Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav päruslanna Lili Milani, tere. Kuulasime praegu huvitavat muusikat, mille poolest? Mulle endale meeldib ja oluline on, et just selle välja valisite. Meritasin, otsime midagi, mis oleks siis pärsia muusika või sealt kandist vähemalt, aga kuna päevaselt sellist muusikat ei kuula, siis oli see natuke keeruline. Aga just selles laulus olid need mõned erinevad elemendid nagu sellised rahvusvahelist tavalist popmuusikat, aga samas natukene ikkagi tuleb seda pärsia muusika ka sisse. Aga milline on siis muusika, mida te näiteks iga päev kuulate? Viimasel ajal kuuleme näiteks kodus lotte-muusikalid lahti. Ja seda, mida lapsed tahavad kuulata, et enda muusikaplaadid on kuidagi kuskil sahtlis ära kadunud ja hetkel on ikka kodus domineerivad lapsed teie liini sündisite siis Rootsis, rahvuselt nagu öeldud, olete päraslanna noh, tänapäevasemaks keeles siis Iraanlanna. No milline oli teie lapsepõlvekodu ja lapsepõlve aeg üldse? Mõnen Rootsis sündinud ja seal üles kasvanud, kui väike olin? Me elasime ühes väikses linnas Stockholmi lähedal ja sealsamas tänaval elasid mu klassikaaslased, jalutasime koos kooli igal hommikul ja koju koos, et selline pigem rajooni kooli moodi süsteem on seal. Ja suvel sõitsime rattaga, mängisime õues hommikust õhtuni ja ma arvan, et erilisi traditsioone ei oskagi öelda, et selline igast kultuurist võib-olla natukene ja selles mõttes on teie elu ikka huvitav olnud ja et ma arvan, et ikka igas kultuuris leidub head. Ja kõige tähtsam on siis need head asjad endaga kaasa võtta, ükskõik kuhu me lähme, et minule näiteks meeldib siiamaani pärsia toit, et mu ema tegi siis kodus põhiliselt neid erinevaid roogasid. Erinevad pääsia toidud, aga keel oli meil ka, et vanemad rääkisid meiega pärsia keelt, farsi keelt. Ja siis ise õppisime rootsi keelt niimoodi teiste lastega mängides ja siis, kui läksime lasteaeda ja kooli Teie sündisite küll Rootsis, aga teie vanemad siiski Iraanis ehk Pärsias, et mis puhul vanemad Rootsi tulid jõudsid sinna natuke erinevaid teid pidi, et tema tuli sinna otsekui ta 16 aastane tuli natuke hiljem sinna, et alguses mõned elas, õppis mõnedes teistes Euroopa riikides, et õppima Iraani seal veel väga avatud riik, et et põgenikud tulid sealt pigem hiljem, et 80.-te alguses sellel ajal, kui nemad seal elasid, oli see täiesti vaba maa. Kui te siis seal Rootsis elasite olite ikkagi ehtne pärsia pere. Kodusväärset toitu, aga liit, võib-olla mingid muud pärsia kombed, rituaalid, ka. Teie majas, ilma milleta, nagu see elu poleks mõeldav olnud. Ma ei oska küll pakkuda ka traditsioone, traditsioon noh, pigem me siis kasvatasime üles Bahai usu põhimõtete järgi, et võib-olla see on siis natuke erinev tavaperekonnast Rootsis, et muid erilisi kombeid väga ei olnud. Tänases Iraanis pole see pahayuskist eriti teretulnud, eks ole. Täpselt nii, et praegu ikkagi, et seal 80.-te algusest algas väga tugev massiline Bahai usu järgijate tagakiusamine sellel ajal vangistamine ja isegi tapmine. Et see usk lihtsalt kasvas niivõrd kiiresti sellel ajal. Islamivõimud tundsid ennast ohustatuna ja üritavad siiamaani seda usku nagu summuti hääl, aga ma ei usu, et neil õnnestuks. Mis. Paha ei usu, selline kõige läbivam põhimõte või idee on, et miks ta islamistidele või valitsevatele islamistidele nii vastukarva on. Selline üldisein põhimõte on see, et On progressiivne ilmutus ehk siis, et vastavalt inimkonna arengule peabki religioon Ooenema, et kõikide religioonide vaimne pool vaimne sõnum on, on sama. Aga just need sotsiaalsed põhimõtted Peavad uuenema vastavalt inimkonna arengule. 