Lood ja laulud tõepoolest on jälle teie ees head kuulajad ning tänaseks külaliseks on meil Mikk Targo, saatejuhiks Maian Kärmas ja hakkama ilma pikema jututa pihta. Tere tulemast tuulisemik külmuial. Mehe ruttu-ruttu-ruttu, hakkame kõigest rääkima, sellepärast et sinu puhul on väga palju, mida kuulajatele meelde tuletada, mida mängida, kui ma nüüd loetlen üksikuid märksa? No eks ole sellised ansamblid nagu vitamiin Muusik Seif. Sa oled olnud eestvedaja väga paljude koosluste puhul, eriti kaudu on, on kindlasti kuulajatel meeles. Ja sa oled kirjutanud väga palju tuntud lugusid, mida võib-olla inimesed ei anna endale arugi, et need on sinu kirjutatud alates Tõnis Mägi esitatud lugudest kuni Marju Länik kuni ja kõikide, väga paljude teiste artistide nii välja kui rahul sa oled oma senise tagasi ka sa oled selliste väikeste vahedega veel kirjutanud, tänapäeval aga tundub, et et see, selline suurem kirjutamise tuhin jäi kuskile sinna 80.-te tuuri. 95 96, siis oli tegelikult see viimane suurem niisugune laulukirjutamise aeg, et siis oli see Godwani kuldaeg, et siis tulid, kõik, on küll Heljad ja ja sellest saab meie suvi ja Vikerkaar ja kõik see kraam tuli siis. Ja enne seda on ta olnud ka täpselt niisuguste lainetena, et ja esimene selline suurem laine oli siis, kui me 81 tegime Mäksiga Music seifi. Ja minul õnnestus, õigemini ei õnnestunud. Minu, minu pruut lahkus minu juurest ja see oli minu jaoks nii suur katastroof. Ühe raksuga kirjutasin, Sa haara kinni mu käest nii sõna kui sõnad kui muusika. Ja tõenäoliselt ma tegingi arranžeeringu ühe päevaga ja järgmine päev. Me olime stuudios ja see on see, see on see variant. Aga sealt on edasi läinud jah, et Tõnis Mäega kirjutatud testis oli Marjuga oli ju pikem periood, kus sündisid karikakar, kui sul on raske teema ümber. Ma tulen, sa lähed? Jah, jälle jälle veel rida rida laule, et umbes kokku kirjutanud 150, ma arvan. Millest, noh, niuke arvestuslik, millest kõva häälega võib rääkida, on niisugune tugev paarkümmend äkki natuke rohkem, võib-olla. No täna võtame kätte kindlasti sellised, millest me julgeme kõva häälega rääkida ja mis on sinu jaoks olulised, ma märkasin, et juba mainitud, Sa haara kinni, on ka sinu jaoks ikkagi selline lugu, millest sa tahaksid rääkida pikemalt ja juba mainisid, et tegelikult seal nukrast tõukest sündinud lugu. Sul meenub veel mõningaid selle looga seotud seikasid. Ja muidugi, et see oli nüüd see aeg, kus me panime kokku bändi nimega Music Seif ja see esimene koosseis. Margus Orav, Elmo Värk, Mati Vaarman, Aare Põder, Mikk Targo ja Tõnis Mägi muidugi mõtlesime, hakkame Fongid tegema ja musta musa siukest värki, et noh, et okei, et seal, Venemaal on vaja mängida, need olin teadvad ja kõik need ka ära. Aga sinna vahele. Me mängisime Cheinsbroonides majandus näiteks ja, ja, ja sellist raami. Ja kuna oli see, see soov tulla nagu millegi uuega ja see oli nii äge powerit täis. Et vot nüüd me teeme siukse fancy bändi ja ma ise olin ju sellel ajal vist veel otsa koolis olin lõpetanud juba ja, ja otsa koolis ma lisaks löökriistadel õppisin ka üks või kaks aastat passi mis oli jumala kingitus, sest et ma ma pidin seda tegema olude sunnil. Aga, aga see on täiesti uskumatu, kui palju ma selle tõttu üldse sain aru mida pillid omavahel teevad ja kus, kes, kelle volitused, kus lõppevad kus algab orkestreerimise koha pealt. Kuna ma olin ise ka niisugune 24, seitse muusikas täiesti hull inimene, et noh, et ma elasin kõrvaklapid peas ja ja siis, kui ma nad ära võtsin, siis magas, mängisin trumme, klaverit või baskid mida iganes. Ja siis ma