Tänases saates kõneleb New Yorgis elav eesti pianist ja klaverivabriku Estonia omanik Indrek Laul oma edu valemist Ameerikas. Saates kõlav muusika on Indrek laulu plaadilt, mille ta salvestas mõned aastad tagasi koos ERSO-ga. Juttu juhib Neeme raud. Indrek, millal sa esmakordselt mõtlesid sellele, et sinust võiks saada ärimees, mitte pianist? Need mõtted hakkasid tulema 1990, kui ma olin Ameerikas üks, kuus kuud olnud ja siis ma vaatasin, et midagi peab kõrval tegema midagi ma pean tegema, mis on erilist ja kombineerima selle võimalikult kokku klaar mänguga pianist üksinda Eestist see ja väljavaated on peaaegu siuksed loterii võitlused, et siin maal on siiski nii palju oma rahvustoetusi ja oma rahvusgrupp, igasuguseid fonde, kes toetavad, lasid omased, omased eestlastel on sellist toetust üsna vähe ja vähe puhta ja need, mis on, need ei ulatu nii kaugele, kui seda muusikamaailmas läbilöömiseks vaja. Ja seetõttu hakkasin juba jah, pea kuus kuud siin olnud, hakkasin otsima, millised oleksid võimalused, kuidas leida oma tee. Ja seda oma teed sai siis klaverite ja. Klaverivabrikuga seostatud ometi olid sa õppima siin ühes kõige kuulsamas muusikaakadeemiast Juliaadi muusikakoolis, New Yorgis, kas see juba omaette, et sa, et sa sinna Suljardi pääsesid, ei avanud palju uksi? Seda võib küll öelda, et Julerdil on nimi ja, ja hiljem ta võib seda aidata, et sa leiad paremad töökohad siin-seal. Aga ma ei jäänud nagu sellele lootma, et hakkasin rohkem siiski looma nagu Frank Sinatra ütleb, maju ei, sa otsid omadega, et mis on sinu väljunud ja kuidas sa saaksid asja nii teha, et mitte saia ootama, mis töökoht omane või on saadavaid seal lood, seal ma olin alguses nagu pianistiks, kes siis tegi kontserte ja propageeris reklaamis klavereid ja olinga vabrikule käepikenduseks siin esimesed aastad mis oli siis 90 91 ja sealt edasi olin siiski rohkem kui pianist. Vabrikuga seotud klaverit hakkas siia tooma välisestele palvestestan Dalai selleks firma Estonia peakompanii. Ja algusaastatel oligi nii, et, et ma olin ikkagi muusikuna ja, ja pianistina selle vabriku Niukest arengute käekäiku siin juhtimas. Ja palves ei näe, siis temalegi rohkem ärilist poolt. Siis hakkasid asjad muutuma. Asjad hakkasid jah muutuma, sest vabrik läks Eestis läbi vastamise. Seal olid suuremad muudatused, juhtkond enamuselt ostis välja selle vabriku ja siis oli siitpoolt mul ka selge, mida rohkema pilli mängisin ja rohkem ma sinna niimoodi sügavuti läksin. Et ega teistmoodi ei saa niukseid muudatusi teha, kui sa ise ei ole ikkagi täiesti käed jalada asja küljes sees. Ja, ja seetõttu pilli oli vaja muuta Belleri, muusikaliselt kvaliteediliselt viia hoopis teisele tasemele. Ja muudatusi ei saa teistmoodi läbi viia, kui sa ei ole seal ise omanike ringis, nii et et üks tingis teist ja, ja nii see asi arenes edasi sealt 90. keskelt. Ja ikkagi on huvitav, kuidas sina, kes sa õppisid klaverimängu õppimas klaverimängu, sa tegid seal oma doktorikraadi süliaadis korraga said Estonia klaverivabriku juhatusse omanike ringi. Jah, eks ta arenes niimoodi läbi aastate ja tasapisi ma ostsin rohkem ja rohkem Akserid, aga see, et siiski kuhjaga pianistina kontserti annad, siis sa peal mingisugune äriline vaid seal peab olema. Kui sa oled kunstnikele, et maale, sa pead need maalid maha müüma, samamoodi sa pead oma kontserti reklaami, toomemäe ja siiski pileteid müüma, nii et muusikasse külg on ja see küll peab jääma, aga ma hakkasin iseennast täiendama, püüdsin niimoodi omal käel õppida äri nii palju kui võimalik läbi raamatute ja ja, ja