Tere hommikust, mina olen maris Johannes. Tänases teatrimängude puudunis ajame juttu Lembit Petersoni ja Taivo Niitvägi. Ka seda saadet tegema ajendas mind soov lähemalt teada saada, mida kujutab endast teatriõpe humanitaarinstituudis. Ja kas see õppevorm on alternatiiv meie teatriharidusele, mida pakub näiteks lavakunstikateeder. Kuid saate ettevalmistuse käigus ilmnes, et humanitaarinstituudi teatriõpe on väga tihedalt seotud nii fondiga hereeditas kui ka vanalinna hariduskolleegiumi tegevusega. Siit ka soov, et Taivo Niitvägimees, kes seotud kõigi nende haridus- ja kultuuriasutuste tööga annaks meile lühiülevaate, et mis, millest on välja kasvanud ja kuidas nende tegevus alguse sai. Nii nagu öeldud, projekti esimene simine, väike viljakene oli vanalinna muusikamaja järgi lülitus kohe sellesse liikumisse vanalinna kool siis koolile lisandus õige pea juurde kohe muusikakool ja kunstikool. Ja mis üheskoos siis hakkasid kandma nime vanalinna hariduskolleegium. Ja pooleldi oma initsiatiivi pinnalt. Arenes ka välja ja moodustus Eesti humanitaarinstituut. Ja kandes samu samu ideid ja samu eesmärke. Kõige tipuks siis nüüd on veel kaks aastat tagasi loodud. Fonsereditas tähendab pärand mis intensiivselt siis haridustegevust püüab seostada loomingulise tegevusega, mis on üks selle projekti haridus-kultuuripärandis üks põhieesmärke. Teatriõppe eelkõige soov jõuda õpitugaga publiku ette on sünnitanud tõhusa koos vanalinna hariduskolleegiumi, humanitaarinstituudi ja Hereditase fondi vahel. Aga kuidas jõuti äratundmisele, et selline teatriõppe nii-öelda oma tee otsimine on vajalik? Lembit Peterson, palun. Kellel on kõigel ka oma väikene eellugu selle lõppel, eellugu ise on siis järgmine, nii nagu Taivo Niitvägi eelnevalt ka mainis vanalinna muusikamaja juures kõrvutada teiste kaunite kunstidega, alustas tööd omal ajal ka väikene draamaring keskkooli õpilastele. Kogu esialgu tulid õpilased esimesest kuni 11. klassini. Lõpuks kujunes välja sealt üks selline tihedamalt koos käiv grupp 14 15 aastasi noori. Ja sealgi teatriringist tekkis idee eraldi stuudiumi moodustamiseks. See oli vanalinna hariduskolleegiumi juures esialgu kandis nime siis vaikne, teata mille eesmärgiks oli klassikalise osa väärtdramaturgia tundmaõppimine. Programm oli suur, tahtsime liita ka teiste kaunite kunstide Maal skulptuur, muusikaaluseid. Et oleks võimalik õppida samuti keel, üldkiriku- ja kultuuriajalugu, erinevate kunstide ajalugu. Ja see sai võimalikumaks. Muidugi mitte kaugeltki võite täiuslikumal viisil, nii nagu sinna, kus me oleme, midagi täiuslikku ei ole. Sai see võimalikuks tänu Rein Raua kutsele moodustada teatrini õppetool humanitaarinstituudi juures. Me oleme siis ka alguses niimoodi ettevalmistavalt ja ja kombates ja katsetamise, mida Juhan Viidinguga alustasime. Ja nüüd on teatrilõppe kestnud intensiivselt kaks aastat. Humanitaarid tuli juures koostöös vanalinna hariduskolleegiumi, ka õpilased on saanud kahe aasta jooksul intensiivselt õppida näitlejatööd, näitlejatöö elemente tundma õppida tselluloosi praktiline töö, näidendite rullidega. Oleme teinud harjutusi, tööde, rollide, näidendite, kõikvõimalikke kompositsioonid, analüüse, elavalist teostus, sealhulgas siis plaanis. On olnud ei ole palga edasi võimaluse korral erinevate koolkondade õppejõudude