Tähelepanu algavas saates kuuldu ei pruugi ühtida teie arusaamadega reaalsuse olemusest ega pretendeeri juhtiva tõe tiitlile vaid on silmaringi avardav audiorännak maailmavaadete äärealadele erinevate võimalike ja võimatute tunnetus akende kaudu. Rahvusringhääling ei propageeri ei kinnita ega lükka ümber saatekülaliste väiteid ja seisukohti. Kallid raadiokuulajad, algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks saatekülaliseks on bioloogiadoktor ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna professor Tarmo kulmar. Oma esimese kõrghariduse omandas ta Tartu riiklikus ülikoolis ajaloo osakonnas, mille lõpetas ajaloolase arheoloogina. Hiljem õppisite samas ülikoolis psühholoogiat ja aastal 91 kaitses ta magistrikraadi eesti filoloogia alal. Aastal 1994 kaitses ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnast teoloogiadoktorikraadi väitekirjaga eesti muinasusundi vanima kihistuse väe jumala ja hingekujutluste bioloogia. Aastatel 1998 kuni 2001 oli Tarmo kulmar Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan. Tarmo kulmar tegeleb peamiselt üldise võrdleva religiooniteadusega, Kolumbuse-eelse, Ameerika usundilooga, Põhja-Euroopa esiaia usunditega, vana germaani usundilooga, eesti orientalistika ajalooga religiooni, fenomoloogiaga, ühiskonnateadustega ning religiooni rolliga muistsetest totalitaarsete riikides. Kulm Aram pidanud loenguid ja viibinud külalisteadlasena mitmete ülikoolide juures Peruus, Mehhikos, Saksamaal ja Soomes. Tarmo kulmar on üldse väga produktiivne, väga väekas mees. Ta teeb paljude, jõuab paljude kümnete seltside liige näiteks Saksamaa religiooniloo seltsi liige ja Eesti akadeemilise orientaal seltsi president. Kui te lähete Eesti teadusinfosüsteemi toksite sisse tema nime siis leiate kümneid ja kümneid ja kümneid teadusartikleid, mis ta kõik on kirjutanud väga-väga põnevatel teemadel. Ta on pälvinud kaitseliidu teenetemedalit Pro Patria kolmanda järgu ja valgetähe teenetemärgi neljanda klassi Tartu Ülikooli väikese medali aumärgi. Tema sulest on ilmunud väga suurel hulgal teadust. Olete siia alates Eesti muinasusundi, hinge fenomen, laoloogiast, inkadest, maiadest, apteekidest, vaaraudest, Vana-Hiina keisririigist, orientalistikat, bioloogiast, Mehhikost ja Peruust taevasest üliolendist, palvesse meditatsioonis ning paljust paljust muust huvitavast ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks sisendaga pikalt uurinud sellist iidset kultuuri ja maad nagu Atlantis ning sellele seekordne teema keskendubki. Enne aga, kui läheme Atlantise juttude juurde, kuulame killukese muusikat briti laulja ja lugude kirjutaja Donovan, kes segab oma loomingus folki, džässi. Bobby psühhedeelia, et maailmamuusikat meisterdas aastal 1968 sellise laulu, mis kandiski nime Atlantis millest sai muide ka rahvusvaheline hitt. Kuulame Donovani ja tema lugu. Minu tänaseks saatekülaliseks on bioloogiadoktor ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna professor Tarmo kulmar. Tere, Tarmo Tüür. Suur tänu, et leidsite aega meiega natukene omad teadmisi ja mõtteid jagada ja enne kui me läheme meie tänaste eriti huvitavate põhiteemade juurde, milleks peateemaks on Atlantis siis tahaks kuulda natukene ka teie enda lugu, et millal ja millest tekkis nii tugev huvi muistse inimese ja kadunud tsivilisatsioonide vastu. Tegelikult see huvi algas juba koolipõlves. Ma arvan, et ma võib-olla isegi 10 või 11 aastane olin. Meil oli väga tore ajaloo õpetaja Kaarel Kotsar kes viiendas ja kuuendas klassis hakkas meil ajalugu nõnda õpetama, et lausa rollimängudega kõigi Julius Caesari tapmine lavastati ja, ja väga põnevaid asju ja seal siis tookord nii palju, kui oli tekst juba kätte saada. Ma õppisin lugema seitsme aastaselt, tookord ei olnud isegi nii väga. Ja siis hakkas kätte sattuma igasuguseid huvitavaid asju ja küllaltki varakult. Ma sain kätte Andrejeva erandite mõistatused ja seal oli üks peatükk Atlantisest. Nii et võib-olla sealt see huvi hakkaski peale ja pisitasa, kuigi ma olen tegelenud ühesõnaga hoopis teiste probleemide ja asjadega elus. Ometi see selline huvi ajaloo salapärasuse vastu on ikkagi säilinud. Kes on olnud teie elus sellised olulisemad suunanäitajad või õpetajad või inspiratsiooniallikad, mis hakkasid seda teed siis kuidagi lahti punuma ja väljavalgusest? Atlantise osas võib-olla mitte, aga üldse ajaloo ja muistsete kultuuride ja religioonide tundmaõppimise puhul võib-olla kõigepealt ja kõige olulisema inimesena ma nimetaksin ära Linnart Mälli kes on meie seast lahkunud küll viis aastat tagasi. Aga kelle kirjutisi ma siiamaani loen, kes mind siiamaani õpetab kaudu ja võib-olla temalt siis ka see huvi idamaade vastu ka lisaks kõigele jah. Eks neid ühesõnaga olulisi inimesi on ju teisigi olnud, aga võib-olla Linnart Mäll on olnud kõige olulisem Lugesin ühest teie intervjuust, et olete ka ulmekirjanduse austaja, et milline ulme teile meeldib. Võib-olla kõige rohkem ikkagi alternatiivajalooasjad ja siin ma nüüd ja siin on küll väga raske kõigi nimetada, ma ei taha nimetada ja autoreid sellepärast, et kui ma ühe nimetaksin, siis ma teeksin teistele liiga. Aga olgu siis, ühesõnaga Eesti ulmekirjandusest meeldib mulle Indrek Hargla biit tarlapp ja siis noh ja eks neid ole teisigi. Ma ütlesin, ma ei taha nimesid nimetada, muidu ma teeksin teistele liiga. Aga mis on ulmekirjandusest kõige sellisemad paeluvamad ütleme siis teooriad, et kui me mõtleme inimkonna muistse ajaloo peale ja kui me mõtleme ulmekirjanduse peale äkki ikka mõne loo toote välja, mis on kuidagi väga inspireerinud ja huvitav Kui nüüd jah, võib-olla kõik need, mis on seotud olnud näiteks selle muistse kosmosekülaliste hüpoteesiga, mida arendas 1900 kuuekümnendatel aastatel Erifon teeniken, temast inspireeritud teooriad, kuidasmoodi, muistsed tsivilisatsioonid, selle, siis tulnuks kad aluse panid, mul tuleb meelde juba 1968. aastal eesti keeles ilmunud autor ei tule paraku meelde. Sakslane. Ma jään vastuse võlgu, praegu pealkiri on. Kui jumalad surid siis tule ette veel. Täpselt samamoodi, inspireerituna päev mil jumalad surid. Henning peaks olema autor ja ja võib-olla just see liin tähendab, et meie planeedil ei ole meie tsivilisatsiooni esimene ja ainuke vaid et neid on võib-olla veelgi rohkem olnud. Ma tean, et see on ulmeline aga just see paelubki mind, võib-olla need kaks liini ulmes. Niiviisi muistsed kosmosekülalised ja eelmised kõrgtsivilisatsioonid. Vahel öeldakse, et tänane ulme on homne argipäev, et kui me mõtleme ulmekirjanduse peale ulmeklassikute peale ja nende teoste ja autorite peale, mis meid veel tänaseni ka võtavad ja mis on ka peale tulnud tänapäeval mida võiks siis mõelda, fantaseerime, mis meid siis ulmekirjanduse põhjal homme Tab eks võimalikud tulevikuvisioonid jagunevad põhimõtteliselt kaheks, need on noh, ütleme inimkonna helge tulevikulootused. Aga üha enam kerkib esile ju hoiatusulmet, düstoopia, Aid. Väga raske on ütelda, mis meid ees ootab, tähendab me peame lootma ju parimat, aga aga arvestades Reaalsust, milles me elame? Mõnikord tuleb selline väga pessimistlik suhtumine ja hoiak ette. Ei tea. Ma ei julge siin ennustaja olla. Jah, jätame ennustamise oma ala spetsialistidele ja võtame teisi teemasid ette, mille üle mõtiskleda. Teie