seda tegin mitu aastat järjest. Nii et otsest ärialast ettevalmistust sul mingisugust ei ole. Ei ole, et on võimalik õppida, uurida oma paistule, rajada teooriaid ja nende ellu viia. Jah, ma lugesin nii palju raamatuid, kui ma sain ja, ja mis oli nagu seotud selle meie valdkonnaga, samamoodi. Olin palju kontaktis muusikaäri inimestega siin maal et nende käest õppida ja, ja teada saada, kuidas, kuidas toimub klaverimaailm selles üldises Ameerika muusikaäris miks teatud klaarid müüvad, miks teised ei nii, miks on ühel nii ja teisel naa, miks me läheme, mille pärast mõni? Ma arvan, hästi tuntud, aga võib-olla pill ei olegi niivõrd hea kui teine, mis on parem. Klaver aga on vähetuntud. Et miks tal ei lähe niivõrd hästi, hakkad kõiki neid küsimusi sealt edasi ajama, miks, miks, miks, et jõuda nagu vastusteni ja ja mitte otsida seda nii otseselt ärikoolist või mingisugusest koolitustest või programmidest vaid võtad ise ette ja, ja ise hakkad ennast täiendama ja sealt saama. Nii, ma üritasin seda teha. Esialgu võib olla päris hirmutav tunne, kui siin klaveripoodi minna ja vaadata suuri nimesid nagu ja maha Steinway teised suured tegijad ja mõelda, et, et Eestis on olemas üks väikene tehas, mis sooviks ka siia turule tulla. Ja või lähed kasvõi näiteks vaatad kui pikk on jäätiselett või, või, või mahlalett võib-olla poes on 25 meetrit ja mõtled, et miks peaks siis tulema keegi ja valima just sinu tootega ja kõlarid on siin rohkem kui küllaga klavereid teha ja tehakse rohkem, kui poed on nõus müüma või valmis müüma või on huvitatud asjast. Ja tekitada siis situatsioon, et sinu klaver võetakse poodi sisse. See on mitme aasta töö tulemus, sest kui väga sageli, kui keegi tuleb sisse, siis keegi läheb uksest välja. See ei ole niimoodi, et meil on siin tühi ruum ja, ja me ootasime väga hea, nüüd lõpuks saabusite. Ei, see on ikkagi karm ja, ja üsna julm maailm ja see on niimoodi, et kui mõnel läheb hästi, siis võib-olla selle võrra kellelegi teisele ei lähe nii hästi. Mis oleks lühidalt siinse klaverituruedu pant, mis, mis on nagu oluline siin turul edukaks olemiseks? Kõigepealt tuleb leida oma nišš ja mehhanism on et me läksime tagasi ja fokusseerisime, mis on kõige tähtsam klaveri kõla väga palju klaverimuusikas ja, ja klaveritööstuses mindud selliseks äriliseks tootmist peale tootmisnumbrite peale aktsiaturgudesse. See ja on välja lähinud nagu muusikute käest muusikuna ringkonnast, kes ise mängivad, Pille iseennast ei saa ju kuidagi numbritega nüüd sinna rööpast välja viia. Sai siiski mängida klaverit ja kuulad seda ja kasse pilli kõla ja tema mänguomadused on seal ja siis alles teisena teisejärguline võtad, et sellised nagu nagu firma juhtimised ja numbrid ja kasumid ja jääda investeerimiset, see on nagu nagu teise reguline. Ja see ongi selle klaveri edu aluseks meil olnud, nagu mõni ütleb, et seda klaverifirmat juhitakse klaveritoolilt, mitte kabinetitoolilt. Sa ise sõidad pidevalt mööda Ühendriike ringi, mängid Estonia klavereid, et inimesed saaksid aimu sellest kõlast, mis neil klaveritel on. Samas on sul endal ka käimas päris korralik salvestuse plaadistus, karjäär. Nii see on ja et et muusikaga sidumine ja selles fokusseerimine kõlaomadustele niukse kõige suurema rõhu panemine. See on olnud nagu kõige tähtsamaks mineraale. Ja seda nüüd siduda sellega, et sa lähed ja mängid ise klaverit. Ausalt öeldes praegu ei ole teist klaverivabriku omanik on ainus, kes läheks, annaks soolokontserdi. Klaver on neid, kes oskan natukene mängida. Et soolokontsert anda või veel enam siit edasi minna, teha