Tere kuulama keskkava, mina olen Toivo Tootsen ja ma olen praegu Tallinna reaalkoolis, olen külas Hain hiie aasal, see saade on lindile reedel lõuna paiku ja väga lihtsal põhjusel. Hain hiieaas on esmaspäeva õhtul juba hoopis kuskil mujal ja kuulab seda meie saadet läbi raadioga, kuhu sa lähed? Ma olen sunnitud pärnu minema oma tervist natuke tohterdama, sest sellel suvel ei tea, kas oli liiga palav või on üle pingutatud, et seda see pumbakelakas vigurda vaja. Tohtrid vaatavad, et asi on päris tõsine. Tuleb aeg maha võtta ja teha üks kuu aega rahulikult tohtrite pilgu all nende valvsa pilgu ja heasoovliku soovide järgi käia. Üks kuu aega, et jälle tugevalt rivi astuda, jälle elasime, üraldasin koolis. No ma ei usu, et siin see kuum suvi on süüdi, eks siin vist on need aastakümned reaalkoolis elamist ja töötamist ka omajagu andnud, et see südamekeneni natukene on hakanud halvemini tööle. Mis teha, no ma tulin siia 1960. aastal pärast kõrgkooli lõpetamist füüsikaõpetajaks direktori postiostaastusesin 1976. Ja siin siis vahelduva eduga tööd teinud. Kuigi ma olen ka nii-öelda asumisel vahepeal olnud. Tolleaegsete võimude tahtel olen pidanud ka Tallinna haridusameti juhi posti vedama kuus aastat ja viis päeva, kuid siiski maa oma armsa reaalkooliga volinike kogu aeg, kas seotud jalakela seeskub oht päris kaugele, pole lennud. Palun kuulajate käest vabandust, et ma oma vestluskaaslasele ütlen sina, aga me tunneme 11 juba väga kaua aastaid ja minu seda on siit koolist läbi käinud. Nii et me jah, oleme üsna head tuttavad juba, aga nii head tuttavat me ikkagi ei ole, näiteks sinu enda lapsepõlvest ei tea ma mitte midagi. Ja kes on juhtunud minu saateid kuulama, need peavad tavaliselt ma oma vestluskaaslaste käest pinnin kõik välja, alates lapsepõlvest pääl, nii et milline poiss oli Hain Ain oli Kolgaküla poiss, see on Harjumaal Kõnnu vallas, seitse kilomeetreid siiapoole, Loksa alevit. Seal põllumehe perekonnas olema sündinud 1937. aastal 15. mail, nii et läbi ja lõhki sõnn. Senist Raadik vea talupoisina. Oleneb taluelu võlud ja rasket küll, et kõik lapsest saadik üle elanud. Siis olen oma elu jooksul kõikvõimalikud sõjavägede liikumised näinud. Ja sõjaajad ja nii edasi ja nii edasi. Nii et palju on muidugi lapsepõlvest rääkida. Mäletan oma esimest koolipäeva sinna veel tuli oodata minekut. See oli siis 1944 oktoober. Kolga külas tuli siis kõigil külapoistel minna jala kooli, see oli seitse kilomeetrit. Juubel ju 50 aastat tagasi, hea, neid on. Täitsa juubeli ette. Ja niisiis oli, et koolis olime nädalas siis elasime internaadis, tollaaegne koolijuht oli siis legendaarne, kadunud manalamees juba Arnold Mikiver. Ja esimese klassi pinginaabriks oli ei keegi muu kui Mikk Mikiver. Pärast, kui ma olin siis kord haige ja olin pikka koolist ära lase, sakas ma jään, tuntud ajakirjaniku ja nüüd kirjamehena tuntud menupinginaaber oli hiljem väin Veskimäe horisondis tuntud inimene, ka õpetajakutsega mees ja minu õpetajad, tolleaegsed. Ongi nii suureks õpetaja rolli mänginud minu silmis, et ka minul tekkis suur soov saada õpetajaks. Kui mälestuste nurgas sorida, siis kadunud Jaakob Kivila väga nimekas kooli mees oli kunagi olnud ka rannakülas Viinistu külakooli juhataja oli siis Loksal. Ja tema poeg on ka koolmeister, jätkab Loksa keskkoolis praegu matemaatika õpetajana. Väga tõsine koolimees on siis Tiit Kivila ka väga hea sõber, mul oleme alati temaga kohtades palju kooliprobleeme arutanud, kuidas paremini õpetada matemaatikat ja füüsikat ja see on alati südamelähedane olnud head meelt. Kooliga on mul väga head mälestused. Ja aeg läks edasi, saime algkooli läbi. Tuli aeg. Keskkooli aasta kool hakkas kasvama mittetäielikus keskkoolist, siis aasta kaupa keskkooliks. Menu. Kaheksandas klassis tuli siis nii tore koolimees Rein Virkus minu emakeele õpetajaks klassijuhatajaks, kes on siis hiljem olnud ka kaua aastaid vabariigi haridusministeeriumi koolivalitsuse juhataja ja hiljem Pedagoogilise Instituudi rektor ja viis selle õppeasutuses Pedagoogikaülikooliks. Need tänu temale hakkaseke õpetaja amet mulle nii meeldima, et temale tänulik ja tolleaegsed toredad aitäh, noored õpetajad, kes tulid meie keskkooli. Kõik nad jätsid oma jälje meile ja oskasid ikke mängida selle õpetaja rolli nii suureks et see vääris järel tegemist. Kas Kolgaküla poissi meri ei tõmmanud? Sellel teemal oli ka palju sest minu suguvõsast on ka palju merre ka seotud inimesi, kuid paljud need esimesest ilmasõjast jäid suguvõsas juba tagasi koju tulemata ja paljudesse meredes kadus oli ka juttu, et pakuti mulle ka merre vähemalt ja omavahel pöörles, kui mul lõputunnistuse käes, siis pool päevama seisinikeseid Vabaduse platsilt merekooli, Eeesseke Pedagoogilise Instituudi, Narva maantee. Ja äike jälle tagasi, et kummale poole lööd ja lõpuks ikka ei jääbeke kool meestele leib. Aga see on tõde, et ma tõestasid mõne kooli tagant. Sõitsin edasi-tagasi, trammiga päris palju. No sa oled tuntud üsna karmi käega direktorina ja pedagoogina. Aga kas sa ise olid koolipoisi ta paipoiss või krutskeid täis ka? Puhu hetke paaris nisukene rohkem Tootsi moodi krutskid oli. Kuigi hiljem hakkas ka see õppimine paremini laabuma, aga salateismelise seas olid ikka omad vigurid ja oligi pahandusi, oli ilusaid päevi ja hiljem hakkasid muidugi köitma mind sport ja muusika. Ja siis sinna läks pall rõkkama. Energiat ja vigurid jäidki väiksemaks, rohkem. Süvenesin spordi juurde ja keskkoolis olin juba kindlalt tolleaegse viie rajooni regiooni koondises, võrkpallis ja arvatud ka tollal kaheksa vabariigi koolinoortekoondisse Raimond pundi käe alla. Ja jätkasin seda võrkpalli siis Pedagoogilise Instituudi koondises ja pärast lõpetamist õpetajaametile, siis jõudsin. Olla 15 aastat Tallinna Õpetajate koondises mängida võrkpalli ja pärast seda, kui minu omad õpilasi siin