2000 aastaid tagasi oli üks võib-olla imelik rääkida meeste ja naiste võrdõiguslikkuse eest või et lastel peab olema õigus haridusele, aga noh, tänapäeva ühiskonnas on see juba norm vähemalt teatud arenenud riikides. Ehk teisisõnu Selline edumeelne usk ja siis võib arvata, et vanameelsetele tundusse sellise tõelise pühaduse teotamisena. Ja, ja näiteks usuliidreid ei ole paha ei usus, et seega võib-olla ärritas kedagi. Üldisetaja kasvas niivõrd kiiresti, sest tegelikult täidab palju garani ennustusi, lubadusi no igal juhul teie ja teie pere, praegune pere, selle järgi elab teie vanemad ka. Tänasel päeval elate teie Tartus ja vanemad Tallinnas. Ja juhtus nii, et 94. aastal koliski teie pere Eestisse elama ja no mis võis selle põhjuseks olla, teie olite siis 13 ja et mu isa oli kirjutanud sellise projektitaotlused? Sai rahastatud mingi vahetusprogramm Tallinna tehnikaülikooli ja siis Rootsis TEMA ülikooli vahel ja siis see pidi kestma üks aasta, aga siis see aeg muutkui pikenes, pikenes ja eks me sattusime ka Tallinnas väga heasse kooli. Ja kuigi ma loomulikult teismelisena olin alguses väga selle Eestisse kolimise vastu võib-olla esiteks lihtsalt oma sõprade ja tuttavate juurest ära teise riiki, mille keelt ma ei oska. Ja, ja üldse noh, ikka natukene ida ida poole ja endine nõukogude liit ja kõik tundus natuke kahtlane. Väga kiiresti hakkas meeldima ja väga head sõbrad, tekkisidki mul siiamaani tõesti väga lähedased ja head sõbrad, et ma ei oleks. Ma praegu ei kujutaks ette, et ma oleks Rootsis edasi elanud, et tihti mõtlen, et see on üks väga hea otsustas, mu vanemad langetasid aastal 94, sõbrad tekkisid koolis ja käivad koolis, kus koolis käisite? Tallinna Inglise kolledž, me kuidagi võeti vastu sinna, ilma siis katseta. Võib-olla nad arvasid ka, et see on ajutine, aga ma ei tea, see, ma arvan, et kooli direktor oli lihtsalt väga avatud meelega ja võib-olla väärtustes ka seda, et, et õpilased puutuksid kokku välismaalastega ja teise kultuuriga või või siis nägijat, füüsikaprofessori lapsed, äkki on piisavalt võimekad seal koolis hiljem päris kiiresti saime hakkama ka seal koolis. Kui suur teie suguvõsa üldse on ja kus nad elavad ja kas vahel harva üldse õnnestub kokku ka saada? Selline laiema suguvõsaga kohtume harva, võib-olla mõnes pulmas või matustel. Aga oma pere ja venna ja lähema perega ikka kohtume tihedamini. Nüüd elab mu vend ka Tartus, nii et vähemalt oma pere on nüüd kõik Eestis. Tasapisi olete kolinud ja vend tuli Tartusse siis ka töö või õpingute või mille pärast ja et tema õppis ka algselt Tartu ülikoolis ja siis vahepeal käis Saksamaal ka teadurina. Ja ka nüüd tagasi ka tema kartus, et te olete selline suur Iraani pere, kes on ennast Eestis leidnud ja suurepärane. No aga kirjeldage palun sellist oma haridusteed edasi, te lõpetasite Tallinna inglise kolledži, eks ole? Edasi läksite Tartu Ülikooli ja läksin kiitor ülikooli õppima geenitehnoloogiat. Et see huvi geneetika vastu algas siis ühes keskkooli bioloogia tunnis KUS bioloogiaõpetaja andis