plaate, need plaadid, mis on tehtud Kansanud Works firmaga. Praegu me oleme läbiviimist 35000 ja see projekt läheb edasi. Sel aastal peaks tulema uus väljaanne endast klaverikontsertidest ja soolomuusikat France lesti ja peaks tulema kaks tundi. Need neli siili peaks välja tulema uuesti. Mis sa arvad, kas on juhus, et sulle avanes võimalus oma karjääri just selles suunas lükata, et olla ühelt poolt edasi pianist, samas ka suurärimees või on see ikkagi pikaajalise töö mõttetöö tulemus, et sa ise tegelikult rajasid selle tee endale mingisuguseid juhuseid ja, ja suuri võimalusi tegelikult ei olnud. Võib-olla kõik kokku, ise siiski sai otsitud oma teed ja toodud oma teed. Samas seal on mingisugune hea juhus, peab olema õnn, peab olema. Hea ajastus ja see langes kokku sellele ajale. Aga sa ütlesid aga õige sõna mõttetöö. Siin on mul nii palju läinud mõttetööd ja nii palju näinud vaimuenergiat. Et vahel on selline tunne, et ma olen nagu selle asja arhitekt, kes paneb kokku. Ja kes kus, miks, miks on pill selline, miks on see müük siin, miks on kõla selline, mille, mille pärast on need inimesed siin-seal? See mõttetöö on olnud, on olnud palju suurem, võib-olla kui ette kujutatakse. Ja kui praegu nagu on näha, et, et aastal seitse, kaheksa tagasi sai tehtud õigeid otsuseid siis need ei tulnud juhusena haid, need tulid tõesti läbimõeldult ja sellise suurema analüüsiga, kui, kui võib-olla isegi peaks. Kui praegu Ameerika turgu vaadata, siis tundub, et Estonia on ehk üldse võib-olla kõige edukam Eesti firma, kes siin USA-s ennast märgatavaks on teinud, aga läheme nüüd võib-olla tagasi veel alguses kui sa tegid selle otsused, Estonia klaver peab USA turule tulema. Kuidas see kõik hakkas? Ma sain kokku klaverivabriku juhtkonnaga siin Manhattanil ja sealt hakkasid need mõtted edasi arenema ja ma võtsin ühendust ka siin märkisin palvestestaniga ja ütlesin, et Paul, kuidas oleks ja ka tema oli sellest huvitatud ja niisugust klaver on kultuur. Klaver on kunst. Seal on eestlastel üle 200 aasta ajalugu ja see ei ole niisama mingisuguse lihtsa asja kokku paneme klaver on erakordselt kompleksne ja, ja need tuhanded ja tuhanded ja tuhanded komponendist, mis pilli sisse lähevad, ta on ikka täiesti selline kunstiteos. Ja, ja kui vaadata tagasi, kust see nagu peale hakkas, oli see, et eestlased on olnud juba Eesti iseseisvuse ajal esimese Eesti ajal tuntud jazzklaveritegijatena, kui soomlased olid tuntumad rohkem klaverit müüjatena, näiteks siis Eestis oli üle 20 iseseisva klaverivabriku ja kas need kõik olid muidugi vabrikut osa võiks nimetada lihtsalt kui sellised väiksed töökojad, aga selline klaveritegemise tahe ja entusiasm. Eestlased on olnud ikka ikka läbi generatsioonide ja mõtlesin, et see oleks unikaalne ja see oleks eriline, see oleks Eesti sellist kultuuri ja, ja kui, kui laulupidude ja kui kooride, maa ja muusika oma selline sümbol Ameerikas, et see oleks ju ideena, mõtlesin, et see oleks super, mida saab väikeri teha, olla vaimult suu ja klaver on ju nii kunst kui, kui vaim kui kultuur. Ja kui me oleme siia toonud üle 2000 Estonia villi ja kui need lähevad kodudesse ja kirikutesse saalidesse, koolidesse, erainimestele, siis võib-olla see on Eesti poolt selline eks ilusamaid esindusi ja kui tulla tagasi, et kust see idee oli, see oli osa sellest ideest, et toome seda kultuuri. Nii et mitte ainult äri sugugi raha tegemine Seda raha tegemist on ehedat klaver ei ole väga hea tegemiseks, vaid klaveriäri on rohkem selliseks eneseteostuseks ja, ja eneseväljenduseks. Et ma olen püüdnud kogu