mõtlesin välja selle, Sa haara kinni selle passi käigusele fancy rehvid. Ja näitasin Margus väravale, kes ei olnud rongid mänginud veel, ega minagi ei olnud, aga omasin omast arust ütlesin, et vot nii käib jah, et vot nüüd on, anna tuld. Ja siis ma hiljem kuulsin, et, et Marguse abikaasa ütles, et Margus ööd otsa harjutasime, nuttis köögis. Et ta kartis, ta visatakse bändist välja, kui tee, nii nagu ma olin öelnud. Käe. Et hästi sage Käär. Armastan. Vaipa mis teeb? Karju mära. Kliendi käest haarake. Hästi. Saint Dave. Ja neid selliseid toredaid pärle, mida tegelikult inimesed sinu sulest tead, on sul veel. Ja kui nüüd kuulasime Tõnis Mägid, siis Marju Länikule oled sa ka ikka hulka lugusid kirjutanud? See koostöö millinsoli? See oli, eks meil oli seal väike väike sihuke sümpaatia, et ka alguses omavahel ja midagi väga-väga tõsist ei olnud, aga siiski mingid välgatused ja sädemed seal lendasid, et eks see andis ka natuke põhjust ja oli väikese stiimul, aga tegelikult ma, ma tahtsin teha marjust samasuguse suure staari nagu, nagu et Venemaale minna. Ma nägin seda potentsiaali ja mul oli sees kuidagi selline tunne, et mul tuleb neid laule ja neid tuli ka. Ja sellel ajal Heldur Karmo veel elas, et sealt tuli nagu Vändrast saelaudu heas mõttes. Kuidas selles mõttes, et et noh, tuleb mingisugune noor kutt tuleb uksest sisse Heldur Karmo juurde, kes on, kes on Bagooredada rota. Ja ütleb, et näed, et mul on siin mingisugune sallallaja ja tema ütleb, et väga hea, et tule homme järgi. Aga laul, ma olengi, naine. Meenub sellega meenub mulle otse sama bändiga siblimine, töö tegemine, jah. Ega see alati ju mee lakkumine ei ole selles mõttes ikka mingisuguseid eriarvamusi ja lahkarvamusi ja pingeid ja mida iganes. Aga kuna ma olin sellel ajal selline, mitte hüperaktiivne, aga, aga väga väga jäik ja aktiivne bändi liider ja produtsenti ja veel kõigele lisaks helirežissöör ja ma ei tea mida iganes, sest et siin raadios Me salvestasime. Ma ise salvestasin neid asju gospikuriga. Et ma ise leiutasin selle bändi saundi ja, ja noh, põhimõtteliselt ma tahtsingi ja teha. Ja see tähendas seda, et, et ma olin väga nõudlik ja ja siis ma tõenäoliselt jälle kuskil seal mingi mingil hetkel olles seal oma nendes mõtetes midagi seal marjule käratasin üks saab või ei saa ja siis Marju käratas, vastad, mida sa õige arvad? Maania naine? Vohh, see on see pealkiri. Ja sõna otseses mõttes nii see plahvatas ja, ja sealt sealt põhimõtteliselt lauluni oli, oli võib-olla üks-kaks päeva ja oligi kõik, et et ma rääkisin leelo tunglal selle loo ära. Ja leelo sai ka kohe aru ja muidugi jälle hea näide, kuidas üks, üks poeet või siis laulutekstide kirjutaja ja, ja muusikakirjutaja, kuidas nad omavahel suhtlevad, et see tulemus, kuidas nad kommunikeerinud, et et see, mis lõpuks valmis saab, et see on see, mida nad mõtlesid. Olgu, need laulud on, eks ole, erinevad meeleolud on erinevad, teemad on täiesti erinevad. Aga kuidagi me oleme suutnud nendele eelläbirääkimiste teel jõuda, jõuda selle hetkeni, et me teame, mida me näha tahame. Ja laulude puhul nagu minul on selline, ma ei tea, kas seisund mingi niisugune hetk, kus ma, kus ma näen pilt, ei, ma näen. Ma näen nagu videot. Võtame, sellest saab meie suvi. Et ma ütlesin kaarile, et näed, laulu pealkiri on, sellest saab meie suvi. Ja siin on sulle koit ja siin on Sirli, vaata neid noori inimesi. Nüüd mõtle edasi ja ütle, mida sa tunned ja kuulata muusikat. Ja kui see muusika läheb käima, need sõnad hakkavad tulema, siis mina näengi ma näengi seda lõputud tolmavad teed ja seda suve ja seda