meistriklassid. See kõik kõlab väga uhkelt ja suurejooneliselt, aga aga mingisugune ideaal või Peab olema, mille poole pürgida, mida täita, kuidas teostub kõik see on minu meelest 50 protsendi või 56 protsendi ulatuses teostunud. Siis on olnud lavakõne õppe võimalik läbi viia õppejõududeks olnud siis Tõnis Rätsep, Juhan Viiding, siis on olnud lavalise liikumise tunnid. Kujutanud endast tantsulise liikumise aluseid, stiile, stiilide tundmaõppimist, ajastute kaupa seal on olnud vastutavaks õppejõuks hulga ma ei oska ja kes nüüd hakkas õpetama ka vene teada, olgu siis on ka eneseväljendusliikumises pantomiimi, tähestiku miinimumi omandamine. Seda distsipliin on siis Aleksander Eelmaa läbi viinud ja kunstiõpetuse koha pealt. Seda on Mae Kivilo ja kostüümiajalugu lamp õpetanud. Olge olnud muusikaajalootunnid, mida Tõnu Sepp ja Taivo Niitvägi läbi viinud plaanis solfedžo pillimängualgeid õpetada edaspidigi. Hando laialdasemat muusika. Teadmised ei jääks ainult teoreetiliseks, vaid et see oleks lahendatav alati praktilise osaga, olgu see praktiline osa, jaa, teoreetilised teadmised, nad väiksemad võib-olla kui, kui nendel inimestel, kes seda asja spetsiaalselt õpivad, aga ma loodan, et kõikide kaunite kunstide õpetamine, samuti nagu humanitaarainete keelte õpetamine toidab näitlejat õpetajatele loomingulist iseseisvust. Samuti oli keskne mõte selles, et õpilane humanitaar asjade juures õppides saksa omandite kõrval lainena tugevamalt tugevatel alustel mõne keele või mõne muu humanitaardistsipliini et ta silmaring oleks lihtsalt laiem ja vajaduse korral juhul, kui tal ei peaks sellest oma näitlejatöö, et tal oleks võimalik oma igapäevast leiba teenida ka muul alal. Siiamaani on selle kooli finantseerimine ja ülevalpidamine suures osas olnud õpilaste endi kanda. Nad on ise oma õppe eest maksnud, see ei ole rikaste vanemate laste kool, õpilased endale teeninud selle raha, mida nad õppemaksust maksavad. See ei ole olnud ilmselt kerge, aga ilmselt nad sellest õppetoolist ja humanitaarses mõttes siiski midagi saavad, sellepärast et äramineku soovi pole siiamaani küll mitte keegi üles näidanud seda teed käia, siis nad peaksid sündima, etendused, esimene, sest meil on välja tulnud, mida me maikuus mängime. Veel reedeti on Tšehhovi varase loomingu põhjal selline kompositsioon kõiki plaanil kui praegu seal, kui ta haavadasin. Võib-olla tuleb ette muudatusi, kuid keskseks teljeks selles õppes lendab teda vanalinna hariduskolleegiumi. Ideelise sisulise programmiga kui ka Theatrumi tegevusega Aleks varasema teatriloo tundmaõppimine nii teoreetiliselt kui praktiliselt. Selleks me püüdsime töösse küllaltki riskantse projekti, see on siis 12. sajandi Normandia pool liturgilise draama. Aadama mängu, mis oma sünni ajal sündis, langeb enam-vähem kokku selle ajaga, millal meil ajati dominiiklaste klooster. Nii et esimese etenduseni sinna püüda tabada keskkonna mõtlemist, keskkonna mentaalsust läbi selletaolist laadidamaturgia ja ühtlasi leida kaasaegse Euroopa teatriallikaid toetada neid läbi oma praktilise tegevuse, kuivõrd kaugel või mõistetav on meile see sedapidi püüame ka edaspidi liikuda läbi kogu Euroopa. Mõtestamise ja mille interpreteerimise läbi loodame kontakti leida erinevate asjade mõtteviiside ja vaimsusega. Ja seda siis püüda ka tänases Eestis. Tänases