aeg kokku panna sellist meeskonda, selge on see, et ma üksinda veene, kelle meil on olnud ajad, kus oleme otsinud ja otsinud ja meil hakkab nüüd kokku saamata selline tõesti hea meeskond, kes tahab teha väga head vill nii kõlaliselt kui mängu omadustest kui ka välisviimistlustöödest ja see tase, mis me oleme praegu nagu saavutan, sa mainisid. Õieti võib ütelda, et eelmine aasta me olime üks, üks kuumemaid Euroopa villa Ameerikast ja see on hästi põnev näha, kuidas inimesed on oma südamed avanenud meie pillidele ja tahavad kuulda, tahavad näha, mis siis toimub. Miks sellel klaveril läheb niivõrd hästi? Sa oled öelnud, et pianistina oled sa erakordselt õnnelik, sest sa saad ise oma klaverit teha. Enamus pianist peab mängima nende pillidega, mis neile ette antakse. See oli mul täiesti avastus 90 keskel, kui ma kirjutasin vabrikusse, et kas oleks võimalik seal paar sellist elementi muuta, no siis saab küll, see oli mulle nagu Laksaki, järsku sa saad aru, et sa saad muuta asju, see on umbes nii, nagu võib-olla tennisemängija kirjutab sellele kompaniile, et kuulge, teeme selle teise kujuga ja tule siis ma järsku taipasin, et aga eks seal rohkem teha, ehk saab rohkem teha, kui nii, et me muutsime pilli peal. Nii palju, et, et võib-olla ainult kaks elementi on praegu, mida ei ole vanast nõukogude ajast muudetud. Ja need on klaveri on ikkagi 88 keelt ja ja, ja võib-olla need keeled, kus me ostame, need rosla on, on, on sama traat. Ülejäänud on on nii tohutult muutunud, et see pill on tänaseks hoopis teine, kui ta oli. Ja, ja kui sa oled selle asja sees seal erakordselt põnev see protsess iseenesest näha, kuidas see muutub, on täiesti nii, nagu võib-olla uue kunstiteose loomine. Üks asi, mida te ei ole muutnud, on toodetavate klaverite arv, sest ühelt poolt võiks ju arvata, et võiksite tootmist oluliselt suurendada, kuna nõudlus on siin Ameerikas päris suur, nagu sa oled öelnud. Tihtipeale olen klaverit kuudeks juba ette välja müüdud, aga siiski olete jäänud suhteliselt väikeste numbrite juurde. Sellepärast ma rõhutama seda, et head pilli ei saa teha. Suurtes numbrites ei ole võimalik, hea pilli juurde käib ka see, et, et näiteks vaadatakse lõppkontrollis kõik üle ja ja näiteks mul on see hea kombinatsioon, mul vanemad on ka muusikud, nemad vaatavad üle, kõik pillid said, garanteeri mulle selle, et nii häälestuse intoneerimises kõik haamrite intoneerimise ühtluses, kõlapildi, üleminekud, passikeelde tonaalsus, see kõik on muusika poolt üle kontrollitud, et see vastab meie standardile ja kuidas on seda võimalik teha, kui sa teed sadu ja sadu ja sadu pille rohkem kuskilt ta muutub siis lihtsalt külmutuskapi tegemiseks. Aga seal ongi see vahe, et et mul tundub üha enam, et maailma hakkab minema selliseks võib-olla rohkem ja rohkem kahte äärmusesse. Ühel pool on need muusikute pillid, mida tehakse väikestes arvudes ja, ja käsitsi ja tõesti haaval ja teine on suur masstootmise ja Eesti kui selline. Ma olen kogu aeg mõelnud, meie saame minna ainult sinna esimees. Ja see on, et, et see on unikaalne, see on haruldane. Seda ei ole väga nii igal pool saadaval. Seda peab ootama. Ja kui ta siis tuleb, siis ta on väga-väga hästi tehtud ja sellepärast me ei tõsta tootmist, vaid vaid hoiame kinni nendest numbritest ja tõstame ainult kvaliteeti edasi. Millised need numbrid siis praegu on, tohib avaldada? Me tegime eelmine aasta 396 klaverit on tootjaid, kes teevad mitu korda rohkem. Ja muidugi on Euroopas tootjaid, kes teevad ka vähem, aga ja meie eripära on see, et me teeme ainult tiibklaveri. Me