meile lugeda professor Andres Metspalu visiooni tulevikumeditsiinist, et noh, see oli siis 99. aastal võib-olla? Jaa. Ta kuidagi kirjeldas ta geenivaramu loomise ideed ja milleks see kasulik on, nii et kas oli ikka biopanga loomine ja geeniteaduse rakendamine meditsiinis oli juba siis teemas, et siis mul nagu loksesid paikneb geneetika mõisted, mida me olime siis kooliõpiku järgi pähe õppinud. Ja sain sellise enda jaoks ka sellise visiooni, et see ongi see, millega ma tahaksin tegeleda. Geneetika ja pärilikkuse mutatsioonid ja haigused, et selles mõttes mulle hästi põnev, et sealt huvi kõik algas. Siis läksingi Tartu Ülikooli geenitehnoloogiat õppima. Ja viimasel aastal läksin vahetusüliõpilasena Rootsis tagasi Uppsala ülikooli ja Uppsala ülikooli. Ja seal siis sattusin väga heasse laborisse, kus me ka tegime ja nii edasi. Neid mutatsiooni analüüse ja uurisime erinevaid haigusi just vähki näiteks. Ja siis mule, noh, ma olin kuidagi bakalaureuseõppe ajal väga usin olnud, et mulle ainepunkte natuke üle, et see vastas juba Rootsi magistrikraadile, et ma sain siis otse minna doktorantuuri ja pakuti siis mulle doktorantuuri koht ja ja ma leidsin, et jah, et ma ei ole valmis lihtsalt tööle minema kellegi teise ülesandeid täitma, vaid ma tahan ikkagi teadust teha ja edasi mõelda, kuidas edasi areneda ja teadmisi veel juurde omandada ja see sai kõik alguse ühest bioloogia tunnist enne mind ikkagi huvitab meid siin, et ma võib-olla mõtlesin just selle arstiõpe peale. Aga see oli siis oli selline pinnas olemas ja et see pinnas oli, aga siis mõtlesin, et arst peab nii kaua õppima, enne kui saab midagi teha, aga noh, eks ma siiamaani mõtlen, et võib-olla oleks pidanud arstiks õppima, noh, seda meditsiini taustaläheb ikka väga vaja ka meil nüüd kui me teeme neid erinevaid geeniuuringuid, ideena, sekvineerimist ja kõik noh, meil on neid arstiga väga vaja, teeme nendega tihedalt koostööd ja niimoodi saab ka, et ei pea kõike ise õppima ka koostöös teistega saab, saab ka hakkama. Õppisite siis Rootsis ja teist sai doktor Uppsala ülikoolis. Siis tulite tagasi Tartusse, et 2009 kaitsesin oma doktoritöö ära ja siis selleks ajaks mul oli juba kuue kuune tütar, nii et siis mõtlesime, et võtame natukene aega maha. Abikaasa võttis siis selle vanemapuhkuse Rootsist ja mõtlesime, et tuleme siis kuni aastaks Tallinnasse ja vaatame, et kas on võimalik ka siin mingit tööd leida. Aga siis see oli just majanduslanguse aeg, nii et Tallinnasse eriti mingeid võimalusi ei leidnud. Aga siis ühel päeval helistas mulle professor Andres Metspalu ja ütles, et on kuulnud, et ma olen Eestist tagasi, et võiksin nüüd geenivaramusse tööle tulla. Ja algselt arvasin, et mu mees ei ole iial nõus, sellepärast et ta oli juba Stockholmis öelnud, et ta ei taha kunagi elada väiksemas linnas kui Stockholm. Ja siis, kui me juba Tallinnas olime, siis, et no mitte kunagi väiksema kui Tallinn. Et aga siis, kui ma talle rääkisin sellest too ideest, siis talle isegi meeldisse ohvrimeelne mees, Sokenud, nad on lihtsalt selline avatud uutele võimalustele. Suured summad ei ole alati kõige tähtsamad, vaid elukvaliteet on ikka kõik ka oluline. Ja päikest laste kõrvalt ma ei kujutaks ette, et läheks ise kuskile USA tippülikooli ennast kehtestama, vaid kui mõni professor juba väärtustab sind sellisena, nagu sa