olete teoloogiadoktor, miks üldse religioonid tekivad, kas on tegemist inimaju psühholoogilise eripära? Ka võimalik ega ilmaasjata ei nimetata inimest jõuga. Homoreligioossus. Esimesed jäljed religiooni olemasolust tunduv Nad olevat neandertallasi inimese poolt või nende poolt loodud artefaktid sealhulgas võib olla eriti eriti matmiskombestikku järelduvate võimalustega. Kui üldse keegi hakkas inimesi teistmoodi kohtlema peale surma või midagi nendest midagi arvata, siis tõenäoliselt nii Anders itaallane hakkas ajavahemikul 100000 kuni noh, ütleme tänapäeva andmed 27000 aastat tagasi, perioodil mida me siis nimetaksime, mustjee ajastu. Ühe Prantsusmaa arheoloogilise leiukoha järgi. Tundub, et inimesed tol ajal nii Ander Tali inimesed, antud juhul hakkasid oma surnuid peitma maha matma võib-olla kõige esimene kohtlemist viis oli üldse laagripaiga ole maha jätta ja edasi rännata edasi juba peita mitmesugustes lohkudesse koobastesse, seejärel uusi süvendeid, uuristada. Surnukehi on kardetud, on jälgi niipalju kui säilinud on, kuivõrd seda pinnas on võimaldanud. Et need surnukehad on olnud kuidagimoodi kinniseotud, võib-olla ka tükeldada. Samal ajal on usutud neid ilmselt ka edasi elavat kuskil sealpool aga võib olla ka siinpool. Me ei oska ette kujutada, kuidas olid nende ettekujutused teispoolsusest. Nimelt on surnukehad värvitud punase või kollase ooker mullaga juba tol ajal mis üleüldiselt üle maailma levinud kujutluste tõttu. Nii nagu on seda religiooniloolased ju tähele pannud, tähendab elu värvi edasielamine kuskil ka siinpool elava laiba na elava surnuna, aga võib olla ka sealpool, sest me ju ei tea, millal tekkisid ettekujutused teispoolsusest. Nüüd võib-olla need ongi esimesed jäljed üldse religioossete uskumuste kohta. Juba 19.-st sajandist peale on arheoloogid etnoloogid uurinud võimalusi, et äkki on siiski ka mõni loodusrahvas kuskil džunglis või mägedes keda ei ole tundma õpitud ja kellel ei ole religiooni. Sellist hüpoteesidega ja teadetega on välja tuldud kuni kaheksanda mindi keskpaigani. Aga siis on ikkagi selgunud, et kas ei ole keelt õigesti mõistetud või ei ole vestluspartneritest õigesti Aru saadud igal juhul ikkagi mingisugused ette kujutada tused ühesõnaga teispoolsuse kohta või üldse midagi sellist, mida võiks religioossus, eks nimetada, need on ikkagi olemas olnud. Seetõttu ma ütlen uuesti. Teadaolevalt ei ole olemas Ühtegi religioonita rabast hõimu ja ilmselt ei ole ka olemas olnud alates sellest ajast peale, kui me saame hakata rääkima inimesest kui mõtlevast olendist, olgu siis tegemist homo sapiens siga või siis edema Eeellasega homo nüander talintsisega, mis varem oli selle kohta. Me saame teha ainult selliseid oletusi, mida ei ole võimalik, vähemalt ütleme tähendab päeva teaduse tulemuste juures mitte millegagi tõestada. Me elame ka tänapäeval mõnes mõttes endiselt ikkagi religioosselt äreval ajal, et religioonid, eelkõige uskumussüsteemid ja institutsioonid omavahel põrkuvad. Milline võiks olla tuleviku religioon. Ma millegipärast arvan, et religioon kui selline ei kao mitte kunagi ikka on inimesel soov, ootus, lootus millegi sellise või kellegi sellise nähtuse olendi suhtes, kes kõige suurema häda korral võib-olla appi tuleb. Kuigi inimene tahab olla kõikvõimas, aga ta paraku kõikvõimas pole. Ja Ma arvan tõepoolest, ega võib-olla ei ole kosmoselendude ajastu ütleme, igav päevane, kosmoselendude ajastu, kui inimkond muidugi nii kaua eksisteerib sugugi mitte võib-olla kaugel kui mitte aastakümnete noh, ütleme võib-olla konna aasta kaugusel, ärme ka liiga kiirustame, sest see on kallis ja töömahukas ja tehnoloogiamahukas ettevõtmine. Aga võimalik, et võimalik, et ettekujutused arhailisest jumala kujutlusest või filosoofilisest kõrgeima olendi kujutlusest kasvavad üle millekski sarnaseks nagu galaktikavaim midagi muud sellesarnast. Aga minu arvamine on, arvestades senist teadaolevat inimkonna ajaloopraktikat. Et religioon ainult muundub, aga ta ei kao kunagi. Teeme väikese ajarännaku tagasi väga kaugele minevikku ja püüame natukene ajada sellise iidse maailma nagu Atlantis jälgi. Teie olete teemaga tegelenud ju juba ammu juba aastast 93 võib leida teie poolt saksa keelest eesti keelde tõlgitud raamatu Günter Genshrperi, kust otsida Atlantist? Kui suur alus on meil uskuda, et selline tsivilisatsioon nagu Atlantis mis on nii paljude müütide allikas ja mis tänapäevases uues sellises küllastunud vaimses miljöös moodustab koos endaga seonduv aga lausa omaette subkultuuri, et see kõik ka päriselt olemas oli? Atlantis on tõepoolest ka paeluv teema olnud juba rohkem kui 2000 aastat alates kreeka filosoofist plaatonist, kes elas neljandal sajandil enne meie aja arvamist kes oli esimene, kes oma teostes Ki maius ja kriitjas edasi Anssid ja tulevasele maailma randasid müüdi Atlantisest kui kunagi eksisteerinud kontingendist või suurest saarest allpool Heraklese sambaid ehk siis tänapäevases mõttes sealpool gibraltari Atlandi ookeanil, mis aga oli ära pälvinud jumalate viha. Ja ühe ainsa RSA päeva ja ööga oli vajunud ookeani ja viinud endaga kaasa võib-olla väga võimsa tsivilisatsiooni. See müüt On väga paeluv olnud, temast on kirjutatud lausa terveid raamatukogusid eesti keeles, sky on üsna mitmeid raamatuid peale selle väikese künder Sharp riigi, kust otsida Atlantist, mille ma ma omalajal tõlkisin ja mis keskendub ainult ühele võimalikule hüpoteesile on ju veel väga palju teisigi. Võib-olla kui nüüd hiljaaegu ilmunutest viimase paarikümne aasta jooksul ilmunutest alla võtta Frank Josephi Atlantise hukk, mis keskenduks sellisele kontseptsioonile, et probleemid olid ta teerimisega ja tegelikult hävis oopis pronksiaegne tsivilisatsioon. Ja seda Maale langenud meteoriidi tõttu. Aga on ka jällegi selline kontseptsioon, mille autoriks on vene Atlantoloog Svjatoslav Romanoff. Ja see on 2003. aastal eesti keeles ilmunud pealkirjaga Atlantise kadumine. Tema võtab plaatonit sõna-sõnalt ja täht-tähelt ja on valmis pigemini uskuma seda, et tõepoolest Atlandi ookeanis midagi oli ta siis tõesti noh, ütleme kui me päevast alates arvutad, tahame, siis võib-olla 12500 aastat tagasi. Aga mida ma võib-olla soovitaksin uuematest asjadest kõige rohkem, mis käsitleb peaaegu kõiki olemasolevaid tähtsamaid kontseptsioone on vähemalt viimase 200 aasta jooksul loodud, siis on selleks võib-olla paari aasta eest ilmunud niinimetatud Atlantis ja kadunud maailmade atlas, mis annab võib-olla asjast huvitatutele kõige parem ema ülevaate senistest uuringutest. Aga tõepoolest, kui me nüüd tahaksime arutleda selle üle kõigepealt kas midagi sellist eksisteeris ükskõik millisena ükskõik kus või ükskõik millal siis on mitmeid erinev vaid lähenemisvõimalusi. Üks lähenemisviis, see kasvab välja otse Platoni müüdist. On võimalik uskuda, et midagi sellist on olemas olnud ja siis hakata mööda maailma otsima. Teine lähenemisviis, mis on sama tõenäoline on see, et Platon illustreerib Atlantise looga oma kõige tähtsamas teoses riik esitanud tud ideaalriigi vastandid ideed. Ta tõi välja ju sellise riigi, mida valitsevad, targad kajastab ta oma teoses riik. Nüüd aga on võimalik, et Platon tahtis tuua ka sellele vastandliku riigi idee või loo välja või viidata ohtudele, mis sellist ideaali riiki võivad