vetikaid ja kõike seda kaks armunud inimest, eks ole, noorte vot, vot vot mulle mulle kangastunud need, need laulud vot niimoodi niisuguste väikeste nagu filmi videojuppidena. Ja siis siis ma saan aru, et vot nüüd loksus kõik paika karast või õieti õietide Ükskõik kelleks. Võin kõike taluda. Olles Ko oma sulle toetusest oled ju? Minu põlvkonna jaoks on sinu kui helilooja ja sellise ütleme ka muusikaelus käivitaja puhul selline maamärk on Godwan rääkisid loost. Sellest saab meie suvi, aga, aga tänases saates olete teise kuud vanniloo valinud. Miks. Väike parandus, ma ei ole helilooja Ma olen laulukirjutaja. Miks see vahe on sinu jaoks oluline? Sellepärast et helilooming see on juba niisugune väga kõrgem pilotaaž, lähme siis seal Pärt ja see seltskond, et laulukirjutamine, laul kui niisugune, see on ikkagi võtta inglisekeelne sõnade song raid, sellepärast nii täpne, nii täpne ja see seepärast ma tahaks seda kasutada enda puhul, et et nojah, ma kirjutan ka igasugust muud kraami, et olen instrumentaalmuusikat kirjutanud, olen teleseriaalidele taustamuusikat kirjutanud, mis võib jälle samamoodi üldse ei seostata minuga, sest et see on võib-olla hoopiski kõlab nagu klassikaline muusika ja nii edasi. Võib küll rääkida ja võib-olla siin on midagi nagu helilooming. Aga siiski ma kirjutan laule ja ma olen laulukirjutaja. Aga on küll hilja, miks see lugu ja mis sul sellega kangastub? Vaata, kui sa kuulad minu laule ja vaatad, kui paljudele esinejad Ta läheb, ma olengi nii kirjutanud kokku umbes 50 lauljat on laulnud minu laule või salvestanud. Siis, kui sa seda tervikut vaatad, siis tegelikult üsna keeruline on leida, et, et kus on see Mikk Targo siin sees, et kas tal on see üks käekiri, see on Mikk Targo käekiri, mille sa ütled ilmeksimatult ära. Mõnede asjade puhul on aga pilti, vaatad siis, seal on väga palju nihukesi üllatusi, mis on nagu seinast seina, et stiililiselt ideeliselt mida iganes, see mulle õudselt meeldib eksperimenteerida, ma ei taha ennast siduda selle Markoga, vaid ma otsin. Ja nüüd lugulaulust. On küll hilja. Kuidas see alguse sai? Sa ei arva eluilmaski ära. Aga see sai alguse sellest, et toodi Londonist, eks. Samplite plaat, kus olid trummi rütmis, see oli sellel ajal nii uus asi. Et võib-olla, et ma ei tea, kas äkki see oligi esimene plaat, mis Eestisse üldse jõudis, või nii. Ja ma hakkasin trummi luupe kuulama. Ja siis järsku jäid. Ma jäin seisma, et mis asi see on. Ja see oli nüüd see, millest algas tegelikult On küll hilja. Ja see oli minu jaoks niivõrd, ma ei tea, see pani mu täiesti tiksamal teises. Kõik läks sassi minu peas, et, et mis, mis mõttes, et mul ongi trummielu, see on, see on ju kõige parem trummi lööb maailmas ja see on minu käes praegu ma pean midagi tegema. Ja umbes poole tunni pärast oli see lugu valmis. Õigemini see laul valmis. Noh, siis me juba tegelikult tegime Godvanni, ehk siis meil oli juba seal, Vikerkaar oli ees ja ja veel oli üks plaaditäis veel hästi naljakaid eksperimentaalasju, mis me tegime. Ja, ja siis oli jälle seesama kokku põrgegaariga kaariga. Et kaari, kuula, mis asi see on ja kari lõigata käed kokku, ütles, et see on ilusaim asi, mida ma viimase tunni aja jooksul kuulnud olen. Ta tegi seda ka väga ruttu, ma arvan, et see oli mingi päeva või kahe küsimus. Kari tegi 10-sse selle asja valmis. Siis me hakkasime seda salvestama. Ja kuna minul oli nüüd ma patsutanud endale vastu õlga oli Eesti esimene digitaalsalvestus üleüldse V8 rida. Ja see oli niisugune metsik hüppev nagu siis nii-öelda digimaailma, mis tagantjärgi osutus, et see ei ole kõige targem. Sest