Järjekordne saade sarjas lood ja laulud käivitub ning meil on täna külas Raivo Tafenau saatejuhiks Maian Kärmas, tere tulemast stuudiosse, Raivo. Tervist. Me oleme vanad tuttavad sõidetud, sinatame ja, ja kohe tahan ka teha sellise kiire kokkuvõtte, et anda aimu ikkagi kuulajatele, kellega meil tegemist on, selles mõttes, et ei ole vist olemas ühtegi džässikooslust Eestis või laias laastus ei ole palju muusikuid, kellega sa koos oleks musitseerinud Eestis. Praktiliselt võin öelda küll ja kui ma nüüd hakkaks võib-olla mõelma mõtlema selle peale, et ta need, võib-olla need vanemad tegijad, et võib-olla ma ei tule meelde, ma arvan, et ma olen kõigiga mänginud. Kas sa suudad kokku rehkendada kõiki neid albumeid, plaate, millega sinu näpp mängus on olnud? No neid on olnud tegelikult ma arvan, et kuskil 96.-st aastast või ütleme, sealkandis kui popmuusikas väga palju ma mängisin neid soolosid, ma olin iga päev kusagil stuudios ja külma mängis Maarja-Liisile külma, mängisin erinevate popstaariks tale kõikidele, mingisuguseid soolosid peale selle väga popp. Nüüd viimasel ajal ma ei ole kuulnud enam, ma ei tea, miks ei kosta enam väga palju saksofoni, võib-olla see pill seal natukene ei ole enam nii populaarne. Aga kui ma nüüd noh, ütleme nende neid plaate ma ei suuda kokku lugeda tõesti, mis, kus ma olen olnud nagu Saidmanninna kusagil mängimas. Kas akordion, saksofoni, neid ma ei suuda kokku, sa võimatu teha, ma arvan, et 100 ringis olla. Aga neid plaate ma suudan küll kokku lugeda, need, millel minu nimi peal on ja ja mille üle ma võin natuke isegi uhkust tunda, neid on kuskil 10 kuni 12. Kuidas ikkagi toimus üleminek Sa algselt olid akordionimängija, siis sinust saksofonist? Ma mängisin hiljuti Pärnu lastemuusikakoolis, seal juubel 70 ja selle ma lõpetasin aastal 79 akordioni ka. Ja ma mängisin seal akordionit, tegelikult ma võiksin isegi öelda, et ma olen jätkanud kuidagimoodi suutnud olla niimoodi, et ma hoian mõlema pilli ennast vormis ja ja kui nüüd vormis ja loomulikult ma ei suuda nende eesti tippacotonis akordionistid ega nüüd siin konkureerida, aga vähemalt Ma alati mulle meeldib, ma petan inimesed ära, et ma ikkagi mängin ja, ja ma olen selle üle väga hea meel ja ja selles mõttes ongi, et ma ei, ma ei tea, kes mustab nüüd saanud lõpus, kas ma olen siis nüüd akordionimängija saksofonimängija või ole natuke mõlemad. Aga jah, mingil hetkel saksofon ikkagi pakkus mulle ikka nii palju rohkem huvi või erinevaid väljakutseid, ütleme nii, et akordion nagu ei sulandu igasugusesse stiili, aga mulle meeldib natuke poppi mängida ja natukene seda, seda, seda loomulikult džässi, bossaatja siukest asja, et et ta saaks nagu sulandus kuidagi paremini oli nagu lihtsam või oli nagu kuidagi rohkem tegemist või ma ei tea. Ja muidugi see laevadele, mis on mulle jätnud väga noh, ma ütlen lahtise jälje, aga sellise moodustanud minu ümbrusesse paksunahalisi karastanud laevadel ja seal suutis akordionimäng mind ikkagi niimoodi endast välja viia, et ma vist 10 aastat ei puutunudki. Aga hakkame siis avastama tegelikult need pea tosina jagu plaati, millelt võiks välja tuua lugusid, mis on just sinu jaoks kõige armsamad. Sinu senise karjääri jooksul. Oled ju ka tegelikult kirjutanud lugusid ja kuidas üks neist lugudest Anne Veskiga Ta sattus, noh, ütleme, kuna ta on selle popdiiva siiani ja teda ikkagi on kosta igast