oled. Ja ma telefonid mäletan ja ma ütlesin ka, et aga ma juba kas ootad järgmist last või midagi sellistesse ikkagi professorid, seda kasvõi kasvõi kodus töötada, et ei ole probleemi ja, ja selline. Ma ei oskagi öelda, et vastu tulevik ja ta teab, et need on osa inimese elust ja ma ei tunne, et ma pean nüüd valima karjääri ja laste vahel, vaid et kohe tundsin kuidagi, et on võimalik kõike kombineerida. Varamu ise oli ju ka üsna värskelt loodud ja inimesi oli vaja eriti teiesuguse taustaga inimene oli ju väga väärtuslik. Geenivarem oli juba siis loodud ja suhteliselt värskel suhteliselt värskelt loodud ja just seda teaduse poolt ei olnud väga veel, et nad siis, kui mina sinna tulin, siis oli teadlasi ikka suhteliselt vähe geenivaramus. Aga andmed olid kogutud ja oli võimalik tööle hakata. Et nüüd on meil juba vist üle 30 teadlased, noh, ajad on muutunud ja üle 200 publikatsiooni nende geeniandmete põhjal, et asjad arenevad kiiresti. Täna te siis olete Tartu Ülikooli geenivaramu vanemteadur ja te olete seal suurepäraste avastustega juba hakkama saanud, et kui seda niimoodi lihtsasse inimkeelde panna, siis, Mis see on? Jah, et kui seda lihtsasse keelde panna sisse põhiliselt ma uurin just endiselt seda ravimivastusega seotud geneetikat on teada, et me olemegi neetiliselt erinevad ja samamoodi nagu meil, geenid määravad silmade värvi ja juuste värvi ja lokkis või sirged ja noh, igast erinevaid tunnuseid, siis samamoodi on ka need näiteks ensüümid, mis meie maksas peaksid ravimeid lagundama ka väga erinevate inimeste vahel, et igas geenis leidub variatsiooni inimeste vahel ja, ja samamoodi on siis ka ravimeid lagunevate geenide puhul või siis ravimi lagundamisega seotud geenide puhul. Et kuidas üks sama ravim näiteks erinevate inimeste puhul mõjub? Ja et noh, heal juhul ta sisse lihtsalt ühele mõjub, teisele ei mõju, aga halval juhul tekivad ikkagi sellised kõrvalnähud ja võib ta lausa toksilist efekti saada, kuna lihtsalt organismi lagunes ta ravimit ja see muudkui koguneb ja koguneb veres ja tekib toksiline efekt. Et väga oluline on see farmakogeneetikas just jõuda sinna, et meil on dis erinevate ravimite puhul teada, millised geneetilised variandid mõjutavad just selle ravimi lagunemist ja see võikski olla tulevikku siis inimese haigusloo osa, et kui arst määrab mingi ravimi, siis kohe digiretsepti kirjutamisel tuleb talle ette mingisugune hoiatavakenet, aga sellel indiviidil on see geenivariante. Proovige talle määrata Mei teine ravim või siis doosi siis selle järgi määrata, et kas tal on vaja kõrget doosi või madalat doosi, et praegu on kõik standardtoosid, pannakse isegi harva, võetakse isegi köha kaalu arvesse, mis on meil ju väga varieeruv, et mõni on 50 kilone ja mõni 150 kilone, et selle järgi võiks ka juba natukene neid doosi korrigeerida. Ehk siis lühidalt öeldes on selline huvitav geenikaart geeniga. Et on see, mis teie meelest peaks iga inimese puhul olemas olema, aga sinna on veel. Aega ja see on kallis ja ma nüüd viimasel ajal oleme hakanud natukene erinevaid teenuseid pakkuma koostisarstidega teeme siis erinevaid haiglates tulevatele proovidele analüüse ja siis ma olen tutvunud natuke rohkem haigekassa hinnakirjadega ja kui sellega võrrelda, siis ma arvan, et see ühekordne geenikaardi tegemine, mis võiks olla hinnavahemikus 50 kuni 100 