et analoog on vaja ikka vahele panna jälle uuesti. Aga siis me hakkasime, hakkasime laulma ja vot siis ma juba jagasin ära, et Koit on niisugune muusikat täis inimene täiesti selgelt ja temaga väga oli väga lihtne teda suunata, et noh, tegelikult suure osa ütleme sellest, mida ta oma alguses üldse õppis, õppis ta tegelikult seal stuudios, sest et seal me elasime koos ja seal me laulsime seal, meil leiutasime neid partiisid seal Me mõtlesime neid välja. Et siis me hakkasime seda mitmehäälsus tegema, sinna, sellesse on küll hüljes ja siis hakkasime koore omavahel läbi segi ajama ja siis ei andnud alla, et need kooride, need vibratot peavad olema samal ajal samadel erinevatel häältel. Et see oli niisugune väga pikk ja põhjalik jantimine, no umbes nagu p siis, et kui sa tagantjärgi dokfilme vaatad, siis need mehed läksid veel hullemaks kätte. Aga aga me ei teadnud sest midagi, me lihtsalt ise ise nagu loogiliselt leidsime, et nüüd on vaja niimoodi teha, et noh, et nüüd nüüd lihvime seda teemat, et et kui, kui juba, siis juba noh, tuli üks hetk öelda, et kuule, nüüd on kõik nüüd rohkem enam ei salvestata, muidu me jäämegi siia. Siis see tähendas seda, et nüüd ma hakkan miksima kõike seda kokku, no siis oli jälle järjekordne väljakutse on, ma ei mäleta, kaua seda tegin, ma tegin seda väga kaua. Sest seal on eksidest, noh, tõesti on palju hääli, erinevad kooritud koidu koora Sirli kool, siis on nad koos, siis on nad kahehäälset partiid sisendavad rattratratra, eks ole, kõik. Ja kui ma olin selle nagu valmis miksinud kolinud aeg, et, et nüüd siis väga hea, et anname nüüd raadiotesse. Aga mina olin just lugenud läbi mingisuguse raamatu hautomeike Hits hangin sellet. Kuidas kirjutada hitt, lugu ja kuidas see maha müüa. Et see on nagu tegelikult ei õpetatud midagi. Üks asi, mida ma sealt õppisin, oli see, et kui sa nüüd oled uue lauluga välja ja vaata, sellel ajal ei olnud raadiojaamu nii nagu täna on, seal ma ei tea, kui palju kokku. Et siis sa pead vaatama, mis samal ajal eetris nagu kuum on ja kui seal on midagi analoog analoogi. Oota, kuni ta ära kukub. Ja minu jaoks Maarja-Liisi üks laul, CD. Mis seal pealkiri on, ma ei mäleta. Ja minu arust seal oli mingisugune analoogia ja, ja see oli nagu raudnael esimesel kohal jäi, ei liikunud paigast. Ja mina ütlesin koidule, et vaata, kui see laul kaob ära, siis me paneme enda laulu. Koit oli jumalast närvihull peast, et meil on nii vinge kraam ja sa hoiad kinni, maitsen seda umbes neli-viis kuud kinni. See oli valus, see oli meie jaoks kõigele valus. Ja siis, kui tuli see hetk vot siis oligi see õige hetk ja siis me panime ta lauale siis ta läks ka seitsmesse vaprasse, kus ta oli, kui ma ei eksi, kolm kuud esimesel kohal. Aga ta tegi kõik kõik töö ära, mis, mis üldse üks laul võiksin teha. Rahvale meeldis ka loomulikult vot eks ole, ega siis keegi surunud lihtsalt nii, nii, nii see läks. Ja nõnda kõlas siis Giovanni esituses lugu. On küll hilja, mille üheks autoriks on Mikk Targo. Tema on meil ka täna saates lood ja laulud külas, vahepeal suutsime välja lugudele seda Maarja loo, millest sa rääkisid varem, mille nimi oli kohtumine. Aga millisest loost tahaksite meile järgmisena rääkida? Mul tekkis nüüd, ütleme mingisugune kuus-seitse aastat tagasi tekkis minul peas selline mõte, et et ma tahaksin kirjutada veel laule inimestele, kellega, kellega ma varem kokku puutunud ei ole. Ja siis üks väga eriline pärl, mis on minu elu kõige kõige kummalisem laulukirjutamise story on see, et et need 2014 tuli välja selline duett nagu vana vann laulab Uku Suviste ja Getter