Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Jakuuditer, Tanja Zahharova, tere. Noo sündinud olete mõistagi Jakuutias ja milline oli teie lapsepõlvekodu ja lapsepõlve aeg üldse asuva, kus ma elasin, domine, kelle sellepärast et see on tööstusrajoon, siis seal oli palju selle rahandustööstus siis selles vaesingi well, selle asuvas, noh ütleme rohkem oli vaenlased venelased, aga start ja koolipere olnud kolm, viis maksimaalselt. Siis üldiselt oli venekeelne asuva, siis olen venekeelne. Muidu peres ema rekkis ja keeles vastasime ikka vene keeles ja muidu oskab ja natuke kõdi keelt. Nii et teie olite selles külas üks vähestest jakuudi peredest. Jah. Milline see lapsepõlve aeg ikkagi veel oli, kui siin uurida kõikvõimalikku informatsiooni Jakuutia kohta, siis juhtub ka seda, et väljas on näiteks miinus 70 kraadi külma, näiteks noh, Eestis on nii, et kui on seal 20 või 25 kraadi külma, siis on lastel koolis külmapühad ja, ja nõnda edasi, et kuidas teil oli külmapühad siis kes vanemad klassides siis nad käinud koolis isegi kui miinus 55. Ja siis esimesel tahad, kui asjad ei käinud koliku miinus 48 näiteks. Aga see klima head talutav selles mõttes, et kui siin Eestis, milles Eesti, siis mul on külm, sellepärast ühiskond niiske. Aga ikkagi, kuidas need lapsed siis koolis käisid, kui oli miinus 50 kraadi millegagi õues külma väike asuva 5000 inimest seal mingit muusid või transvesises transpordis ei olnud, käisime jalad ja õiged riided ja kõik, mis need õiged riided pidid olema, tavalised kasukad, rõngad, tavalised Zapad või Valengad. Ja ei olnud külm ei olnud ja vastukaaluks siis suved olid hästi kuumad, eks ole, ei olnud, praegu oli pluss 40 kraadi sooja, jah, täitsa tavaline suvi ja kolm 16 palav ja päikseline ilm. Kontinentaalne kliima vist öeldakse selle kohta ja täpselt nii. Olete ema poolt ja kuudistunud Evenk isa poolt venelane ja kuidas te, Tanja, iseenda puhul sellist segapäritolu tunnetate? Kuule, võrdlesime, võrdlesin kuidas õigesti vastane, aga ütleme nagu nahkhiir ei ole, loome, ole lind. Et aga muidu hea, et rohkem nagu ja kuudlale, sellepärast et ema räägis nuruses vendi keeles ja see on kõik unustatud siis. Ja seovad kaks protsendid ringidest väheselt väge, siis ta kaob, are sureb see rahas siis rohkem vene keel ja koolikeel, mis inimesed need ja koodid on, ma olen lugenud Nad, et väga külalislahked ja sõbralikud ja abivalmid üldiselt ja väga avatud inimesed ja kui külaline tuleb, see on taome esimene seal kohal, mida ta tahab siis kõik võimalused olemas ja siis et kiik on, ütleme väga sõbralikud ja no kas külalisi siis käib üldiselt palju või noh, kui hakata mõtlema, et palju sinna siis nüüd ikka rahvas satub ja turiste ilmselt hoopiski vähem, et turismisihtpunktina ta on alles avastamisel sõja kuutiaga, kes need külalised on? Külalised on rikkad, esimesed välismaalased, kes on näinud terve maailma ja siis kõik on igav siis kuskile minna sinna, kus on metsik loodus ja ütleme, urjumata maa nende jaoks. Ja niisugune Nathan allesele Cavariid, eks on nende jaoks, aga see on väga kallis isegi noh kui me oleme talle ja kuidas, et harva ma käin seal, et ma ükskord kaheaastased on võimalus niimoodi, et koju minna. Et siis, kui me võtame need Ravstingu või paadid või kuskile seibi, siis