Tere õhtust, ütleb toimetaja maris Johannes. Midagi renessannatlikus, elurõõmust ja häbematusest jõuab kohe teieni. Tekstid on kirja pandud 11. sajandil, autoriks Giovanni pakadcio. Loomulikult seon teegaameroon. Kuulete novelle sellest renessansiajastu suurteosest. Tõlkinud Johannes Semper ja loeb näitleja Raivo E. Tamm ja musitseerib ansambel Hortus Musicus. Kaunid daamid, ma pean teile jutustama ühe väikese loo, mis on sihitud nende vastu, kes meid alatasa solvavad, ilma et meil võimalus oleks neile omalt poolt sedasama teha. Ma mõtlen preestreid, kes on välja kuulutanud ristisõja meie naiste vastu ja arvavad, et kui suudavad ühe neist enda alla heita, siis on nad sellega lunastanud oma patu ja karistuse otsekui oleksid nad kinni seotud sultani Aleksandria Saviniooni toonud. Vaesed ilmalikud inimesed ei saa neile samaga vastata kuigi nad oma viha välja valavad nende emadele, õdedele, sõbrannadele ja tütardele sama ägedusega, millega preestrid nende naistele kallale tungivad. Seepärast tahan ma teile jutustada ühest maal sündinud armuloost, mis pole küll kuigi pikk, aga mille lõpp võib nalja teha ja milles te võite näha, et preestreid ei maksa alati uskuda. Niisiis elas Varlongas siinsamas, meie lähedal asuvas külas, nagu te arvatavasti teate või kuulnud olete üks tubli naisteteenimise poolest silmapaistev preester. Kirjaoskuse seda küll väga tugev polnud, aga pühapäeviti ülendas ta kiriku juures jalakal rohkete pühalike sõnadega oma koguduse liikmete meelt ja külastas naisi kui nende mehed kuhugi olid läinud agaramiini kui eelmised preestrid tuues neile kaasa väikesi pühakujusid, pühitsetud vett, küünlajupikesi ja jagades neile oma õnnistust. Juhtus siis, et koguduse naiste hulgas, kellest talle juba paljud silma olid hakanud temale üle kõige meeldima, hakkas Penttivenjadel Matsa nimelise talupojanaine Belkoloore tõepoolest meeldivalt priske tõmmupõskne toekas talunaine, kes jahvatamiseks paremini kõlbas kui keegi teine. Pealegi oskas ta teistest paremini simlid mängida ja laulda. Vesi voolab lüüsi poole ning kui tarvis, ilusat ja peent taskurätikut käes hoides kõigist teistest paremini riida ja ballonchio tantsu juhtida. Kõige selle tõttu armus preestrihärra temasse nii kirglikult, et oli otse arust ära ja hull, kus terve päeva ringi, et teda näha saada. Kui ta naise vahel pühapäeva hommikul kirikus teadis, olevat püüdiste küürijad ja Sanctus nõnda ette kanda, nagu oleksite suur laulumeister, röökis siis nagu eesel. Kui ta aga naist seal ei näinud, tuli ta laulmisega lihtsamalt toime. Kõike aga oskas ta nõnda korraldada, et pentidenjadel Matsol sellest aimugi polnud, samuti ka mittenaabritel. Et Belkoloore südamele lähemale pääseda, kinkis preester temale vahetama veel üht ja teist, saates talle mõnikord kimbu värsket küüslauku, mis kuskil läheduses nii toredasti ei kasvanud kui tema enese kätega haritud aias. Teinekord korvitäie hernekauna vahel kimbu värskeid sibulaid. Et mõnikord juhtus, et ta naise poole kõõrdi pilgu heitis. Armastuse sunnil mõnella õppiva lause lendu laskis, aga naine läks temast alati mööda, tagasihoidlikult ja külmalt, nagu poleks ta teda märganudki, nii et preester kuidagi oma eesmärgile ei jõudnud. Ent kord, kui preestrihärra ühel palaval keskpäeval mööda küla ringi lonkis, juhtus talle vastu tulema Penttiveeniadel matsu, kes enese ees koormatud eeslit ajas. Preester kõnetas teda ja küsis, kuhu ta läheb, mispeale Penttiveenia vastas. Tõtt öeldes lähen ma ühe oma asjatalituse pärast linna ja viin need pakid siin härra Bonacoorideltsinestreetele et ta aitaks mul välja rabelda. Jumal teab mis asjast kaela. Kohtunik käskis oma prokuröri kaudu mul selle asja pärast vastuvaidlematult kohtusse ilmuda. Preester ütles rõõmsalt. Väga geenamu, poeg, mine siis peale, võta minu