meediakanalist, praktiliselt siis ma võib-olla tõesti mõtlen, et olen olnud ise seal noorena osaline ja olen pannud Anne Veski džässi laulma, et see on niisugune uskumatu olukord, aga nii ta läks ja ta, ma ise mõtlesin, et kui ma selle loo kirjutasin siis kõigepealt ta kuulab selle ära ja ütleb, et kuulge, poisid, minge koju ja tehke mingi normaalne lugu. Aga, aga ta oli väga tubli ja väga tolerantne ja läks stuudiosse, laulis selle loo sisse ja ja ma arvan, et see on Anne Veski repertuaaris üks tõesti üks ainukene lugu, kus on ikka väga pikk saksofonisoologa vahel. Aga mäletad sa tõesti seda, seda momenti, et kuidas üldse see impulsi sündis, et, et miks sa talle üldse kirjutasid ja miks just sellise loo? No põhimõtteliselt ma olin tema bändis ja seal oli väga lihtne Venemaal ei olnud ju väga palju muutunud teha, kui istuda, istuda, harjutada pilli ja meil olid sündi talid hotellitoas panime otsad taha, klapitaal Konokkisime seal vaikselt, igaüks omas toas. Ja muidugi see 88. aastal selline fanatism. Kujuta siis ette, ma olin just tulnud neli aastat või kolm kolm-neli aastat tagasi Vene Vene sõjaväest ja siis sattunud otsa kooli, kus oli kohutavalt palju häid muusikuid ja inspiratsioone ja kõiki asju, mis sealt tuli ja siis äkki kutsutakse sind bändi, mis on kuuendik planeedist üks kõige populaarsemaid bände ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, nii et ütleme, see andis sellise tõuke, siukse emotsiooni tegelikult, et kuidagi oligi nagu väike kohustus üritada midagi teha. Oma panus anda sellesse bändi. Tuleks kuninga, kas on see lugu, mida me nüüd kuulame? Liigume siis edasi Raivo Tafenau muusikuteel ja noppimine sealt just sinu jaoks kõige armsamaid pärle. Millise loose järgmiseks tahaksid valida ja milline on selle loo pill? Ütleme, kui me sealt siis läheme edasi, kas minuga juhtus? Juhtus minuga Urmas latikas kvintett, kutsuti sinna bändi. Ja see oli siis nagu kunstiliselt tasemelt ikkagi selline kohe korralik tükk läbi närida. Urmas Lattik, sarmooniad tookord ei olnud üldse väga lihtsad ja mul oli tegelikult tükk tegemist, et nendest läbi pusida ja aga see võimalus mulle anti ja mis Urmas latikas bändiga veel oli? Salvestasime selle plaadi, mis nüüd plaadi kujul tegelikult tookord ilmunudki ilmus kasseti kujul. Friedenthal Friedemann Ilus klatikal oli ja 50 aasta õues tuli välja plaadi kujul, siis tuli uus plaatidesse vana, siis sinna kõrvale, see oli väga tore ja, ja Urmasega juhtus veel see asi, et me sattusime 92. aastal siis kui Eesti vabaks sai ja Eesti kroon oli juba tulnud just New York ESTO päevadele ja mängisime Ebutša slaidil otse-eetris. Enne meid oli chow savi, null pärast meid oli Jan karva karva arrek. Nii et Urmas laadiks juhtunud selliseid põlvest värisema võtvaid asju tol ajal ja see oli väga-väga tore. Ja tänu sellele siis lugu. Ja see lugu on Charles River Nurmas, miks just see lugu oli kuidagi? Ma ei oska öelda, siin on mingisugune melanhoolia sees või mingisugune selline võib-olla tundelisuse tõesti selline või surma seal võib olla väga tihti ei esinenud, aga, aga selles loosung täitsa olemas. Kuidas te omavahel haakisite ütlesid, et see harmoonia osapool oli väljakutse, aga, aga inimestena ja sealt läbi siis muusikutena? Oi, me olime väga suured sõbrad, mul on väga suured sõbrad ja tõesti istusime koos ka väljaspool muusikategemist väga palju ja ja tookord oli