eurot kas siis arvestades lihtsalt geenikaarti või siis kui seda tööjõudu kõik, mis sinna juurde käib, siis tõesti 100 eurot siis see ei olegi nii suur kulu, mida noh, isegi Eesti riik võiks kanda kogu Eesti elanikkonna eest, et oleks siis geenikaarti juures meie e-tervises ja see on täiesti ühekordne kulutus, et see jääb inimesele siis eluks ajaks, et lapsepõlves siis mingite väiksemate haiguste või ei ravimite manustamisel oluline või noh, vanemas eas saab muud infot sealt välja lugeda selle geeni Pinnin läheb ilmselt veel natuke aega, aga kas te oma praeguse teadmistepagasi juures lilli näiteks niisuguses puht igapäevases olukorras, kus keegi pereliikmetest jääb haigeks või teie ise või teie lapsed, olete ka juba nagu öeldakse, targem või teate juba natuke nutikaid lahendusi, kuidas ühte või teist päris igapäevast haigust ravida. Kuidas sellega on? Noh, näiteks selle doosi puhul ma küll juba vaatan, et minul ei lähe kunagi vaja rohkem kui 200 milligrammi ibuprofeeni näiteks ja ma täiesti teadlikult võtangi pooliku tabletti, kui ma näen, et on suurem, et ma arvan, et mõned teised lihtsalt automaatselt võtavad seda 400 milligrammi. Ei mõtlegi selle peale, et see võib sinu organismi jaoks liiga palju olla, et mingid sellised väiksed asjad on küll, kus ma tahaks rohkem teada enda DNA kohta ka. Võimalik, et inimesed võtavad tegelikult jah, kasvõi sedasama valuvaigistit, mida te praegu nimetasite, märksa rohkem kui peaks, sest et neile tundub, et siis läheb valu kiiremini üle. On kõik, on tõhusamni mõjusam. Jah aga tegelikult pigem koormaga maksa, sest maks ei jõua seda lihtsalt lagundada, et et ma tean enda puhul just seda ka, et noh, kohvi, ma suudan ka juua ainult ühe tassi päevas, kui sedagi. Ja selles suhtes ma tean, et minu maksa mõned ensüümid on aeglasemad kui minu kolleegi oma, kes JB teist tassi päevas. Lähme geneetiliselt erinevad ja me saame, noh loomulikult me saame seda ka tunnetada niimoodi, kui me oleme teadlikud, võib-olla Taivo määrama need asjad. Aga kui meil oleks geenikaart olemas, siis Sist võib-olla suudaksime teisi ka veel, et kuule, et võtaks natuke väiksem tabletti, järgmine kord räägime natukene veel teie perekonnas teie vanematest, et oli siis juttu, et vanemad elavad praegu Tallinnas. Isa on juba pensionile läinud, et ta tundis, et nüüd lõpu poole töötas ikkagi jälle Rootsis käis kolm kuud aastas Rootsis tööl. Meie tulime Eestisse ja Mu vend on nüüd Eestis, et noh, need lapselapsed on siin nii lähedal, et tundis, Ta ei ole mõtet enam Rootsis käia. Et tema eest pensionil ja ema töötab ühes rahvusvahelises firmas, et kus on just seda rootsi keelt vaja ja on seal projektijuht. Kui sageli see siis juhtub, et nüüd siin elavad pereliikmed omavahel kokku saab? Seda juhtub ikka vähemalt korra kuus, et pigem tulevad vanemad Tartusse, et seal on meil islam. Ja loomulikult, kui lapsed on pikemalt haiged, siis kutsume isa appi ja noh, väga ma arvan, et keeruline oleks väikseid lapsi kasvatada ja, ja samal ajal teadust ka teha, kui ei oleks mõni hea abiline väga lähedalt võtta, et ma olen väga tänulik, et nad on siin olemas ja tulevad alati appi, kui vaja. Nii et teil on vanemad ja abikaasa ikkagi väga suureks toeks ja väga. Aga mis puhul te kogunete, et kas on ka, ütleme, mingid puht sellised no ma ei tea, võibolla mingid iraani