õnnistus kaasa ja tule varsti tagasi, kui seal Apootšid Winaldiinad juhtunud nägema. Ära unusta sellepärast, et nad mulle gootide jaoks rihmad kaasa tooksid. Pendi Weenie lubas seda teha. Sellal kui pentidenia Firenze poole sõitis, arvas preester paraja aja olevat Belkoloore juurde minna, seal õnne proovida. Ta hakkaski kohe nobedasti astuma ega jäänud enne seisma, kui Belkoloore maja ees sisse astudes ütles ta Hiiumaal. Ime, kas siin keegi kodus ka Belkoloore, kes üles lakke oli läinud ja seda kuulis, vastas. Tere tulemast. See oli härra, mis teie siis niisuguse palavaga ringi hulgute. Aidaku mind jumal, vastas preester, tulin veidikeseks siia sinu juurde aega viitma, nägin ma su meest linnaminevad. Welco Loore ronis lakast alla, võttis istet ja hakkas puhastama kapsa seemneid, mis ta äsja mehe käest oli saanud. Bel kõlo alustas preester juttu, kas mind ikka veel nädalased. Telko Loore hakkas naerma ja ütles, mis ma teile teinud olen? Seal pole mulle midagi teinud, vastas preester. Aga sina ei lase endale midagi teha, mida ma tahaksin ja mida Hiiumaal teha käskis ning eiga ütles Belkoloore. Kas siis preestrid ka niisuguseid asju teevad? Vastas preester ja paremini kui teised. Me, miks ka mitte, tõepoolest, me teeme hoopis paremat tööd ja tead, mispärast? Me ei jahvata mäe paisu veega, küll sa näed, sul on ja kui sa vastu ei pane ja mind tegutseda lased. Seepeale ütles kalore, mis head mul sellest, võib-olla kui te kitsamad olete kui vanakuri ise, kes seda teab, igatahes ütle mulle, mida sa tahad saada, kas paari kingi, mõne paela või tüki ilusat riiet või mis sa ise soovid. Ökoloore ütles hüva preestrihärra, neid asju on mul eneselgi, aga kui te minu vastu nii väga armas olete, siis võite mulle ühe teene teha. Aga teen siis omalt poolt, mida teie tahate. Öötlemissioon hüüdis preester ja ma teen seda hea meelega. Belkoloore ütles laupäeval piana Fireensusse minema, kedratud villa ära anda, Jaboki parandada viia, kuid mulle laenaksite viis liiri, ma tean, nii palju telliga on, ma ostaksin, pandi mehe käest välja oma tumepunase seeliku ja pidu mida ma mehele kaasavaraks tõin. Teate, ma ei saa kirikusse ega mujale paremasse kohta minna, kui mul see puudub. Sel tingimusel olen ma nõus alati kõike tegema, mida te soovite. Preester vastas seepeale. Andku jumal mulle õnne, aga mul pole raha kaasas, kuid usu mind, ma olen valmis tegema kõike, et sa veel enne laupäeva selle raha kätte saad. Ja vastas Belkoloore keek, te olete suured loba ajad, aga kunagi ei pea sõna. Halasta minu peale ära saada mind praegu koju, ütles preester, sest vaata, just praegu on meil õnnelik juhus, kus ühtki inimest siin poole, aga kui ma kodus ära käin, võib mõni selle aja sees siia tulla ja meid eksitada ja kes teab, millal me jälle niisuguse sobiva silmapilgu leiame. No ütles naine, kui tahate minna, siis minge kuimid, siis oodake. Preester nägi, et naine nõusta soovidele vastu tulema ainult tingimusel salvummefats. Temaga tahtis toimida siin, kus toodi ja ja ütles saiu suu siis, et ma sulle selle raha toon, et sa kindel võiksid olla, jätan ma sulle pandiks selle sinise mantli. Belkoloore ütles peatustes sell mantli, aga mis ta maksab, mis ta maksab, vastas preester, tead, sa, see maanteel on madal, ma võib-olla lauskmaa või nagu mõned koguni arvavad mägismaa riidest pole kahtlejad nädalatki tagasi, kui ma selle mantli eest vanakraami kauplejale lotole seid selleerimaksin. Ja nagu ütleb pullietu, olevat ma selle koguni viis Soldi odavamalt saanud. Sa tead ju, kui hea asjatundja ta on siniste kangaste alal. Hästi ütles Belkoloore. Jumala eest poleks uskunud. Äganud, keda mulle enne kätte preestrihärra Kell vibu vinnas oli, võttis mantli seljast ja andis naisele seda ära pannes, ütles Belkoloore preestrihärra. Lähme siin nagu