artistinimega Gear, kes on Kare, Kauksi tütar. Ja seda laulumehest salvestasime ukuga viis aastat. Näitasin hukule põhja ja mul on siin mingisugused sõnad ka juba olemas, ütlesin, et näed, selline Harenby siukene Inglise keelne mõnus laul, teemera ok, ütles okei ja hakkasime ehitama, aga ma ütlesin talle algusest kohe, et ma tahan seda laulu teha ainult siis, kui ma olen selle laulu tegemise feeling pea. Ja mitte et magan seda iga päev tegema, ma ei tee seda iga päev, ma tean täpselt, siis ma tõusen hommikul üles, ma vaatan päikest, ma ütlen nii, täna on see päev ja ma lähen stuudiosse ja ma tegelen selle asjaga. Aga sinna vahele jäid väga pikad pausid, võis olla kolm kuud, neli kuud saad aru, kui seal üldse üldse panin ära riiulisse kõik seal ta seisis. Ja siis ma hakkasin jälle vot umbes nagu selle. On küll hilja, aga ma hakkasin sorkestreeringu värki seal leiutama ja Erki Pärnoja tirisin stuudios ja, ja seal oli igast seltskonda, kes käis läbi ja tegime ja tegime ja tegime, kuni saabus aasta 2013. Ja imede ime laulan valmis. Aga kuna mina tegelen ka kontserdikorraldusega ja siin suhtlen väga paljude artistidega, siis helistasin Karega oksile. Tahtsin teda ühte kontserdi kavasse laulma kutsuda, karedsed ei, et tema enam ei soovi jätta, ei taha laulda. Ja jutu jätkuks, et kuule, aga et vot mul on tütar, talle õudselt meeldivad sinu laulud ja kõik see sinu tegemine, et, et ma ei suru midagi peale, aga et noh, et, et kui sa vaata sealt Youtube'ist, et Getter see ise ise tead. Ja ma lähen siis koju ja teen nii nagu kare ütles. Ja minu ees on täiesti uus laulja ja absoluutselt superlaulja naislaulja kes sobib sellesse laulu, millest eelnevalt juttu, et ma helistan hukule, Uku kuulaseda teeme toitics ümber. Uhkeldab okei, teeme, mis tähendab seda kõikjale osadeks laiali. Ja et noh, nüüd aegade partiisid jagama, eks ole, vaatame, kuidas helistikud sobivad, juhtub. No ühesõnaga, ehitasime, ehitasime, ehitasime ja saime siis lõpuks ta valmis. Ja siis ma ütlesin need sõnad, et nüüd on kõik, et see laul on nüüd valmis ja nii jääb. Järgmine küsimus oli, et kuule aga et me ei saa seda niimoodi välja lasteaed, et meil on vaja selleks sellest video teha. Ja siis me hakkasime jantima selle video tegemiseks teiste sõnadega kulu sel aastal. Nii et lõppkokkuvõttes nii see viis aastat kulus ja see laul sai valmis. Kui sa ennist Mikk rääkisid, et tegelikult sa ei tahaks nagu ühte lahtrisse kinni jääda, et sul ei oleks sellist ühte läbivat äratuntavat käsikirja siis see saade hüpleb ühest stiilist teisi just kuulasime sellist ehedat Arnbiid, mida väga palju Eestis ei tehta tegelikult. Ja nüüd lähen aega, mil sündis selline kooslus nagu Emiljon, mis asi, see oli kuulajat, arvatavasti, nii, kui nad seda lugu kuulma hakkavad, siis nad tunnevad selle ära. Aga ole hea, räägi ka selle laulu ja selle koosluse sünnist. Tegemist oli, on jah, kooslus kaks inimest ehk siis Emil Rutiku ja Mikk Targo. Ja tekkis, tekkis selline mõte, et võiks teha sellise pool võib-olla kohati koomilise, aga samas mitte üle piiri, sihukese nõmeda projekti, kus on siis peategelane, on e-miljon, sest et see on niisugune mees, kes on kant, miljon seal ongi ainult kõik on kõige parem. Tema ongi see mees, eks ole, kõige suurem sigar ja ta on kõige-kõige ilusamad naised tema ümber seal miljoneid. Et meie esimene laul oli üks üks lääne kaver kiimseniorida, millest isegi video Youtube'is olemas, kus nad seal basseinis möllavad ja igavesti äge teema. Ja sealt see kiimseni oli Italy esimene ja sealt hakkas nagu edasi arenemata tuttavat, et hakkame ise