nimekad tolleaegsed võidusõitjad eesotsas Doraide Toomas put makriatestega meelitasid mind tehnikaspordi juurde. Ja siis 14 ja pool aastat on läinud ka. Rallimehena. Kaardilugejana erinevates situatsioonides ja erinevate võistkondade sildi all, kuidas tolleaegsed tehnikaspordivõimalused välja pakkusid, nii et hiljem jätkasin muidugi harju tehnikaspordiklubis Sõprus. Meil. Presidendiks oli mind valitud ja parimaks saavutuseks peal siiski balti riikide meistrivõistlustel tolleaegse klassifikatsiooni järgi, aga kas see on siis forsseeritud segulite klassis pronksmedal? Balti riikidest? Meist ettepoole jäid tolleaegsed N Liidu koondise liikmed kandidaadid Rolf Žukas ja aastal Mookas ja näit muidugi leeduma võita ei olnud võimalik. Aga pronksmedalil on ka mingi väärtus ja ilus mälestus. Ma usun täitsa, et ikka iga kool on oma juhi nägu. Reaalkooli üks näopool on ka see, et sporti on siin kogu aeg hinnatud ja teil on oma spordipäevad. Kui õige mitmes koolis kehalise kasvatuse tund ja, ja katsete sooritamine piirdub ümber kooli jooksmisega, siis teil on see asi sutsukene teistmoodi. Mina menetlenud rajal kooli spordipäevad on ikka toimunud alati meie vabariigi esindusstaadionil on siis Kalevi staadionil varasema nimetusega veel komsomoli staadion. Juba võistelda oma klassi nimel või kooli nimel staadionil Sonneke kohustamalt ka noori. Ja sellel on oma võlusport, on juba, mis paneb paljud asjad paika ka eriti ma hindan tiivsed, mäng, olgu see jalgpall, võrkpall, lauapall, korvpall on meeskonnamäng seal ühel solistil, kunagi ei õnnestu midagi ära teha. Ainult terve meeskond peab ühe eesmärgi nimel tegutsema. Võidu nimel. Ja need on niuksed karmid mängudega, seal ei saa väga hällik olla saabaike vahel haiget ja ega sellepärast väga nutita ei ole, aega tuleb ikka edasi mängida ja püüda ikke võidu poole. Sellepärast tiivne mäng, väga tore kasvatusvahend ja ja üldse spordimees, talonge, visadust. Teiseks ta õpetab aega hindama ja arvestama treeningut, kohustused. Eesmärkide püstitamisel ikka lähemad-kaugemad. Kõik see paneb palju asju paika noorte inimeste mõttemaailmas. Elu on näidanud Olikened Kessonist spordis olnud visad kuskile välja jõudnud. Need pärast hilisemas eluvõistluse võitluses on ka visad tublid jana on saavutanud seatud eesmärgid ja alati näidanud ennast väga tublid tööinimest töö koolis, see on ju ka omamoodi meeskonnamäng. Kuidas teie oma meeskonna olete kokku seadnud ja saanud? Eksu kool on pikka aega olnud ikka au sees ja kui ma tulin siia tolleaegne direktor Aleksei kantov õpilased, hüüdsid teda ike pashat ja ta oskas ka töökaid inimesi kokku sea, valida siis tolleaegsed nimekad õpetajas mehed, kes on need kõik juba manalamäed. Olgu siis lugupeetud Anton Liping, kes töötas selles majas juba 38.-st aastast oliga inspektor ja sõjaaegadel ka elektrikohad, siis võtame kadunud Voldemar Vahar, kes oli kunagi olnud ka Meie nimeka kunstniku Eduard Wiiralti pinginaaberriigi kunsttööstuskoolis. Ja siis veel legendaarne lauluõpetaja. Kadunud Voldemar Tomingas, kes olid tulnud reaalkooli 1936. aastal, oli loonud siin meeskoori ja sümfooniaorkestri ja temast on Nad võtsid kuidagi mind oma ringi jälgisid mind ja olid nõuga alati abiks. Ja suunasid siis minult kindlalt tõeteel, et tuleb sellele koolile jääda truuks ja kunagi võib-olla ka selle koolijuhtimise ohjad enda kätte võtta, kui eks kord on aeg küps. Mees on juba karastunud töös ja leidnud oma kindla sihi ja kindla koha koolis. Ja elufilosoofia on nagu selgitatud. Ja see ongi vist reaalkoolile ka. No ma ei ütle, et just tüüpiline, aga et ta on kogu aeg endale ise kasvatanud. Õpetaja, et jah, kasvatajaid ja no mul on siin nii hea meel. Alles selle nädala teisipäeva hommikul. Mul oli rõõm sisse juhatada kümnen kuuenda B klassi ja 10. A-klassi emakeele tund kus õpetajaks tuli vabariigis nii hästi tuntud lugupeetud filosoofiateaduste doktor professor Aavo Valmis, kes on ise selle reaalkooli lõpetanud hõbemedaliga pärast ülikooli lõpetamist aastaid siin emakeeleõpetaja. Siin valmis ka tema kandidaaditöö ja kui selle ära kaitses seista, töötas muidugi juba Tallinna pedagoog ikka ülikoolis ja nüüd ütles, et ta tahab oma koduses koolis. Võta paar klassi, et nendele õpetada, et see kontakt õpilastega on nii vahetus. Ta oli nii rõõmus ja temaga töötavad koos veel paralleelklassides tema õpilased ja juba nüüd siis magistrikraadi kätte saanud või taotlenud tema juures on siis paralleelklassides ka emakeeleõpetajad. Kuigi on reaalkool, aga sinu laate olnud emakeeleõpetusega kõrgel järjel, tuletame meelde. Enne neljakümnendat aastat olid siin keeleteadlane Karl Mihkla emakeeleõpetaja ja nimekas kooli mees ja kirjamees Ernst Peterson särgava, kes oli kooliinspektor legendaarne kuju, kellest ainult praegu veel legendid kõikide reaalkoolilõpetajate seal liiguvad. Ja ma usun, et see on ka mingi järjepidevus, et sellised nimekad õppejõud ka emakeelt reaalkoolis edasi õpetavad. Ja, aga kui nüüd võtagi neid õpetajaid ja tuletada meelde, mul on peaaegu ilma lugemata kaalumata selline tunne, et humanitaaron siit rohkem välja tulla kui reaalteaduste inimesi, vaid tuntuid. Mina ütleks selle kohta, et kõiki peab olema kuigi on siin nimekaid füüsikuid, insenere, arhitekte tulnud, kuid juurde on tulnud nimekaid keelemehi, muusikuid, näitlejaid, sest see probleemike füüsik, lõõrika peavad olema koos ja ei saa olla väga pelgalt ainult väga kitsa eriala, kas nüüd sügavalt tehnikasse kiindunud inimene ja väga ükskülgseks aga temal peab olema ka huvi muusika vastu ja spordi vastu ja kõigi Ilusa vastu, mis elus on siis on ikka inimese ilmanägemine laiem tema suhted kaasinimestega huvitavamad ja ta on ikka rohkem täiuslikum inimene. Sa ütlesid ka, et tundsid huvi muusika vastu, milline on praegu su suhe muusikaga ja milline ta on olnud laulatuse kooris mängida? Mingit