seal ei käi keegi kunagi. Ja nii nad tegidki. Kuuris lõbutses preester naisega tükk aega postitades teda kõige magusamat muisudega ja tehes teda sugulaseks meie issandale jumalale. Lahkus alusriietes, nagu oleks ta kuskil pulmas jumalateenistust pidanud ja läks tagasi kirikusse. Seal mõtles ta järele, et kui palju küünlaid petega rahva ohverdustest aasta jooksul kokku korjaks ei teeks ikkagi viiest liirist pooltki välja. Talle paistis, et ta on teinud halvasti, hakkas oma mahajäetud mantlit aga kahetsema ja ühtlasi kaaluma, kuidas seda muidu tagasi saada. Olles küllalt kaval mees, tuli ta mõttele, mis selleks vaja teha ja see läkski tal korda. Nimelt saatis järgmisel päeval see oli mingi püha oma naabri poja Belkoloore juurde endale väikest kivi juhtmeid paluma, sest sel hommikul einetavad tema juures pikuidžud alpoodžio ja nutu puieti ning tal olevat soov neile mingit kastet valmistada. Belkoloore saatiski talle oma ohvri. Kui lõunatund kätte jõudis, ootas preester Kunipentiveeniatel Mäedsee Belkoloore. Lõunad hakkasid tema, kutsus siis oma abilise ja ütles talle. Võta see uhmerja viidabelkoloorele tagasi ning ütle talle nõnda. Preestrihärra tänab teid, ebalub talle ära saata maanteel, mille poiste juurde pandiks jäätis. Preestri abiline läks uhmriga Belkoloore koju, kui see parajasti Penttiveeniaga lõunalauas istus, Panju MRI maha ja ütles, mis preester tal oli käskinud öelda. Kuuldes, et tahetakse mantlit tagasi saada, hakkas Belkoloore midagi ütlema, aga Penttiveenia lausus pahaselt vahele. Sina võtad preestri hääralt veel pandi, tõepoolest, sa oled väärt, et sulle rusika käigeksin. Mine anna maanteel silmapilk tagasi, kurat sind võtku ja vaata, et sa millestki ilma ei jää, kui ta midagi tahab saada, olgu see või meie eesel, rääkimata Tomust. Welco Loore tõusis Torisedes püsti, läks kirstu juurde, tõmbas sealt mantli välja, ütles preestri abilisele. Ütle minu poolt preestri härrale, nõnda. Belcolore ütles jumala nimelvandadessetailaena, teile enam kunagi oma ohvrid kastme tegemiseks olete talle juba sellegagi kenakesti au osutanud. Abiline läks mantliga koju ja rääkis preestri härrale kõik ära, mille peale see naerdes vastas? No näed siis, ütle talle, et kui ta mulle enam ohvrit ei laene, siis ei laenama talle Kauhmri nuia. Üks väärib teist. Penttivania ei pööranud naise sõnadele suuremat tähelepanu, arvates, et ta neid ütles tema noomimise mõjul. Mis Belkolooresse puutub, siis kandis ta preestrihärra vastu vimma ja ajas temaga jonni kuni viinamarjalõikuseni. Siis ähvardas preester teda saata kõige suuremal Lutsiferi lõugade vahele ja hirmu tundes leppis Belkoloore temaga noort veini ning kuumi kastaneid maitsta seal ära ja nad lõbutsesid pärast seda teineteisega veel sageli. Viie liiri asemel aga laskis preester naise Simmli üle tõmmata uue pärgamendi ka ja varustada väikese killuga kesega, millega Belkoloorega rahule jäi. Mu kaunid daamid, mind ahvatleb teile jutustama üht lugu usuga seotud asjadest, kus esineb osalt äpardusi, armastust ning kust võivad tulusat õpetust saada, eriti need, kes käivad armastuse ebakindlat rada. Sest kui nad palvetega ei pöördu Püha Juli ahnuse poole, võivad nad sattuda halba võõrastemajja, olgugi vahel heasse voodisse. Niisiis tuli marki äädžida Ferrara ajal keegi Rinaldud hästi nimeline kaupmees oma äriasjus Poloniasse. Kui need korda olid aetud, läksite tagasi kodu poole. Pärast lahkudes ja Verona poole ratsutades kohtus ta juhuslikult mingite meestega, keda ta pidas kaugmeesteks, kes aga olid röövlid ja elasid nurjatud elu. Ta oli nii ettevaatamatu, et hakkas nendega vestlema ja koos edasi minema. Need aga, nähes, et tegemist kaupmehega kel arvatavasti ka raha ei puudu, otsustasite ta esimesel soodsal silmapilgul paljaks riisuda. Et seal mingit kahtlust ei