ikka maksab. Et kallis, minu arust jah, no seesama hästi kui Põhja-Jäämere ääres ikka väga kaugel ja et sellepärased ja kuidas transpordisüsteem, logistika on väga halb ja palju neid ja kas keegi ja järved ja siis enamasti kõik need teed on talveteed. Aga linnu, keda kallis lend? No pole ka ime, loodus on vapustav, jah, jah, ilus, väga ilus ja mis teile Jakuutia loodusest endale kõige rohkem meeldib, mis on see, mida te väga armastate sealses looduses metsa, suurigi näed meie oma, nad ei ole väga kõrged, aga vene keeles räägitakse sopka Sobki. Et see ei ole kõrge väge, ikka mäed ja seal on palju neid Zdanovoyfrebeetvirajanskiscribeed, nagu piir Primorski krae vahele jäi vahele. No teie lapsepõlvekoduküla, kus te elasite, see oli ka muidugi keset kõige metsikumat loodust ja Nonii sekvaadas me vahel oli käia, metsas on ohtlik sellepärasele karud, viimati öeldi palju, aga meie lapsepõlves nägime jälle jäädi siis kuulsime, üks inimene nägi, see inimene ongi, et ettevaatlikult, et vaatasin, kuhu me lähme. Et mitte liiga sügavale metsa siis. Ja mis loomad seal metsas siis peale karude veel ringi jalutavad? Ilvesid, põdrad, sead seal ei ela minu meelest. Igasugused närilised, seal närilised ja lihtsalt no tuleme sealt metsast teie koju, siis lapsepõlve koju, et see kodune keel oli teil siis nii ja naapidi. Jah, kui isa oli elus, siis ta rääkis vene keeles, ema regis üles ja niimoodi sega, kel oli ja teie ise ja rääkisite nii jakuudi keeles kui vene keeles muu ausalt öeldes lähevad rohkem vene keeles. Aga jakuudi keel on ikkagi kuskil olemasolevas mäles ja isegi käisin eelmisel suurele. Mäletan. Teie pere elas sellist tavapärast elu siis, et mingeid niisuguseid esivanemate aegadest pärit kombeid ja rituaale teie majas ei olnud. Mis ainuke, et kui oleksime metsa või kuskile Ühe kohta, siis tuli toidu panna selle võtke sisse leiba väike tükk või, või väike tükk. Et kas see oli siis mõnele metsa jumalale või vaimule, jah, ongi niimoodi. Et sa jumala iga kord ei teinud niimoodi kohta, läksime või istusime, kuskil matkasime või millegi siis peaaegu kõik teevad niimoodi ja siis nagu teame, peaaegu kõik panevad midagi ja panevad mingid lindid puu ümber, aga ma arvan, et seda ei olnud. Aga Tanja käest, Teie kodukülas oli inimesi võib-olla naaberkülas, selliseid, kellel oli näiteks nõiakuulsus, noh, jakuudi šamaan idest on ju ikka siin-seal kuulda olnud. No ütleme, et meie asuvas elas metsnik. Et siis tema naise vend, vanem fotoli valge, sama on väga populaarne Hardo, ütleme siis ta oli väga säravvõimega suri. Aga muidu on niimoodi, praegu on niimoodi palju neid siis kes on õige, kes on šarla tantsida ei oska, ei öelda, muidu näitan programmas, valge šamaan, ütlesite, mis see tähendab. Hea šamaan, kas teie perest käidi ka tema pool, mille niimoodi, et kui ei ole mingid suur või siis parem mitte käia, sellepärast et ei tohi, et ainult siis, kui on mingi suur tervisemure, jah. Aga vist ei olnud ja ei käinud. No miks teie otsustasite siis pärast kooli lõpetamist ja kutski ülikoolis just arstiks õppida? Ole alati huvi, aga siis olen haiglas, siis nägin selle arsti töö ja tahtsin aidata teist inimest ka, siis läksingi arstiks, tema ema väga toetas ja ütles, et ja hea avalik palun esialgu üldarstiks, siis parasiit