kui ma selgitasin, nad välja viivad ja siis on juba õigem, et nad realiseerivad niimoodi, nii et ta mõistis. Ja noh, vahelduv ja niisuguse võiks öelda eduga oli ta ka Gorbatšovile nõunikuks ja konsultandiks, küll ta võttis ta uuesti enda juurde tagasi jällegi nende natistantseerusid üksteisest ja aja pärast uuesti toimus teatud lähenemine, nii et võib-olla see oli nisuseks Eesti üheks olulisemaks kanaliks ja temaga ei suhelnud mitte ainult mina, vaid ka teised Eesti poliitikud, need, ta oli selles mõttes väga nisugune, kontaktne inimene. Milline mees oli Gorbatšov, te ju puutusime temaga ikkagi üsna mitu korda kokku, mis mulje teil temast? Ma ütleks kõigepealt, et ta oli ideaalne pagandist, mille, kelle tolleaegne ühiskond välja kujundanud, kasvatanud ja hariduse andnud ja see sobis nende sellele perioodile väga hästi, sest ühtpidi selle kõrval oli ta siiski hinges inimlik, ma julgeks öelda. Ja võib-olla mõni võib siin minule vastu vaielda ja õigustatult vaidleb vastu ja nimelt sellepärast, et pilisi sündmuste ajal mul ei ole andmeid, et öelda, et ta oli teadlik sellest, kui see veretöö toimus seal samuti ka Vilniuse sündmuste puhul. Ta oli teadlik sellest, kuid siiski ma usun, et ta ei ole ots otsene käsu andja nendeks lausa olnud. See oli siis, kui see toimus siiski teatud määral tema teadmisel, siis see toimus väga tugeva surve tingimustes ja Nende suur vene šovinistlik kult ja endiselt mõtlevate inimeste ja kõrgemate sõjaväelaste ja, ja poliitiliste tegelaste survel. Ja sest, et kui oleks tema kõige sellega kaasa läinud, siis kõik need aktid oleks palju ulatuslikumad olnud, on päris kindel kohe. Ja selles mõttes me võime rääkida siiski temast ikkagi inimlikult ja sellisest ajaloolisest isikust, kes etendas ikkagi väga-väga suurt osa ühe kuuendiku maakera territooriumil olevate inimeste ja ühiskonna muutumisest ja nimetame siis demokratiseerimisest, sest et tõesti toimus demokratiseerimine, endised liiduvabariigid, kui olid ka peetud kõik peod nendega vabatahtlikust astumisest Venemaa koosseisu. Nii suure rõõmuga lahkusid selle sellel perioodil sellest sellest koosseisust. Nii et samamoodi ühiskonna demokratiseerimise protsess siiski ja selles mõttes karbatšovi osakaal just kes manipuleeris nende jõudude vahepeal siin ja siiski suutis hoida mingil määral tasakaalus sellel kriitilisel perioodil selle süsteemi. Ma ütleks siiski, see ei olnud mitte väike teene, ükskõik, kas siin toimus juhus, oli palju juhuslikkust ja tema isikust tulenevalt, kuid kõikidel juhtudel see siiski nii toimus. Kuidas ta teiega juttu ajas, kuidas ta teisse suhtus, kasta? Võidles või, või, või suutis ta olla vaoshoitud ja ka teist poolt ära kuulata? No kas või kaheksa kaheksanda aasta novembris, kui seal tundide viisi mind töödeldi ülemnõukogu presiidiumis ja ülemnõukogus siis ta võttis sellest osa väga aktiivselt ja ägedalt. Aga siiski teatud mõõdutunde piirides ikkagi veel. Aga ma ei ütleks seda ja kui näiteks Molotov-Ribbentropi pakti taastamise puhul me kohtusime viimati tollal tööl kuskil peale 12 veel, ma palusin tingimata veel vastuvõtu ja nõudsin, et tuleb see vastu võtta siis julgen öelda, et rääkis täiesti