olukorras. Tänapäevased interpreteerida. Ja nüüd tähelepanu, need, keda võiks huvitada osalemine humanitaarinstituudi teatriõppetooli töös ja kes tunnevad, et neile sobib just selline süvitsiminek. Et hõbe saaks järjepidevaks, olen kulutanud välja ka uue vastuvõttu mille esimene osa voor leiab aset siis kevadel, 13. mail on esimesed katsed, kus õpilased astuvad siis kes on soovi siiamaani avaldanud. Saaksid asjad humanitaarinstituuti ja ilmselt on vajadus ka veel teha lisavoor poiste leidmiseks augustis, aga selle kohta saab täpsemat informatsiooni juba humanitaarinstituudi kontorist ja muusikamajast või kas siis pärast Tšehhovi etendusi, keda see asi huvitab, tulla otsida üles, kes mindud Art Johanson saada täpsemat informatsiooni. Võib-olla oleks mõistlik rääkida siin ära ka see, mida kujutab endasse. Trump kuna meie projekti üks oluline osa on ka Tallinna varasema teatrikultuuri tundmaõppimine ja loob edasiarendamine tänases päevas siis on ju teada, et raekoja saali nimetati jumala teatri, eks kreekakeelne nimetus seal tekkis mõte, kui me otsisime nimetust uuele üksusele et leida väljundit, siis õpilased ei õpi ju igavesti tähendab leida väljundit võimalust nende edasiseks koostööks nendega ja ka leiduks ühinenud noh, et luueks juriidiline isik, kes saaks toimetada selles süsteemis kõikide nende saalidega ja näitavad või püüda aidata neid korda teha ja organiseerida samas ka sisulist tegevust, siis sai loodud sünglimega teatrum mis ladinakeelse tähenduses on siis kolmele tähendus, ta tähendab sellist vaatesaali. Teiseks tähendab ta tegevuspiirkonda, kolmandast anta publikumi, need on küllaltki oraalne nimetus ja see teater on, võib siis asetada vajadusel serveeritakse kompleksis sellesse saali, kus me oma igapäevast proovi õpetud hakkame läbi viimas, on siis selle aidahoone kolmandal korrusel või siis Katariina kirikusse, kus on plaanis välja ehitada varase muusika ja teatrikeskus või siis muusikamajja noh, meile mängimist võimaldav uutesse ruumidesse, ühesõnaga me saame selle teatrilava asetada vastavalt vajadusele ka mujale. Eestis, kus mängud hinda pakutakse, head on asutatud üheksandal detsembril möödunud aastal. Humanitaarinstituudi teatriõppetooli, linna hariduskolleegium teatri programmis osalejate poolt ja töötame siis 16 fondiga, reditas praeguses Tallinna dominiiklaste kloostrikompleksis. Üks võimalus on veel veel, kuna selles all on selline kohvik, fuajee, seal on ka üks väike lava ehitatud on võimalik viljeleda ka sellist, ka see teatrikohvik teatrivormi ja muutunud ühiskondlikes oludes muutub järjest tähtsamaks selline Tarke täpne majandamine mis saab võimalikuks ainult siis, kui kui leiab mõistvaid abilisi materiaalselt seda projekti toetada. Kas ma saan õigesti aru, et reedita, see fond on nüüd üles seatud neid abilisi otsima või olete teie nii kõikvõimas, et nii-öelda pakute kõiki neid võimalusi, mis on üsna kena kuulata, mida Peterson rääkis siin Taivo Niitvägi? Loomulikult peaks fond hakkama mingil hetkel sellega, kui pea asjaga tegelema, aga esialgu on fondil vaja teha veel eeltööd. Meie põhiline roll on praegu ikkagi luua kord selles selles kvartalis mis on linna poolt selleks otstarbeks, et seal ajaloolise kultuurikeskust teha. See on esiteks juba tükk tööd tsirka kolm miljonit krooni juba sinna nüüd Fondi organiseerimisel