tegema. Me valisime endale taustatantsijad, just nimelt mitte lauljad, taustatantsijad ja kui ma õieti mäletan. Me panime lehte kuulutuse, sest siis ei olnud veel internetti seda kõike seda kraami. Panime lehte kuulutuse, ansambel otsib taustatantsijaid ja mis oli mingi alates meeter 90. Ja ja üks peab olema blonde, teine peab olema prionit. Ja tulidki. Täpselt nii oligi nagu tellitud. Niimoodi, et lõpuks, kui nad esinemas käisid ja nad panid veel kontsad alla ja siis, kui nad käed tõstsid üles, siis ülevad prožektorid lendasid laiali, prožektorid olid liiga madalal, tähendab noh, keegi ei uskunud, et üldse prožektorid oli vaja kõrgemale tõsta, sest et tüdrukud saaksid seal olla ja seal vahel oli siis see niisugune lühike e miljon, eks ole, noh, visuaalselt Me panime nagu asja sedasi paika. Ja siis Läksime tegelikult laulu sõnu mõtlema ja mulle sattus kätte üks kaaks jälle. Blair oli mingisugune kogumik, kus oli kirjutatud Kraftwerk Kraftwerki saundid nii-öelda. Ja hakkasin neid kuulama ja pagan, see oli nii Kraftwerk kui üldse üks asi, Kraftwerk võiks olla ja ja siis me hakkasime sealt leiutama, et näete, et oot, Kraftwerk ja kõik see nende ideoloogia juhe ja tõmbame selle juhtme seinast välja, laseme inimestel olla. Ta oli töö ja kõik see hommikul tõused, õhtul lähed magama nagu lammas kaasamägid, eks ole. Et need sõnad kõik, mis seal on, et su elu ongi nagu niisugune. Seejärel saad nagu oledki nagu masinas tegelikult. Ja siis tuleb see refrään, et tõmba juhe välja seinast, et las ma lihtsalt olen kord sõpradega koos või niisama. Nii see laul põhimõtteliselt sündis ja, ja sinna projekti tuli tegelikult veel palju igasuguseid toredaid niisuguseid nalju, meil on seal olemas selline asi nagu kosmokotkaste marss, näiteks. Mis kuuma aretasin hästi häälest ära puhkpilliorkestri ja, ja me räägime sellest, kuidas eestlastel on kosmosekotkaste salk, ehk siis kes valvab ülevalt, tegelikult eestlasi. Ja seal sihukesed read, et näe, kõrval on roostes Läti laev. Et niuksed, väiksed siuksed naabri naljaka juurde lähed, et lätlastel on kosmoselaev roostes, meil ei ole. Aga et viletsam Palkna, palun. Aga meie siinkohal ikkagi kuulama sellist lugu nagu tõmba juhe välja seinast. Tuhandeid albumeid, maa, varjan. Raadiot lehtedele katma. Reedel ikka kuskil Puubiscluma. Sama lolli juttu räägin, ma tean, et justkui elamas kaasamägin. Ennast viimaks tõmbaks, kui laseks asjal lihtsalt minna, kuna. Vanad sõbrad, kummad, räägiks lihtsalt meeste juttu. Kord elust mõnu tunneks ükskord elust mõnu. Millise looga siis jätkame tänasesse lood ja laulud saates? Et võib-olla jätkaks ühe minu kummalise unistuse täitumisega. Et 1989 otsiti mind üles grupi inimeste poolt, kes olid välja mõelnud, et nad teevad ühe sellise projekti, mis on selline suur rahvusvaheline projekt? Ala Uiad, world kaks ja mõte oli just see, et kuna oli see Gorbatšovi glasnost kõik see värk sihuke avanemine, et panna kokku Ameerikast parimad laulukirjutajad vene omadega, ehk siis sooviti union, eks ole. Ja keegi kuskil oli välja valinud selle seltskonna, ehk siis Venemaalt oligi 10 11 nime. Seal olid tõesti kõik kõige kõvemate omanovidamatetskid ja kõik need vennad ja minaga. Ja mina omakorda veel tirisin Manukjani sinna sisse, ütlesin kuulge, vaadake, siin on hoopiski sihuke vend ka, et teda ei tohi välja jätta. Jaa, jaa. Sõitsimegi lõpuks Moskvasse, teadmata üldse, mis meid seal ootab, kes need inimesed ongi sealt Ameerikast tulevad. Sest et teadupärast inimesed teavad laulja nime võib-olla teavad laulu nime, aga ei tea mitte mingil juhul laulukirjutaja, selle