tabada. Nimelt ühesõnaga suurepärane tsivilisatsioon kõige paremas looduslikus piirkonnas kõige paremini valitsetud. Aga siis muutub ülbeks, eks ahneks jumala kartmatuks agressiivseks ja jumala karistavad seda tsivilisatsiooni ja vitavad seal. Nii et sellisel viisil oleks Eplatonnil see lugu illustratsiooniks. Aga on veel ka kolmas võimalus. Kolmas võimalus tuleneb ka jällegi Platoni mõtet käigust. Millega ja et ta peab alle kooriliselt silmas tegelikult hoopis tema Enda aegset Ateena riiki mis oli muutunud sisuliselt imper realistlikuks jõuks ja keda ta ei tahtnud otsesõnu kritiseerida. Küll aga esitas Ateena kui reaalsuse kohta teatud allegooriat. Teine asi võiks olla võimelda nii, et see oleks temaaegse teena, poliitika kriitika ja miks kriitika. Ei maksa ju unustada, et alles mõnikümmend aastat tagasi oli surma mõistetud oma kriitilise suhtumise rast teenasse nimelt Platoni enda õpetaja Sokrates Nii et siin võib leida mitmesuguseid võimalusi, kuidas seda Atlantise lugu tõlgendada ja, ja ärme unustame veel ühte tõlgendusvõimalust. Et see kõik on väga suur selgeltnägemise tulemus see nimelt ühesõnaga et tõepoolest midagi niisugust eksisteeris. Võib-olla Platon ise olevat olnud selgeltnägija ja tegelikult selleks, et ta paremini uskuda. Niiviisi esitas ta loo, nagu tema oleks kuulnud seda Sograatesseltsogra vaates olevat kuulnud jällegi oma vanaisalt kriitjaseltsejal oma vanaisalt kriikyaselt see siis omakorda siis veel sugulastega haudub soolonilt suurelt kuuenda sajandi Kree ka riigimehelt mõtteta targalt poliitikult, kes seda omakorda olevat siis kuulnud Egiptuses Egiptuse preestritel. Nii et siin on väga mitmesuguseid lahtisi otsi. Kuidas me Atlantise lugu üleüldse tõlgendada võiksime? Aga vast võib-olla kõige rohkem. Levin tänab päeval on juuey kiuslik suhtumine, mille tuum seisneb selles, et laatonil oli õigus. Ta tõepoolest kuulis seda lugu, see tõepoolest täpselt samal ajal, millest plaat On räägib, see on, see on siis ühesõnaga tänapäeval päevast arvutades 12500 aastat tagasi tõepoolest ookeani ja vajus, aga see oli tõeline kõrgtsivilisatsioon. Niisiis kõikide suurte tsivilisatsioonide tunnustega kõik lennumasinad ja mis kõik muiste olnud ja, ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ja et nüüd tänapäeva selgeltnägijad näevadki Plantist taas kunagi ookeani põhjast koguni üles tõusmas maailma tsivilisatsiooni uueks loomas ka niisugune seisukoht on olemas. Ja kõige lõpuks, kõige lõpuks võiksime ka ju vaadelda seda lugu religiooni fenominoloogiliselt. Sellisel juhul oleks tegemist Kaia taas inimkonna ajaloos erinevates kul tuurides erinevates paikades, kades esile kerkivate veeuputus, müütidega, neid on üle maailma rohkesti ja neid on kõige ootamatum mates paikades, kes kõik ühesõnaga on niiviisi, kellega seotud, ütleme, sumerite juurest hakkab juba peale Uutna Bishtimiga kõik. Me teame ju vana testamendi noalugu, kuidas tema veeuputusest pääses. Aga on täpselt samasugune veeuputus luguga jällegi kreeka mütoloogias. Tõu Kaaljon pääses veeuputusest, see on olemas hindudel, selliseid on Ameerikas, Peruus, isegi Boliivias, kus sõnaga no kui juba kõrge mägedes Andides alti plaano plaat, tool või või täpselt samamoodi tiibetlastest Himaalajas on olemas müüdid, et kunagi on maailma tabanud suured veeuputused, kataclismid. No see paneb juba mõtlema religioonifenomenoloogia seisukohalt, et võib-olla sellised müüdid põhinevad mingisugustele sündmustele, mis kunagi inimkonna ajaloos on aset leidnud. Mis olid levimas kreek k? Kul tuuris ja luus ka Platoni ajal ja Platon kasutab kuidas niisuguseid lugusid võib-olla ära, et illustreerida oma teoseid. Nii et ka selline lähenemisviis on veel võimalik. Kuna nendest missugune tõene olla võib jällegi väga raske ütelda. Suurel määral taandub Atlantise küsimus, paraku võiksin ütelda, usu küsimusel võib-olla suur osa Atlantisest huvitatuid või üldse kadunud tsivilisatsioonidest huvitatuid. Võib-olla nad ei tahagi vaadelda? Analüüsida fakte võib-olla sellesse on väga kaunis uskuda ja see ei ole üldse halb, see on ka väga üldinimlik nimelt jällegi läbi terve ajaloo. Me kohtame igatsust kadunud kuldajastu järel. Atlantis olekski niisugune kuldajastu, mille järele noh, ütleme õhata sellised on ju teisi ka. Olgu siis lood Vaikse ookeani põhja vajunud tsivilisatsioonist või kontingendist muu või India ookeani põhja vajunud kontinendi Lemuuria või jällegi, kuna niiviisi Tiibetis olemas olevatest siiamaani olemasolevatest ja veel mitte üles leitud hambalast, žanrid, laast või koguni lood Iraagi Euroopa eelajaloolisel ajastul, megaliitkultuuri ajastul eksisteerinud tsivilisatsioonist nimega luur või keltide müüt loogilistest maadest ava loon või Dirnan Ong. Või kui minna ja päris noh, ütleme päris ulmeliseks. Aga mida sugugi mitte alati pole ulmeks peetud Vaidis tõelisuseks on õõnsa maa tsivilisatsioon ja sellest võib-olla siiamaani eksisteeriv maailm nimega agart. Nii et jällegi väga üldinimlik on selline igatsus kadunud kuldajastu järele. Lootus, et võib-olla midagi niisugust Filga eksisteerib, see on võib-olla kõik see no ütleme, Atlantise kaugem filosoofiline ja religioonilooline taust. Aga muidugi võib ka minna lihtsa vastupanu teed ja hakata mõtlema, et no kus ta siis tegelikult oli. Mõtiskle mägi, arutleme selle üle, et millised on tõenäolisemad asukohateooriad Atlantisele, et seda, kus ta on, on ju otsinud ja uurinud ja püüdnud välja selgitada nii väga paljud uurijad, et mis on need levinumad teooriad. Võib-olla mõistlik on jaotada nad kolme suurde rühma õieti nelja. Aga no ütleme neljandat ma ette rutates ütleksin see on tänapäev, arvan, et kõrgtsivilisatsiooni otsinguteooria, kus isegi Atlantist ei nimetata, küll aga eelmist tsivilisatsiooni, mis on mattunud kontinendi, on tarktisse jääkilbi alla ja mis samuti hävis umbes 12500 aastat tagasi. Mille suur eestvõitleja ja noh, nii-öelda tõendusmaterjali otsija, ongreihem, Ok see on väga põnev kõik, kuid see võib-olla ei ole see päris Atlanto loogia. Nii et jääksime kolme suure rühma juurde. Need oleksid esimene Atlantist Vahemeres on võimalik ligikaudu kümmekond kohta Ta või, või paika, eri ajastutel eristada, nendest võib teha natukene hiljem juttu, siis teine suur rühm on Atlantis Atlandi ookeanist. Le tuum võib-olla peitub sellest, et erinevad saared, mille elanikkond või muistne kultuur on millegi poolest uurijaid paelunud või on salajane ranne või lahendamatu et need oleksid nagu uppunud Atlantise. No välja ulatuvad mäetipud midagi sellesarnast. Ja kolmas teooriate rühm on Atlantis Ameerikas ehk siis Platoni märgi vastas asuval kontinendil. Plaat on nimelt, nimetab toetudes oma informandile, kelleks on siis algselt see Egiptuse preester läbi kõikide jutustajate oli ju ka nimetanud, et sealpool kakles sambaid ookeanis ja kus kusjuures ookeani taga on veel üks mander kontine. Tavaliselt see on veel omaette, nii uurimisaines, kui palju kreeklased teadsid, paljunevad, teadsid, kas nad teadsid foiniiklaste kaubale laevareiside järgi või millegi muu põhjal. Ükskõik, aga selles kolmandas teooriate rühmas seondatakse Atlantist Astiikidega maiadega adega või koguni peetakse neid endid klantiseks. See tähendab, et, et ta ei ole olnud mitte ookeanis Paidet, need on needsamad