pilli? Muusikaga algas peale jällegi Loksalt. Sääs oli Seitsmenda klassi paiku, kui meil oli tol ajal muusikaõpetajaks ajutiselt legendaarne Tiit Karis Taali enne sõda tituleeritud Põhjamaade parimaks trombonistiks. Ja oma enne pensionile minekut oli ka teatavasti ERSO kontsertmeister tromboonirühmas. Nüüd ta on juba manalamees ja Fud oma eluga oli ka küllalt keeruline, aga vähemalt koolis. Oskas ta suurt huvi äratada muusika vastu panime muidugi puhkpill puhuma, kuulas ära, kellel siis kõige laseme, kõrv oli see zazik ess passi ja siis juba baritonimängijaks, kes oli siis kõige nigelam muusikaalsusega, see sassis alti mängima. Ja eks ilmselt need võtted on tänapäeval, kuid ta väga palju õpetas veel, isegi noodilugemisme saime nii kiiresti kätte. Mitte ainult seda, vaid me oskasime partituuris ka kirjutada välja kõikidele pillidele transponeeridasem vastavalt partiid korrektselt siis marsiraamatusse kokkaid Ta dušiga kirjutada hanerasvaga mehed ära immutada, et siis räitsakaid ja vihm ja rahe neid laiali ei ajaks. Seda õpetati meile juba enne, kui me siis põhikoolist välja valmis saanud ja nüüd vahel rääkides selgub, et Muusikaakadeemia puhkpillieriala lõpetanud ei tea kõiki neid saladusi, mida see legendaarne mees oskas koolipoistele õpetada. Ja teine asi, et kolla-kolla, kus mina olen sündinud, on väga muusikal, lembeline küla olnud. Ja seal siis ammu-ammu, külamehed tulid kokku, et nendel on vaja üks ilus kooskäimise koht, seltsimaja või rahvamaja ehitada, iga talu andis kolm palki, vedas metsast välja. Vallakirjutaja joonistas siis projekti ja saun, siis 200 istekohaga saal, orkestriruum, kõne alla ja dekoratsioonid teisaldatavad plokkidega ja väga kõrgelt taimel ja tolleaegne koolipapa härra kalde andis oma talukohast kaks hektari selle kultuurilätte tarvis oma maad ilusa künka peale, kus paistab siis Lohja järv, paistab ana laht ümberringi villa, põld, mets roheliseks, kõik tore. Ja seniajani on see kultuuritempel seal augu sees seisab püsti. Ja 30.-te aastate lõpul oli Kolga külas oma sümfonietta orkester ja lavastati Carl Maria von Weberi nõidkütti külameeste poolt. Ja esimene Boot, mis mul õnnestus kodust leida, oligi küttide koorimine, paroodia Weberi nõidkütist, mida ma hakkasin klannetel tuulutama ja oli õnnelik epasele viisike välja, puhusin naadist. Sealt siis jätkus ja puhkpilliorkestris keskkooli mängisin samuti tantsuorkestris Loksa kultuurimajas kogu keskkooli. Tulles linna Pedagoogilist instituuti, jätkasin siin männi, nii puhkpilliorkestris, sümfooniaorkestris ja ka rahvapilliorkestris, klarnetimängu. Ja viimase. Mängu muidugi tegin kaasa ka, lõpetasin Instituudi, kuid aga tegin ka esimese Gaudeamuse Tartus puhkpilliorkestris mängijana. Mäletan kirkalt, et esimest lauda hammustati juhatas selline suur esik nagu sõna kadunud. Johan Simm. Ja mis siin salata, veel viimasel kaudaamusel agrew tegelesin, nüüd siis mitte enam mängijana, vaid osalesin seal asja puhuna, kes püüdis seda transpordi aidata korraldada. Nad koolikesel saabusid raudteejaamast bussidega siis majutuspaika ja et ta on südamelähedane olnud ja siin töötades linna haridusametis, tuli ju kõikide laulupidudega majutamise küsimustega tegeleda. Ja see pidu on olnud jätkuv ja ta on ikka kindel kohta oma eesti kultuuriloos, on laulupidudel ja ega seda pidu ei saa muidu teha, kui ei ole pidulisi. Aga pidulised tuleb majutada, endale leida ikke hea äraolemine, soe tuba, millessegi, tuulte, vett, pead olla hea võõrustaja. See peaksite kõikidele ühine mõte olema, kui me tahame, et meie head lauluveod edasi kestaksid. Ja mulle tuleb meelde, et ilusaid muusikalise elamuse pakkus ka asjaarmastajate orkestrile sümfooniaorkester, pedagoogilisi balla, kadunud voogusid Estonia teatri orkestri kontsertmeister, oma viiuliga mängisin juhatada, kuidas meie orkestrit ja ilus päev, kui ta veel võttis viiuli ja siis selleri linnu kauplejastada. Kui mu vanad isake seda meloodiat mantlis ja siis meeldigi slike tahe natuke paremini mängida. Ja sellest ongi tekkinud suur austuse armastusest ja ooperimuusika vastu. Ja mulle meeldivad muidugi romantikat, need on siis Verdi ja Laagnes veel mõned asjad sees. Vaiks nimetatud tonitsetest Rosseinist. Aga teised, need on just kõige südamelähedased minule. Kuigi on hästi palju ilusat muusikat. Kuna seal kunagi ka tantsuorkestrile mängitud, siis vana hea sving mulle südamelähedane ja kõikide kaasaegsete vooludega edelas vanaks jäänud, vaid ei ole nii selget ilusat meloodiat, Ri huvitavate haaravat harmooniat ja selle nihukest muutus see mulle meeldib. No praegu olekski paras aeg natukene muusikat kuulata, mida kuulame? Luuikke nendest loetletust. Kuna ma siis alustasin võtame siis samas järjekorras nagu lapsepõlvejärjekord oli. Kõigepealt siis Carl Maria von Weber küttidegoor, luid, kütist, milles on see reaalkooli fenomen või või, või või mis see, mis teda nii kangesti teistest koolidest eristab. Sellele küsimusele mingit loogilist vastust anda, tuleb ikka alustada selle kooli algaastast peale 1880. September millal kool sai oma nime peetal reaalSoolep sureval aegade hämarusse on läinud küll saar, Peeter ja Päevaleht on ikka tallinn kindlalt saanud ja koolisilt on praegu Tallinna reaalkool, mida on tulnud rahvas kogu aeg ja miks see kool siis ellu kutsuti tolleaegse ajaloouuringute järgi? Eestimaa tol ajal vajas mehaanikuid. Ja Vilmsalt siis kallutategi kooli programm rohkem täppisteaduste poole. Ja kui muutusid ajad muutust muidugi nimekoolil, aga sisu mõte ja suundumus on jäänud tänapäevani. Ja kui me vaatame kooli algusest tänapäevani, siis kõik Eestimaa juhtivad arhitektid on selle kooli lõpetanud, praegust on üleval mäel, kolmandal korrusel. Vähemalt 100 või 110 nimeka arhitekti tööd väljas. Ja need ilusamad maja, mis on ikke Tallinnas ehitatud, Fannige reali lõpetanud, arhitektide