natuke Velli, siis eri arstiks ja seda kõike tegelikult kutski ülikoolis tegite ja teie esimene aastaarstina möödus ana Paris jah, jah. Põhja-Jäämere ääres. Täpselt nii, kuidas see välja nägi, see aasta oli karm. Oli raske sellepärast, et sumadi noori inimesi, kes ei oska päriselt töötada kohe sinna. Aga kui ma olen mul väike kogemus, et tudengiajal ma hakkasin kohe töötama seal, kus andide arendamises paras jama, On ta. Siis oli mingi vähemus siis niimoodi läksingi. Et oli ka huviromantikaga, aga jah, et oli raske, sellepärast uuringuid ei saa teha seal muidu kui mingid raske haige siis tuli ka transpordiga probleeme, et, et siis oli kutsuda samade tsoone siis transport kuskile sinna, kus on keskaeg, vahet, suhet seal ära seda analüüsid ka ei olnud päris selged, et kuidas nad teinud, et see oli raske. Kui kaugel see ana varia kutskist on? 2000, geomeetria, Kelvastia poolteist, 2000 ja meil ei olnud võimaluse teha kõik need, mida me tahtsime ravida, et inimene saaks terveks. Rasked sünnitused, kui pidi vae kutsuda pediaatri brigaadi elu oli ikka päris karm nõudis mitte täit pühendumist, vaid veel suuremat, jah, nii teilt kui teie kolleegidelt arstidel ja, ja nõnda siis Te seal elasite Jakuutias ja olite noor arst ja ühel ilusal hetkel said tuttavaks oma tulevase abikaasa, eestlase Aimariga. Kuidas see juhtus? Niimoodi aima rooli oma uurimisel tööl, selle oma Parskisele rajoonis. Mina sain ekspeditsiooni, et 10 aastat keegi uurinud rahvas, kes elavad kuskil tundras ja siis pakuti Gigali keldunud, selles mulle oli huvi. Ja siis ma läksingi, salle sain tuttavaks, tegi tuvastus, siis pärast tekkis vere. Ja aasta oli siis 2000 2001. Ja siis ongi Eestis 13 aastat. No selge see, et kui kohtusite oma tulevase abikaasaga tekkis suur armastus, et siis ei olnud küsimustki, et kas tulla Eestisse või mitte, otsus oli, et tulla. Oli kolm varianti. Ja Saksamaa või Eesti siis kuidagi mõtlesime, et Eestis on parem. Kuidas teil siis kodus selle asja peale vaadati? Ma ei ole küsinud, kas teil õdesid-vendi ka on, mul on ide Me oleme kaksikud, no kuidas siis ema ja õde suhtusid töötleris hästi, ta toetas mind, oli algo negatiivne, et muidugi tuleb, võõras inimene jäi kuskile, viib tüter kuhu sõidame, kus me elame, see ei olnud kindel, et siis tee keel, nad kõik asjad paigas. Ilmapaigad, aed oligi tema jaoks väga raske, aga oleme noored siis julged. Siis ikka valisime ise, et kedagi ei kuulnud. No ja siis, kui see ära sõidab, seal on ükskord kätte jõudis, siis oli palju pisaraid, ei, pole pisarat. Vaat sellepärast, et vot selles mõttes, et kuudlastel või meie peres on niimoodi oma neid tunded nii nõide teistele inimestele, et kui ja siis lähed metsa, kuskile eineid oma pisarad või minegib pisaraid ei olnud. Enne ei olnud Eestis käinud, ei ole paljud üldse enne olite ringi sõitnud. Rumeenias tegeles selle spordiga siis sul seal käisin, et olen sõitnud, aga Eestis ei olnud, oli huvitav moment lapsepõlvest, et esimesel vaesel, kui meil oli niisugune kaasa uus selle vana-aastavahetusel siis igal lapsel oli mingeid riideid selle 15 ja selle vabariigi nõukogude siis mul oli eesti keel. No väga hea, kuidas esimene kolide tulite siis lennukiga üle Moskva, jah, jah. Ja Moskvas lennukiga rongiga rongiga. No kuidas Balti