meretagused Ameerika kõrgtsivilisatsioonid, mille olemasolu kuidagi oleks nagu plaatoni inform omantide kätte jõudnud ja no muidugi siin on väga suuri küsimärke. Kõigepealt juba dateerimise asjus. Aga samal ajal on ka uurijaid küll, kes see on väga tõepoolest pooldavad selliseid arvamisi. Võib-olla meil oleks otstarbekas rääkida sellest, et kuidasmoodi plaat on siis lantis, kirjeldad missugune kontinent see oli? See oleks ju see, et, et millest me räägime üldse, räägime ühest suurest saarest või isegi mandrist, mis asus Platoni informantide teadete järgi sealpool sambaid ehk siis mida kõige otsesemalt võiks tõlgendada sealpool gibraltari. Atlandi ookeanis. Olevat niisiis olnud troopiline viljakal tasandikul mida põhjatuulte eest kaitsesid kõrged, näed mis oli, läbistab niisutuskanalitest, kus oli lõunas ranniku lähedal kaunis ja suurepära pealinn mis oli üles ehitatud selliselt, et keskel asus Akropolis või siis kindlus, paleed ja templid, mille seinad olid aetud väärismetallidega, kus oli Poseidoni tempel, kuhu kogunesid iga viie ja kuue aasta järel Atlantise kuningat ja seal asuv riik kujutas endast omalaadset konföderatsiooni mitte noh, ütleme väga tsentraliseeritud riiki. Nii, nüüd nüüd ümber selle keskse kindluse olid kanalid tsentrilised kanalite vahel siis nii-öelda ringikujulised linnaosad on ise teki mõõdud, kui me taha arvutada, missugune see pealinn oli. Kui me arvutame ümber staadionidest, mis oli kreeka pikkusmõõt ligikaudu 200 meetrit siis noh, ütleme tähendab vaevamõõtkavadesse, siis me võiksime ütelda, et et keskne, paleede ja kindluse ja templite osa oli läbimõõduga umbes üks kilomeeter. Siis need signaalid, neid oli kolm saalite vaheliste maa sõõride laius oli umbes pool kilomeetrit. Neid kanaleid ühendasid sillad. Läbi nende jooksis veel üks keskne kanal väga lai, mis viis välja otse mereni ja sadamani. Saar ise oli tänav vaevamõõtkavas 550 kilomeetrit pikk ja 370 kilomeetrit lai. Ta oli jagatud, nagu ma ütlesin, nende Kümnekuninga vahel, kes iga viie või kuue aasta järel koos käia viisid niiviisi kohtumõistmiseks kus nad siis ka niiviisi oma merejumal Poseidon-ile Järgi ohverdasid. Seal oli härjakultus. Platon kirjeldab seda maad üsnagi detailselt. See oli väga viljakas, kas ta andis kaks või kolm saaki aastas. Seal oli palju loomi, troopiline kliima või lähistroopiline kliimaloomadest nimetatakse härra elevante koguni. Ja nüüd Platon nimetab vara ka. Et see saar või mander oli olemas ajast noh ütleme Platoni enda ajast arvutades 9500 aastat tagasi, see on nüüd noh, tänapäevast arvutades umbes 12000 või, või natuke rohkem aega tagasi, eks ole. See oli algselt tõeline kuldajastu saar. Aga lõpuks muutusid inimesed ahneks, ülbeks, jumalaga, matuks. Ehk siis plaat on, ütleb, et inimloomus hakkas võimutsema, inimesed laostusid kõlbeliselt ja Atlandid oma suure sõjaväe laevastikuga otsustasid vallutada härra Vahemeremaad. Platoni järgi või õigemini tema informantide algselt Egiptuse preestri järgi oli Atlantide sõjavägi püüdnud vallutada aga Tiinat, mis olevat juuba. Väga uhke ja võimas linn olnud. Landid aga kaotasid, teen lastele. Ja siis sekkusid jumalad, kes vaatasid, et niisugust noh, ütleme kõlbeliselt laostunud rabast peaks karistama. Plaat on isegi annab mõista, et Zeus ei tahtnud nud Atlantist isegi uputada. Aga midagi juhtus, Platoni tekst katkeb, seal vahe sümbusi ei teata. Ja siis ühesõnaga, teises teoses laiuses kõiks kirjeldus, mida ma esile tõin, see oli kriitjases teoses nimega kriitjas nüüd ühesõnaga teoses nimega Timaios, kus on juttu rohkem selles, kuidas sool on selle Egiptuse preestriga kokku sai ja sellest sõjastat teenlastega. Nüüd siis aga teatab see Egiptuse preester teosest Timaius, et ühesõnaga ka tegelikult ühe ainsa õnnetu päeva ja ööga vajus Atlantis koos oma rahvaga ja oma pealinnaga merevoogudesse viies kaasa Atlantide sõjaväe, aga ka võidu saavutanud teenlaste sõjaväe. Nii et juhtus, juhtus midagi sellist, mida isegi jumalad väga otseselt ei tahtnud. Me võiksime tõlgendada. Niisugune olekski kokkuvõttes kogu see lugu mis tundub tõepoolest kui seda lugeda, väga veenev aktirohke kirjeldus on väga ehedad ja tõepoolest see on väga uskuma panev. Ja ega siis ilmaasjata ei hakatud juba varsti peale plaatonid ennast antiikautorite poolt mõtlema sellele, et et huvitav kusse Atlantis nüüd siis õieti oli veelgi enam keskaja meresõitjad samamoodi aeg-ajalt kerkis esitõlgendusi nagu noh, ookeanil oleksid saared, sellised õndsate saared erinevate nimedega, Nendega on isegi hüpata teesed, Kolumbus olevat midagi sellist teadnud. Ja Etat tegelikult olevat hoopis neid õndsat saari otsima läinud. Noh, muidugi tegelikud asjaolud varauusaja ja suurte maadeavastuste ajalugu näitab päriselt see siiski ilmselt paika ei pea tegelikult Kolumbus läksi otsima paranduste rikast ja vürtside rikas Ida-Aasia rannikut ja niiviisi noovat ja siis siin siis nüüd niisugused otsingud. Ja alles 19. sajandil saab hakata rääkima sellest nõndanimetatud Atlantoloogiast kui teadusalast, ükskõik kas me peame seda siis tõsiseks humanitaarteaduseks või siis ka noh ükskõik niiviisi, kuidas me nimetame, me võime Ta nimetada ka ju noh, ütleme mitte peavooluteooriate omalaadseks seguks. See on juba pigemini suhtumise ja mõtlemistüübi küsimus. Aga mis järeldustele siis on jõutud, kus sa Atlantis võiks olla, kus teda võiks siis huviline minna otsima, ma ei tea muidugi, kas seda on üldse võimalik leida, et tänapäevani on välja pakkunud väga palju teooriaid ja uurijadki, on väga palju teooriaid välja pakkunud, et kui me võtame äkki korra need kolm põhikohta Vahemeri Atlandi ookeani Ameerika Ameerikast, tegelikult rääkisime äkki siis Vahemeres Atlandi ookeanis ka mõned sellised peamised kohad välja tuua. Vahemerre ruumist võib-olla on kõige rohkem otsitud ja sellega oleksid seotud võib-olla sellised kõige no ütleme, usutavamad tõesti, kui me võime ütelda, niisugused seisukohad. Ma tooksin esimesena vastu välja eriti 20. sajandi teisel poolel esile kerkinud Minoilise, Kreeta või Egeuse kultuuri. Egeuse kultuur sai alguse umbes 2600 enne meie aja arvamist. See oli võimas pronksiaja tsivilisatsioon, kellel oli suurem härra põllumajanduslaevastik kes rajas kolooniaid saartele ja maismaale. Keele mõju ulatus kaugele ka musta mere piirkonda, kes suhtles Egiptuse kindlasti foi, nik lastega või nende eestlastega aga teiste piirkondadega ja kellel olid olemas oma aja kohta väga suured tsivilisatsiooni saavutused. Eriti nimetada nossose paleed Kreeta saare põhjal rannikul mis on tõenäoliselt andnud ajendi labürindi minut auruse müüdile, mis oli ja millest on säilinud tähendab arheoloogide poolt välja kaevatud 20. sajandi esimesel poolel suureb rased säilinud varemed väga kaunite seinamaalingutega. Ja nüüd veel hiljaaegu oldi seisukohal, et algne tsivilisatsioon hävis umbes 1500. aasta paiku enne meie aja arvamist. Keera saarel asunud Santorini vulkaanipursked, misjärel hakkas Greta alla käima, kuni ta langes 50 või sadakond aastat hiljem mandri Mükeene võimu alla. Väga tõsine kandidaat oleks Atlantise kohale eeldusel et Platoni informandid mõnes punktis oleksid eksinud. Nimelt, ühesõnaga millised need pooltargumendid siis oleksid? Pooltargumendid oleksid sellised, mõlemal olid olemas