rahulikult ja inimlikult ja mul jäi mulje, et ta paljuski mõistis, ma ütlesin, et me oleme erinevatest rahvustest, teie venelane, mina eestlane, aga räägimegi siis kui võrdväärsed neid antud juhul omavahel võrdväärsete rahvaste, olgugi üks suure teene väikese rahvaesindajatega ja ometigi tõde tuleb taastada. Ja minule jäi mulje, et ta suutis mind mõista siis nõnda, et on olnud ühesid kui teisi selliseid hetki, kus võib öelda, et nagu lausa Ta ei suutnud ennast üldse enam tagasi hoida, ägeduses kaotas täitsa nagu praktilist enda enesevalitsemise, nagu peale 16. novembri, kui mind Moskvasse kutsuti. Aga nendel hetkedel mulle tundus, et ta oli inimene, jällegi augusti sündmused augustiputš ja Eesti siis tõeline taasiseseisvumine. No me võime jagada üldse, tähendab rääkides näiteks bussist siis sisuliselt taolisi hetki, need või seriaal kohe ja esimeseks, võib-olla nimetamegi siis seda, kus viidi sisse sõjaväestatud üksused, selleks et suuri ühiskondlikke võimalikke liikumisi siis tõkestada poliitilisi liikumisi. Esimene katse, teine katse sisuliselt oli siis parteikonverents Moskvas, kus ühtpidi räägiti, et on vaja anda suuremaid õigusi kohaga peale, kuid samal ajal valmistati ette selleks, et tsentraliseerida võim enam ja kolmandaks afiks. Me võime lugeda siis selle lihtsalt nagu parteikonverentsi ülesannete täitmine. Liidu ülemnõukogu istungjärk, kus taheti vastu võtta ja võetigi vastu tähendada. Põhiseaduslikud VÕIB konstitutsiooniparandused, mis sisuliselt tsentraliseeritud võimu enam, mille vastu me 16. novembril siis astusimegi. Ja see realsis jätkuski järgnevalt sellega, et tähendab nähti, et ei suudeta enam kõige sellele vastu seista. Teatavasti me esitasime 89 veel Eestile nõukogu otsused, võrdsustasime stalinismi fašismi ikka veel. Ja ma andsin selle Lukjanovile edasi ja palusin, et on see vaja seadustada, et ka liidu ülemnõukogu võtaks selle vastu. Ja nähtavasti nähtavasti rajal oli selge, et Nõukogude liit ei suuda enam sellele alt tulevale survele vastu seista. Ühiskond peab demokratiseeruvama. Aga loomulikult ei, nii nagu alati agoonias ei suudeta endale reaalselt aru anda ja nii ka antud juhul. Aga tuletame siis järgmise lainena meelde sündmusi Vilniuses. Tegelikult aga kogu see asi oli ette valmistatud kõigis kolmes balti riigis ja just nimelt kõigis kolmes balti riigis ja noh, erinevate muidugi võib-olla võimalustega, sest oluliselt siiski need riigid erinesid üksteisest, kuid lähenemisviis oli kõigele sellele sarnane. Meie pääseme sellest võib-olla tänu sellele, et saime kutsuda Jeltsini siia ja alustati esimesena kell kaks umbes öösel Vilniuses, aga me teame ka seda, et samal ajal oli mõeldud suur samas mereväe dessant Tallinna lähistel. Selleks olid kõik ettevalmistused juba tehtud, et tuua Maale võimsad üksused, kes oleks täpselt samuti käitunud, nagu nad käitusid Vilniuse veski Eestis võib-olla peale selle, et sa Jeltsini siia kutsuda mõjutas oluliselt see, et meil ei olnud nõndanimetatud mooni, see nüüd aitas kaasa võib-olla protsesside reaalsemale kulgemisele lisaks kõigele ja muidugi ikkagi põhiline, otsustav võib olla. Mõju oli sellele, et Jeltsin tõesti siis lõpuks