pühad või neid eriti järgi või on mingid sellised isiklikud teie pere, sellised tähtpäevad või? Meil väga ei ole tõesti, isegi, just oli see Iraani uus aasta noorus on kevadel alguses 21, märts oli Iraani usastaja, nii. Kohtusite siin, et ei ei õnnestunud, et seda tähistatakse, muidu Iraanid hästi põhjalikult korralikult kaetakse laud teatud kindlate asjadega ja istutatakse muru. No igast asju tehakse, aga meil kuidagi ei ole aega nende kombed. Aga nojah, et kui küsimust korrata, et mis puhul te siis koguneta, nii harva kui see ka ei juhtu. Pigem lihtsalt korra kuus umbes üritame ikka kokku saada ja nii et kui ma tean, et ma olen Tallinnasse vaja tulla näiteks töö või millegi muu pärast, siis plaanin tavaliselt reedeks, et saaks perega tulla koos jäädagi nädalavahetuseks või kui me pole kaua näinud, kutsume Tartusse ja lihtsalt nii, nii kuidas tuleb. Ja ema teeb siis tingimata pärsia toitu või teete ise ka? Ma ise üritan ka igapäevaselt me ei jõua, et nad ikka nõuavad, et päris palju valmistamist, ettevalmistamist ja igapäevaselt, et Eesti valmistoitu ei, seda igapäevaselt enne kui me pärsia toidu nii veel korraks jõuame. Sellised kergemad kiiremad road võib olla. No ma teen kõik, et kasvõi pasta, hakklihakastmega või kartulit lihapall, levi kana ja riisi, et noh, niimoodi kerget kiiret road. Kerged kiired küll, aga mingi pärsia hõng on neil juures ei ole. Ja võib-olla natuke on, et kujul näiteks kasutan vahel toidu maitsestamiseks või noh, tihti siis seda kurkumit, mis võib-olla Eesti köögis traditsiooniliselt ei ole olemas. Ja siis mingisugused kuivatatud laimi või noh, seda tomatikastet on ka palju siin ja seal, et maitsestamisega kebab on üks väga lihtne pärsia. Teen hakklihast. Kaob jah, no see on kõigile eestlastele ka tuntud neid kebabi söögikohti leiab ka siin igal pool, aga mis see päris pärsia toit ikkagi on, kui kui te vahel teete ja emaga teeb? Siis on ikka vaja näiteks lambaliha või siis veise Kuljas siukesed mis vajavad sellist pikemat küpsetamist ja isegi Tartus on vahel raske lambaliha saada, et isegi Tallinnas on vahel et tulebki planeerida ja, ja varuda ja siis saab. Selliseid asjade siis teete, aga teie Tartus asuva kodukohta, meil on sellest naljaga pooleks juttu olnud, et selle kohta vist ikka siis päris ei saa öelda, et see nagu killuke päriselt keset Eestimaad naersite, et ei tea midagi, et mul on ainult üks pärsia vaip koduse. Just et eks pärige vaipa ja Me näeme välja nagu pärslased vähemalt, aga välimuse läks natuke teistsugune, siis ma tunneksin ennast tõesti eestlasena, aga aga noh, eks välimusega ei saa kätte. Väga eestlasena ma välja ei näe. See on huvitav. Kuidas te seda tunnetate, et ma olen nüüd justkui eestlane, et mismoodi see tunne teie sisse tuli, kuidas seda kirjeldada? Et võib-olla ma lihtsalt elasin Eestis väga tähtsatel aastatel, et teismelisena et siis kui kujuneb vist iseloom ja sõbrad ja ja, ja mina et kunagi keele õppisin suht kiiresti ära, siis nii et olime siin ikkagi aastaid seitsmes kuni 12. klassi selle ajaga jõudsin ikkagi väga lähedasi sõpru endale saada. Ja ma tunnen ennast hästi kodus ja nagu justkui oled koolis käinud ja ülikoolis ja nüüd Eestis, et ongi nagu kodu kodumaa praegu te kõik nii, teie ise, teie abikaasa, teie vanemad, lapsed, vend, venna pere, kõik räägite eesti keelt ja need teised