kuidagi selline, noh, ma muidugi noored ka ja, ja seda pidu tahtis ka pidamist ja ega asjad tahtsid ikka väga-väga lahtirääkimist ja väga palju, nagu proove tehti tol ajal ma mäletan. Ja kõik harjutasid ja kõigil oli nagu mingisugune siht oli silme ees ja seal on nii, nii, kuidagi vägev tunne on jäänud sellest sellest perioodist. Olgugi et ma siis kuna ma alustasin saksi mängu väga hilja, 21, sain esimese tunni alles. See juhtus siis peale vene sõjaväe ka 85 88, kolm aastat. Eks see pole tegelikult nii väga väga tavaline, et kolm aastat pilli mänginud mees võetakse sellise Eesti tipp-džässbändi, see on, oli selle jälle mulle selline väljakutse kõvamannikud. Kui just kõlanud Urmas latikas kvintetti puhul rääkisime sellest, milline on sõprusside ühe või teise muusikuga, siis aimates, millise koosluse loose järgmiseks oled valinud, siis siin tuleb ka teemaks ikkagi see side muusikute vahel. Meelis wind on selline muusikaga, kellega ma olen siin teinud koos esinemas ja vähemalt kuulajana. Mulle tundub, et teil on täpselt sama veregrupp. On senini. No seal on isegi, võib-olla nagu forsseeriks seda sinu väidet, isegi seal on midagi rohkemat, sest et ma olen proovinud mängida väga paljudega niimoodi koos. Aga kuidagimoodi vindiga on seal tekkinud meil selline teineteisest arusaamine või kuidagi see on selline nagu närvisüsteem, eks ole, see toimib kohe koheselt ja, ja tehakse samu asju ja võetakse üle teised samu asju ja otsitakse, et meil on plaat, mis on tegelikult salvestatud nelja tunniga ja ja tegelikult uskumatu, milliseid pärleid seal, noh ma muidugi halb on enda asja väga kiita, eks ole, aga aga kohati, mõnedes improvisatsioonidel võtab nagu sõnatuks, et tegelikult oleks nagu kõik välja kirjutatud polüfoonia liigub kuidagi nii loogiliselt ja, ja see on arusaamatu mõisa ise ka aru, miks see nii on temaga. Ütle kuulajale ka, mis, mis selle plaadi nimi on? Plaadi nimi on to do Lines siis kaks mõtet, kaks liini või kuidas inglise keeles kõlab lihtsalt nii palju paremini. Ja ongi meil tuua plaat, et kaks toru ja ei olegi mitte midagi rohkemat, on mikrofonid ja mängisime lihtsalt ja me oleme seda kava nii kaua teinud. Ja lihtsalt, et fikseerisime selle koosluse plaadi küll ja et see selline vastastikune improvisatsiooniline vastastikune hingamine, et ta seda on olnud, neid ülevaid hetki on temaga olnud lihtsalt nii palju. Et võib-olla üks vingemaid ansambleid, mis mul on siiamaani üldse olla. Ja lugu herilase hukk, mida me kohe kuulama hakkame, sellele on tegelikult oma taustalugu ka. See on jah selline lugu, mis on tõestisündinud, keegi, muidugi kõik, keegi muidugi seda ei usu, kõik arvavad, et see on nagunii mingi väljamõeldud luu ja mehed teevad show'd, eks ole, aga tegelikult oli see suhteliselt ikkagi õige lugu, kus herilane lendas meile prooviruumi ja Liisata hakkasime jagama ja istus meil sinna nina peale ja kõrvade peale igale poole lihtsalt pidime ühe käepilli küljest ära võtma teda minema, siis sai lõpuks sisu täitsa vabandust, aga lõime ta kingaga maha, lihtsalt mitte midagi muud teha ei olnud, aga pärast poisid olid siis sellised, et noh, ma ei tea, miks meil selline kahjutunne ja pühendasin endale sellest siis loo, noh. Mis see siis tema süüdiale, milles nemad süüdi oli, ta lihtsalt lendas sisse, uuris asja, eks. Ja siis pühendusega lugu sellele häirilasele. Väga oluline, et jazzmuusikasse