nõustus oma kolme nädalale hommikul veel koju helistasin ja me võtsime vastu siin kirjutasime alla siis Venemaaga lepingu, mis oli seisnud neli-viis kuud ette valmistatud, aga Moskva ei olnud nõus seda alla kirjutama Sadama. Ja siis saime selles kriitilises situatsioonis alla kirjutada. Pole kahtlust, et selles oli oluline huvi ka Jeltsinil sellepärast et just nimelt selle kaudu ta väljus maailma poliitilisele teenile, kui liider, kes võitleb demokraatia eest ja rahvaste demokraatiast pälvis karbatšovi kõrv all suure tähelepanu. Kui üks kesksemaid poliitilisi liidreid, kes tõesti on võimeline siis seda endist Nõukogude Liidu ühiskonda demo kratiseerima aga mõjusid kahtlematult. Sellised asjaolud, et meil oli Jeltsiniga siiski olnud varasem kokkulepe ja ka tema elukriitilistel hetkedel tähendab mina toetasin teda ja siis küsisin, kas tema on nõus Eesti iseseisvumist täielikku iseseisvumist toetama ja tunnustama, kui tema saab Venemaa presidendiks ja me lõime käed temaga sellel hetkel need kahtlema matult ilmselt mõjusid ka sellised asjad puhtisiklike kontaktide tingimustes siin kaasa. Aga nüüd võib-olla küsimusele otsene vastus, tähendab puts oli nendest tol korral siis viimane tugev laine tõesti, kus tolleaegne Nõukogude Liidu juhtkond püüdis päästa veel, mis päästa annab selleks et säilitada nõukogude liitu ja teatavasti kui ma nägin seda Urmas Oti televisiooni siis intervjuust tassi peadirektoriga. Kui see peadirektor vastas, sest tema võttis osa kõikidest putsi komisjoni istungitest. Et putsi ülesanne oligi ju ainult kõrvaldada võimult Jeltsin ja kolm balti riigijuhti. Ja see ilmnes tõesti putši käigus, kui mina hommikul kell kuus 20 sellest teada sain, oli tähendab toimunud Moskva siis raadiosaates teatatud nõndanimetatud ugas number üks ette loetud. Ja mulle helistati, et ma kiiresti lahkuks kodust, et päris ilmne, et see toimub. Arreteerimine, kes helistas, tohib küsida. Alman Harna helistas mulle, et tema oli kuulanud just raadiot ja ütles, et ta ei kahtlegi selles. Ja Ma aga läksin töö juurde, mõtlesin sellest, et mis siis niikuinii kuhugi minna ei ole ja on vaja siiski midagi ette võtta ja ma hakkasin sealt helistama ja nende vabariikide, kus oli lootust, et nende juhid võib-olla võivad mingisugused vastusammud teha. Ma helistasin kampsacurdjale koju Gruusiasse Armeenia presidendile, Moldova presidendile, Lansbergisele, Corbunoosile ja Jeltsinile ja Kravtšukile veel ukranud teine presidendile. Ja kuna tööpäev ei olnud olnud elanud ja nii kui tööpäev siis algas, siis helistas mulle balti sõjaväeringkonna ülem, kes nõudis, et ma pean ainuisikuliselt Anuleerima kõik Nõukogude Liidu konstitutsioonivastased, meie ülemnõukogu presiidiumi otsused. Ma keeldusin sellest siis. Ja noh, sellega meie jutt siis ka lõppes ja ta ei lubanud ühtegi koosolekut ega midagi pidada. Ma sündmused siis lausa iga järgneva tunniga toimusid ja me võtsime vastupidi, vastu siis kaitsenõukogu otsuse mis sisuliselt tähendas allumatust bussile kahjuks sellel ajal eesti juhtkonnast, Savisaar oli lahkunud ja Lauristin ja teised. Nii et me saime kaitsenõukogu ainult asendusliikmetega pidada tollal. No ja kutsusime kokku