räägivad täpselt sama hästi kui teie või. Eks vanematele oli ikka raskem seda keelt õppida täiskasvanu eas ja mu abikaasa kaan, et alles neli-viis aastat siin elanud, et ta on ka käinud kursustel ja ja räägib küll, aga ikka natuke grammatilisi vigu tuleb päris palju ja ei kõigest aru ei saa veel, et aga noh, ta ei karda, ta ikka räägib, et saab hakkama. No Eesti kaks sellist alguse märksõna on teie jaoks Tallinn ja Tartu, kui te tulite, aga Eestimaad on muidugi veel igal pool, kuivõrd te olete mööda Eestimaad ringi sõitnud ja mismoodi see muu Eestimaa on teile mõjunud ja meeldinud? Ja meri väga et nüüd lastega ei ole nii väga ringi sõitnud. Pikemaid reise ei ole ette võtnud, aga tartu lähedal või Tartumaal me oleme küll koos sõpradega palju käinud, et nemad kuidagi oskavad paremini neid kohti, et käime rabas jõhvikal ja käime metsas mustikal, et no niimoodi Tartu lähedal. Ja siis Otted vaiksel suvel tuleb neid järvesid üles otsida, et kus saab ujumas käia ja muidu olen ikka käinud ka Pärnus ja Haapsalus ja siin Eestimaast räägime siis huvid. Teeb on see, et oma esiisade maal Pärsias ehk Iraanist ei olegi. Ta oli käinud, ei ole käinud, et kui ma olin väike, siis, kui toimus Iraanis revolutsioon ja just selle usu pärast põhiliselt ei ole praegu turvaline näiteks minul sinna minna. Aga mul on hästi huvitav kuulata, kuidas teised nagu noored eesti naised räägivad mulle, kuidas nad just käisid seal või plaanivad minna, et hästi huvitav on kuulda, et ka eestlased seda maad avastanud, et turistidena jää turistidena. No aga teil mingit sellist tõmmet ei ole, selliste esiisade verekutset, et ma ikka tahaks korra ära käia, kas või ühe korra. Kindlasti kunagi tahan ära käia, aga loodame, et see olukord riigis natukene paraneb ja siis läks ikka vaatama. Kuivõrd on teil aega eesti kultuurist osa saada, no Tartus on Vanemuine ja väärtus on kontserdid. Ja, ja seda ma ka hästi väärtustan nii enda jaoks kui ka lasteaiaks, et et isegi lastega oleme nii palju käinud teatris, et ma mõtlen, et, et kas nad Rootsis oleks üldse midagi nii-nii palju nagu kultuursete sündmustega kokku puutunud, et et see on hästi vahva, kui paljusid on ja kui kättesaadav see on. Ja samas nüüd on nad ka piisavalt vanad, et saaksin näiteks laulupeole viia ja ja kõik need erinevad suvekontserdid, mis nüüd ees on tõesti väga mõnus, on kõik. Ja lapsed saavad ju kõigest aru, et nad saavad vabalt eesti keelest aru, räägivad ise eesti keelt, samas farsi keelt ehk pärsia keelt ja ja samas ka rootsi keel on teie kodus täiesti olemas. Ja et räägin lastega eesti keelt, abikaasa räägib pärsia keelt või farsi keelt ja omavahel räägime rootsi keelt, nii et nad kuulevad seda rootsi keelt palju. Aga nad ise veel väga ei räägi, et nad räägivad jah, testi, farsi keelt ja eesti keelt. Eesti keel on natuke tugevam. Ja Rodi, Elton sa, et nad jäävad natuke aru, aga väga ei räägi veel, et noh, naljakaid asju ütlevad ainult kas. Teie kodus siis Iraani tähtpäevi ei peeta, aga midagi te kindlasti tähistate, et nagunii tuleb lasteaiast nii palju neid räägivad, õpivad selle kohta nagu vabariigi aastapäev ja taasiseseisvumine ja kõik need tähistatakse nii korralikult lasteaias, et peame kodus ka tähistame. Uusaastat on meil nüüd kuidagi traditsiooniks kujunenud koos sõpradega. Et sate, mis algab esimesel jaanuaril ja