ei tee pianiino, Sid ja see on Euroopas täiesti eriline, sest praegustel andmetel on Euroopas ainult kaks tegijat, see on fakt, see oli Itaalias ja meie, kes on kogu energia suunanud klaverite tegeleda ja võib-olla on siin mingi seosega härrabolo. Aulofadciooli on ka pianist ja tema mängib oma klaveritel meiega mängima klaveritel ja meie leiame tiibklaver on see, mis on siiski pianisti pill ja teha väga head pianiino, see võib-olla nõuab sama palju tööd, kui on tippklaveritegemine ja sellepärast me oleme otsustanud suunata kogu oma energia tähelepanu ainult diplaride tegemas. Ja suur osa neist vähem kui neljasajas- pilistmis Eestis toodeti ka sel aastal loodetakse, et jõuab siis siia ühendriikidesse tsirka üheksa. Protsenti pillidest tuleb USAsse ja ja seal on mitu põhjust ja üks põhjustest on see, et, et USA-s on head tingimused sellist müüki korraldada. Transpordid osariikidevaheliselt kõik finantskuni panganduskoni, reklaamkoni, poodide asetus, teatud ostujõulisus ja, ja ameeriklastel on majad, mis on suured, mis võimaldab tiibklaverit ka koju osta ja seetõttu ameerika ostab palju rohkem tiibklavereid, kui seda teeb Euroopa ja kui meie oleme tiibklaveri tegi siis USA on olnud meile põhiliseks turul. Kas Eestis ka Estonia klavereid ostetakse? Ja ostetakse küll ja üha enam. Ja põhjuseks on siin see, et on avastatud, et et klaarid samamoodi, kui autosid saab liisida. Arvatakse, et klaar peab kohe välja ostma ei pea. Nii et tegemist ei ole sugugi tootega, mida Eestis vaid tehakse ja kuskil mujal maailmas nauditakse. Ei, sellest on mul väga hea meel, et just Eestisse jääb ka, et eestlased ise näevad, et see on meie oma toodes, meie oma klaver, see on midagi, mis meid esindab ja mis ei ole nii-öelda kättesaamatu ja läheb kõik välja. Ei ole, on väga paljud muusikud on Eestis ostnud ville. Estonia luksuslikust siin Ühendriikides suurendab ehk ka see, et firma omanik helistab paljudele klaveriostjatele isiklikult koju, et nendega vestelda ja neid ostu eest tänada. Nagu sinna äriajakirjandus on kirjutanud, on see täiesti erakordne. Turustamismudel. Jah, seda turustamismudelit. Me oleme püüdnud teha väga isiklikuks, et ei ole niimoodi, ent pill müüakse ära ja, ja kõik vait, kui pill müüakse ära, siis hakkab veel teine selline muusika peale ja see on siis see, et meil on olemas ja, ja üha enam hakkab moodustuma Estonia klaveri omanike klubisid ja need, et kui sa oled klaveri ära ostnud, siis peale seda sa võid saama selle klubi liikmeks ja siis sa tuled sinna seal toimuval kontsert ja, ja mängivad need, kes on siis Estonia klaveri endale ostnud. Ja siis jagatakse sellist muusika rõõmja. Ma käin sellistel üritustel pidevalt ise ka soolokontserte andmas. Sa helistad tõepoolest inimestele ka pärast ostmist koju, nii palju kui saan, ma püüan endale helistada ja, ja tänada ja, ja, ja siis sellest ollakse kuidagi niimoodi omaette. Kas nüüd vaimustatud, aga inimestele see meeldib. Sest see ei ole lihtsalt nii, et ostad klaver ära, aitäh. Me saime teie raha kätte. Nägemist. Ei, nüüd, kus te olete, austan, täname teid ja kutsume teid tagasi kontserditel ja üritustele ja ja tulge külastama meie vabrikut ja tulge Tallinnasse ja vaadake meie ilusat Eestit ja vanalinna ja et et need, kes on nagu klaveri ostnud, need ei ole lihtsalt ostma endale mingisuguse eseme või nad on ostnud endale siiski selle nii-öelda kultuurisaadik ja see läheb sealt edasi. Ja mis siis juhtub, juhtub see, et needsamad ostjad, Nad räägivad oma naabritele, on praegu oma tuttavatele räägib, näed, selle firma omanik või president