poolt projekteeritud. Ja teisest küllust ka suured nimed tehnika valdkonnas. Venemaa esimene lennukimootori looja Kaalep, hilisem silla ehituse korruph ja Tallinna tehnikaülikooli rajajad, Ottomar Madisson on siit võrsunud jätkanud, kes siis kuskil oma hariduse täiendamist Riia Polütehnilise Instituudis või Peterburis ja tänapäeval loeme siit akadeemikuid ja tehnikateaduste doktoreid ja tehnikakandidaat, justice, tehnika valdkonnas inimesi, kuid ka nimekaid arste, Anikesid tulnud. Neid nimesi hakkaksime praegu loetlema, siis läheks see nimekiri väga pikaks ja anname aru ka seda. Kooli algusest oli spordile ikka väga kindel koht. Eks loorichinime ise juba tema õpilasena oli väga sihikindel, töökas jaagu oli juba maailmakuulus mees, valdas ta ikkagi seitse tuua keelt ja nii äriasjanduses ettevõtluses olid aga aga tugev oli ka maadlusõpikute autor oli suur isiksus ja ega temale Yardavadki spordimehed on ikkagi püüdnud maailma tasandile välja jõuda. Kuni tänapäevani välja ikka noh, kui nüüd maailma tasandile, siis ikkagi Euroopa tasandil. Sest tuletan meelde, et 1955 tulid ka tütarlapsed siia kooli, sinnamaale oli ta ainult poiste kool olnud. Ja meil on ka väga palju nimekaid tüdrukuid lõpetanud küll maailmameistreid. Nimetame siin elanud ja, ja veel mitmekordset maailmameistrit ka. Jaanika Möldrit võimlemises mädanenud toorikud olid kuulsad ujujad, sinna Õed Hendriksonile. Nii et tüdrukud, kaan füüsika valdkonnas palju korda saatnud ja siit on tulnud ka nimekaid Luuletaja Mari-Liis, aa ja siis veel keelemees Toomas Liiv ja praegu mina mäletan siin meie kuldmedali lõpet Toomas Help, tuntud. Keelemees minu teda, praegust ta peaks vist Jaapanis olema õpetama soome-ugri keeli aga ka ajakirjanduse esindajad, tõsised, nimelt alles hiljuti manalasse valinud varisenud vanad trummel aastaid oma rahva häälega seotud. Hea küll siin televisiooni ja raadioajakirjanik. Nii et kõikides eluvaldkondades on väga tublisid inimesi. Ekseem üks deviis, et üks kõikide ja kõik ühe eest, mis on mäe kooli lipul lipukirjaks on koolisõrmusele graveeritud. Hoitakse kokku, aidatakse, 11, minnakse edasi. Ja mega siis mitte raisata. Legendaarne kunagine emakeeleõpetaja inspektor. Peterson-Särgava ütles Icke poistele alati lõpagasvad, poisid, olge töökad. Olge ustavad ja olge ausad, need on ühed kuldsed sõnad mida realistile koolist haaratakse ja nad püüavad. Meid alati täitma. Täna oli teie koolis pidulik päev täna, mil me seda saadet lindistame. Ja sellest ajast peale, kui kooli kõrval on jälle ta tagasi saanud oma koha Eesti vabadussõjas langenud kooli õpetajate ja õpilastele pühendatud mälestussammas siis see on selle kooliga nii tihedalt seotud, et paljud Õpilastele meeldejäävad sündmused peaksid olema seotud selle ausambaga ja täna andsime järjekordsele Kooli uusikutele, nagu moodsas keeles öeldakse, tähendab reaalkooli esimese klassi õpilastele, andsime selle samba juures kätte esimese tõsisema dokumendis reaalkooli õpilaspilet. Ja need õpilaspileti saanud siis üks poiss ja tüdruk asetasid lilled mälestussambale lugesid oma luuletusi ja see on juba mitmendat aastat. Reaalkooli poisid on Eestimaa kaitsmisel olnud kõvad poisid. Mul tuleb meelde, et kui kunagi istusime siinsamas sinu kabinetis ja tuli juttu augustiputsi päevadest ja sa ütlesid, et noh ega me neid vaenuvägesid, ei oleks ka päris niisama siia sisse lasknud. Nii tauni On olnud ja no ma pean kurbusega nentima, et tänavu suvel, 20. juulil mäe Saingitasime mulla ühe nimega kama vabadussõja kangelase Paul borre. Mulda rahume mulda, tema oli ju seitseteistaastase noormehena, kes siit kooli aulast läks püsse käes kaitsma Toompead. 1919 ja nüüd 90 kolmeaastase mehena varises manalasse, oli kõrgem mereväe ohvitser Rolando sfääri, vastused ise Barrie all laevastikus ja pika väga raske elude ja läbinud mees mehike vabaduse vaid tähendab kui oli vabariigi aastapäeva. 24. veebruari külastas veel teda tema kodus Arukülas siin reali vilistlaskogu poolt ja hoolega poolt ja juhtkonna poolt. Edasi müüdavate meeles. Ja need on tühistama kui elus. Vabadussõja. Kindlasti peavad ikkagi selle mehe võitlused kalliks ja ajavad ikka tee tema kalmule. Ka see on oluline tegelast. Aga Ta on ikka kinni sellest ütlemisest. Tookord ja augustiputši aegadest oli keskvist vii ära kooli relvalaost relvad ja mis teie tegite? Nahekese, mis tollaaegse. Kuuluseks Nõmad võtsid oma osa, aga eks siin ikka mingisuguseid vigureid ka sai korraldatud, aga noh, see on juba ajalugu. Rägera. Ega siit eriti palju rääkida ei ole tolleaegne meie sajanduse õpetaja oskas neid küsimusi lahendada ilusti ja et meie õpinguid jätkasime selles liinis, nagu meil oli vaja, erilisi probleeme, sellega ei ole tulnud kõik. Aga tegelikult, kui siia nüüd oleks keegi tahtnud sisse tulla, siste vist oleksite neid vastu võtnud päris soolaselt aega, nüüd niisama lihtsalt siit meetri paksusest müüridesse läbi poleks toonud, see on ka kindlus. Mani ma näen, et sa eriti ei taha nendest asjadest rääkida, aga olgu peale. Te kuulete, keskkava. Meil on külas Hain hiieaas, õigemini küll meie oleme külas Hain hiie aasal, Tallinna reaalkoolis. Kuni uudiste, nii on meil raasukene aega, see aeg kuulame muusikat ja pärast südaöiseid uudiseid, jätkame juttu. Jätkame keskava, see on lindistatud reede pärastlõunal Tallinna reaalkoolis. Ajan juttu direktori Hain hiieaasaga. Võtame sinu hobid, no mõnedest oli juba juttu sporti muusikaga veel. No minul on eriline nõrkus ka kulinaaria vastu. Kunagi lapsepõlves mul tuli ise teha süüa ja loomadega sain hästi hakkama ja nii edasi ja nii edasi. Aga nüüd on see kulinaaria küsima minusse väga süvenenud. Mulle meeldib uurida paljude rahvaste toite, tööde tegemist ja eripära. Ja eriti mulle meeldivad kindlad road, kõigepealt haaravad alates muidugi Numolanegi merelähedane poiss. Ma olen