kaubandusi, teeriumid, laevastik, sõjalaev, vastik. Mõlemad rajasid kolooniaid nii Kreeta kui ka Atlantis. Teiseks, Greta paleed viitavad omalaadsele võimu con föderatsioonile, nii nagu klantiselgi niinos peatempel Kronos võis olla samuti pühendatud Poseidon Nile. Paistab, et mõlemas kohas Platoni Atlantisel, aga Kreetal oli rituaalne härjakultus, on säilinud Konossose palee fresko Sid kuus noorukid hüppavad üle härja sarvede. Vaata et peaaegu nagu nonii, härjavõitlus ja niiviisi muiste Kreetal. Siis egiptlased olevat kutsunud Kreeta lasi heff q ehk samba rahvas. Ja pärast, et egiptlased olid pidanud Heraklesest sammasteks ka kahte Kreeta saarel põhja poole sirutuvad neeme, mille vahele jääb omalaadne lahk. No ei tea, kas see just päris niiviisi oli selle mõttekäiguga. Niiviisi edasi mõlemad on, võitlen mandri kreeklastega ja lüüa saanud. Greta võis vulkaanipursked, tõepoolest kui tekkis tsunami, võis tõepoolest tõsiselt kannatada saada. Viide elevantidele võis tulla, sellest arvavad mõningad uurijad, et egiptlased kauplesid Kreeta lastega, kellelt nad olevat saanud elevandiluud. No mina ütleks vahele küll, et et elevandiluud egiptlased võisid ka Aafrikast ometi saad noh, ja ja peale selle põllumajandusedukad ka olnud ju mõlemad. Selle teooria püstitaja oli 1900 kuuekümnendatel aastatel kreeka arheoloog Angelos On Noopullos, kelle järgi siis Hera saare vulkaanipurse ja miinused tsivilisatsiooni hukk oleks nüüd olnudki aluseks Atlantise müüdi tekkimisel. Aga tänapäeval päeval on selle vastu ka piisavalt palju argumente. Kõigepealt ja kas või seegi, et see, et Hera saare vulkaanipurse arvatakse tänapäeval olevat hoopis varem toimunud, peale selle on loodusteaduslikud uuringud pidanud. Et Kreeta saare põhjarannik pidi küll tsunamis kannatada saama. Aga vulkaanilise tuhapurset vähemalt Saar ei saanud, ei ole näha kuskil seda kõigepealt juba uuringutel ja teiselt poolt ühesõnaga paistab, et see tuhapilv on läinud hoopistükkis niiviisi Väike-Aasia rannikule. Plaat on, ei räägi midagi vulkaanist. Nii et suurem osa Gretast jäi kahjustamata kuise vulkaanipurse nüüd tõepoolest toimus varem, siis pidi Kreeka tsivilisatsioon veel vähemalt 150 aastat Stad eksisteerima. Ja muidugi üks asi veel torkab silma, et ei Kreetal ega keeral ega ka teistel Egeuse mere saartel ei olnud selliseid linnukontsentrilised põhiplaaniga kanalitega mida plaat on Atlantise pealinna tagasi. Nii et Greta tsivilisatsiooni teooria mis mulle endale vanasti meeldis väga ja pärast ma tõlkisingi nii omal ajal selle raamatukese Günther keeb Sherperi, kust otsida Atlantist? Mis tolleaegse teadmise seisukoha pealt see tundus väga usutav olnud, Niipsi tähendab Päeval ta seda enam ei tunduks. Maa nüüd nimetanud ära mõningad teised kohad, mida veel seondatakse Vahemere ruumis ja jätan lõppu, võib olla ühe, mis mulle endale väga meeldib. Teisena nimetaksime härra ühe jõuka pronksiaja kaubanduslinna nimega Tartu SS mis asus tõepoolest sealpool gibraltari väina Hispaania Atlandi ookeani rannikul milles on juttu isegi vanas testamendis kuus. Tar sos nimelda Tarzase nimeline linn oli olnud saalomoni ja foi niikia Tüürose vürsti hiirammi kaubanduspartneriks. Foiniiklased mainivad tar Pessost. Ja tõepoolest ootamatult kuuendal sajandil enne majaja arvamist sellest linnast enam ei räägita. Kas ta hävitatiiv võida uppus. On ka mingisuguseid üleujutuse jälgi leitud. Aga samal ajal on temaga nii, et võimalik, et see on Platoni jaoks prototüübiks olnud. Samal ajal on ka väga palju vasturääkivaid argumente. Kolmandaks nimetada ära Kartaago Vahemere suurimaid võimukeskusi, kaubandusin, peerium. Tõepoolest, Taago pealinn oli kontsentrilised põhiplaaniga. Suure Iraan. No ütleme, Rooma suurim rivaal. Aga kõigepealt hakkavad kohe teerimis probleemid peale. Nimelt see, et laatoni eluajal Kartaago õitses ja õilmitses Kartaago hävitati roomlaste poolt alles 146. aastal enne meie aja arvamist. Muidugi on üks võimalus ja see tuleneb Platoni enda elukäigust. Nimelt laaton vihkas scart Taagot Dali olnud aastaid Sitsiilias, Sitsiilia, maksis kartaagole andamit tema eluajal vähemalt. Plaat on, langes vangi, Kartaago, lase kätte. Laatonid peeti kogunni orjana lühikest aega ta põgenes tema juurest, see oli kõik enne, kui Platon jõudis Ateenasse ja oma akadeemia asutas. Ja enne kui temast tõsi filosoof sai, see oli kõik tema nii-öelda varasem elu ja nende oma elusündmuste pärast Platon ilmselt viht, kas kartaagot nii et ta vihkas seda niivõrd, et võttis selle oma kõlvatu riigi prototüübiks? Niisugune seisukoht on olemas. Siis on üks võimalus, võib-olla ma ei hakka neid kõige niiviisi kahtlasemaid nimetama, küll on otsitud Küprose saarelt külon otsitud väike Aasia rannikult kaubalinnast nimega tantalis. Küll on peetud Atlantiseks pronksiajal Vahemeremaid rünnanud seni üldiselt teadmata ja tundmata rahvast. No see on üks huvitav asi, nii mererahvad mererahvad võivad omamoodi kõne alla tulla, kui natuke nendest rääkida. Et ühesõnaga, 13. 12. sajandil enne meie aja arvamist ilmusid Vahemerele rahvad kes röövisid rannikualasid ja ründasid väga võimsaid tsivilisatsioone. Nii näiteks umbes 1200. aasta paiku enne meie aja arvamist vaarao Ramses, kolmas pidi kaitsma Egiptus, tahad mererahvaste rünnaku eest ja saavutas nende üle koguni võidu. Samuti seostatakse mere Raphaid heid tiidi riigi hävinguga. Merer Raphaid peetakse vilistiteks Palestiinas, kellega juutidel, kui nad Palestiinasse jõudsid tegemist pidi olema mererahvastega, seostatakse hariti riigi hävitamist 12. sajandil. Teadmata päritoluga rahvas tänab päeva arvamine on need. Rahvat saabusid tegelikult Kesk-Euroopast, kus puhkes kliimakatastroof, näljahäda rahvat läksid liikvele, jõudsid Vahemere äärde ja tõenäoliselt vaat siis seal üksinda polnud, nii et nad jäid, Sid ikkagi teised eest ja tuli võitlusse asuda. Nii et niisugune võimalus on mererahvaste kohta. Aga nendega on Platoni Atlantise looga mitmesuguseid huvitavaid seoseid. Mõlemad on ju omalaadsed, konföderatsioonid, rahvad on tulnud saartelt, Atlantis oli paar. Võimalik, et rahvat kadulid Vahemere ruumi lääne poolt. Atlandi samamoodi Atlantis oli vallutanud Liibüa mererahvad ka olid koalitsioonis Liibüaga. Mõlemal oli olnud sadu tuhandeid mehi. Ramses, kolmanda raidkirjad räägivad suurtest hulgast sõdalastest ja laevadest. Mõlemad olid osavad meresõitjad ja nii edasi ja nii edasi. Aga muidugi kõige tõsisem vastuväide on see, et Platoni, Atlantis ja mererahvad ei olnud ju samaaegsed. Võimalik, et siin võib midagi taga olla, mingisugused niiviisi pärimused tõe tõepoolest kui juba egiptlastele oli olnud pasteka tegemist, võimalik, et see võis anda niisuguste rahvaste rünne Egiptuse vastu 1200. paiku enne meie aja arvamist. Võimalik, et see võis Ainda aiendi. Sellise minevikus toimunud loo tekkimiseks. Kõige viimasena sellest teooriate rühmast ma nimetaksin võib olla ära ühte katastroofi, mis toimus Platoni enda eluajal. Nimelt Kreekas, Peloponnesose poolsaare põhjarannikul Korintose lahe ääres asus helikke linnriik. See oli rikas kaubalinn, poliitiline sõjanduslik, majanduslikult võimas. Poseidoni kultus oli seal väga tähtsal kohal, nii nagu plaat ongi Poseidoni templist räägib Atlantisel Tauli Vahemere idaosas, paljude Kreeka kolooniate rajaja. Ja