tekiks, olid nad viisakad ja tagasihoidlikud, rääkisid temaga ausaiste korralikest asjust ning kohtlesid teda nii alandlikult ja vastutulelikud, kuidas iganes oskasid. Rinaldo pidas seda kokkusaamist oma heaks õnneks siis ta ratsutas teenriga üksi. Nõnda oma reisi jätkates ja ühelt kõneainel teisele siirdudes juhtusid nad viimaks rääkima palvetest, millega inimesed jumala poole pöörduvad. Üks röövlitest neid oli kokku kolm küsise Rinaldalt. Missugust palvete jahulik härra tavaliselt oma reisil loete? Tõtt-öelda vastase Rinaldo olen ma neis asjus lihtsameelne ja tahumatu, elan rohkem vanamoodi, ma ei tea kuigi palju palveid ja pean kahte Soldi 20-ks neljaks Tenaariks. Aga sellegipärast on mul kombeks hommikuti võõrastemajast lahkudes reisile minnes ikka lugeda issameie märjad Püha Julia, seal on see isa ja ema hinge eest ning seejärel paluda jumalat ja püha jülyannust ennast, et nad mulle järgmiseks ööks head peavarju annaksid. Olen oma reiside ajal küllalt sageli suurtes häda ohtudes olnud alati neist pääsenud ja õhtul heade inimeste juures korraliku öömaja saanud. Seepärast on mul kindel uski püha Jul Jaanus, kelle Auksmanni palveid loen sel ajal armumulle jumala käest välja, on palunud. Mulle näib, et kui ma hommikul need palved lugemata jätan, ei lähe mul reis päeval kuigi hästi ja õhtul ei leia maga korraliku peavarju. Kas te ka täna hommikul palvet lugesite? Küsis, kellega ta rääkis. Ja muidugi vastas Rinaldo. Röövel, kes juba teadis, millega lugu lõpeb, ütles endamisi. Küllap läheb sul seda veel vaja, sest kui meile midagi vahele ei tule, leiad see minu arvates halva öömaja kõvasti, aga ütles ta, ka mina olen palju reisinud, aga seda palvet pole ma kunagi lugenud, kuigi paljud mulle seda on soovitanud. Siiski pole kunagi veel juhtunud, et oleksin halva öömaja saanud. Eks me saa täna õhtul näha, kumb meist parema peavarju saab, kas teie, kes seda palvet olete lugenud või mina, kes seda mitte pole lugenud, tõsi küll, ma loen selle asemel teisi palveid, nagu Tirupistid või inte Meraatajat. Õigete profoondist. Milledel on väga suur mõju, nagu mu vanaema ikka armastas öelda. Nõnda mitmesugustest asjadest vesteldes jätkasid nad teed. Röövlid aga ootasid parajat aega ja kohta, et oma kurja nõu täide viia. Oli juba hilja, kui nad kas telg viljelmust möödudest jõest üle minema asusid. Röövlid tulid otsusele, et aeg on hiline koht, üksildane ja varjatud ning tungisid rinnal tolle kallale. Riisusid ta paljaks, jättes ta särgi väele, jäi jalameheks ning ütlesid minema. Ratsutades mine vaata nüüd, kas püha Juljanus sulle ka täna hea öömaja annab? Igatahes meie pühak annab meile seda kindlasti. Nad läksid üle jõe ja kadusid. Rinaldo teener oli küll kallaletungi pealt näinud, aga arg olles ei mõelnudki ta oma peremehele appi minna, vaid pööras selle asemel oma hobuse ümber ja kihutas minema ega peatunud enne, kui jõudis, kas teil kullielmasse? Kuna oli õhtu, jäi ta ööseks sinna, ilma, et millegi muu pärast muretsema oleks hakanud. Rinaldo, kes oli jäetud särgi väel ja paljajalu, ei teadnud, mis selle külmaga ja kõva lumesajuga peale hakata. Ta märkas, et on juba öö ja hakkas lõdisedes ning hambaid lõgistades ringi vaatama. Kas kuskil pole mõnda ulualust, kus külma kätte kõngemata? Ta võiks öö mööda saata. Kuna aga siit maalt alles hiljuti sõda üle oli käinud ja maha oli põletatud, ei näinud ta kuskilt mingit ulualust ning et sooja saada, jooksis ta kas teil kullial mu poole lootes, et linnusesse sisse pääsedes jumal teda ikka kuidagi aitab. Kas ta teener sinna või kuhugi mujale põgenes, seda ta ei teadnud. Ta oli linnusest veel miili võrra eemal, kui juba üsna pimedaks läks. Sinna jõudis ta nii hilja. Päevad olid juba suletud ja sillad üles tõstetud, nii et oli võimatu sisse pääseda. Nukralt ja aastades