lugu pidanud alati heast kilustajast räimest tehas, Lõsdastaja, need teised kalal ja tänapäeval ka punu nende suur huvi kromosoomide, toreda haugi oli sealt või siis olgu see korralik koha. Mulle meeldib, näid fileerida, küpsetatud õõs suppida ja nii edasi. Kilud mosoom, muide ise on sul oma isiklik retsept olemas. No ma olen ikka seda sajutle muidugi teistele ei otsinud ikke sealt nendest raamatutest ja täiendanud, katsetanud ja jällegi viimane, mis paneku, tegin Sainaal sõbral päevas turust väga ilusat silmud Narva jäädast hommikul tulid. Vähemalt sõbrad-tuttavad ja kõik on väga kiitnud. Me nägime, saamata jäänud, siis on muidugi lihatoitudes maa, helistame Kalammale halota. Teada järjestus on nii lammas, vasikas, loom ja kõige viimase koha seal minu jaoks. Ja mulle meeldib väga ka slaavi köök, jaga Kesk-Aasia lõunamaine Köök oma pipar tatud vürtsitatud Jasterite lambale roogasid. Mulle meeldib teha milles ma üldse, mille vastu mõise ei tunne üldse huvi anda, magustoidud ja küpsetamine, kõik pirukad ja võib-olla kunagi tuleb, see oli aga just kalaload, liharoad ja supid, noh, mis siin siis, või soola lõunamaistest soppidest, Artso siis bossid, seljanka, muidugi siis lõhesuppe. Korralik, aga. Nüüd meeldib mul teha ja alati ma lähen, Erki, siis on see nii tore tegevus kus saab mõelda oma mõtteid. Kell kooliasju. Ja siis ma soovin seda üksi päinest teha, siis ma ei soovi, et seal keegi seal jäi nagu tegutseda. Ja mulle meeldib kadapann lisaks hästi õhukesi ülepanni, sest neid ja neid ümber visata, sest mul oli meeles lapsepõlves esimene kook küll kukkus pliidi alla, sest siis rõngaid oli peale veskisse läks tuleroaks. Aga pärast seda rohkem äng mingile äpardus ei ole juhtunud. Meeldib sul endal ka kala püüda selle uhhaa jaoks? Kui ma olin äikene poisse käisin karjas, siis Lohja järve ääres sai seda ussikest leotatud ikka piisavalt ja nüüd ei ole enam. Kalapüüdmisega laeva tegelevad kunagi Peipsi ääres Peipsi järvel ka ahvenaid püüdmas. Hulga vedas, sain palis ilusaid, suuri ahvenaid, au need rohkemgi, et ma pidevalt kalavetele prügiks ei ole veel selles eas ilmust. Eelmises tunnis oli juttu nii sinust endast kui ka reaalkoolist. Saaled palju mõtteid mõlgutanud mitte ainult selle reaalkooli tuleviku pärast, aga eesti hariduse pärast üldse. Ja mul on olnud võimalus olla loomise juures nimelt Eesti koolijuhtide ühenduse loomise juures luua see esimene konverents või kuidas me seda nimetame. Ja mind valiti selle esimeseks presidendiks. Nii et Eestimaa koolimured on kogu aeg südamelähedased olnud. Ja meie koolijuhtide ühenduse nõu oli niisugune demokraatlik organ, kus väga põhjalikult sai kõik küsimused läbi arutatud ja sein küsimused selgeks vaieldud, hääletatud ja otsused esitatud siis tolleaegsele haridusministrile, kes kindlasti neid otsuseid ka aktsepteeris, arvestas töös. Muidugi on nooremad mehed, kes Eesti koolijuhtide ühendust edasi veavad. Minu valitsemisajal, kui nii võiks öelda, sai see ühendus viidud ka Euroopa koolijuhtide ühenduse liikmeks. Hollandis tol ajal oli siis Euroopa koolijuhtide ühenduse president Valdroojan. Temaga kohtusime siin Eestis ja hiljem ka Amsterdamis viigenaaginis, kus oli vastav seminar. Ja nüüd on palju murelikke probleeme ka minu südames. Vaatan, et ei ole selgepiiriline noorsoopoliitikat. Ta puudub. Muret tekitab see, et seoses noorsoopoliitika puudumisega puudub ka Eesti koolispordi ja piiri selgepiiriline poliitika ja üliõpilasspordi puudumine ja muid probleeme. Ringi vaadates. Suvel käies Eestimaa metsades, vaatad, et oi-oi kui paha nii palju kuivanud puid, kus kooreüraski tõesti peavad suurt pidu paljunevad ja närivad järgmisi. Põlispuid. Metsamehed käisid talus talule, ütles, et vot seal raielangil paluks võtta need ja need metsakuivad maha, niiet kändu paljastada, oksad kõik kokku korjatud. Et metsakahjurid metsale liiga, et kari tuli suvel ajada, metsa alla, nii-öelda metsaalust puhastama ja tänapäeval, kui palju on vanureid, meil on mures oma kütte pärast, kas siis noored mehed, olgu nad siis keskkooli vanemaklasside õpilased või tudengid võiks samuti suvel tööd teha, võtta maha need metsakuivad, vennastada korralikult ja selle töö eest saada vastava tasu. Ma usun, et sellepärast ei ole vaja välislaene ega mingisuguse kolme lugemist riigikogus teha vihjad sellele, et need omaaegsed õpilasmalevat ja üliõpilasmalevat ei olnudki nii paha väljamõeldis. Arvan küll, kuna ma selles möllus olen ise kaasa löönud aastaid Gao piirkonnas komandöri, ma tean, kui palju põldu sai ära puhastatud. Ma mõtlesin rohimist, olgu siis kaalika või kapsapõld või porgandipõld, mida siis need noored inimesed suvel rahu Rahisid ja see oli kõikide lisa meie toidulauale. Ja need asjad ei olnudki nii halvad, inimesed õppisid tööd tegema, austama maamehe tööd. Nad siis tundsid, mis on tegelikult leiva hind ja selle väärtus. Ja inimene, kes palehigis põldu pole harinud, ei oska hinnata, ise ei leivaväärtustega põllumehe tööd. Kui noor inimene vedas, saab selgeks siis usume, et onlikke tulevik tunduvalt turvaline. Kes armastab maad ja tema tööd ja maainimest? Sa ütlesid, et ei ole praegu olemas korraliku kooli ja noorsoopoliitikat? Jah, siin on heitlemist olnud kogu aeg ja ma mäletan ka seda, vaat kui näiteks sellest samast reaalkoolist taheti teha puhtakujulist gümnaasiumi on sul õnnestunud need mõtted kõrvale tõrjuda? Arvan küll, et on, ma olen ikka kõikidele hariduse ju tiimised instantsidesse esitanud oma nägemuse tulevikust, koolist, olgu ta siis kulla kuulnud praeguse asume kesklinna haridusosakonnale Tallinna linna haridusametile. Ja kuna mul on võimalus uut käia ka päris mitmes välisliigesin Ameerika Ühendriikides uurida koolisüsteemi New Yorgis Rootsimaal, Hollandis, Saksas ainult paljudes riikides, siis leian, et seal väga tugevad traditsioonidega koolid omavad kõik oma väikest kooli kõrval või algkooli või kuidas soovite. Ja mina näen nii, reaalkooli juures oleks ka väike reaalsaan siis algkool, mis meie hoovipealse väike majake Iraagi õpilaste ja vanemate poolt ehitatud 57. aastal. Ja sealt kasvavad siis lapsed juba põhikooli või programm ka gümnaasiumi, kuna soovite ja siis sama koosseis jätkaks ka gümnaasiumiosas, saan siis 10.