nüüd Platoni enda eluajal aastal 373, enne meie aja arvamist. Platon oli sel ajal 54 aastane. Kimaiust ja gracias, ta hakkas alles hiljem. Kirjuta. Tuli sel ööl maavärin. Tsunami ja helikese linn kadus lainetesse, kus siis aga linna varemed olid veel aasta kümnei välja paistnud. Hiljem need jäljed kadusid, kuna uued maavärinad selles see piirkond on aka seis, milline toimus pinnase lihe? Helikke tema varemed, need, mis enne merepõhjas olid, jäid nüüd ühesõnaga maa sisemusse isegi mitu kilomeetrit rannikust eemale, kus siis selle linna varemed 20. sajandil avastati. Nii et temaga võib ka paralleele tõmmata. Et mõlemad olid kolooniaid ajanud linnriigid. Mõlemas oli Poseidoni kultus mõlema häving, sarnane hävingu lugu väga kiire ja tsunamis. Ja mõlemal juhul on seletatud selle linna Atlantise huku jumalate kättemaksuna ahnuse kõrkuse jamata eest. Nii et plaatonile võis anda tema enda eluajal toimunud sündmus, mis kindlasti pani rääkima mitte ainult terve Kreeka vaid ühesõnaga, kogu tolleaegse Vahemerre Maailma panin, ehkki ma noh, nii et ja võis anda ilusa ajendi, kui plaat on, tahtis luua omaenda ideaalriigile vastupidist näidet. Et kuidasmoodi inimloomus omandab võimu ja kuidasmoodi, jumalat, niisugust ühesõnaga pahelist riiki või linnriiki karistavat tõi siis kõik sõnaga välja Atlantises saare ja kõik nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, nii et see on ka kui üldse pooldada sellist kontseptsiooni. Laaton kasutas toimunud situatsiooni ära pärimusi sellest ära ning loogiline oleks ju oodata, et see oleks Vahemeres kõikidele teadaolevates piirkondades juba niiviisi kõik oli tuntud käe-jala juures. Ja miks mitte niiviisi luua selliseid teatud omapära, päraseid, allegoriaid, nii et me võime võtta sellisena olgu siis tegemist rahvastega või helikke linnriigi kontseptsiooniga. Võimalik tõepoolest, et niisugune aiend Atlantise loo väljamõtlemiseks jah, nimetame nõnda võis Platoni tekkida. Aga see on igaühe enda igaühe enda mõtelda nüüd ja uskuda ega see, mida ühesõnaga mis meile tunduda võib. Ühesõnaga meil on vaja argumente minu argumenti ja minu arvamust ei tarvitse siin üleüldse mõõduande vol. Kui me mõtleme selle peale, et jumalad karistasid Atlantist hävinguga ülbuse eest siis, kui inimloomus hakkas võimutsema, siis kas märkide järgi meie tänases keskkonnas võiks järeldada, et oleme meiegi üsna ülbeks läinud? See on ka üks kontseptsioon, muuseas niita tuuakse tänapäeval ära. Et see on isegi mõned Atlantoloogid, mul ei tule nimesid praegu meelde, kes tõepoolest ühesõnaga leiavad, et laat on filosoof ja ajaloolasena oli niivõrd kaugelenägelik ei, mitte selgeltnägija, vaid just nimelt kaugelenägelik, kes suutis prognoosida tulevikku ja et selles mõttes ta võis näha, kui ajaloo areng selliseks läheb. Ja ta võib kindlasti minna niisuguseks, et siis võib ka inimkond ükskord omaenda tegevus tõttu ka saada. Ja seetõttu ta ehitaski, et oleks lugu paremini loetav ja arusaadavam tolleaegsele inimesele omalaadse allegooria, et inimene mõtlema hakkaks. Lisaks sellele on tänapäeval seisukoht ka veel selline, need esindavat sellist mõtlejate rühma kelle arvates nii Atlantist ennast ei olnud olemas. Küll aga me peame sellest loost õppima. Sest see, mida inimkond nii tänapäeval teeb, kuidas tema kulutab varasid ohjeldamatult kuidas ta tehnoloogilise tsivilisatsiooni tähendab aina sõltuvamaks muutub tehnoloogilisest, tehnoloogia arengust. Kuidas ta kurnab välja planeeti? Parasiit mitte ainult, vaid ühesõnaga muudab ka meie planeedi kliimat. See võib kaasa tuua veelgi suurema kataclismi, kui võib-olla Atlantise kontinendi võimalik enda saatus võib olla ühesõnaga tähendab põhjustaski ükskõik, ühesõnaga kas siis toimus või ei toimunud. Tegelikult mina ütleks nii, et see on järelemõtlemise koht inimkonna enda tegevuses tänapäevases tegevuses. Aga võib-olla mina ise mõtlen niiviisi, et miks see Atlantise lugu on inimkonda nii väga paelunud? Ta ei ole siis ühesõnaga niiviisi kõiki pael aga esmajoones mõtlevaid inimesi olevaid inimesi viimase kahe ja poole 1000 aasta jooksul peale plaatonit ütleme, natukese vähema aja jooksul, eks ole, ja niiviisi on olnud piisavalt palju, kes on samuti vaadelnud jälginud inimkonna käitumist rahvakäitumist kas või ükskõik, missugune niiviisi silmaring on siis olnud ja näinud ette, mida rohkem me selliselt tegutseme, nii nagu praegu tegutseme, seda hullemaks läheb. Atlantise lugu oleks sellisel juhul hoiatus. Ma olen lugenud midagi ka sellest, et Atlandi ise läksid käest ära, et kas nad siis mängisid mingite supertehnoloogiatega, spekuleeritakse näiteks neil võis olla tuumarelv, mille tagajärjel siis tekkis see häving, et kas sellele ka mingeid viiteid selliseid reaalseid Neid on? No teadaolevalt küll ei ole, ma arvan, et see on sellel teemal kindlasti on kirjutatud päris toredaid ulmeteoseid. Jah, aga ma toonitan, see on ulmekirjanduse teema, see pole tõsiseltvõetav. Tõenäoliselt ei ole tõsiseltvõetav. Aga mida siis arvata Atlantise ja selle sama nii-öelda õõnsa maateooriast, et kus siis võib-olla see toimus kõik meie maa sees asuvast teisel maal või siis ka tänapäeva New Page käib väga mõnusalt ja mänguliselt ümber selle versiooniga, et Atlantis tuus teise dimensiooni, et ta justkui olla planeedil endiselt olemas, aga lihtsalt oma argiteadvusega me sinna ligi ei pääse. On selliseid seisukohti olemas, aga noh, ma ütlen jällegi, et Ma ei ole vastavat kirjandust eriti jälginud ja ma ei ole sellega kursis, olen küll, ühesõnaga poole silmaga näinud siit ja sealt ühesõnaga internetist midagi, aga tähendab ma olen ikkagi ajaloolane. Just. Jääme siis ajalooliste versioonide juurde. Kas meile on teada, millised olid Atlantise inimesed, et ma tõesti ei tea, kust sellised lood täpselt pärinevad, aga siit-sealt olen kuulnud mitmeid spekulatsioone, teooriaid. Üks räägib legendi sellest, et Atlandid lantlased olid justkui omamoodi amfiibinimesed. Neil olid siis ka mingid sellised pärasused välja arenenud, et nad said ka pikalt vee all ujuda ja toimetada. Teine selline spekulatsioon, onu teooria mängib sellega, et kui suured nad olid, et äkki siis need nii-öelda hiidskeletid, mida väidetavalt olla leitud võivad olla nendepoolsed elanikud siis, et kas me teame midagi selle kohta, et millised need inimesed, kes siis Atlantisel elasid, võisid olla? Ei, me ei tea sellest mitte midagi. Mina isiklikult sõnak ja paigutan kõik sellised arutlused paigutan just nimelt nendesse ütleme sellesse suurde rühma, milles üks kõige omapärasemaid on veel seep määratud päeval ja tunnil tõuseb Atlantis veel koguni Atlandi ookeanist ülesse. Aga seda aega on ka siis nendele. Kooli seda oodati 1968. aastal, muuseas see on üks huvitav seisukoht, jällegi see on nimelt ess Pimiini saared Kariibi meres Bahama saarestikus. Nimelt, ühesõnaga oli niisugune Ameerika ja noh, omamoodi selgeltnägija Atlantoloog. Edgar heis 1877. aastal sündinud kellel oli Atlantise ja selle tehnoloogia kohta mitmesuguseid ulmelisi visioone. Nii, ja et tema teada siis ühesõnaga või tema nägemuse järgi. Erki oli Atlantise tsivilisatsioon tõepoolest väga võimas. Seal olid kõik, ta oli tõeline kõrgtsivilisatsioon palju võimsam kui Belnud valgi. Aga nad olid ka oma ajaloo. Noh, kuidas ma ütlen ajalugu fikseerinud