jaamas rongi pealt maha astumine oli need esimesed hetked? Muidugi pabistasin, ei ole nii hästi, lilled, kallistused, et ainult head. Kes teid siis lilledega vastu võtsid, ämm, ämm, jää-äi, kõik pere oli aastad olnud, te nägite neid esimest korda, ei ole varem ka näinud, kohtusime Moskvas. Kitraal kiri. No siis oli selles mõttes natukene kodusem ka tulla ja olla. Teie sisseelamine siia Eesti ellu, et kas alguses oli mingi hetk ikkagi sellist tunnet ka, et kuhu ma nüüd olen sattunud ja oijah, ma tahaks koju tagasi minna. Olen natuke küll, esimesed kolm aastat oli rasked, sellepärast nad kõik sõbrad on janud kovskis. Sugu, asotsiaal ja eesti keelt ei oska, tööd ei ole. Ma tunnen natuke pingutada ja siis kõik tulid. Kus te hakkasite eesti keelt õppima. Käisin, mis olnud võimalikud kursused, siis peaaegu kõik olnud rippe, tiitreid ja. Kõige kasulikum oled töötada vahe, et siis töökeeli meeskonna ümbrus siis kõik kõik aitas. No ja lõpuks sai, tegi tööle ka kolme aasta pärast, jah. Ja aed, ma tegin need kõik eksamid. Sellepärast, et keegi ei võta tööle, kui seal ei ole, kelle oskus vajaliku, et kulu oleks Maasandidaarsis algtase, siis esialgu töötasin ja siis pärast ämmaemandana tegin kesktaset, siis ma tulin selle Pelgulinna sünnitusmajja, siis pakkusin ennast, ainult ma ütlen edes eesti keelt. Palun võtke siis doktor. Või siis, kui tegin selle kõrgtaset, siis veidi arstina. Väga tublisti on läinud. Töötate siis Pelgulinna naistekliinikus, naistearstina ja meenutate vahel ka oma esimest aastatearstina ana Paris Põhja-Jäämere ääres, et on ka midagi sarnast ja samas on ilmselt suuri erinevusi, et olete vahel mõelnud, nüüd siin Pelgulinnas naistekliinikus töötades mõtlesin, võrrelda ei saa, sellepärast et too haigla oli samaga värske punkt, niisugune väga modaalsele tasega anasiinikese. No teine haigla, et klinnik, et siin on võimalus ja ütleme kõik aparaat, natuur on nii tume kaaslane ja dismigatsioon väga heal tasemel, et ei saa võrrelda üldse. Patsiendid on samad, naised, ikk ja patsient on teil muidugi palju siin ja kes kuuluvad nüüd Eestis elades teie sõprade ringi, et kui te siia tulite, siis alguses oli raske ja ei osanud keelt ja polnud prouaga. Need on see asi natuke muutunud, et 14 aastat võtan möödas ja ja olema sõbrad, no sõprade hulgas on eestlased, venelased, ukrainlased ja kutid kindlasti, et neid olen ise. Kuidas te leidsite? Isegi ei mäleta, aga mäletan, et sain telefoninumbrid, helistasin, ütlesin toole teie kuitahes model, T-jah, ma olen ka, ma elan siin, teine Asta tahaks tutvuda teiega siis saimegi. Ja see oli tore tunne vist? Jaa, ikka kindlasti. Olete öelnud, et, et Tallinnas ja selle ümbruses elab umbes 15 kuuti? Jah. Aga ikka täitsa on ja kuidas nemad siis siia on sattunud erinevaid teid. Kõik on vanad inimesed, lane, nad tulnud Eestisse Nõukogude seal öeldi, et lähed sinna, siis töötad seal ja siis noh, niimoodi nad tulnud siis nendel kõik on pered, kellel on puhta, kuni peri, kellelgi on ka niisugune vene või eesti ja kuudi pere siis 30 aastat nad kindlasti sinna vaadata. Siin nendele sündinud lapsed, lapsed juba ütleme, kes on Inglismaal, kes on siin elavad ja räägivad eesti keelt. Eestlased, ütleme eestistunud jah, aga ja kuute ei ela ainult Tallinnas ja Tallinna