vaatas ta pisarsilmi ringi, kus võiks peatuda ja kas või lumesaju eest varju leida. Talle puutuski juhuslikult silma üks maja, mis linnuse müüridest veidi kaugemale välja ulatus. Ta otsustas selle eeldi alla varjule minna ja seal valgeni oodata. Endi all leidis ta ukse, mis aga oli suletud. Ta riibus lähedalt läve, kui natuke põhku istus ohates sellele kurtes kibedasti püha Julyanose üle ning kaevates, et oleks pidanud oma usu eest temasse paremat ära teeninud olema. Kuid püha Jul Jaanus polnud teda siiski unustanud, vaid pakkus talle viivitamata hea öömaja. Ses linnuses elas teiste seas oma iluga väljapaistev lesknaine, keda marki Atio armastas nagu oma elu ja laskis elada siin, et ta temale kergesti kättesaadav oleks. Seesinane lesk elas just selles majas, mille endi alla Rinaldo varjule oli tulnud. Eelmisel päeval Päeval oli marki kohale sõitnud, et ööd sellele seltsis mööda saata. Vaata, ta oli käskinud seal enesele vanni ja hea õhtusöögi valmistada. Kui aga kõik ette oli valmistatud ja leskmarki tulekut jäi ootama, ilmus linnuse värava juurde käskjalg, tuues markile mingi läkituse, mis sundis teda kohe ära sõitma. Ta saatis daamile teate, et ärgu see teda ootama hakaku ja sõitis ise minema. Ta oli veidi pahane ja kuna ta ei teadnud, mida peale kate, otsustas ta minna ise vanni, mille ta margi jaoks oli lasknud valmistada siis õhtust süüa ja magama heita, nii siis läkski ta vanni. See asetses sama ukse juures, mille vastu vaene Rinaldo linnuse välisküljele toetas ja vannis istuv daam kuulis selgesti, kuidas keegi väljas hambaid lõgistas, nagu oleks seal mõni kurg. Daam kutsus ümmardaja, ütles talle, mine üles ja vaata, kes seal alla või taga on ja mis ta tahab ümmarda ja läks, nägi lumest Valendavas öös paljaste jalgadega ja särgiväel istuvat meest, kes nagu mainitud, kõvasti lõdises. Ümmardaja küsis, kes ta on. Rinaldo sai külma tõttu vaevalt sõna suust ja vastas nii lühidalt, kui sai kesta on miks ja kuidas ta siia oli sattunud. Seejärel aga anus ta haledasti, et kui vähegi võimalik teda mitte siia välja külma kätte surema. Näiteks ümmardaja süda läks härdaks ja tulnud tagasi oma emanda juurde, jutustas ta temale kõik ära. Ka emanda süda läks haledaks. Talle meenus, et tal on olemas selle ukse võti, kustkaudu marki vahetevahel vargsi sissetulija ütles. Mine tee uks tasakesi lahti, peavarju siin leidub küllalt, ka õhtusöök on valmis, sööjaid, aga poole ümmardaja ei jõudnud oma eemandata kaastundliku südame pärast küllalt kiita. Ta läks, avas ukse ja laskis võõra sisse. Kui perenaine teda nii külmast kangena nägi, ütles ta, minge mu härra siia vanni, see on veel soe. Rinaldo ei lasknud seda enesele kaks korda öelda ja täitis meeleldi käsku. Vanni soojuses toibus ta kiiresti, tundes nagu ärkaks ta surnuist ellu. Perenaine laskis tema jaoks valmis panna oma hiljuti surnud mehe riided ja kui Rinaldo nad selga pani, näisid need otse nagu tema mõõdu järgi tehtud olevat. Daami korraldusi ootama jäädes tänas ta jumalat ja püha Juljanust, kes teda oli päästnud õudses tööst, mida ta oli no ja talle kätte juhatanud peavarju, mis paistis nii kena olevat. Kui perenaine veidi oli puhanud, laskis ta ühes oma toas suure tule üles teha. Läks ise sinna ja päris ümmardajalt, kuidas võõras ennast tunneb, ümmardaja vastas ta on juba riides, on väga ilus mees, näib olevat ka väga viisakas ja hästi kasvatatud. Minesis ütles lesk ja ütle talle, et ta siia tule juurde. Sooja tuleks siia õhtusse ööks, sest arvatavasti on ta näljane. Kui Rinaldo sisse astus ja perenaist nägi, taipas ta kohe, et naine on kõrgest soost. Ta tervitas teda aupaklikult ja tänas teda kõige lahkuse eest, kuidas oskas. Teda vaadates ja kuulates tuli perenaine otsusele, et ümmardaja oli tõtt rääkinud. Ta võttis võõrad lahkesti vastu panida