ja säilitanud ehitanud niinimetatud minevikku saali, kus pidid olema siis kõik ehkki noh, tähendab ühesõnaga kogu nende teadmise kõik, meie mõttes. Ja selle koha nimi, nii nagu pealinna Nimix ole Poseidja, Poseidja ja nüüd ühesõnaga-is oli seda meelt, ta oli täiesti kindel, et see asub ligikaudu selles paigas, kus Bahamas saarestikus Kariibi meres on piimiini saared. Nii ning ta andis ka aja, 1968. või 1969. aastal tõuseb Atlantise see LINN Poseidja taas ühesõnaga ookeani põhjast üles nad elavad seal all siiamaani. Aga kõik on ühesõnaga hoitud. Ja küll siis ühel päeval saame nägema case suri ise 1009 45. aastal. Ja noh, muidugi selle peale kehitas õlgu ja keegi ei osanud midagi oodata. Aga siis tuli ootamatu arheoloogiline avastus 1960-ga kaheksandal aastal. Nimelt kõigepealt nüüd tähendab juhuslikult lennates avastati ühe Winiini saare Androse saare juures merepõhjas huvitavad varemed nimelt ristküliku kujuline ehitis siis ka veel ilmus välja varemeid, noh, oli muidugi kahtlejaid, et ei, mis asja, mis, mis varem, et seal ikka saavad olla, et see on nagunii looduslikud moodustised. Siis läksid sukeldujad alla ja leidsid Atlandoloogide rõõmuks, kes kohe hakkasid seda pidama Atlantise templi varemeteks avastati kaks paralleelset rida kiviplokke, millel siis ühesõnaga üks oli veel siis kaarega ja edasi sukeldujad on veel näinud. Ühesõnaga fotodelt on näha filmidelt, et kividel oleksid nagu tööriistade kunagised jäljed. Siis olevat seal loomaluude kuhjati siiani edasi edasi. Noh, nii midagi seal igal juhul on, tõenäoliselt on inimtekkelised rajatised, mis on tõepoolest kunagi põhja vajunud, nad ei ole väga sügavalt, nad ei ole väga sügaval, võimalik, et siin võib olla tegemist ka lihtsalt saarestikus toimunud viimaste aegade mingisuguste geoloogiliste muutustega. Muidugi mõista ei ole ju võimatu, et mingisuguste linnade või siis nii tähendab esiajalooliste ehitiste või koguni Obama jäänused seal võivad olla. Skeptikud peavad muidugi looduslikeks, selge see. Et aga või siis väga hilisteks, äärmisel juhul mõni on pidanud ka 19. sajandi ehitisteks, mis kogemata vee alla vajunud. Atlantoloogid peavad muidugi Atlantise jäänusteks ja kindlasti 12000 aastat tagasi pidi see kõik toimuma ja nii et niisugune on, on üks niisugune väga huvitav seisukoht, kus, kus ühesõnaga selgeltnägija ennustus mõnevõrra teistsugusel kujul ja täitsa ootamatult koguni tõeks osutus, tõsi küll, mitte klantise minevikku, saali üleskerkimine aga, aga arheoloogiliste rajatiste leidmine. Niisiis on seal Atlandi ookeanis, mis huvitavaid seisukohti veel on? No väga ammu, väga ammu on peetud Assoori saari ja Kanaari saari Atlantise kunagist teks tippudeks, mis ulatuvad ookeanipõhjast välja. Vas soorid. Assorid on tõepoolest, tõusevad merepõhjast olles seetõttu otsekui meie planeedi kõige kõrgemad käed on tõendeid, et juba foiniiki või et Ruski või rooma meremehed, ühesõnaga võisid nendest midagi teada. Siis 19. sajandil Atlantoloogia teaduse rajaja tonneli arvas, et asoorid on Atlantise viimne jäänus seal hirmus katastroof toimus ja, ja mander vajuski ookeani põhja. No tänapäeval päeval ühesõnaga geoloogid arvavad, et neil on hoopis teistsugune tekkimise taust taga, et need on vulkaanilise päritoluga kaared tegelikult kuigi ka veel üks Atlantoloog alles kümmekond või natuke vähem aastat tagasi väidab, et merepõhja uuringasooride lähedal näitaks otsekui, et tõepoolest selline plaan toni kirjeldatud tasandik oleks olemas ja tahab isegi tervet suurt ekspeditsiooni põhja saata, et et fossiile leida näiteks Kanaari saared, jälle Kanaari saari. Me teame suuremat sarnaselt niiviisi, eks meist niiviisi paljud, no tänapäeval on Tenerifel puhkamas käinud ja aga vaat sealt avastati nimelt juba ammu praktiliselt antiikaja lõpul kohalik rahvas nimega Guanžid, Guanžid ja selle sama 19. sajandi uurija. Tonneli järgi on Kanaarid täpselt samuti Atlantise osa, mis on jäänud veepinnast kõrgemale. Kirjeldatud Guanžide puhul, et nendel oli samuti niisugused huvitavad kombed, nagu olid, Egib lastel jaga Peruu inkadel, kes olevat koljusid, moonutanud, tanud ja teinud koljukirurgiat trepanatsiooni. Niiet Kanaarid peaksid olema Atlantise jäänusena side egiptlaste ja inkade vahel. Atlantide järeltulijad. Tenerife saarel on ka astmikpüramiide, mida nimetati tahaks. Kuimaari püramiidid. Juba Huur Heyerdahl kes sõnaga on meile tuntud juugontykki ekspeditsiooni ja, ja ekspeditsioonide kaudu, et no tõestada nii kunagisi sõite üle ookeanide tuur Heyerdahl on pidanud pannud neid astmikpüramiide terrass põldudeks alguses niiviisi seejärel lähemalt uurides leidis, et need on hoopis astronoomiliselt orienteeritud astmeni püramiidid kelle poolt ehitatud keegi täpselt ei tea. Toon orje, teeritud päikeseloojangule suvisel pööripäeval. Tipus asetsevad platvormid, kus võib päikest kummardada. Guanžidel olid tõepoolest päikesekultusele olemas. Nii et on ka niisuguseid seisukohti. Tänapäeva geoloogia muidugi on seisukohal, et nii assorid Kuiga, Kanaari toon vulkaanilise tekkega ja ei saa kuidagi olla sellise merepõhja vajunud kontinendi jäänused. Kui üldse kontinendi jäänuseid niiviisi tahta Atlandi ookeani põhjast otsida, siis pigemini võib seletada Atlandi vagumuse olemasolu ja teatud mäeahelike olemasolu mandrilaamade liikumisega seon see mandrite triivi mise teooria, mis noh, tänapäeva geoloogias ja, ja maakoore liikumise seisukohalt niiviisi kõige aktsepteeritavam on nii, aga igal juhul Atlandi ookeani põhjast kontinenti, mis oleks vajunud, ei ole küll tõepoolest kuidagimoodi leida. Aga noh, siis on otsitud veel Atlandi ookeanis. Neid saari näiteks üks kunagi tõepoolest Ligiga haudu 12000 aasta eest eksisteerinud saar Atlandi ookeanis Gibraltaril Läänes. Partelli saar on siis tõepoolest olnud, aga noh, ja siis tõepoolest maavärinate ja tsunamidega hävinud. Aga noh, teiselt poolt ei olnud seal ju tol ajal mingisugust tsivilisatsiooni, nii et see on jällegi niisugune niisugune seisukoht, et et Saari uppumine võis olla tõepoolest, aga seal saarel võis olla maksimaalselt kiviaja küla, mitte midagi muud. Sõnak niisiis on veel üks huvitav arvamine, et Atlantis olevat olnud Kuubal või Kuuba lähedastel saartel. See on ka üks võrdlemisi uus seisukoht jällegi viimaste aastakümnete oma kus siis eriti takse selle tõestuseks Kuuba saare lähedal lähedal asuvat väikest Punta del Estes saart. Ja kus on huvitavate seinajoonistustega koopad, mis annaksid aimu kunagisest päikesekultusest. Ja nüüd siis selle teooria autor Sander Collins arvab, et Kuuba on ainuke saar, mis plaatoni kirjeldustega sobib, vaid seal on ka suur tasandik ja mäed põhjakaares ja kõik nii edasi ja nii edasi. Ja tõepoolest mingid varemed seal 2000. aastal leitud Kuuba rannik kui lähedalt nagu midagi on. Aga samal ajal ajal ja nüüd jällegi nüüd võib tekkida küsimus, aga kuidas muidu plaat on, siis teada, sai? Oi, siin on kohe Atlanta loogidel vastus olemas. Et sonar, kindlasti foiniikia ja Kartaago meresõitjad juba olevat Platoni ajal käinud seal juurest laevatamas ja ja küll nad siis ka olevat ühesõnaga platonile sellest ka midagi rääkinud. No need on niisugused iseäralikud sõnaga nii mõttekonstruktsioonid, mis sellest võib välja tulla ja selle Atlandi ookeani seisukohtade võib olla üheks kõige