ülemnõukogu erakorralise istungjärgu, kus samuti see kõne on ajalehtedes ilmunud sõna-sõnalt kutsusin üles samuti rahvast allumatusele ja teatasin sellest ka siis kõikidele nendele teistele vabariikidele. Aga kõigest sellest ma tunnetasin ka seda, et balti riikide juhid Lansbergis ja korvunuš olid kõigega täiesti nõus eriti Lansbergis ja rääkimata Jeltsinist taga teistega jutud jäid kõik ebamääraseks, praktiliselt enam sinna järgnevalt ei helistanudki agalansbergise karbonopsiga pidasime iga tunni aja tagant umbes sidet, mis siis toimus ümberringi. Nii et nii möödus esimene päev ja teisel päeval päeval. Siis otsustasime, et võtame vastu juba lõpliku otsuse tähendab iseseisvuse taastamise kohta. Siis muidugi aga tekkisid mõningased pinged ja eriarvamused erinevate eesti rahvuslike poliitiliste jõududega, kes ei toetanud seda. Ja lõpuks otsustasime selle siiski ikkagi vastu võtta, olgugi et noh, ei olnud kindel, et kõiki vajalik hääli kokku saada, aga siiski saime need kokku ja lahenes kõik hästi. Ja muidugi oleks võinud selle otsuse, kui neid pingeid olnud oleks võinud selle otsusega varem vastu võtta, aga võib-olla asi ei olegi selles, peaasi et see akt siiski toimus. Ja niimoodi siis putši ärevad päevad ja tunnid olidki möödunud. Muidugi, mille tagajärgi võib-olla praegu tagantjärele vaadates, kui analüüsida võib öelda seda, et kui see oleks kutsunud, oleks õnnestunud siis võib-olla eksisteeriks koguni Nõukogude liit praegu veel, olgugi, et raskustes, võib olla. Aga ega maailm ei toetanudki sellel ajal vähemalt nendel algtundidel ja päeval, sest kardeti Nõukogude Liidu lagunemist, kuna see oleks maailma tasakaalust välja viinud küllaga. Ta oli rahvaste ja inimeste täielik toetus balti riikide iseseisvumisele. Praegu te räägite kõigest sellest. Nonii, rahulikult, aga, aga ometi oli see ikka põrgulikult ärev aeg. Ja, ja no mis samm ette võtta, kuidas näiteks kas või rahvusvahelist toetust saada või? Jaa, eks sel ajal oli tõesti küllalt, et oluline saada rahvusvahelist toetust selle pärast, nagu me teame, et maailma poliitilise tasakaalu hoidmiseks ei toetatudki nõukogude liidule punemist. Isegi kasutati selliseid mõisteid, et nii nagu Balti riigid püüdsid oma iseseisvust taastada, et seda käsitleti, kui ekstremistlikke liikumisi oli Moskvas üpris kasutatav ja see jooksis läbi ka maailma ajakirjandusest ilmselt küllalt oluliselt mõjutatuna ja suunatuna Moskva informatsioonikanalite poolt maailma pressi ja sellepärast oli vaja taotleda tõesti siis rahvusvahel rahalist toetust, siis saigi ette valmistada komisjoni. See oli aegadel, kus meil tugevnes oluliselt nõndanimetatud internatsionaalne liikumine ja siis ma üritasingi teha niisugust rahvusvahelist komisjoni, kes oleks siis langu läbi töötanud, kõik need kuriteod, mis on toime pandud Eestimaa pinnal, selle nii alates 39.-st 40.