Elada kõikjal ilu, soodusviljakandev uhked metsas, saluutuueni, jõukad Eesti talud ei olnud, aga, aga on ka. Kes on sündinud-kasvanud? Eile meeles tõstsime õrnalt käsikäes nende Ellevivi ja allurus, säält. Aga mulgimaa tuli meelde, ikka, elad seal või oled kaugel, rõõmust särab pisar laugelt, kui sa terviseid ta põlviva tuleks voorus veel kord tagasi. Ei mind tuuled enam kaugele, kui siiski õnneliku elu kaadaks. Mulgi neiu, kellel laulsin mal laulu Vardi. Tere õhtust, mina olen Ene Lukka. Tere ka minu poolt, mina nõngalvigants. Ja me mõlemad oleme Mulgimaalt, nagu laulgi ennist ütles. Sedapuhku on saate teema rõõmus, lõbus veidiga kaubanduslik, kuid ikka oma ehtne peateema on siis laat ja väljanäitus ja eriti ühest Heimtalis toimuvast üle-eestilisest suurest väljanäitusest, laadast ja külasimonist. Kalvi kants on sellel aastal selle suure sündmuse projektijuht. Tema õpib kultuurikolledžis huvijuhtimise erialal ja valis selle üheks oma töödest ja tegemistest. Kuid laada ideeline sisuline kandja on Heimtali rahvas eesotsas Anu rauaga, kellest me kuuleme ka väikseid intervjuulõike. Samuti me kasutame materjale toredast suurepärasest raamatust laadatraditsioonidest eesti rahvakultuuris, mille on kokku kirjutanud Terje ane Pajo. Samuti me toome toredaid tsitaate vanadest Sakalatest, nendest juhtumitest, mis on juhtunud Viljandimaa laatadest eri aegadel. Aga kõigepealt misse laad siis on ja kuna see väljanäitus sinna kõrvale astus. Läbi aegade on laat oma kaasaegsete jaoks olnud tuntud ja teatud institutsioon. Seda on uuritud ka näiteks Soomes ja üks Soome uurija Heinonen on väitnud, et laat samuti turg on Soomes jäänud väliselt peaaegu samasuguseks vähemalt keskajast kuni kaasajani. Püsib ka laatade ja turgude populaarsus. Seega on tegemist vitaalse traditsiooniga, mis on võimeline kohanema muutuvate oludega. Laatade sünd on olnud täiesti iseeneslik. Kui kaupmees teadis, et rahvas kuhugi koguneb, läksid oma kaubaga sinna. Sellepärast hakkasid koos aasta suuremate ja tähtsamate pidustuste juurde käima ka laadad. Nii et laada puhul on tegemist väga pikaajalise nähtusega, mille puhul küll vahel traditsioon võis katkeda, nagu me hiljem veidikene kuuleme. Kuid minu üks niisugune vapustavaid mälestusi ühe laadakestvusest kuni 1000 aasta jooksul ühes samas paigas on Setumaal Setumaal, metsade vahel on 1000 aastat järjepanu ka nõukogude ajal, kus traditsioon veidikene katki murti väga mitmete asjaolude tõttu. Siiski käisid nii-öelda mehed naised metsas oma kaupu müümas vahetamas ja see koht äratab minus alati suurt aukartust, kui ma sealt mööda sõidan ja mõtlen, et mis on selle traditsiooni jõud ja tegemist siiski ei ole ainult müümi seostmisega. Aga nüüd lähemalt sellest, mis toimub Heimtalis, Kalvi, sina oled selle projektijuht. Sedapuhku toimub see laat kolmandat korda, mis sa oskad öelda? Ma kõigepealt räägin sellest projektist lähemalt, kuna see projekt ei ole üksnes see üks päev päev, mis on siis homme, vaid ta koosneb juba mitmest kolmest kuust, kuhu on siis sisse mahtunud juba Heimtali koduloomuuseumitalgud ja volbripäev, kus olid kohal nii rahvamuusikud, huvijuhid. Meie samas kolledzis Pärsti valla enda rahvas. Ja sellega me tegime selle koduloomuuseumi välja, kus nüüd homme kõik üles astuvad ilusti korda ja et oleks seal mõnus olla ja välja näitas üks selline eelprojekt, aitäh on