-st 12. klassi. Ta on kasvanud selle majaga kokku. Võib-olla tema ema või isa on siin koolis õppinud vanaisa vanavanaisa. Sealt kasvavad tegelikud kooli patrioodid, kes peavad kalliks selle kooli ajalugu selle traditsioone, selle kooli vaimsust. Aga kui me teeksime ainult mingi steriilse gümnaasiumi 10.-st 12. klassini, siis selle kolme aastaga ei ja ükski noor inimene veel kooli sisse, nii et ta võtaks omaks selle kooli ajaloosale traditsioonid. Suured ja sügavad inimlikud väärtused, mis on selle kooliga kogu aeg kaasnenud, arvan siin koolis peab olema oma väike algkoolikene. Sealt kasvavad tõelised reaalkooli patrioodid ja teine inimlikust seisukohast, kui laps vaatab ikke aknast välja, näeb, et seal on kool, tema hakkab seal koolis käima. Ja sellepärast sa ikkagi selle kooli ümbrus olevat, piirkond tuleb ikke koolil teenindada, ei ole neid väikseid lapsi mõtet saata kuskile kaugemale, sellepärast et vaat see on nüüd siis puhaste Riivnegi raadium, et sinu näol klassid 10.-st 12 hagu siis pisitütar poju siis ikka läheb siit kaugemale, kui ta oma toa aknast näeb ja kool dada. Vaktsiin tuleb. Ja see ei välista ju seda, et gümnaasiumiosasse tulevad nagunii õpilased teiselt poolt juurde ja teistest koolidest, aga et see selgroog kasvab otsast pääle ja maast madalast haige tüvi peab kasvama sõit esimesest klassist peale, see on minu arusaamine. Ja eks näis siis, kuidas siis need inimesed asjasse suhtuvad, kes on nüüd hariduse tüüri juures. Fakt on see, et meie reaalkooli, õpetajate pere ja lastevanemad pere näevad samuti ja leiavad, et see peaks olema õige. Et eks tulevik annab siis aru, kuidas asjad liiguvad. Nojah, ja teistpidi ju, ega ei, me oleme ikka kuidagi kinni selles mallis, et, et kõik peab olema ühe lauaga löödud. No ärme räägime enam sellest kolhooside moodustamisest ja nüüd jälle kolhooside laialiajamisest. Aga las olla nii, nagu nagu iga üksus ise tahab või nagu temale kõige konkreetsemalt parem. Ja kindlasti sõnumeid ja selge, et praegust me töötame selle kallal, et me saaksime oma gümnaasiumiosa õppesisu mahuprogrammid ja sinna taha ikka väga tugeva kaadri. Et sellega me kindlustame ka selle gümnaasiumistaatus minule. Mina saan gümnaasiumis tekki karuõppeasutusekeskselt põrutusest, kus väljund ja kõrgkooli sisend on täpselt ühtivad. Ja aastakümneid on meie lõpetajad õpetajast üle 90 protsendi samal aastal koha jätkanud kõrgkoolides edukalt õpinguid. See vastab sellele nõudele. Kui enamus õpilasi kohe samal aastal on võimelised kõrgkoolis jätkama, siis ongi see gümnaasiuminõue ja täide ainult tuleb veel muidugi kaasaeglustada õppemeetodeid, see tähendab tehnikat juurde muretseda, et meie arvutiklassid vastaksid kaasaegsed koolinõudele. Selleks tuleb palju tööd teha. Need tehnilised küll, tuleb varustada hästi. Õpetajad peavad siis muidugi kodus olema. Aga see ongi nii vahva, et kunagi koolis ei hakka igav. Siin on alati töörõõmu, on koolirõõmu Noorte inimeste keskel, nad on väga toredad inimesed nendega vestelda, nõnda probleeme lahendada ja olla. Üks pere samuti, ka vanemad mõistavad kooli probleeme. Kool peab mõistma ka kodu kitsaskoht ja neid probleem. Et kõik astuksid ühte sammu, siis on tulemused väga head, kui kool ja kodu moodustavad ühise terviku ja toreda pere ei ole ühelgi õpetajal õigus olla kuskil kõrgel mäe otsas näidatud õpilane, sina oled pisikene putukas, kes peab kõiki neid sõna-sõnalt täitma. Õpilasel on ikka oma arusaamine elust ja asjadest ja õpetaja peab olema see noor ja noorele heatahtlik sõber ja nõuandja. Abistaja. Vot siis. Vastastikuse lugupidamise ja arusaamise õhkkonnas tormavad ettevõtmised on alati palju produktiivsemad. See on minu nägemus üldse koolist ja tema arengust. Nii, ja nüüd üllatus, üllatus sisse astus Vello Mikk ja omavahel te olete mitte ainult väga head tuttavad, vaid ka koolikaaslased ja Vello Mikk jäi samuti. Tallinna pedagoogilises instituudis oli tuntud muusikamehena tema ajal laiu laineid tolleaegne väga popansambel Foxis olid tegevused trateks pärast ja mõlemad ilusad ansamblid ja mehed elasid toredat tudengielu ja nüüd populaarsed mehed muusikalembelised muusikale truuks jäänud ja mitte ainult kui instituudiga kutsume, on ka kui reaalkooli lapsevanem olnud poegkonda, lõpetanud juba reaalkooli ja ilmselt tal läheb hästi. Mis siin salata, nii et nii me oleme. Ja nüüd ma annangi mikrofoni Vello sinu kätte. Ma tahtsin küsida seda, et minu poiss tõesti käis siin ja Molga vennalapsed on siin. Kui palju seal teises keskkoolis või reaalkoolis nüüd selliseid perekondi, kellel on tõesti traditsioon, et lapsed käiksid? Oskad sa öelda? Jah, neid on küllalt palju. Tänavu mul oli võimalus esimesse klassi võtta juba kuuenda põlvkonna esindaja kuuenda põlvkonna esindaja ja sinonofiiendaja neljanda põlvkonna esindaja mõne hästi palju. Ja see on nii tore. Ja kuna ma pean ka mingil määral statistikat minu õpilasi siit majast välja läinud kusagil 3700 piiris. Paljud neist on juba vanemad. Nende lapsed on lõpetanud selle maja. See on nii tore. Väike siin olen liiga vanaisa seisuses kindlasti. Sinu õpilased, sa pead silmas, et kus sa oled klassijuhataja olnud, sest muidu sinu õpilasi on ju siit kümneid tuhandeid läinud? Ei ma arvastamegi, kellele ma õpetust oleme jaganud, aga minu oma klassid, ma olen pidevalt klassijuhataja ka olnud. Muidugi nüüd direktori ameti kõrval ei ole võimalik klassi. Aga eelnevalt mul oli tõesti hästi, palju nad iga aasta olen kindlasti klassijuhataja