ei ole mitte ainult kujundlikust Sindiliseerilase hukuski vaid vaid ka see hetke tabamine. Džäss on suuresti hetkes elamine ja iga hetk on eriline ja kordumatu aga et seda nüüd stuudios tabada, on sul ka olnud selliseid hetki, kus sa mõtled, et nonii, nüüd ma lendan ära. Lihtsalt nii fantastiline moment on, tänu taevale, et me selle linti saime. Kuidas ma nüüd sulle ütlen? Ma tegelikult iseenesest nagu ei olegi väga stuudiomuusik, et ma ei tunne stuudios ennast väga hästi. Ja just tänu sellele, et ma olen nii palju olnud laval ja mulle meeldib see lavaline palju, palju paremini, mulle meeldib publikuga suhelda, et ma olen hästi selline ekstra vertne inimene, nagu sa oled aru saanud. Ja mulle meeldib nagu visata oma energiat sinna ja mulle meeldib, kui sealt tagasi tuleb. See paneb mind käima. Aga stuudios on tavaliselt hallid seinad, matid seinad ja isegi akustika stuudios on ju tegelikult täiesti, et mis ei toeta sind üleüldse mitte mingit moodi. Et selles mõttes mul, ma jään sulle vastuse võlgu, ma ei mäleta sellist olukorda, et ma tõesti, ma olen tõesti, ma olen oma mõne soolo, aga tõepoolest rahul, et ma võin öelda, et kuula sadade seast, leia ainult mõne eide, on need on võib-olla kolm-neli tükki, soovin sulle anda. Vaata, kuulas ta soolod, näed, mina mängisin kolm-neli tükki. Neid on, aga rohkem meil paraku ei ole, ma leian alati mingisuguseid vigu ja mingeid asju, et. Et võib-olla tõesti, kui ma nüüd mõtlen, et ühesoologa kus ma olin enam-vähem selline, et okei, ma enam ei puudu seal nüüd see on nüüd siin ja seal, minul nüüd parim versioon võib olla üks soolo nendest vastase plaadiga Taissonid panema. Me kohe kuulamegi, sealt ka helinäidet, aga kohtumine särtsu vastasega ja, ja üldse oli väga rahvusvaheline seltskond, kes plaati asjani panima tegi. Kuidas see kooslus sündis, kui lühidalt on võimalik üldse hukkuda? Aitäh tegelikult ta vastas oli ju juba siis Soomes. Ja vaata kui väga paljude ürituste korraldajaid, kes korraldavad, tahavad nagu Järvi uut aktsenti anda, kust ta pärit oli, lisades. Ja siis keegi soomlane nägi teda seal kuskil mängimas, kutsus kollakas, ei taha tulla, Soome loomulikult ta käis mõned korrad. Ja minu meelest, kas juba 98.-st aastast vist jäigi päriselt sinna resideerunud, sest tal oli nii palju tegemist. Ja Eestisse jäi jälle resideeruv käis, käis, käis, jäi resideeruv maa lõpuks ma ei tea, kas nüüd tänu minule, aga tänu teistele ka aga selline trummar nagu Petteri Hasa, nii et tema jäi siia vastase Zoom niit. Ja neil oli omavahel mingisugune kontakt tema teeservi siia, mina nägin teda kusagil esinemas, ütlesin, võtsin nööbist kinni. Kuule, hakkame nüüd bändidega. Ja nii ta läks, tegelikult, ega ta ei uskunud, et selliseid nööbist kinnivõtjaid on tavaliselt ju maailmas väga palju, kes sulle kõike lubavad, aga tegelikult mitte midagi kunagi ei tee. Narvas ka ilmselt, noh, hea küll, tuleb üks vend ja võtsin, hea küll, teeme vaatame. Aga see juhtus, 2002 ja 2003 ilmus meil juba plaat. Ja ja selle plaadi selle plaadi peal on üks lugu, mille ma kirjutasin ka seal spetsiaalselt selle projekti jaoks. Seen difrentsised, saingi sellise loo sellise pealkirja sellepärast et väga paljud inimesed küsisid, mis teil ühist, Annet, külm brasiillane, jaguumest, eestlane, et mis teil on nagu ühist, et kuidas see asi siis niimoodi võis juhtuda. Et te kokku saite ja te veel leiate laval