hobuteater ja hobuteater liigub mööda Viljandimaad. Nüüdseks on ta juba praegu jõudmas päris Heimtali lähedale ja homme tulevadki sinna kõik koos kohale, aga ennem nad on käinud koksveres ja Olustveres ja ja penojas ning kui on kohapeal kohtunud kohapealsete seltsielu tegelaste ehk sädeinimestega ja nende just Maanaiste Seltsi ilusad toredad prouad on seal enda käsitööd välja pannud. Kolledži rahvas on toonud enda omad, on üksteisele õpetanud erinevaid paelte punumisi, nõeltehnikaid, mis iganes ja, ja loomulikult see hobuteater, kus siis mitte ei müüda, hobune, mahataid müüakse härdalt maha ja ma loodan, et homme näete seda härjamüümisega siis sealsamas väljanäitusel. Ja ka tänane saade on üks selle suure üle-eestilise väljanäituseks projekte. Ning loomulikult. Me leidsime enda väljanäituse juurde ka Viljandimaa rahvamuusikud, kus on nüüd pea sadakond rahvamuusikut, kes siis kõik komme meie uuel laval, mida me ka ehitasime just paar nädalat tagasi. Ja seal nad jällegi mängivad omalt poolt ja ka loomulikult kultuurikolledž enda rahvamuusikud, tantsijad ja kõike seda muud. Aga mida veel täpsemalt saab homsel väljanäitusel näha, on põhiline ikkagi rahvuslik käsitöö. Mida siis homme näha saab. Kohal on juba tulnud üle 100 rahvusliku käsitöö müüa, nii et sellise väikse koha kohta nagu seentel on ja kus see välu ei olegi mitte nii suur, ei saagi rohkem neid müüetsena rohkem mahutadagi. Aga tõelise rahvusliku käsitöö kõrvale peab tulema ka rahvapärane toit. Nii et seda on Kaselt saada. Laat ei möödu loomulikult ilma pillimängu taltsutada, nii et selle eest hoolitsevad nii need Viljandimaa rahvamuusikuid ka kui ka natukene kolledzi rahvamuusikud laadaperemees ja perenaine oma pisikese poisiga. Eelmine aasta oli veel peremees ja perenaine, kui see aasta on neli, väga pisikene poiss, veavad eest võistumänge ja erinevaid ringmänge. Muuseumi taga on jällegi näiteks näitemänguõu, kus astuvad üles nii täiskasvanud lapsed nii Viljandimaalt kui ka väljaspool Viljandi maakonda. Ja muuseumisse on tulnud eesti suur muinasjutuvestja Piret Päär on ta muinasjutte rääkima, kus juhtub nii nii mõndagi ja loomulikult hobuseid ega ükski laati mööda ilma hobusõiduta. Ja selline ta on homme kella 11-st kuni päikseloojanguni. Nii et kogu seda siginad saginat saadab ka meeleolukas muusika vähemasti üle 100 erineva pillimehe esituses. Et meeldivat laadamuusika kuulamist on päeva läbi ja see teeme seda meiegi. Nüüd aga meenutame, kuidas siis sai alguse Heimtali laat, väljanäitus kõigepealt Anu raud. Ent helivälja näituse idee tuli Ene Lukka jutust ja minu arvates Ene Lukka tuli ükskord Palamuse laadalt ütles. Mine tea, äkki võiks Heimtalis ka seda teha ja mina ütlen selle peale, et vaevalt küll, et kui ei oleks olemas olnud intelli muuseumit, neid tegemisi siin ja seda neid unistusi tekitada või asutada siia Heimtali Rahvuskultuurikeskus, mis selleks juba peaaegu et on saanudki või saamas, siis ei oleksid alati siia teha saanud. Aga Heimtali muuseumi jaoks on laat olnud nende kahe aasta kogemuse põhjal väga ilus päev. Mõlemad korrad on väga toredad olnud ja justkui peale pikka ja pimedat talve ja vaikseid muuseumi tegemisi ja kogumisi ja mõtlemisi ja külma kannatamisi niisugune muuseumi jaanipäev. See on väga ilus päev. Mina omakorda tahan meenutada selle laada väljanäitusele tekke juures niisugust inimest