Ellisus mulle. Kas, kas sina otsi klaari, kas sulle ka helistati? Ja kui siis sealt läheb selline hea sõnum edasi siis ärme unusta seda, et ma olen täiesti veendunud, et kõige paremaid selliseid selles särine või suvine allikaid on ikkagi see kõigem vanem ja kõige testi pidama meetod. Ja see on üks inimene, räägib teisele. Ja kui sa oled inimestega väga isiklik ja poodidega väga isiklik ja müüjatega isiklik ja ja sa ei ole kuskil kabinetis või kuidagi asjast eemal siis see jõuab lõppkliendini ja nemad on need, kes siis räägivad hästi ja kui nemad räägivad hästi, siis tuleb uusi ostjaid ja uusi fänne, kes tahavad kuulda pilli ja vaadata, mis siis selle pilliga nüüd, nii on. Milline on kõige suurem viga sinu arvates, mida välisfirmad võivad teha siia turule tulles? Kiiresti saada väga head tulemust kohe täna kiirusega on püüdnud paljud sellised firmad kas tšehhist või, või mujalt tulla ja mulle tundub, et püütakse saada hästi kiiresti, kohe teatud tasemele. Aga teinekord sellised protsessid võtavad, võtavad aastakümneid, võtad generatsioon. Kui meil on niimoodi läinud, siis mul näiteks viimasel messil Los Angelesis öeldi, et Indrek selliseid asju ei ehitata, seitsme, kaheksa aastat. Te olete läinud erakordselt kiiresti, ma ise ütlen, et minu jaoks läheb kõik liiga aeglaselt. Mul on endal selle kiirusega, et, et ei saa nii kiiresti, ma pean seda iseendale ütlema, aga siin öeldakse, et teatud firmad on ehitatud 150 aastaga 200 aastaga. Niivõrd palju on läinud aega ja ja, ja seda sellist noh, nihukest brändi, usaldust ja nime, usaldust ja, ja kõige selle võrgu loomist, selleks on vaja kannatust ja aega ja, ja ma arvan, et, et seda meelde tuletades peaks minema pärizoke, milline on olnud Estonia võib-olla kõige suurem moment või hetk siin, Ameerika turul, siin Ühendriikides seda kõige suuremat momenti või hetk ja ma ei teagi. Tean seda, et me pidevalt püüame edasi minna, vaatamata sellele, et me kuhugi oleme jõudnud, kui seal on kogu aeg selline tunne endale, et kui me nüüd oleme kuhugi jõudnud ja nüüd jääb nagu loorberitele istuma siis kui see asi hakata võib-olla isegi langevad, sest konkurents on kõvafirmasid, läheb pankrotti, kõrval. Klaveritegijaid tuleb juurde ainult võib-olla Hiinas Euroopas klaveritööstuse laiendamist ja see on üsna haruldane nähtus. Üha rohkem püüdakse võistelda kõikide nende odavate toodetega, siis tulevad ja Euroopa enda tegijad, need on finantsiliselt siiski üsna surutud seisus. Kui sa kõhkled, kas teda rääkida siis võib-olla kõige madalamast hetkest? Kõige madalamaid hetki, mis on olnud, on olnud võib-olla see, mida, mida ei ole nähtudki oli, oli minu jaoks see, kui hakkas dollar, järsult langev. Dollar langes 2003 peale Iraagi sõda, peaaegu igav päev kaks kuud järjest. Siis tundus küll nii, et ei tea, kuhu Zenit kuuse nüüd langeb. Selline tunne oli, et tsunami tuleb peale. Kuidas sa lähed turule ja tõstad nii järsult, hinda, seda võetakse võib olla ebaprofessionaalsusena täiesti. Ja see võib välja panna niisuguse tagasilöögi, millest me ei tulegi välja. Nii et, et need otsused tollel korral, kui hakkas niimoodi minema võtsime järsult toote kvaliteedi tõstmise ette. Et kui me peame hinda tõstma, siis me saame seda teha, toote kvaliteeti ja selle tase uut kest lävele nagu näidates ja et samal ajal, kui siis põhi alt tera läheb, nagu püüad hüpata hoopis teisele kvaliteeditasemele ja sellest me tulime läbi ja nüüd tagantjärgi mõeldes kui, kui küsida, et kus oli kõige madalam oma, ent ma arvan, et see oli 2003, suver. Tähelepanelik Eesti kuulaja kindlasti