ühist midagi teha. Ja see on hästi huvitav, sest et. Ma arvan selle peale, et samasugused inimesed ikka saavad. Väga palju tänases saates lood ja laulud külaliseks ikka Raivo Tafenau, kuulame selliseid lugusid, kus sõnu nagu polegi väga palju instrumentaalmuusikat ja, ja ikkagi samas sinu hääl läheb sellesse saksofoni sisse. Aga sealt tuleb välja heli, millel ei ole sõnu. Kas sa teinekord nagu igatsed ka seda, et saaks veel selle veel mingi kolmanda dimensiooni sinna muusikasse juurde sõnade läbi või sulle piisab sellest, et sa oled instrumentalist, sa saad kõik öeldud oma pilliga. No põhimõtteliselt, ega ma väga ei, väga hea selles mõttes igatsed, et ma üritan tegelikult oma improvisatsiooni tegelikult Ta tekitada sellisel moel, et see oleks nagu jutt. Et ma oskan peale oma eesti keele ja natukene pursin veel mõnda keelt. Aga et see oleks minu jälle järgmine keel millega ma üritan ennast väljendada ja ja see on hästi huvitav, et kui on saalis inimesed, kellel on nii-öelda antennid püsti ja kes kellele, kellega me saame nagu samale lainele siis nad nagu saaksid muslik aru. Aga see teinekord juhtub ka nii, et ei saada ja kui sinust aru ei saada, mis, mis, mida sa nagu laval öelda tahad siis metsikult väsitab, see on, see teeb nagu väsinuks ja loiuks ja sa nagu ei leia oma kohta sellel teemal või siis nagu üles ja ja sa oled nagu selline võõrkeha, aga siis vastupidi, kui inimestel on kõik tšakrad lahti. Ja kõik nad on nagu sinu poolt sel hetkel, kui sa musitseerida, nad on nõus sinuga seda juttu koos rääkima, siis on täielikult vapustav tunne. Mul on eeliseida ja mul on ka miinuseid, nii et selles mõttes Järgmine lugu, Snow Queen. Kust see on pärit, millest on tõuke saanud, kes on laulnud? Autor on joka, lingala ja Jukolingololi kunagine, kunagi vene ajal veel vene aja lõpus oli meil siin Eestis on selline seletamatul Ta kaasaegne modern, bigbändi, helilooja ma sattusin ka kiker ku bigbändi veel mängima peale sõjavägi, mind kutsuti seal ka suur au ja siis paari lugu sealt tegime siis tundus nii kosmos tol ajal, muidu oli ikka selline svingipõhjaline ja eesti värk, geoli Juka lingala. Et see oli midagi niivõrd müstiliselt lahedat. Ja ühel hetkel Estonian Dream Bigbänd tuuritab mööda Skandinaaviat solistiks Jukolingula mängib ise klaverit ja teeme kogu tema repertuaari. Ka Läti, Leedu, Rootsi, Soome, kõik, kus me läbi käisime seal läbi bändiga, see oli väga kõva tegemine, et üks selline orkester viia juba kohale ja majutad ära juba see on nagu selline organi organiseerimine. Ja mulle kuidagi oli seesama moodi, et noorena jäätis, inimene mingisuguse väga niukses kustumatu mulje oma muusikaga. Ja siis ma olen ilmselt selline tüükas, kummardab teda nagu elu lõpuni ja just paralleelselt olime käsil projekt leedukatega needa ja siis Jevgenia Scanyavidsusega bassimängija. Ja panime siis sellise ansambli kokku ja otsustasime ta plaadi esimeseks looks ja plaadi pealkirjas ka panna Jukkalingala ühe üliilusa loo, mille nimi on Snow quick. Läheme edasi sinu armsaimate lugudega või nende muusikapaladega, milles sinu läp on mängus olnud sinu karjääri jooksul on, on väga palju toredaid instrumentaalkooslusi sündinud selline plaat, teikov, räägi ka sellest kooslusest, ole hea ja, ja milline lugu sulle sulle just selle kooslusega sündinud plaadilt on armsaim? Seal kohviga oli päris huvitav selline olukord, kuidas ma