nagu Olavi aksid, kes töötas Eesti televisiooni maahommikus ja oli eelnevalt üles võtnud vist juba küll mitu aastat palavuse sügislaata ja kui ta käis kultuurikolledžis vaatamas, mida rahvakultuuri pärast seal tehakse siis tekkis temalegi idee, et sügislaat või väljanäitus pigem, mida tema rõhutas, just see väljanäitus on olemas, võiks olla ka kevadine laat ja väljanäitus ja miks mitte Viljandis, kuna seal on tegijaid nii ühtesid kui teisi ja siis läksin mina Anu Raua juurde ja ütlesin, et mis sa arvad, kui teeks ühisjõududega ühe niisuguse laada väljanäituse omaja ehtsa siin Heimtalis. Anu oli kohe nõus. Aga kuidas sina, Kalvi, nüüd noore mehena sattusid siis nii-öelda naiste käsitöötandrile? Selle aasta jooksul on ta juba nagu ju kolmas kord ja ma usun, et sina olid see, kes minuga kateedri juhataja juures pestmas seda, et ka huvijuhid võiks seal üles astuda. Ja esimene aasta oligi see, kui mina mängisin Heimtali väljanäitusel etenduses Ennu Veli ja veli n. Ja muud ma eriti ei mäletagi. Igastahes tuli väga päikesepaisteline ilm, hästi mõnus ilm. Hästi mõnus olemine, aga teisel aastal oli juba, kui oli kolm nädalat viste Impile välja näituseni jäänud, saime teada, et ma pean selle ise hakkama juhtima peo peremehena. Ja kolme nädalaga üks laat kokku pannud, vot see oli ikka tegemine. Aga tundub, et me saime sellega hakkama siis tagasi. Kõlasid oli väga palju ja väga-väga palju kiitvaid. Et oli kohe päris selline piknik, et pere pani ennast kokku, tuli, istus maha, sõi, natukene, läks, vaatas käsitööd, ostis midagi, kuulas muusikat, teatri õues, käis, vaatas neid etendusi ette, tõeliselt seda nautis. Ja nüüd kolmandal aastal olema selle projektijuht, kuna ma tegin ise selle ettepaneku Anu Raual, et ma võiksin seda enda ühe koolitööna ka teha. Ja nüüd on seda tervelt juba aasta otsa tehtud mütsi kolm nädalat, mis siis eelmine aasta oli, nii et loodame natukene suuremat ja toredamat. Mine tea, kas õnnestub, kui minu käest on küsitud, et mida sa selle välja ehitise juures kõige rohkem tahad, siis ma olen nüüd kolm aastat seal ise olnud tegemisel. Et ma tahan lihtsalt minna ükskord sedasi, et ma olen seal külaline ja ma saaksin nautida seda, mida kõik teised räägivad, et sa lähed sinna ja sa pead piknikud, seal lihtsalt oled hommikust õhtuni ja ma tahaks seda tõelist tunnet saada. Kraapidel. Kraanid seal voolavad saapania viin ja saart kuid. Aga? Jaalil Yitvad. Eestis ulatub laatade pidamise traditsioon usutavasti juba muinasaega. Laatu peeti Eesti alal olevates kauplemiskeskustes. Keskajal tekkisid laadad tähtsamate liiklusteede ristumiskohtadesse, kirikute juurde alevitesse laadad toimusid harilikult vastava kiriku kaitsepühaku, mälestuspäeval või mõne muu tähtsama kirikupüha aegu. Keskaegsele laadapidamisele oli oluline kiriku kaitse, mis suurendas kauplemise turvalisust. Balthasar Russo videotel olid tavalisteks laadaaegadeks apostlite päev. 29. Juuni ussimaarjapäev Maarja sündimise päev, kaheksas september ja kõigi pühakute päev esimene november. Sellesse kokku ulatub tõenäoliselt ka eesti nimetuse laat. Päritolu. See on saanud alguse kirikupühade ajal intulgentside müümisest. Laatade kirikupühadega seotuse traditsioon elas edasi veel Rootsi aja alguses. Maalaadad olid eriti suure tähtsusega talupoegade jaoks, sest transpordi ja liiklustingimuste arenemise tõttu ei olnud neil