koduselt enese kõrvale tule juurde istuma ja palus, et ta räägiks õnnetust juhtumist, mis teda siia oli toonud. Rinaldo jutustaski talle kõik üksikasjaliselt ära. Daam jäi kõike täielikult uskuma, mis võõras rääkis, sest ta oli mõndagi juba kuulnud Rinaldo teenrist, kes linnusesse oli tulnud omakorda jutustesterinaldole, mis ta tema teenris teadis ja ütles, et hommikul võib ta tolle kergesti üles leida. Perenaise korraldusel kaeti laud ja kui nad mõlemad käsi olid pesnud, asusid nad lauda. Rinaldo oli suur, ilusa ja meeldiva näoga, peente viisakate kommetega noorevõitu mees. Daam oli mitmel korral heitnud oma pilgu Ronaldole, kes talle meeldima oli hakanud. Markid ööseks enda juurde oodates oli ta iha ärganud. Nüüd olid ta mõtted Rinaldo peatuma jäänud. Pärast õhtusööki lauast üles tõustes pidas perenaine oma ümardajaga nõu. Peaks nüüd, kus markide ta on petnud kasutama õnnelikku juhust, mida saatus ise talle on läkitanud. Ümmardaja oskas perenaise südamesse vaadata ja andis talle nõu ihadele järele anda. Daam pöörduski tagasi tule juurde, kuhu ta Rinaldo üksi oli jätnud, vaatas talle õrnalt otsa ja ütles naa, Rinaldo. Miks te nii mõttes oled? Maksab teil siis kurvastada ratsu ja riiete pärast, mis teil kaduma läinud tröösti keeennast, jaolgi rõõmus siin olete nagu omas kodus, ma võin teile veel rohkematki öelda neis riietes, mis praegu seljas on ja mis kuuluvad minu endisele surnud mehel näete te täpselt välja nagu mu mees. Tänase õhtu jooksul olen ma teid küll juba 100 korda kaelustada ja suudelda tahtnud. Ja kui maiga oletatakse, et see teile ei meeldi, oleksin ma seda juba ammugi teinud. Kuuldes neid sõnu ja näe, kuidas daam talle läikivate silmadega otsa vaatab ei olnud Rinaldo ka rumal, vaid lähenes talle avasüli ja ütles. Kui ma ainult mõtlen, millisest ohust mind päästsid ja kuidas mul ainult tänu teile elu siis on jäänud oleks minu poolt ebasünnis, kui ma ei püüaks teha kõik, mis teile iganes meeldib. Seepärast ärge k natuke oma soovi rahuldada, kaelustage ja suudelge mind, mina aga pean ennast õnnelikuks, kui saan teid kallistada ja suudelda. Lesknaine, kes üleni armastusest põles, langes silmapilkselt Rinaldo käte vahele ja kui ta iharalt mehe najale toetudes teda 1000 korda oli suudeldud ja sama palju vastu suudlusi saanud, tõusid nad, läksid teised, kus nad aega viitamata voodisse heitsid ning oma soove täielikult ja korduvalt rahuldasid, kuni valgeks läks. Kui koitma hakkas, ajas perenaine Rinaldo üles andis talle selga üsna viletsad riided, et keegi asjast midagi teada ei saaks, täitis ta kukru rahaga, palus kogu lugu salajas hoida, juhatas kätte tee, kus tuli minna, et teenrit kätte saada. Siis saatis ta külalise välja sama ukse kaudu, kust ta sisse oli tulnud. Kui väljas valge oli väravad avatud, läks Rinaldo linnusesse tehes, nagu tuleks ta kaugelt. Seal otsis ta oma teenri üles ja pani enesele selga oma kohvrist leitud riided, kui ta parajasti teenri hobuse selga tahtis hüpata, juhtus nagu jumala ime läbi, et kolm röövlit, kes õhtul teda paljaks olid riisunud, linnusesse toodi, kuna nad olid mingid hilisema kuriteo pealt kinni võetud. Nad tunnistasid oma kuriteod üles ja Rinaldo sai kätte oma hobuseriided ja raha. Kaduma oli läinud ainult paar sukapaelu, mis röövlid ära olid visanud, kuna need nendega midagi peale ei osanud hakata. Tänades jumalale ja püha Juljanust, hüppas Rinaldo oma ratsu selga ja sõitis tervelt ning puutumatult tagasi koju. Mis puutub kolme röövlisse, siis kõlkusid nad järgmisel päeval juba tuule käes. Nagu mulle, armsad daamid, on jutustatud elanud Pariisis kord põhjatu rikas kaupmees nimega channad Tičivini, kes oli hea, väga aus ja otsekohene mees ning kes suurt äri tegi kangaskaupadega. Ta pidas sõprust kellelegi rikka juudi Abraamiga, kes oli samuti