hakkasin tegema koostööd Jorma ühes perega ja siis temal selline groove ja selline klahvkavand selline hästi kuidagi siukse konkreetse tatsiga ja ja tegelikult kirjutanudki elamus, selle plaadi lugusid ja koosseis on seal Pauldaanial Mihkel Mälganud, Ricardo padja ja Petteri Hasa. Et me saime selle kuidagi stuudios kokku, mida tavalised inimesed ei tea, ongi, et kunagi kui ma alustasin saksi mängimist, siis esimene plaat, mis kätte juhtus, oli tehes hambuni dekov mis on nagu siis kokku kirjutatud, et see on nagu väike kummardus sellele mehel ka. Ja põhimõtteliselt ega muud midagi ei olegi sellega selle projektiga me väga palju ei ole nagu mänginud, kuna Petteri muutis ka oma stiile ja asju oleks vahepeal mujale mängima ja ta kolis üldse tagasi Soome ja et seda, seda projekti, nagu me miskipärast ka palju live-ina ei, ei esitanud, aga, aga seda plaati muidugi hea kuulata, see on just selline autoplaat. Ja sealt võib-olla siis võtakski ühe loo nimega telku. Kas sinu jaoks väga armas ja märgiline koostöö, nagu ma saan aru on, on Silvi draidiga? No Silvil, ma ei tea, kas nüüd vedas või mitte, aga igatahes Silvil Silvest oli natuke tunda, et ta on eluaeg meeste seltskonnas arvata, et et minu meelest klappis just meestega väga hästi, et mina küll ei ütleks, et, et oleks nagu kinni või ta lihtsalt, et ta oli teinekord väsinud ja siis ta ütles, et ta on väsinud. Aga siis kui ta naeris, siis ta naeris, siis ta naeris ikka niimoodi, et buss nagu ajas ja ja põhimõtteliselt ta tahtis alati proove teada, ei olnud kunagi selline härra laveerija või kuidagi, et ah, mis seal ikka ja ma mäletan seda, et kui me poistega laevast ära tulime, tõmbasime särgid katki, et me ei lähe kunagi enam tagasi, umbes nii, et et seda muidugi praegu nii-öelda, et never say never, aga aga, aga me tulime ära. Meil oli jube raske periood selles mõttes, et noh, et see, meie võimud, emotsioon oli ikkagi väga, väga nagu paigast ära kõik oma Nad olid poistel paigast ära, sest et kell kaheksa hakata mängima valsi ja siis kõik saalis hommikul kell kaheksa hakata mänginud mainima valsi ja siis kõik saalis kohe tantsivad ka, et seal oli natukene arusaamatu selles mõttes, et ei jõudnud ikkagi siiamaani mul ei jõua päriselt kohale see aga see selleks tulime sealt ära ja siis me hakkasime Silviga bändi tegema. Ja bändi nimeks oli so what. Küsima myygos tegema selliseid klubi mängija siis Silvi oli nahka pandud ülev ja ta tuli, meil oli sihuke tiina teener oli siis, keda me kaverdasime seal. Ja meil oli üks korda juhtunud selline asi, et kaks soomlast seisavad ees. Ja ma ei mäleta, kas Silvi laulis niisugust nagu lugu nagu Bondi filmis, nagu laisson Stubb siruta, see on niivõrd kohutavalt võimas luua, et mul alati, kui ma seda mängisin, seda lugu. Sa oled ihukarvad püsti, see dünaamika, see, sa tead seda lugu, eks ole, see on nii võimas lugu ja siis kaks soomlast lihtsalt vaatasid ühegi emotsioonid, mis toimub. Ja selgus, miks nad vaatasid vaata siit sellepärast, et ta kas me teeme seda lugu otsa või lindi pealt ja nad olid täiesti Silvisse niimoodi sisse naelutatud, et äkki ta mõne sõnaga nagu vanem mööda, sest et nende arust oli see siis esitatud nii perfektselt, et, et seal lihtsalt ei ole võimalik, et Eestis on selline laulja, kes seda niimoodi saluga laulab. Samamoodi Tiina tööneri asjadega, kui me neid kaverdasime seal. Silvi lihtsalt oli, ta