igal ajal võimalik oma kaupa kaugele maal asuvatesse linnadesse müügiks tuua. Laatadel kaubeldi õlle mitmesuguste pudukaupadega, samuti kohalike käsitööliste valmistatud esemetega. Talupojad müüsid peamiselt viljaloomi, nahka, rasva, kanepit ja lina. Kaupmehed tõid laadadelega soola, rauda ja heeringat maa-alad. Veel kaasnesid ka joomine, kaklused ning paganlike kommete harrast. Ei. Ma ei näe. Roll alla. Nüüd aga mõned näited esimese Eesti vabariigi aegsetest laadasündmustest just Viljandimaal ja materjal on pärit ajaleht Sakala. 35. aastal oli üks suur huumor, rikas aastalaat Viljandimaal, siis kus suuremaid vargusi, petmisi ja peksmisi küll ei olnud, aga oli nii mõnigi humoorikas vahejuhtum. Näiteks ühel hetkel kõlistati kriminaalpolitseisse ja teatati, et Viljandi vallamaja õues on maha löödud inimene. Väelu olevat lõhki ja verd, kõik kohad täis krimiost ruttas kohale ja see oli komissar isiklikult, et roima kohta juurdlust alustada. Kuid kohale jõudes selgus, et arvatav surnu end jälle jalule oli ajanud ja kõvasti oma vastaste peale sõimles. Mehel oli kulmu kohal olnud päike kriimustus ning too oligi terve selle roima. Põhjus. Lööja oli Jaan tibu ja lööd oli olnud Mihkel Reeder. Öövel spaas oli jala, mett ei karju õla alla jääaladelt. A B. Ja vatt. Ta väravad ja roll alla. Loomake. Papa. Siis aga tulivad kriminaali kolm meest, kaks neist toovad omavahel kolmandat ja see, kolmas on vana karitse vallavanem, abi, keda kahtlustatakse hobuse varrukas, tahtis see lugu, algas põllumeeste koduõuelt, vallavanem abi ilmus õuele, istus ühe ree pääl, Pääle, hakkas värava poole välja tulema, et meel tugev aur pääl. Siis tuli seisu raha tasumisel uue poisiga vähemaid, sekeldusi ja karitsev vallavanem. Abi ei saanud kohe välja sõita. Samal momendil, kui uue poisiga jõgedes ilmus õue-le keegi päri valla perenaine ja püsti suure häälega kisendama, et võtke see hobusevaras kinni. See olevat nimelt tema hobune, kellega uue poisiga jagalian mees ära tahtnud sõita. Tuligi välja, et see hobune kuulus naisele ja vana karitse vallavanemabid toodi hobusevarre kanna kriminaali. Siin selgus lugu, et kogu selle loo konks peitus selles, et vallavanem abil oli kõrv ruun, valge regi ja vana kõrv ning päri naisel sammuti kõrv, ruun valgerryga. Vahet oli igatahes raske teha ja eriti veel siis, kui näe, Lagerdist täis. See sündmus aeti samuti kiires korras jutti ning hobusevaras lasti minna oma teed. Mustla alevinahakaupmees Johann Mäeots kauples laadal nahkadega. Äkki märkas ta, kuidas keegi vanem mees salaja tema posta lahka tahtsi Tasku poetada too kohe tõi selle mehe politseisse ja seal siis arenes nende vahel kahekõne, mis teie nimi on? Jaan Hansu poeg, tulp. Kuskohast pealt pealt noorhärra, ma olen ära hirmutatud, noh loodilt olen noh, kuid läbiotsimisel leitud mehe taskust palgivedamise kviitung ja selle pääl on tulba asemel Peeter post Peetrimõisast. Te ei ole ju tulp. Aga tulp on ju seesama, mis post, noh kui vana, 1680 noh, sellest ei saanud aru ja, ja päride siis järele, kas mees siis tõesti veerand 1000 aastat vana on? Tulp balt, post jääb mõtlema. Ärge hirmutage mind, vanamees, noh, sündisin jah, 1680. veebruarikuul, noh see nuputamine kestab veel kaua edasi ning tolle tulemus oli vargarändamine kartserisse. Riisnenud tyyp. I toom ja anna teada ja rahul alla Ray jagama. Emanuel alla. Täita ja