ümbruses, mujal Eestis ka siis liitsime Viljandis üks naine elab alleeles eesti mehe käe siis taevas. Ta andis siis üks naine jõuab meil Barnas, aga ta on gaasiga peres. Et Iisrael minu meelest eestlane, ema ja kui ei ole, siis ta otsis tomat Lähen esimest korda nädala pärast. Et kutsusime külla, et siis ta tuleb ja sellised kohtumised ja külaskäimised ja ise külaliste vastuvõtmise, et näed jälle oma rahvuskaaslasi ja need on sellised toredad hetked vist ja siis ütleme tihti suhtleme nende ja kutt lastega, kes vabad meil siin Maude maadel, et tähendab siis Leedus, Lätis, Soomes Melevad Rootsis ja siis kohtume nendega. Teeme kokkutulekud kaks või kolm aastat tagasi. Et ma kutsusin neil kiik enda juurde, siis tegime väike pidu Saaremaale tutvuse aga mujal elab need siis rohkem kui Eestis, Lätis, Soomes, Leedus on kõige rohkem Lätis elavad kogukond, on, see on kõige suurem ja nendele seal eriti Riiasad palju sellepärasel selle hävitsiooni instituut, kus on ja kuidas palju palve inimesi tulnud õppima. Tõde siin rääkinud ikka, kuidas te kutsute külla ja kuidas on sellised toredad kokkusaamised teie kodus, aga milline see teie siin asuv kodu siis on, et kas Öelda, et muuhulgas ka nagu selline killuke Jakuutiat keset Eestimaad? Ausalt, ütlen parras olemas ainult keegi rohkem mul abikaasa, sellepärast ta töötab niimoodi, et isegi tihedam käib küüdes, kui minagi täkked kaks korda. Siiski yks suveniiride neid asju, et see on tema oma, mul on väike kotike parmupill ja rohkem ei ole A ehted, ehted olemas. Aga abikaasa käib seal teadustööga seoses sellega. No üks asi on asjad kahtlemata ja mälestusesemed ja mis iganes sellist ja taastaga. Aga jakuudi köök, see on ilmselt täiesti omaette fenomen. Lihtne köök, siis ta rohkem lihakava kartul, midagi muud. Siis mis on kõige lemmikum? Toit on värske, külmutatud kala straga, Niina, teeme nagu karp asja, no kui inimese teadmisel värske toorliha Taavi kavas Ankarpadja nendele kõige tuttav Šiviris Venemaal räägitakse straganine põdraliha ja verivorstid ka olemas. Kuna abikaasa tihti sõidab sinna, siis ta muidugi toob seal diakava liha. Ja siis muidugi me teemisele. Ja verivorstiga on nii, et see on nii eesti kui jakuudi rahvustoit ja, aga muidu erinevas on niisugune, et eesti verivorst rongiga aga, ja kuuliverivorst veripiimaga. Et mingi tanki ei pane, siis aga muidu maitse on peaaegu sama. Räägiks, et millised need jakuudi naised on, muidugi mitte kunagi ei saa üldistada, aga minu meelest teie abikaasagi on kuskil öelnud, et üsna sellised iseseisvad ja väärikad, et näiteks teile üldse ei meeldinud periood, kui te tööl ei käinud, et te tahtsite ikkagi võimalikult ruttu hakata ennast teostama, et vastab see tõele. Ma näen, Eestis olemas iseseisvad naised, on need, kes on rohkem kodumaised ja on samamoodi. Mul on tuttav, kes siin, ütleme islandi saab ta täiesti perenaine. Ta täiesti suudab oma mehest, et ei saa niimoodi olnud. Aga teile nagu selline variant ei sobinud, te tahtsite kindlasti tööle minna. Aga see on lihtsalt iseloom, vaid ma ei saa küsida abirahad oma. Kui ma midagi tahan endale joosta, et. Mul peaks oma raha olla. Te suudate niimoodi elada, et te käite tööl ja samas on teil kodu korras ja te jõuate kõike. Suur abi abikaasas ja tema imest elame ühes majas