kaupmees ning aus ja otsekohene mees, nagu temagi. Pääs oma sõbra laitmatut eluviisi hakkas süda valutama, et selle tubli, targa ja hea inimese hing peab hukka minema, sest ta polnud õiget usku. Seepärast hakkas ta sõbralikult praamile peale käima, et ta maha jätaks juudi usu eksimused ning pöörduks õigesse ristiusku, mis on püha ja hea ning nagu ta isegi näeb, pidevalt kasvab ja kosub, kuna tema uskaanebi oma lõpule läheneb, nagu ta samuti võib selgesti aru saada. Juut vastas eta peale juudi usu, ühtki teist usku heaks ega pühaks ei pea. Selles on ta sündinud, selles mõtleb ta ka elada ja surra, miski ei suuda teda sellest veendumusest kõrvale viia. John NATO ei lasknud ennast häirida ja pöördus mõne päeva pärast uuesti Abraami poole endise jutuga, et talle selgeks teha nii hästi-halvasti, kui seda kaupmehed oskavad. Miks ristiusk parem on kui juudi usk? Praam oli küll hea juudi seadusetundja, aga kas mõjus temasse suur sõprus Chanoto vastu või sõnad, mida püha vaim lihtsameelse inimese keelele tõi, igatahes juuda mehele hakkasid nutu väited meeldima. Kuid oma usust kangekaelselt kinni hoides ei lasknud ta end siiski pöörata. Kui praam nii visa oli, siis ei jätnud oma jonni, kuni juut viimaks püsivale pealekäimisele järele andes ütles. Sina tahad, et ma kristlaseks saaksin? Olen nõus selleks saama, kuid enne tahan ma Roomas ära käia, seal näha jumala asemiku maa peal, nagu sa teda nimetad ning tundma, mida tema ja ta kardinalidest, vendade kombeid ning eluviisi kui nad niisugused on. Et ma nende eeskujulik ja elu ja ka sinu sõnade järgi veendumusel ei jõua, need teie usk tõesti on, kui minu oma, nagu sa mulle selgeks oled püüdnud teha, siis teen ma, nagu ma sulle olen öelnud. Kui aga mitte, siis olen ma selleks, kes ma olen. Seda kuuldes muutus Chanoto üpris kurvaks, mõtles tasakesi. Tühja on jooksnud kõik mu vaev ja ometi uskusin ma, et olen teda juba pööranud ja mu püüdlused on vilja kandnud. Kui ta roomab, läheb ja seal vaimulikke kõlvatuid ning räpast elu pealt näeb, ei saa sest juudist iialgi kristlast, vaid hoopis ümberpöördult. Kui ta ennast nüüd ristida laseks, pöörduks ta pärast Roomas käimist kahtlemata tagasi juudi usku. Praamile ütles ta. Armas sõber, milleks näha vaeva ja teha suuri kulusid, mida Rooma sõit nõuab? Liiati võivad sinusugust rikkast meest maal ja merel alati hädaohud varitseda. Kas sa arvad, et siin ei leidu kedagi, kes sind ristida võiks? Kui sul vaest mõnesuguseid kahtlusi on, usu, millest ma sulle olen seletanud, kust mujalt kui mitte siit leiaksid sa suuremaid õpetlasi ja targemaid mehi, kes sulle selgeks võivad teha kõik, mis iganes soovid või nõuad. Seepärast on su reis minu arvates täiesti üleval arune, kõrgemad vaimulikud on ju seal samasugused, nagu sa neid siin oled näinud, vahest veel parematki, kuna nad seal kõige kõrgemale karjastele lähemal seisavad. Kui sa minu nõuannet tahad kuulda võtta, siis jäta see reis teiseks korraks ütleme mõne palverännak, kuni, kuhu, ehk minagi kaasa tuleksin. Seepeale vastas juut Moosundschannatu, et köik just nõnda on, nagu sa räägid. Siiski ütlen sulle lühidalt, et kui sa tahad, et ma teeksin seda, mida sa minult nii väga palunud oled, siis sõidan mar rooma. Muidu ma ennast ristida ei lase ja see on mu otsus. Nähesed juudi tahtmine on kindel, ütles John Nato. Sõida siis pealegi õnn kaasa. Ise aga mõtles, et kui Rooma elu näeb, ei saa temast iialgi kristlast. Kuna Johnoto midagi parata ei saanud, pidi ta sellega leppima. Ta istus hobuse selga ja sõitis kiiresti rooma. Pärale jõudes võtsid juudiusulised teda suure auga vastu, temaga ei lausunud sõnagi oma sõidu eesmärgist, vaid hakkas ettevaatlikult jälgima paavsti, kardinalide ja teiste prela, pättide ning õukond laste elu. Selle kõige põhjal, mis ta vilunud silmnägija ta kõrv