me nägime 19. sajandi esimesel poolel elas laadakaubandus üle olulise tõusu. Laadad toimusid linnades ning maal kirikute mõisade kõrtside juures. Tuntuim laat oli jaanuarikuus peetav kolmenädalane Tartu aastalaat, mis sel perioodil kujunes balti kubermangude suurimaks. Tartu linnale oli laat aasta tippsündmus. Siia tuli kaupmehe üle Venemaa, samuti mitmest Euroopa riigist, nagu Hollandist, Saksamaast. Lõuna-Eesti oli laadakaubanduses esirinnas, sest seal oli see tunduvalt ulatuslikum kui Põhja-Eestis. 1865.-st aastast pärinev eile andmeil peeti Lõuna-Eestis kaks kolmandikku Eesti laatadest ning nende läbimüük moodustas ligi 62 protsenti laatade üldläbimüügist. Põhja-Eestis hakkas rohkem Laatu tekkima alles alates 1870.-test aastatest. Uued laadakohad asetsesid peaaegu eranditult väljaspool linnu. Laatade toimumisaeg oli seotud talurahvamajandusaastaga ja selle mitmesuguste kalentaarsete tähtpäevadega. Kõige rohkem peeti laata sügisel ja kevadtalvel. Sügislaatadel olid peamiseks kaupadeks kariloomad, talvistel vili ja lina kevadistel aga müüdi ja osteti eriti hobusid ja seapõrsaid. Kevadsuviste põllutööde perioodil seevastu peeti laata väga harva. Ajaleht Sakala vastlalaat 1928 üks väljavõte. Kauni sulgake oli müügile toodud puunõusid, kuid seal kauba ei näinud olevat suurt menu. Võrdlemisi hästi nähti ostetavad aga vankreid, sest on ju lähenemas aeg, mil algab sõit ratastel. Reemüüjaid olid vist vähem õnnelikud, kuna selle kaubasessioon hakkas läbi saama. Õige rohkesti osteti laadale müügile toodud mööblit, kummutid, kappe, laudu, toole ja nii edasi. Kevadel olevat oodata suuremat naise võtmise hooaega mis pärast pruudid peigmehed. Nemad püüdsid üksteise võidulinnast kaasa viia tulevase pesa ehitamiseks tarvilist materjali. Hobuseid oli müügil vähem kui küünlapäeva laada ajal. Vähemate hinnad väga kõrged, 200 kuni 350 krooni. Hobusemüügiga olid kibedasti ametis mustlased. Omal ajal tähendas nimetus mustlase hobune väga ebaväärtuslikku looma kuid praegu võib näha isegi niisugust asja, et mõnede mustlaste hobused pole sugugi halvemad talumeeste omadest. Orgalinimena seakarju ei piinanud rookima. Jalaluu. 20. sajandi esimestel kümnenditel jätkus laatade arvu kasv Eestis kuid nende kestvus lühenes kahelt kolmelt päevalt 19. sajandi lõpul ühele, kahele päevale. Vaatamata pidevale maakaupluste võrgu tihenemisele oli laatadel omad eelised ja need olid laadakaupmeeste kaubavalik oli rikkalikum kui tavalises. Kohalikus kaupluses. Laadad Sai kaupu osta tihti odavamalt kui poest. Laadad olid talurahvale ja käsitöölistele peamisteks müügikohtadeks, eriti hobuste, kariloomade, Jelina ostul ning müügil olid laadad. Asendamatud. Laatadel oli tähtis roll meelelahutus, kes suhtlemiskohtadena. 35. aasta Sakala räägib laadakaupmeestest kui omapärasest rahvast. Ja siin ta ütlebki, et Viljandi laadakaupmeeste pere pole kuigi suur. Selle vastu aga on neid, kes kord juba hakanud nimetatud töö kummalüljest pidamist teenima ei jätnud. Naljad käimati ühelgi laadal, eriti veel siis, kui on tegemist arvatava suurema laadaga, kus võib teha head äri on need, kes näiteks on kauplemistega laatadel aastate jooksul endale suure äri kokku ajanud ja on isegi endale maja üles ehitanud. Selle tõttu on aga ka need, kes endiselt jäänud vaeseks meheks ja kes peab endale kaunis piiratud võimalustega ära elama. Näiteks