-st aastast kuni tänaseni välja alates ressioonidest, massimõrvadest ja lõppkokkuvõttes sellest üldisest protsessist, mille eesmärgiks oli eestima ja loomulikult ka teised Balti riigid ümber asustada. Ja sisuliselt tähendas see genotsiidi meie ära vastu. Ja ma tahtsingi teha siis rahvusvahelist komisjoni, aga see oli mõeldav ainult väga nimekate poliitikute ja teadlaste osavõtul. Ja põhimõtteliselt toimusidki läbi Räkkimised. Noh minule kõlab alati väga, mitte meeldivalt täiesti salajaselt, sest et see juba mõistma, see on nõukogude ajal võtnud sellise erilise maine, aga tõesti, ma püüdsin siis kontakteeruda eri küll Ameerika ekspresidentidega ja ka Euroopa eksriigijuhtidega, kes oleks osalenud siis selles komisjonis ja põhimõtteliselt oli ka teatud nõusolek selleks juba nendelt saadud. Kuid pinge tõusis poliitiliselt Moskvaga nii kõrgele Nendel hetkedel, et isegi muutus küsitavaks, kas käivitada seda komisjoni või mitte, käivi teda. Aga ma ütlen püüdlusi ja lihtsalt soov, et mingisugust teist lahendust enam ei olnud ainult selle kaudu püüda. Siiski tähendab meid teadvustada maailmale ja neid probleeme teadvustada maailmale selliste autoriteetsete isikute kaasabil, see oli nagu ainuke võimalus, isegi nendel hetkedel oli teil ka oma kaitsemeeskond, sest ma olen täitsa kindel, et et teie elu ikkagi oli sel ajal ka ohus ju. Ihukaitsjat muidugi olid olemas, nii nagu sellest sai neid usaldada katusejärele, mis valitsus oli vastu võtnud ja ma lihtsalt sellele nii palju ei mõelnudki. Ma võin tagantjärele kinnitada, et need noormehed, kes minu lähikonnas olid sellel ajal ma tekkis tõesti usaldusnendesamade sündmuste käigus ja putsi val Nad peitsid mind ära, nii et ma ei ööbinud kodus, sest kodus Molmingust valvet kvartalis olnud. Ja sellel ajal tõesti ei võinud arvata, mis iga hetk võib juhtuda ja samuti kõikide teiste nende pingeliste perioodide ajal, nii et nende noormeestega ei olnud meeldiv kontakt, mis on jätkunud tänaseni meil aga muidugi mitte enam sellise funktsiooniga tookordne pinge all ikka tohutult suur. Nojah, need ähvardused, mis tollel korral kõikidel nendel kriitilistel hetkedel ükskõik kas kirja või telefoni teel saadetigi jaa jaa. Mitmetel juhtudel küll siin 15. mail, kuidas otsiti taga, et lihtsalt ainult üles leida ja noh, võib arvata, mis siis selle otsimise eesmärk oli mitte ainult suusõnalist vastust Eesti iseseisvuse taastamise eest küsida, vaid võib siiski oletada midagi enamat, nii et see aeg oli tõesti pingeline. Ja nagu ma siin juba eespool ütlesin, et see oli siiski niivõrd noh, kõikidest sündmustest haaratud ja kõikides nendes sündmustes oli niipalju siiski jällegi helget ja toredat ja mille nimel tegutseda. Nii et see oht langes peaaegu täiesti märkamatult, nii tahaplaanile, et seda isiklikult ma isegi ei teadvustanud endale praktiliselt üldse. Muidugi kandsin relva ikkagi aeg-ajalt ka, aga, aga mitte alati. Olete sellest relvast kunagi pauku teinud? Ei ole ühtegi pauku, ei ole isegi märkleva pestjale seegi märklaua pihta ei ole harjutamas ka käinud ETV, olgugi et ma valdan, valdan küll relvaga. Aga selle aja jooksul ei ole tõesti üldse harjutanud, ka mitte. Annaks jumal, et seda ei läheks tarvis. Nii tänane saade hakkab lõppema ja soovin teile tõesti head puhkust ja aitäh teile intervjuu eest. Tänane keskelt. Mul on lõppenud. Juttu ajasid Kadriorus Toivo Tootsen ja härra Arnold Rüütel. Aga Eesti raadiosaated esimesel programmil ei ole veel mitte lõppenud. Kell üks algab muusikatund.