muidu vanematele eraldi korteris, aga ta lähedale siis vabsuaalselt käivad iga päev vanaema juurde. Ja siis, kui Harry, siis ta on väga lähedal ja kõrval ja siis suure, selles ka abikaasa ja. No me ei ole Tanja rääkinud veel teie lastest, et kui vanad nad on ja vana poiss kolmteistaastane Oskar nimega siis väiksem, nelja aastane Georg, mis teie kodune keel on? Keel, mina olin ainuke, kes räägib nendega vene keeles, aga kõik räägivad eesti keeles, siis oskavad mõlemas keeles räägida. Edgar käib eesti koolis siis käinud osse sele eestikeelne selle vastane. Aga kuidas on jakuudi keelega ja kuidagi oli niimoodi, et kui Oskar oli väike, siis ma temaga rääkisin. Aga nüüd ei räägi, paar sõna võib öelda, aga ei räägi, et kõike korraga ei jõua nagunii nad räägin, noodo praegu räägib segakeeles Oskar, räägiks niimoodi, peaks aasta paremini, räägivad kahes keeles, seepärast kõik tuleb, see on see, mis teile meeldib, aga te siis Eestis elanud 14 aastat. Te olete mööda Eestimaad ringi sõitnud ja kust te veel olete võib-olla käinud peale Eesti Eestis? Muidugi iga aasta, iga suvi. Et meil on niisugune nimi, tunneme koduma, siis sõidame. Et kas võimuna või Põhja-Eesti veidi ida või lääne, et see on väga tore, et lapsed ka näevad seda, siis huvitavad ja ilusad kohad mulle wild. Aga loodus on ikka väga erinev. Jah? Ei no jaa, erinev. Täitsa ilus ja sobiv. Teie ema on siin käinud ja õde ja käinud ikka püüame niimoodi, ükskord nad tulevad siis ükskord mina lähen sinna. Sõidame, kui sõidame, siis terve perega, et lapsed teavad teadma oma sele oma juuri oma juure, siis ema ja õde on arvanud, kuidas neile on siin meeldinud väga meeldinud sellepärased. Comfort elu ütleme võrreldes Venemaaga ja siis muidugi vapustav oled, oli kõik võimalik maksta või igasuguseid asju teha, arvuti selle tahan. See on suuravi isegi metsas, kui oleme siis telefoni teel, igasuguseid asju võib teha, tellida, maksta ja siis loodus, siis Tallinn linn meeldis ja kui me tegime nendele reisi ka Eesti, siis nendele kaasade meeldis. Kui te käite aeg-ajalt Jakuutias mõne aasta tagant, kas siis omavahel tekkinud tunne, et oi, ma ei tahaks siit ära minna, et siin on ikka minu õige kodu ja minu juured ja esivanemad ja nii edasi. Või on nii, et väga tore oli, aga ma nüüd tahan juba Eestisse tagasi, et kuidas, kuid küsiks seda viis, seitse aastat tagasi, siis ma ütleks, et äkki see ei ole minu kodumaa. Ja aga nüüd ma arvan, et see minu, minu lastekodumaa ja siis ongi see minu kodumaa kus on pere, siis särje, kodukoht, te olete siia kaasa toonud ka plaadi jakuudi muusikaga ja milline on Tanja, teie Lemmik jakuudi muusika? Ühte lugu me juba kuulsime, aga veel, missugust muusikat armastate, sellest jakuudi rahvamuusikast ja Nykste just sellist muusikat armastate. Meeldib rohkem vanaaegne muusika ja rohkem instrumente. Ja eriti meeldib parmupillimuusikat, see rahustab ja lõdvestab meeldiv, aga Kahvaaegset muusikat. On olemas palju, praegu ka igasuguseid stiili, aga ei meeldi. Meeldib vanaaegne muusikana, parmupill on ju eesti rahvapillide hulgas ka. Ja tegi maailmas on palju selle parmu küll aitäh ja koodi. Tatjana Zahharova ja olge tubli ja õnnelik, siin. Stuudios olid veel Haldi Normet-Saarna ja maris Tombak ning kõlama jääbki nüüd jakuudi parmupill.