esimesel jaanuaril tähistame koos sõpradega ja lapsed on ka Läti kaasas ja. Siis liha, rotid ja jõulud, et eks me kõike seda teeme kaasa nii, kuidas ühiskonnas on ja meie ümber on. Et ei ole kuidagi vastuolus. Jaa, meeldivad teile, need pühad on ka mõni nagu eriti südamelähedaseks muutunud. Ja nüüd võib-olla lemmik siis see vabariigi aastapäev, Vistkümne, saime käia suurel peol. Veebruaris oli tõeliselt mõnus vabariigi aastapäeva tähistamine jõhvis. Et isegi mees ütles pärast pidu, et nüüd tundsin seda nagu eestlaste ühtsuse tunnet ja seda meie, Eesti Tunne oli seal niivõrd tugev, et, et kõik olid nii sõbralikud ja me saime sealt nii palju uusi toredaid tuttavaid, et alguses, kui me sinna sõitsime, oli küll selline mõte, et et miks me sinna läheme, ei tunne kedagi ja ja peame seal kätlemist ootama ja istuma. Ei kujutanud üldse ette, et kui mõnus üldse olla saab, aga kohe kui jõudsime kohale, oli juba selline soe atmosfäär, mis tervitas kõiki kõiki, et kuidagi hästi tihedalt kontaktis ja väga palju vahvaid inimesi oli koos. Küsimusele, miks te sinna läksid? See on ju väga lihtne vastuste, saite noore teadlase preemia Lili Milani. Ja see oli üks väga suur auet, tunnustati siis seni tehtud teadustööd. Et olemegi täiesti geenivaramus koostööst paljude teistega nii Eestis kui kui Rootsis ja Hollandis näiteks kõige tihedamat koostööpartnerid. Oleme lähemalt uurinud just maksa geenide avaldumise, regulatsiooni, ravimi vastusega seotud geenide variatsiooni, geneetikat kui epigeneetikat ja samal ajal ka geenivaramus püsti pannud sellise maailmatasemel DNA analüüsi labori kus on tehnoloogia olemas selleks, et kuurida inimese seene või bakteri DNAd ja me pakume siis ka seda analüüsi teenust kõikidele Eesti teadlastele ja, ja ka välismaalt tellitakse teenust. Et see kõik on tõesti võib-olla selline suur töökoormusega samas ka annab iga iga analüüsi, iga töö annab ka niivõrd palju rõõmu ja energiat juurde, et et sa ju piirduda sellega, et teeme ainult seda üht, et peame ka järgmis tegema ja veel laiendama kõike, et et teeb mulle nii väga, meeldib see, see töö, nii et ei ole keeruline siis panustada maksimumi, vähemalt seda on suur rõõm kuulda ja ka Eestis on võimalik teha siis maailmatasemel teadustööd. Ja on kuigi Eesti on nii pisike ja te olete vist ka öelnud, et teie unistus on töötada võib-olla mõnes eriti vägevas teaduskeskuses Ameerikas. No ajutiselt viksi vahepeal ennast täiendada kuskil mujal ka, aga ei, Eestis on praegu väga põnev ja kindlasti meil ei taha, tõesti, võib kinni jääda, on rahastuse saamine. Et loomulikult need summad, mida me siin saame jale võrreldavad sellega, mida mu kolleegid Rootsis saavad või mis üldse Ameerikas teadlastele kättesaadav on, aga me oleme siiani hakkama saanud ja me saame ka edasi pidi hakkama ja tulebki koostööd teha nendega, kes on natukene tugevamad ja siis jõuame ka meie tippu. Praeguse seisuga olete te oma elu Eestiga sidunud ja olen aitäh Lili Milani ja mida me kuulame, lõpetuseks, millist muusikapala? No enne pidin ikkagi tuttavate tuttavate käest natuke küsima. Kuna te palusite midagi ikkagi traditsioonilisemat, pärsia muusikat, siis, siis Ma olen ka midagi saanud, et kuuleme siis seda. Suur tänu, Lili Milani Eestis elav päraslanna stuudios olid veel Andi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.