teistelt kuulis, jõudis ta otsusele, et kõik nad suuremast, väiksema, nii teenivatel Tiigeid kõlvatumat lihahimu ei rahulda seda üksnes loomulikul teel, vaid harrastavad ka poisi pilastust. Ilma südametunnistuse piinad või häbitunne neid tagasi hoiaks. Tähtsamate asjade otsustamisel polnud seal seetõttu lõbunaiste ja poisikeste mõjuvõim sugugi väike. Peale selle nägi ta selgesti, et kõik on nad seal suured Brassijaid joomarides marid, kes peale oma himude loomuliku rahuldamisega oma kõhtu enam orjavad kui midagi muud. Lähemalt vaadates nägi ta, et kõik nad on nii kitsid ja raha need, et nad inimese, isegi kristlase verd ja altarisakramendi või vaimulikuna ametiga seotud pühi asju müüvad ja ostavad. Nad äritsesid laialt ja maaklerite arv sel alal oli suurem kui Pariisis kaleviga või mõne muu asjaga ütlemises. Vaimulike amet kohtadega hangeldamist nimetati seal eest kostmiseks, liigsöömist aga kehakinnituseks, nagu ei näeks jumal kõlvatute südamesse või ei teaks seda sõnade täpset tähendust ning teda saaks nagu inimesigi asjade nimetustega tüssata. Kõik see ja paljugi muud, millest parem on vaikida, ei meeldinud sugugi juudile, kes oli kõlbeline ja kaine inimene. Ta arvas, et piisab juba selle kõige nägemisest ja otsustas tagasi Pariisi pöörduda, mida ta ka tegi. Niipea kui ta teada sai, raam on tagasi tulnud, läks ta tema juurde, ilma et tal vähematki lootust oleks olnud, et juut kristlaseks pöördub ja nad pühitsesid pidulikult seda jällenägemist. Kui juut mõne päeva oli puhanud, küsis channuta temalt, mis ta arvab pühast isast, kardinalidest ja teistest õukondlastest. Juut vastas otsekohe. Olen neist halvas arvamises ja ärgu nad jumalalt head lootku. Ütlen sulle seda sellepärast, et kui ma õigesti tähele olen pannud, siis ei leidnud ma seal ühtki vaimulikku, kes oleks püha või jumalakartlik olnud. Mulle jäid nägemata nende head teod, eeskujulik elu ja kõik muud selletaolised asjad. Küll aga nägin ma lihahimu ahnust, Brassimist ja kõige halvemaid asju, mis iganes võib olla. Seda kõike peeti seal nii suure au sees, et Rooma näis mulle pigem kuratlike kui jumalike asjade asupaigana. Ka paistab mulle nii palju, kui mina aru saan, et teie karjane ja kõik teisedki tema eeskujul püüavad suurima agaruse vaimukuse ja oskusega ristiusku hävitada ja maailmast välja tõrjuda, kuigi nad peaksid olema selle alussammast ekstugedeks. Ma näen aga, et ei lähe täide see, mille poole nad püüavad, heideti usk järjest enam maad, võtab aina hiilgust ja au juurde saab ja seepärast olen ma veendunud, et usk on teistest püham ja õigem ning ta alussambaks ja toeks on püha vaim. Sellepärast ütlen ma sulle avameelselt, et kui ma varem subjale käimistele visalt vastu seisin ja kristlaseks ei tahtnud saada, siis nüüd ei hoia mind sellest enam miski tagasi. Läki siis kohe kirikusse. Ma seal teie püha usukommete järgi ennast ristida saaksin lasta. Chan nuttu, kes oli oodanud risti vastupidist otsust, oli ülimalt rahul. Ta läks koos raamiga Pariisi jumalaema kirikusse ja palus seal vaimulike Etnata sõprarristiksid. Seda soovi olid nad kohe valmis täitma. See on nato sai juudile ristiisaks ning ta andis talle nimeks Giovanni. Seejärel laskis ta tublidel asjatundjatel teda kõigis meie usuasjus valgustada. Aabram õppis ka kiiresti ja temast sai hea ja tubli püha elu elav inimene. Selline oli põgus pilguheit Giovanni pakadcio mängulisse maailma. Kuulsite tekste tema kuulsast Cameroni raamatust luges Raivo E. Tamm. Ja need on itaalia keelest tõlkinud Johannes Semper, saates musitseeris ansambel Hortus Musicus ning jutud ja muusika seadis ritta toimetaja maris Johannes. Soovin teile siit raadiostuudiost ilusaid unenägusid ja kõigile teegaameroni huvilistele, olgu öeldud, et see raamat on jälle jõudnud Eesti raamatupoodidesse. Kuulmiseni.