ja need on väga toredad sõnul nimekaid tulemusi saavutanud paljud minu õpilased ja kes on professorid ja kestvus, lugupeetud auväärselt teadusemehed ja, ja muidu tublid tööinimesed ja kõik on jätnud oma jälje ka Eestimaa kas siis spordiajalukku või kultuurilukku või tehnika valdkonnas, nii et mul on palju-palju häid mälestusi oma lastest õpilastest ja ilmselt tuleb veel neid juurde. Aga räägime siiski sellest põlvkondade järjepidevusest. Rublade afääridega seoses ei avalikustatud seda vahendusmehi, et see pidi väga ohtlikule meil, aga ma usun, et seda järjepidevust või pikk avalikustada ütleme, kes oli see kuuenda põlvkonna nimi. Minu teada on see Baal maa dünastia, no meil varem ka ajakirjanike tuntud Jüri Palma, tema isa selle kooli kindlasti lõpetama. Vanaisa ilmselt lõpetanud nüüd tema poeg Veiko Paal, maa on selle lõpetanud ja Veiko Palma tütar, nüüd on esimeses klassis, nii et kui me need põlved kokku ongi. No ja mis me räägime siin mikkude dünastiast, Aarne Miku. Nad on siin käinud ja teema. Pojapojad ja pojatütred on siin käinud, tähendab, üks ilus rida veel on nimekates nimetame siis volti, siis peerensis nii kadunud manalamees nimekas arhitekt Perens, tema poeg Erki Berens, meil tuntud nii Kuku raadios, nüüd raadioajakirjanikuna poeg, praegu õpib siin Erki poeg. Nõidu, nimesi võiks palju nimetada ja ilmselt tõid tuleb veel juurde palju, palju. Kindlasti kohe momendil keegi ei tule korraga meelde, aga näidata paljud on mulle tundub ka, et kui midagi abi on vaja saavaid, ainult korra hõigata triaal kolonel ajastul ja nad tulevad kindlasti sellepärast, et ega reaalrahvas pole kunagi oma diviisi üks kõikidele kõik ühe eest ja selle ühe all on alati mõeldud ikka reaalkooli. Kas sa mäletad omal ajal, kui raske oli seda sõrmust teha ja seda sõrmust hoida ja sõrmust kanda? Mitte ainult sõrmulfaitega, sedasama ka lõpumärk? Sellega oli mul ka palju-palju asja, ajame tükk tegemist, et sai seda säilitada. Aga noh, kõik sai korda aetud ja see on säilinud nii märg kui sõrmus. Kõik need rekvisiidid ja tore, teine keskkool on tuntud autokoolina ja omal ajal tulid kõik lõpetajad Vellasin autojuhilubadega, siis lihtne õppimine, eks ole, baasmaandur olemas, kuidas nii? Autoõpetuse, räägime selle asjaga sirgeks, jah. Meil on Eesti vabariigi haridusministeeriumi poolt välja antud auto õpetamisel essents kuni 1995. aastani. Koolil on olemas oma õppemasinad, nivea hooldud, sõiduautod, autoõpetus jätkub, on võimalik siis õpilastel siin välja teenida kutselise autojuhi Load vana standardi järgi. B C kategooria möödunud aasta lõpetas siis meil paberitega 63 õpilast, kes siis said ka lõpu, tunnistan endale oli siis 63-l ka juhiload, peame seda ikkagi kui teiseks kõndimisoskus või liikumisoskuseks. Mitte ainult et nüüd igaüks võiks oma autoga ringi sõita vaid vaatamegi perspektiivis. Kui see noor inimene läheb ülikooli ja lõpetab kindla eriala, näiteks võtame arst, läheb maajaoskonnaarstiks, vanasti olid küüt hobused, talumeest oli siis hobusega järele mingisuguse auto sealt leitakse. Ja siis ta peab ikke professionaalse autojuhioskustega mees olema, kes hoiaks sellel elu sees, aga tal ei ole seal mehaanikuid ega garaažiülemaid pidada seal jaoskonnaarstil. Ta peab ikke sellest autost nii palju üle elama, et see teda viib patsiendini ja toob teda tagasi. Et ta oleks nii palju kodus valdaksega, olgu ta siis ehitusmees ei ole mõeldav, et ta nüüd ei saaks öelda ehituselt teise. Sest temal ei ole autojuhti, ta peab ise nüüd lahendama, kus on vaja materiaaline vedavad ja nii edasi ja nii edasi. Elu dikteerib seda ja ma leian, et see on väga vajalik muidugi, et see on ka mulle väga südamelähedane teema, kuna ma ise olen siis umbes 14 ja pool aastat pühendanud autovõidusõidule siin eelnevalt juttu oli, et no paremaks saavutuseks, aga ega maakasin küllaltki eaka mehena sellega tegelema. Kunagi ma ei teinud sellest eesmärgist ja omaette, kuid ta oli minul üks tore hobi, mis mind täiendas kindlasti nii sõiduoskust kui ka see, et minu mõistus nendest masinatest käisidki üle ja nende markide kallale maadi oskand minna kapoti alla ja tean, millise võtme kaasa võtta. Ja kui on tarvis kanalis need asjad Saabid korda muidugi kaasaegsete õpperahutusi, neid ma ei tunne nii hästi ja ja mida ma ei tunne, nendel teemadel ma ka ei räägi kaasa, aga ütle oled sa mõnikord kooli hiljaks jäänud ja siis selle tõttu kiirust ületanud. Ma olen oma elus saanud küllalt kiiresti sõita 14 ja poole aasta jooksul ja linnasõit on linnasõit ja kõik märgid on kriminulle saamiseks. Kui minu mingisugust patustamist saab võib-olla ette heita, siis seda, et ja nüüd 90 piirid kuskil maanteedel võib olla, kipub üle minema, aga kui on 70 on 70, on 50, on 50 ja nendest asjadest ma alati pead kinni ja linnas on 50 ja kus on siis natuke rohkem lubatud? Üksikute lõige polnud me seda teame. Aitäh kõikidele täitmiseks ja siini. Nii palju peab ikka arvestama autoga välja hakata tulema, kindlaks kellaajaks peab ikka arvestama ühe rattavahetuse ajareservi juurde. Aga ütle, kui sa oleksid nüüd linna politseiprefekt miga, mida sa teeksid nende meesteks lihtsalt punase tule all praegu uljalt kihutavad üle, ei pea märkima. Üks asi on punase tule alt sõitmine, see on must masendus, aga on veel suurem masendustunne, kui näed noor ema lapsevankriga lõka vankri vöötrajale ja siis äkki esimeses reas annab üks korralik juht temale teed ja siis tuleb veel kolmandat kuskilt tumedaks toonitud klaasidega paraauto ja nii et pilpad lendavad. Ei mingit austust naisterahva vastu ei noore ema vastu, aga selle noore ilmaga no ikka vastu, see on juba mitte enam kultuuripuudus, vaid ma ei, ma ei oska sellel enam Sanomat raha, üleg. Siin vist ei aita ka raha ülejääk enam sellel mehel ma jah, kes sõidab, see, kes sõidab, no temal ilmselt ei ole õige koht üldse rooli taha