märkavad, sa kasutad oma lausetes juba sageli inglisekeelseid sõnu 20 aasta pärast, kui me kujutaksime ette, et Estonia on siis juba tõeliselt läbi löönud Bransija Ameerikas 20 aasta pärast räägid sa võib-olla ainult inglise keelt, võib-olla enam mitte eesti keelt. Aga mis sa arvad, kus Estonia ja sina näiteks võiksid olla? 10 aasta pärast seda on raske ette ütelda, aga aga kui mul siin lipsas üks kaks inglisekeelset sõna juurde, siis vastupidi, ma püüan just seda eesti keelt ta. Mul on ju abikaasa, on eestlane Triin ja mul on poeg sündinud neli ja pool kuud. Räägime temaga siin eesti keelt, nii et eesti keel on mul täiesti kodukeel. Ja eesti keelt me püüame väga hoida ja, ja, ja edasi viia, aga kuna mul tundide viisi töökeeleks siin maal on, on ja inglise keel, siis, siis sellegipoolest, et see nii on, on siiski. Ma püüan kasvõi oma peres ajad edasi eesti jonni. Väliseestlaslik suhtumine aga siiski 20 aastat tänasest päevast, kus on Indrek lauljal, Estonia klaver? Loodan seda, et kui see, mis me teeme jama, fookuse suuname ikka väga konkreetselt sinna pilli pillikvaliteeti siis ma usun, et, et 20 laste pärast on asi edasi läinud, kus me tahame olla. Me tahame olla, et, et, et need inimesed, kes seda mõtet jagavad, kas muusikud või, või muusikaentusiastid, kas suured kontserdid, kraanid või väiksemad kontsertsaali. Et need, kes ostavad pilli ja väga hea muusikainstrumenti, et needeeaa, neer, koostajad, see oleks tõesti tehtud selline suur rõõm. Mitte lihtsalt, et ostetakse sul nime tuntust või ostetakse seda, et, et keegi on kuulnud. Mitte sellepärast, et see klaver on, on seal kuidagi niimoodi või naamoodi näeb välja vaid, et, et just see kõlaline omadus on sellel pill, see, mida me hindame aastakümneid ja miks me kasvõi 20 aasta pärast. Tänasest ostame siiski jälle meie meie villi. Kui me hakkasime juttu rääkima sellest, et millal sul tekkis idee hakata ärimeheks, siis võib-olla lõpetame hoopis vastupidi sel teemal, kui palju selle äri kõrvalt jääb sul aega üldse klaverit mängida, praktiseerida, sa pead istuma oma pianistikarjääri ka mingil määral ju edendada. Maja ja selle nimel tuleb kadeda. Ma usun, et see ongi selle juures võti, et ma pean klaverit mängima ja mida rohkema klaverit mängin, mida rohkem ma lähen ja annan kontserte Estonia klaveritel. Seda paremini on meil see asi edasi läinud, seal ikka seal laulev rool, aktsioone ja et kui teised firmad tulevad ja, ja suruvad kätt ja ja räägivad sellest teisest kolmandast ja näitavad jooniseid, siis meie istume maha ja mängime Schopeni etüüdi, mitte lihtsalt mängin klaverit, vaid vaid lähed, mängid maha. Vanasti tegin, läksin, ma mängisin listi homol, sonaadi, maa. See on üks üks klaveriliteratuuri raskemaid lugusid ja, ja, ja, ja, ja kõige üks üks listi sisukamad põnevaid lugusid. Et see, kas ma olen ärimees, ma niimoodi üldse ei mõtlegi, vaid ma lähen sinna kui muusik. Ma teen asju kui muusik ja, ja ma püüan läheneda asjadele küll, et seal äriline pool, mis on võib-olla võib-olla isegi paratamatu või vältimatu vool, aga nii kui me hakkame rõhutama kuidagi, et meie, meie fookus on siin ärilisel poolel, ajusid, me ei lähe väga hästi. See muusika ja veel kord muusika ja see meie kombinatsioon kokku, et meil on klaverivabrikus, on, on taga perekond, kes kõik muusikud, see on asja võti. New Yorgis elav eesti pianist ja klaverivabriku Estonia omanik Indrek Laul rääkis oma edu valemist Ameerikas. Jutu vahele kuulsite katkeid indrek laulu plaadilt, mille ta salvestas mõne aasta ees koos Kerzoga. Saate autor oli Neeme raud.