ka sõit laadale, oleneb, kuidas ostjatega äri suudetakse teha ja võib-olla ka mismoodi laadalt teenitud veeringutega ümber käiakse. Läksin, mina läksin mina läbi külatänava neiu pani parajasti kinni õueväravas. Kuidas? Vastas mulle ise vaatati liiva pappi alla eile sõitnud lammiga linna. Pedagoogidel palus ühima neiukesel juua. Oleks kena, kui ta mulle ka tüvest võiks luua. Astuge siis tuppa, lausus mulle kena nei, üllab joogipoolist iit, nägime leidu. Astusime tuppa, kus neutratopagalia neiuke ei lasknud enam välja. Sajandipikkusele laadatraditsioonile said saatuslikuks 1900 neljakümnendad aastad. Laatade pidamine takerdus juba teise maailmasõja ja 1940. aasta annektsiooni tõttu aastatel 1944 kuni 1945 paljud laadad kaotati või kadusid ise Sõekes majanduslikus korraldamatuses. Tagasilööke andsid talu maanduse kõrged maksud ning 1944. aasta küüditamine ja kolhoosikorra kehtestamine nii kodus laatade pidamise ajalooline traditsioon Eestis kiratsedes veel siiski kohati ka 1900 viiekümnendatel aastatel Tartus kuni 1968. aastani. Ja ongi ring täis, oleme jõudnud taas tänasesse päeva, 20 esimesse sajandisse, mil Eestimaal toimub igasuguseid ettevõtmisi, hulgaliselt, sealhulgas ka hulgaliselt Laatu ja väljanäitusi. Vesteldes Anu rauaga, küsisin tema käest, et kust tuli selline idee, et panna käsitööseemned rõugu redelitele. Vaat see rõugu redeli idee tuli küll minul ja sellepärast, et ma olen näinud niisugusi müügikohti ja lapikuid ja Lomedaid ta siit ja niisuguseid lauskma laatasid ja mõtlesin, et mõtle, kui tore, et justkui katuste rivi ja eks vana eestielamud ei ole olnud püstkoda ja see rõugu redel on niisugune väike maja ja ma mäletan juba lapsena, kuidas sinna rõugu redeli alla sai minna vihmavarju ja seal mängida. Ja siis see on võib-olla niisugune talupoeglik praktiline ühelt poolt ja esteetiline mõte teiselt poolt tõugu redel on väga ilus, ta on konstruktsioon, kuhu saab kõike riputada, panna vahelaudu, panna niimoodi müümise ja oma asjadega häirimise suhtes. Väga loogiline ja hea konstruktsioon. Aga teisest küljest ka seda, et kui üks arukas inimene tuleb siia müüma ja kui ta võtab ikkagi kiletüki kaasa, siis ta saab kogu oma perega, oma oma naise, oma laste, oma kauba, oma rahaga sinna varjuda ja oodata jälle päikest. See toimib ja neid kahel aastal, mina olen küll väga nautinud neid ilusaid rahvuslikke käsitöid. Ütle mulle, mida seekordsel väljanäitusel Võib näha täpselt ei tea, enne kui need asjad kohal on, mida võib näha, aga see on kindel, et et siin võib näha, saab, saab näha ainult rahvusliku, ainult eestimaist, ainult omatehtud ja sellepärast erinebki Heimtali laht teistest ta praegu on ju meile niisugust interpudi-padi siia kokku toodud ja tavaliselt kõik püügikohad on väga ühesugused ja ja niisugused ei, ei saagi vahet, kus algab üks maa, kus lõpeb teine või kus algab üks lahti. Teine pool ei ole eripärasid ja see nõue on teinud Impile laadast tõesti niisuguse eripära ja põhimõttega, et ometigi Eestimaa oleks Eestimaa nägu. Kas sul on midagi väga konkreetselt kahe eelmise aasta jooksul, mis sul on nii väga meeldinud, et sa tahadki see aastase kurduks? Laat ma niimoodi konkreetselt asjade suhtes ei teagi, eks ju on ikkagi niisugused kõrgemal tasemel olevad asjad ja mind vahel on rõõmustanud niuksed elulised, normaalsed asjad, näiteks kui me üks mees tuleb, müüb