nime. Ja seega me kohtusime inimestega ja jällegi internetti ei olnud taustauuringuid teha ja noh, nagu ei õnnestunud eriti. Ja saime kokku ja põhimõtteliselt siis, kui me juba seal olime, siis hakkas nagu servast nagu info, nagu lekkima, et kes need tüübid tegelikult on. Ja selgus, et meie vastas istusid mitte Ameerika, vaid maailma kõikide hittide kirjutajad. Ex A üks kategooria siit enam ülespoole minna ei ole võimalik. Oli selline juhus, et me meil oli selleks tutvumisõhtu ja läksime pärast seda bussi, sihuke pime, külm igatahes poiss, et noh, sõidame hotelli ja mina ostsin sinna oma koha peale ja minu kõrval istub üks tüüp, ütleb, et lood maika Kalad, Mik, sõuad. Ja siis küsib, et kuule, kas sa tead tegelikult, et kes, kes siit Ameerikast, kes need on? Ma ütlesin, ei tea. Okei, vaata seal ees istub sihuke vend Mike, siit Indian Tokov TPI tead, üks nagu ma ütlen, tean küll ja siis hakkab järjest looma ja seenemees kirjutas selle, see mees kirjutas selle selle. Ja mina lähen 60-ks väiksemaks. Ahah, et niisugune seltskond on, siis nad ikka passis karassis ja, ja mina olen siis kaanekaudne, kõva mees. Ise veel mõtlesin, et nad noh, et, et kui see maikal siin minu kõrval mingisugune laulukirjutaja laulab niimoodi, et noh, ma ei ole elus kuulnud, keegi nii süngelt laulab. Seepärast selgus, et see oli Maikel Boltan, eks ole. Ja põhimõtteliselt siis me olime nädal aega hotellis, kirjutasime laule, ehk siis teiste sõnadega tehti sellised tiimid, vahetati inimesi, kolm-neli inimest koos. Kõik see töö käis meeletu tempoga. Laul sündis kohe kohapeal, ütleme tund-poolteist. Õudselt huvitav. Neil oligi nagu omad tehnoloogiad, omad nõksud, kuidas nad seda kõike tegid. Neil kõigil oli Gazasse riimisõnastik, et kui sa, kui sa võtad laulu esimese rea lõpeb sõnaga wind, siis sa võtad sealt lahti vunud ja näed vasteid 60 vastet, vaata eesti keeles, ei ole neid nii palju, eesti keeles on üks, kaks, kolm, eks ole. Aga seal on 60, ütleme nii. Ja sealt 60-st, sa vaatad naa ülejärgmisse ritta. Ma tahan lõpetada selle sõnaga järelikult järgmised kaks rida, mul tulevad juba täiesti loogiliselt iseenesest, eks ole. Et sellised tehnoloogiad kuidas nagu asja aeti. Ja siis me seal kirjutasime, see oli, see oli, oli see oli uskumatult põnev protsess. Ja selle nädala tulemusena võib-olla sündis, saavad telliseks 80 laulu. Ja siis läks seltskond laiali kõik. Nii ja vaikus, rohkem keegi jälle midagi räägi. Nüüd siis oli küsimus, et, et aga plaadile ei mahu ja 80 laulu, et sinna mahub vähem, et, et mis, mis lootses plaadile saavad üleüldse? No vaikselt kuskilt mingi faksiga tuli jälle mingit infot, et näed, et see midagi seal on tehtud. Et lõpuks valiti välja 11 lugu ja ma sain teada, et üks, üks nendest lauludest, kus mina osalesin, et see on nagu valitud laadile. Ja siis ma sain kasseti postiga saadetud. D ja selle laulu One World demo laulis sisse Bobby Brown. Ja noh, see oli juba niisugune märk, et vau, et see ei ole võimalik ju, et nad bovibraan laulab, eks ole. Ja edasi oli jälle tükk aega vaikust, kuni siis seesama soomlane, kes mind sinna projekti tiris. Läksin talle laevale vastu ja ta tuli laeva pealt ja andis mulle selle plaadi näppu. Ja mina vaatan ja loen, et selle laulu On world esitaja sund. Phoe. Mul viis läks pilt ära eest korraks sellepärast et ma pean rääkima tausta. Peale kaheksanda klassi lõpu oli mul vaja teada, mis ma edasi eluga eluga teen, sinnamaani ma mängisin sulgpallimuusikast, ma ei teadnud suurt midagi selles mõttes, et mu õed ja vennad küll seal olid muusika sees, aga mina ei olnud. Ja siis