oli võimas, ta tõesti võib-olla laua taga, teinekord oli enne esinemist sihukene, oleneb, mis päevadel tujukas kui tujukat, me oleme ju kõik tegelikult. Aga siis see prantsuse asi minu meelest sobib, sobis ka talle väga, sest enne kui ta siis meie hulgast lahkus paar aastat, et me tegime väga palju mööda Eestit, käisime, tegime prantsuse šansoone siis ma jätsingi saksofoni koju, siis ainult akordion, kass ja ajasin ennast uuesti vormi. Harjutasin mingi kuu aega, et saada kätte, see tunnetuse võiks olla korda ja mul oli selle üle väga hea meel ja siis need olid täis saali kontserdi võtame ja ümber Eesti, ükskõik kuhu Eesti punkti läksime, millelt saalid välja müüdud. Et mingit kahtlust ei ole, ükskõik kui suur see saal on, et see, mis ta laualt välja paiskas, sa jõudis iga igasuguse saali taha nurka. Sama võimsalt, kui ta laval oli. See lugu, mida me täna kuulama hakkame, on pärit Eesti hääled, kaks plaadilt, selle takka tõukeks on Toomas Rull. Räägi sellest loost ka. No see oli nagu, mul on natukene keeruline lugu, aga kuna seda laulis Silvi ja Toomas mind kutsusin Toomase lugu ja, ja ta tahtis sellist prantsuse stiili, akordioni, akordionit ja et, et see vana viis seal on nagu natuke seda valssi siukest kolme peale ja see on nagu selline prantsuse harmooniat natukene kasvõi see viis ka. Ja ma sellepärast valisingi, et noh, tegelikult võiks ju meile Silvikaga plaat, kus on need kõik, need sanktsioonid Pariisi taeva on ja mulle roosid džässivood ja ja kõik need on salvestatud, aga kuna neid on nii palju tehtud, siis leidsin sellise loo, seal ma saan siis seal ma sain siis pikalt mängida. Nõnda see saade veereb ja väga kiiresti, halastamatult kiiresti, nagu ma iga kord pean enesele tunnistama. Lood ja laulud. Saatekülaline Raivo tahvel on valinud meile välja veel ühe loo selle saate lõpetuseks selle nimi on pühendus ja tunnistan siinkohal, et see on vähemalt sinu repertuaaris või, või sinu koosluste seast minu üks kõige armsamaid lugusid, sest ta on lihtsalt nii ilus. Siim Aimla koostöös on, see on see lindi külge saanud. Ole hea, räägi ka sellest kogemusest ja sellest loost. No põhimõtteliselt Siimuga meil tõepoolest väga klapib tähendab selline kooslus, et kui on kaks saksofoni ja, ja siis on ta ka väga palju maailmas Need ei ole, need on ainult sellised projektipõhised asjad kui tehakse aeg-ajalt, aga nad ei ole nagu sellised domineerivad või kuidas, kuidas ma ütlen, et mina võin öelda, et see on meie bänd. Ja see nagu eksisteerib, meil oli juba kaks erinevat projekti, tegelikult üks ei ole veel plaadi külge jõudnud. Ja Siimuga meil lihtsalt maailmavaateliselt ka klapib kuidagi ja ja meil on väga palju rääkida, meil on, me naerame samade naljade üle. Me oleme siukseid lõbusaid poisid ja ja hindan Siimu tegelikult Siimu väga, ütleme, tema neida. Ütleme neid teisi oskusi ka, mida mul ei ole, tema Aranseerib. Ja võib-olla tõesti kirjutab ka kihvt, kihvt ja, ja väga head muusikat ja see ongi tema lugu. Pühendus midagi praegu veel väga rääkida ei ole, aga ma loodan, et selle ansambli jutud hakkavad alles tulema. Muuseas, ma usun, et neid jutte tasuks meil sinuga veel rääkida väga pikalt, eetriväliselt vas, teemegi seda, kuna meile ette antud aeg on otsa saanud, siis jääb mul üle ütelda vaid, et aitäh, Raivo, et sa saatesse külla tulid, oma lugusid rääkisid ja kohtume kindlasti veel. Aitäh kutsumast.