investeeritud sellesse keskusesse, aga lõppu loomulikult veel näha ei ole arvata, et üle 20 korra läheb veel rohkem sinna seda, kui arvestada seda lõpptulemust. Aga teine. Siiski koondada eelkõige seda loomingulist ja, ja vaimset potentsiaali, mis on meil endal olemas. See tähendab, et neid, kes on huvitatud oma omaloomingut ja oma kunsti ja oma haridust andma süvendatud kultuuri juurte tunnetamise baasilt et seal on nagu meie meie nihukesed peamised eeltööd ja sellega seoses on see projekt kasvanud üsna suureks. Sellega on liitunud ka ka kunstnikud ja, ja filmimehed ja erima ade kultuuri initsiatiivid. Ma loodan, et kui me selle saame mingil moel funktsioneerima, siis see potentsiaal iseenesest hakkab tooma sisse tants ja seal hakatakse pöörama tähelepanu kui, kui iseenesest, väga suurele väärtusele. Sest et noh, meie maal ei osata sellist andev potentsiaali kui niisugust eriti hinnata ja mina leian, et vaadates tulevikku, on fondi kõige tähtsam eesmärk praegu siiski koondada andmed ja seda igal moel olemasolevate vahenditega kaitsta. Luua taas selle arendamiseks küll väga tagasihoidlikult esialgu ja võib-olla siis seejärel hakata vaatama, väljapoole, koguma, vahendit tutvustama ja nii-öelda lööma kella ja laskma vilet. Mina, kes ma seisan väljaspool seda, teie üritus, mul on siiski suur uudishimu. Kuna asja, kas ma üldse saan näha seda, mida teie räägite praegu neid projekte on teil juba ka suve peale mõeldud mingit väljundit hakata te midagi mängima neist lugudest, mida teete, valmistatud. Aitäh ja meil on praegu plaanitud vanalinna päevadeks siis kolmandal juunil peaks olema esietendus välja tuua kas siis tervikuna või osaliselt Aadama mäng ja siis mängib vanalinna päevadel ka Tšehhovi lavakava edasi sügisel peaks Raudsepa näidend tähendama, siis ma teen tulevast kaks aastat ongi mõeldud põhiliselt nagu nende üliõpilaste endi diplomitööde on siis teiste õppejõudude juhendamisel peale tuttavate diplomitööde ajaks. Aga kus toimuvad need? Aadama mäng peaks nüüd kui kõik tehnilised asjad õnnestuvad välja tulema Katariina kirikus, Tšehhovi lavakava tähendaks muusikamajas ja raudseppa näidanud võib-olla midagi veel, siis kas muusikamajas siis kloostri aidahoone, kolmandal korrusel? Ei oleks paha ära rääkida ka seda, kus on Katariina kirik. Katariina kirik on tegelikult sele dominiiklaste kloostrikompleksi kunagine süda ja ta asub kahe vene tänava hoone number 14 ja number 12 vahel sisehoovis ja välisturistid. Seda kindlasti. Ja vaat sellepärast, et neile pidevalt näidatakse seda imeilusat koerte ja müstiliste loomadega. Stahli. Kohalikule rahvale see selle tõttu tundmatu ta oli nõukogude Aja jooksul kasutusel kui kui kino, mehaanike, tööstuse raualadu ja, ja seal olid mingid metali giljotiini ainult sees, nii et et ta võib-olla tuntud, aga nende numbrite järgi Vene tänav 12 14 siseloovuseni nende järgi tunneb selle ära. Lembit Peterson, kas see õpe, mida te pakute seal oma teatriõppetooli juures, erineb põhimõtteliselt ka sellest mida pakkus lavakunstikateeder, kui teie seal õppisite No need on niisugused riskantsed küsimused sellest, et põhimõtteliselt me oleme rajanud oma õppemetodoloogiliselt samadel alustel, mida me oleme ise lavakunstiakadeemias omandanud, siin ei saagi rääkida võib-olla põhiliselt kahest erinevast koolist, vaid see