istuda, ta peaks ikka kõigepealt jalakäija Jana harjutama. Kaua. Mäletad, kui sa käisid ise keskkoolis, kuidas omal ajal tuli vahetundidel hoida käest kinni ja käia rahulikult ringi mööda koridorid, kõik oleks vaikne, praegu on, kuule, lapsed jooksevad, kuidas sa suhtute nendesse noortesse, kes mööda trepi käsipuid alla lasevad, jooksed mööda vahetunnil mööda koridore ringi, kui laps on 45 minutit istunud pingis, siis temal tekib kindlasti vajadus ennast välja elada. Sudo pulbitsev energiat, kuskil loodi domino Oloti tee nendele selgeks, et näete, kollid, noored inimesed, siin on ju aknast paistab spordipats, ulg jood, mindi sinna, tehti kohe kolm või viis ringi ümber selle ära, vaadake kumb saab kiiremini ja pärast seda. Ja siis on juba see energia nagu vallandunud ja pärast saab rahulikult jälle tunnis edasi istuda. Nüüd kõndida seol, koridor, seik õue, värss ja õhuga, et nii palju kui ilm lubab ja kui on ilus värske lumi, mis selles paha on, kui tahaks, aga üks väike lumesõda maha kohe. Nüüd märjad jalad jäävad, kas siis sellest saab jälle lapiga üle, aga seanike tervis ja see välja elamine looduses ja sellepärast on see kesklinnas, spordiplats on suur. Tartus. Vaatame seda, kui algklasside majas vahetund tuleb, mismoodi need pisikesed muidugi, et seda kõik siin laiali, see on nii pilt ja nemad peavadki just õues jooksma. No natuke kiiremini tuleb sealt trepist jookseb õpetajale otsa. No mis siis sellest lahti on? Vabandab ja õpime ära ja katsume siis trepi peal natuke rahulikumad olla, sest seda enam saab kiirustis arendada, seal saadiumida. Mulle tundub ka, et kui selline suhtumine on, siis vist lumesõjale ei panda lumepalli sisse. Kivi visata hakkas? Ei, see ei ole ausmann ikka kui ikka lumepallid, sest pehmest lumest ja. Staadioni pommitatud kooli akende pihta. Nii et meil nüüd helilist akende purunemise küll ei ole talvedel esinenud. Praegu välismaal on see tendents, et kõik peavad omavahel nagu sina peal olema, kas see on õige, minu arust ikka väike laps peab suurel inimesel ütleme teie eriti koolis, eks ole, olgu hiljem omavahel, jah, see joon on meil säilinud ja eksis. Oleme ausad, eks Eesti kool on ikka välja kasvanud saksa koolisüsteemist ja nende ornung on ka praegu koolis ja nii hirmus vabadusega nad kunagisi pole hiilanud, mingisugused inimlikud piirid peavad säilima. Olgu see siis austus õpetajate ültse vanemate inimeste vastu. On selge, et nii gümnaasiumiastmes õpilane peab ikka olema korrektne taaneki lubani. Noor inimene, kes peab olema igas sammus korrektne tema pöördumine, tema kõnekultuur, kõik peab olema korrektne. Ma ei mäleta sind, oleks Pedas kutsutud rektori juurde võib-olla kutsuti, ma ei tea seda, aga kui nüüd tuleb mõni noor, kes natuke pahandust teinud ja mõtleb väga kena vale välja ja räägib nuusutavalt Talle andis kindlasti, ega siis andestus on ju halastus, on inimlikud omadused. Ja kui koolmeistri need omadused puuduvad, ega siis ikka õige koht ei ole koolis, see on minu nägemus. Koolmeistrite peabki olema vist seda natuke, seda juriidilist taipasime kohtuniku, taipad osad õige ja ilusa, hea halva vahel vahet. Hea kindlasti nagu usklikud inimesed ütlevad, et see ja halva äratundmise puu on olemas. Eks meis igasühes peab see äratundmise puu olema. Siisike. Ma mõtlen ikka seda, et eks noor inimene saab ka ükskord täiskasvanuks. Mõtleb ka palju ja meie kena lugupeetud laulutaat, kadunuke tõsikat, mõned viljad valmivad kauem. Valge klaar, kulda, väed, Nad, õunad, alad ei valmi ühel ajal. Eks ta noore inimesega on mõlemad lapse rohkem aega eneseteostamiseks ja leidmiseks kes saab varem pihta sellele õigele teele ja rajale rida, aga selleks ta pikka meelt peab olema koolis, nende asjade lahendamiseks. Aga seda puud kujundab siiski õpetamisele otseselt. Viljal on kindlast ikka õpet, aga seda tehakse koos perega vanemat ikka ema-isa, see kodune lastetuba. Ja siis kooliaastad juurde. Nii. Tasapisi sa ei käi. Nagu öeldakse, issanda veskid jäävad taadik aegselt kinnast. Meie oma kursusega kunagi rääkisime ühel õhtul, et kask hakkaksime uuesti otsast peale, kui peaks jälle õppima hakkama, osa ütlesid, et nad oleks võib-olla valinud teise elukutse, osa jäid selle juurde, sest meie õppimine oli väga tore, meil olid ju laagrid ja ja vahvad talvetegemised, aga kui Iraan mõtet tagasi uuesti, kas hakkaksid uuesti, õpitakse? Kindlasti mul on praegu selline tunne, et see on minu elu, on see kool, minu töö on see kohal, minu hobi on see kool ja kuna minul olid nii suured isiksused, õpetajad, kes mängisid nii suureks selle õpetaja rolli minu elus et ma vabastad teist valikut, eks meie tänane keskekava hakkab lõppema, aga enne kui meie siin pillid kotti paneme, enne on sul veel üks peade, nendele, kes on selle kooli lõpetanud. Reaalkooli koolipapa kutsub siis kõiki reaalkooli lõpetajaid esimesel oktoobril jälle oma vanasse kooli tagasi, nimelt endised lõpetajad saavad siis kokku kell 18 null null koolis esimesel oktoobril ja spordimängud algavad juba keskpäeval varem, nii et jälgige reklaami koha, sina oled ise vana võrkpallimängija, kas sa lööd ka kooli võistkonnas, kaasul? Mina mängisin viimase mängu veel aastal 1994 jaanuar kolm meistrit võistkonnas Tartus, mil ma hakkasin ja ägedalt peale rebestasin oma lihast ja praegust, on mul nagu platsile minek keelatud. Öeldi, et tuleb ikke rohkem passi vaadata ja mitte väga palju rabeleda. Pidin ütlema, kas sul on nii tore, papa Jannseni kõht, ilusa hõbeuuriketi Bowilasel. No aga kuidas siis muidu Hickey? Uuriketid on tõsine lugu koolipapa juurde käinud, ega muidu alati, et see peab olema. Nii, ütles siis Hain, hiieaas Tallinna reaalkooli direktor, kellelme Vello Mikuga ja olime külas. Keskkava hakkab lõppema, aga Eesti raadiosaated esimesel programmil ei lõpe teps mitte ära. Kell üks algab öömuusika kontsert, head kuulamist.