huvitavamaks ma nimetan ära. Samal ajal, see on ka niiviisi tohutute mõttekonstruktsioonidega seotud. Et Atlantis asus kunagi Iirimaal megaliitkultuuri ajal, megaliitkultuur on tõepoolest Euroopa esi ja, ja noh, selline ütleme kultuuride omalaadne tsivilisatsioon, selline suured kiviehitised Lääne-Euroopas Ta saarel mujal Vahemere piirkonnas, aga ka Iirimaal ja Briti saartel ütleme, Stonehenge Inglismaal kõik see kroom, lehm ehk siis ühesõnaga noh, ütleme nii, ringikujulised sambad ja peal on ühendavad sillused väga huvitavat konstruktsioonid, mida nad tänapäeval omamoodi päikese templiteks ja ja siis niiviisi matusepaikadeks peetakse teisigi. Megaliitilisi kivirajatisi on nii ilmselt tolmenid, mis peaksid endast kujutama hauakambreid, menichyrid ehk siis hiiglasuured, kivisambad, mis peaksid andma tunnistust kas siis ühesõnaga laeva või viljakuskultusest. Ühesõnaga, niisuguse muistse Euroopa kultuuri sidumine Atlantis, see on ka päevakorras olnud ja on ka tänapäeval nimelt Rootsi geoloog Ulf Erlingson on selle teooriaga välja tulnud ja tema arvates ainult ühesõnaga noh, mitte see. Ajame rang on küll vale. Aga, et Platon kirjeldab tõepoolest kiviaegset tsivilisatsiooni Iirimaal võttes aluseks selle, et kunagi on olnud Atlantis just megaliitkultuuri asuala Lääne-Euroopas. Iirimaa on olnud selle keskus, see on ainuke suur saar, mis siis Erlingsoni arvates vastab Platoni kriitjasest toodud mõõtudele. Ka seal on idaosas Su tasandik ja seal on ka iirlaste ja iiri kuningate muistne pealinn Taara. Selle lähedal on säilinud neljandast või kolmandast aastatuhandest hiiglasuur matmispaik. Yougreing mis on iirlaste poolt rekonstrueeritud täielikult kaunilt üles ehitatud Unesco kaitse all suurepära laanerajatis hiiglasuur megaliitkultuuri matmispaik ja mida siis Erlingson peabetson, Platoni Poseidoni templi asukoht, ühesõnaga nüüd kuidasmoodi siis plaat on teada, sai sellest asjast plaat, on Zayni teadet. Et megaliitkultuur oli piisavalt suur ja võimas, et egiptlased pidid seda teadma ja küll siis legendid ühesõnaga taarast ja Young ringist ja ka kunagisest ühesõnaga geoloogilisest katastroofist, mis tekitas sõnaga Iirimaa ja Suurbritannia saarel oleva tähendab madal Miku. Et kõik see katastroof oli niivõrd suur, et, et jõudiski Egiptuse preestrite nii ja ja soolum käiski Egiptuses ja kõik, aga sai, aga teada ja, ja nii sai, plaat on ka teada. Ega siiski see, kes tahab niiviisi põhjendusi otsida, küll see leiab alati põhjenduse. Nii et võib-olla need on need Atlandi ookeaniga seotud. Kõige huvitavamad seisukohad võib olla. Lõpetuseks selline küsimus, et mis on siis see kõige olulisem asi või teadmine või tarkus, mida meie oma tänapäeva ühiskonnas võiks iidsetelt süüdisatsioonidelt näiteks täna räägitud Atlantis õppida ja ka rakendada? Esmajoones muidugi inimloomus, jah. Inimloomus, millele plaat on tähelepanu, juhib et ega vist ühesõnaga inimest ümber ei õpeta. Kõikvõimalikud pahed, mida Platon kirjeldas juba lantide puhul, paraku paraku eksisteerivad edasi. Teine asi on võib-olla see jah, millel juhitakse tähelepanu, et inimene peab ikka oma tsivilisatsiooni edendamisel püüdma leida ka mingisuguseid alternatiivseid teid mitte sõltuma liiga üheselt kõrgtsivilisatsiooni leiutistest. Ja mitte oma planeeti liiga välja kurnama mis võib tulevastele põlvedele katastroofiks eksisteerimist küsimärgi alla seada või panna. Iga saate lõpus on selline rubriik, kus ma küsin kõikidelt saatekülalistelt, needsamad järgnevad viis väikest küsimust, samamoodi ka teilt ja esimene küsimus on, mis on elu. Ega ei teagi. Väga levinud kirjanduses on, et elu mõte on elu ise. Samal ajal ma ei tea, kas me niiviisi saaksime küsida. Mina tahaksin pigemini küsida, et kas on seda mõtet otsida? Võib-olla, võib-olla pigemini ütelda nii, et kui me juba oleme elavad olendid, siis me võiksime püüda nii inimühiskonnaga kui ka liigina käituda nõnda et säilitada oma eksistents sealjuures unustamata väärikust ja inimlikkust. Selle kõige paremas mõttes. Mida ootate homselt, kuhu ja kuidas edasi? Me peaksime otsima püüdma leida alternatiive et mitte olla liigselt sõltuvad, ühesõnaga, kõrgtehnoloogiast. Ei, ma ei taha ütelda, et me peaksime puu otsa tagasi minema, ei, mitte seda vaid ühesõnaga, et me võiksime leida alternatiive, ükskõik missugused need siis ka oleksid ja võib-olla valmistuda selleks, mis võib, mis võib esseist. Aga isiklikus plaanis isiklikus plaanis jäägem inimesteks. Et mitte unustada eneseväärikust ja seda läbi kõikide religioonide ja filosoofiate. Ma mõtlen positiivsete filosoofiate keskenduvat printsiipi, et ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Mis on õnne valem? Jah, kõigepealt on see, et mis asi see õnn üldse on mis asi see õnn üldse õnn on? Päraselt oleks kõikide soovide täitumine, aga see on, igal inimesel on, see, on see erinev. Kuidas tema õnne defineerib igal inimesel ka see õnne saavutamine on täiesti erinev minu enda jaoks võib-olla, et on tervis, sõbrad ja ja rahu, need ei ole pingereas. Neid ei saagi pingeritta panna, kõik need on vajalikud. Kui teile antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida te neile ütleksite? Aitäh. Sõltub sellest, missugust eesmärkidega nad tulevad. Kui nad tulevad rahumeelselt eesmärkidega, siis ma ütleksin tere tulemast. Kui nad vaenulike eesmärkidega Tuleb anda vastulöök. Aga kuidas tuvastada sama ju tegelikult laieneb ka inimkonnale, eks vaated tuleb sõbralikult, ulatab käe, samal ajal torkab noa ribidesse kujundlikult kõneldes. See 15 otsa pidi, tegelikult viitab sellise usalduse teemani. Jah ei, ma ei tea, tõepoolest, ma ei tea, mingi teadmine saab meil siiski selle esimese kontakti ajal toimub ma usun, et veel isegi isegi enne tervitust Viimane küsimus, mida soovitate inimesel veel lisaks uurida, et mainisite ka tänases saates mitmeid raamatuid Atlantolooge, et võib-olla lõpetuseks midagi, mis, mis oleks selline, mis aitaks neil, kes seda teemat tahaksid uurida, edasi liikuda. Mina soovitan õppida vanu keeli ja ja nii nagu Linnart Mäljuva soovitas. Õppige tundma muistseid tekste. Seal võib rohkem tõdesid olla, kui me seda tänapäeval ja arvata oskame. Õppige vanu keeli, just nimelt meie kultuuriruumi, kreeka, heebrea, ladina, aga sama tähtis on ka sanskriti ja klassikaline hiina keel. Aru, et kõiki neid ei ole võimalik aga ühe võiks ikka võtta. Jah, ma loodan ka, et kuulajad lähevad juba ja esmaspäeval panevad ennast kirja ja saavad siis ka ka see brea või ladina või sanskriti vana hiina keele võrra natukene targemaks. Suur tänu teile, Tarmo kulmar, et meiega oma teadmisi ja seda väga-väga põnevat, et maailma jagasite aitäh pilgu. Ja muidugi tänud teile, raadio kahe kuulajad, nagu ikka, saate nii tänast kui ka kõiki eelnevaid saateid alati mugavalt üle ja järelkuulata. Muide, kahe kodulehel asuvast arhiivist poodcastist jaga saund Claudist ning olete oodatud oma mõtteid avaldama raadio kahe kodulehel asuvas foorumis ja kosmonautide klubis Facebookis. Kõik need vajalikud viidad küberkosmosesse leiate aadressilt hallo, kosmos, punkt. E-see põhilink juhatab teid ka saate hallo Kosmos, Twitterisse ja Instagrami. Kohtumiseni taas nädala pärast samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks. Seniks aga põnevat elu uurimisteile.