ilusaid koera kuut ja see on ju tore küll. Aga ütle, kas enduro kuradil üles palad ei, mina tänavast pane rõugu redelit, aga mul on väga hea meel, et näiteks üks Viljandi kultuurikolledži lõpetanu, kes on siin kohalikus koolis Raudna põhikoolis käsitöö ja et tema tuleb, paneb rõugu redeli üles Raudna kuulilast käsitöödega jänes Raudna koolilapsed juba hakkavad laadalistele õpetama rahvuslike paelte tegemist. Midagi sulami lodu vestluse lõpetuseks öelda ikka see, et kogu see tegevus, mis me siin Heimtalis teeme ja see laat ka ma olen väga seda meelt ja usku, et erinevate maade ja erinevate rahvast erinevad kultuurid on kirkad ja huvituvad ja värvilised ja lopsakad. Kui, kui see kaob ja kui, kui muutub, kui maade erinevused kaovad ja erinevad kultuurid kuidagi ühinevad, et siis on see kurb ja, ja eriti väikerahvaste puhul on see oluline, sest et maailmakaardilt ei ole väikerahvad kadunud, et sellepärast, et nad on maha tapetud või, või hävitatud füüsiliselt, aga see on toimunud kultuurilise assimileerumist tagajärjel ja eriti olema viimasel ajal seda mõelnud, et, et arvatakse ja nii ta tõenäoliselt on, et kui säilib üks maa sillegil sellekeelne haridus ja kõrgharidus, siis riik säilib. Aga veel on üks keel, seon, esemeline ümbrus, mis on inimeste loodud ja selles suhtes seegi muste geel. Värvid on rahvusvaheline, kui me räägime eesti keelt, ega ikka prantslane, inglane, venelane me jutust aru ei saa, juhul kui ta ei ole mõni estofiil või, või selle ala fanaatik. Aga see, kui minul on ikka mulgi kuub seljas, seda saab igaüks aru ilma tõlkimatagi ja need värvikombinatsioonid ja materjalid ja inimese niisugune esemeline kultuur, kõneleb ta, ka sellel on oma oma kõne ja põhiselt ta näitab seda maad, selle maa olemust, omadusi, kultuuri, palju laiemalt tõlkides. Kuna antud väljanäitust organiseerivad ja aitavad teha ka talukujunduse ja rahvusliku käsitöö kateedri üliõpilased, Viljandi kultuurikolledžist Sis soovisingi janu, kes teada, kui palju on antud väljanäitus muutnud seda talukoondise kateedrit? Ma ei tea, kui palju Heimtali väljanäitus on muutnud talu kui tajate ja rahvusliku käsitöö õppijate kateedrit, aga ma olen päris kindel, et kui seda muuseumit siin ei oleks, siis oleks kõik need tegevused ja, ja olemised palju virtuaalsemad ja kaugemad ja, ja rahvakunstiraamatust vaatavamat kui, kui nüüd, kui inimestel ja õpilastel on ikkagi koht, kus tulla, kus just täpselt on see Eheses üks Paistu kihelkond ja kirik siin lähedal ja, ja talud ja loomad ja loodused ja konnad kruusevaid tiigis ja just see, see keskkond, kus Rahu rahvakunst on sobiv, normaalne, vajalik, kui sa tõesti tunned, et jahedaga seda villast kampsuni suurräti ümber vaja võtta. Ma ise arvan, et, et see on väga oluline ja need õpilased, kes on sellest aru saanud, et see on oluline, nendest on ka midagi rohkemat saanud. Kalvi sinu lootus homsest väljanäitus laadast. Ma loodan, et need inimesed, kes sinna kohale tulevad ei saa üksnes seda kaupa sealt osta, mis on siin rõugu Redülitele välja pandud vaid nad saavad seda rohkem nagu silmadega süüa. Et ta on midagi erilist. Et nende ilu muutub Rammusamaks nagu Anu raud armastab ütelda meiegi siin loodame, et Heimtali väljanäitus, laat kui väikene traditsioon kolmandat korda toimumas annab eesti laatade traditsioonile oma panuse ja seda just oma ehtsuse ja sügava taotlusega.