kinkis mulle vend makilindi, kus oli muuhulgas ka kaks ööd sunnid väe laulu-. Ja kui ma neid kuulsin, siis ma otsustasin, et ma olen otsa kooli ja muusika on minu elu. Ja see on maailma parim kand. Ja kujuta ette, nüüd ma sain nendega kokku. Selline story, selline lugu. Mulle tundub, et sa oled selline laulukirjutaja, kes kirjutab ainult siis, kui rahvakeeli tunne tuleb peale sa muul ajal sa vist ei suuda, et kui keegi ütleb, et vot nüüd on vaja kirjutamine, hitt, et siis see ei, see ei ole sinu jaoks motivaator. Ei ole olnud jah, tegelikult sellist tellimustööd, nagu sa praegu ütlesid, et on muidugi öeldud, et kirjuta mulle midagi. Aga siis see on jälle võtnud väga palju aega, näiteks Anne veskile kirjutasin laulu, ma tänan sind, mis oli vist, kui ma ei eksi paar aastat tagasi? Jõulutunneli lõpulaul lausa ja ja, ja Anne aastaid juba niimoodi mööda minnes ütles, et kuule ala, kus ma laulan. Ja siis ma võtsin selle asja nagu ette, et ma läksin neile külla. Ja me rääkisime veel, ma tahtsin just rääkida inimesega ette näha, et mis toimub tema elus või et noh, et millest ma võiksin üldse kirjutatud, mis meeleolus asi võiks olla. Ja siis ma vaatasin neid Anne ja Benno, et kui pikalt nad on seda koos käinud, seda teed ja kuidas nad teineteist on, on vedanud ja aidanud ja ja sealt sealt mul tuligi see mõte, et ma tänan sind töölt, kuid sa ütledki oma teisele poolele ükskord välja, et kuule tänan teid. Või siis ka Marjuga, mis ma kirjutasin, viimane laul. Ma lähen jälle tulle. Täpselt sama moodi, et me tükk aega arutasime, et võiks midagi uuesti teha ja siis me istusime maas ja ja rääkisime jälle elustama. No nagu ma ei ole temaga nüüd kaua aega nagu koos olnud, selles mõttes ninapidi, et ma tahtsin teada, mis elu elada, mis elu ta elab ja et, et mis on tema nagu see praegune niisugune ja, ja sealt ma tulin ära väga segaste tunnetega, ma ei saanud aru mitte millestki ja siis järsku ma panin nagu selle pildi nagu kokku võtaks sinna, kus ta varasemad perioodid kõike seda kokku vaatama, et kuidas ta on läinud läbi selle aja, kuidas ta on liikunud. Ja sealt mul tuli see mõte, et ma lähen jälle tulla, et kogu aeg nagu läheb jälle, võtab jälle ette ja ei anna alla. Ja kui nüüd veel edasi mõelda, siis järsku ükspäev seoses Eesti lauluga see oli paar aastat tagasi hakkasin mõtlema, et sinna üldjuhul tuleb igasugust kraami, esitatakse, et mis asi, see võiks olla, keeraks kuidagi rooli vasakule, teeks midagi muud. Ja ma ei tea, miks võib-olla võib-olla ma kuskilt kuulsin midagi või nägin midagi igal juhul. Mul järsku silme ees oli Elvis Presley ja bugi kompanii. Ja ma kirjutasingi selle laulu Elvis ja esimene rida, et. Ehk siis Elvis oleks täna siin sellel suurel laval ja ma mõtlesin kohe konkreetselt, et, et kui see peakski tuntumaid pubi kompanjon sealt ja kujuta ette, et sa lähed sinna, paned siukese ülbe fraasid, kui Elvis oleks täna õhtu siin, aga ei ole, sest ta helistas mulle ja ütles, et mina pean selle ära tegema. Aga kuna nad on Nad, on nii puugi vuugi ja nad on nii rock n roll, et noh, see, see on minu arust fantastilise stiilne vända ja otse loomulikult kui sa neile annad ette sellise selles stiilis laulu, siis sealt tulebki ainult 100 protsenti seda, mida sa ootasid jälle stiililiselt väga tore kõrvalepõige kõigest muust. Toimik neid sinu lugusid ja laule võiksin veel reastada lõputult. Selle toreda looga peame kahjuks tänase saate otsad kokku tõmbama. Suur aitäh sulle külla tulemast ja ma loodan, et inspiratsioon tabab sind veel palju veel paljude põnevate muusikutega ja meil oleks veel põhjust kohtuda.