on nagu ütleme, üks buumi, mis kasvatad mitmeid-mitmeid, oksi aga sisulises mõttes ja ideed ja selles mõttes on kindlasti erinevad küll ja teinekord küllaltki radikaalsed. See, mis puudutab eelkõige otsinguid vaimses plaanis. Paratamatult teised, nii nagu igal iga loovisik, kes alustab tööd, rajab oma õpetusele maailmavaatelisele alusele ja kuna meil on oleme tihedalt seotud, oleme seotud juba dominiiklaste kloostrikompleksi seal tegutseva projektiga reditusega. Et siis ei ole dist tarvet too meelde tuletada, et see dominiiklaste klooster oli esimene koht, kus oli võimalik saada eestikeelset haridust. Ja kuna ma tajun seda, et sihukeste vaimsete aluste tundmaõppimise vajadus on praeguses ühiskonnas tohutu suur ja kus inimesed intelligentsemad, inimesed, kes on omandanud või mingisuguse teadmise haridusele vaata teinekord isegi mingit teatavat kompleksi nende asjade tundmaõppimise suhtes. Et nii vanad juba ei peaks nagu teadma ja jäidet ja ikka veel ei julge sabas ka öelda, et siis nihukesi kõige elementaarsemaid põhitõdesid, mida on vajalik teada, mis on moodustanud kogu Euroopa kultuuri ja võib öelda julgelt ka maailma kultuuri mis omakultuuraluses, mida dominiiklased omal ajal vahendasid. Ja samamoodi ei taha ka, et see, et see tegemine seal kloostrikompleksis kujuneks omamoodi suletuks kunstliku tantsida nägudega. Sektiks vaid ta oleks avatud kõikidele professionaalidele ja õpingu põhilistele inimestele, kes iganes tahaksid mingi mingi projektiga või või koostöös teatriga seal selles kompleksis esineda. Meenub mulle, et mõni aeg tagasi pakkus välja Elmo Nüganen oma kolme musketäri projekti, mis ei ole võib-olla üldse seotud teiega mis on seotud noh, see konflikvis tekkis dominiiklaste kloostri ja, ja Elmo Nüganeni taotluste vahel. Aga kuidas teie kommenteeriksite seda? Ma arvan, et see on loomulik, kui kiriku samuti lähe tegema oma positsioone noorsooteatrisse või noh, tähendab et seal, kus on kiriku omantsi, seal kirikul, õigus kas lubada või mitte lubada, minu käest küsiti küll, et mida projektist arvasin, mina ütlesin, mina ei arva midagi, sest et ma olen, olen tähendab. Ja nagu ma hakkaksin ütlema, et ma arvan nii või naa, Winastage seda projektidele mingeid sisselaske või laske kindlasti, noh, see oleks võib-olla olnud jälle surve avaldamine. Ma ei tea, ma jälgin simatu tõugatud küsimusega hooletuks ja kuna mina ise kloostri aiast otseselt kuidagipidi kui ei vastuta või siis mina ei tea, ma ei tule ei projekti ega ei tea seda läbirääkimiste käiku täpsemalt. Jätame need igapäevased nääklused sinnapaika, seda enam, et meie vestlusringis ei ole ühtegi nii-öelda asjaosalist, keda see teema otseselt puudutada võiks. Pigem Loisin välja küll küsija siiras kahjutunne Ühe ummikusse jooksnud töö pärast. Ja läheme tagasi teema juurde, mis on meie vestluskaaslastele suupärasem. Võib-olla paari sõnaga veel nendest põhimõtetest, mis on aluseks haridusprogrammi kujundamisel. Taivo Niitvägi. Mina ise kujutan ette ainult seda asja noh, ideaalis see, kuidas ta tegelikult praegu on niimoodi et kuskil alates kolmandast eluaastast on võimalik tuua hariduskolleegiumi juures olevas ajokesse lasteaeda ja sealt edasi tuleb algkool edasi põhikool siis järgmisest aastast peaks käivituma gümnaasium, siis loomisel on selline ühendus ehi vanalinna hariduskolleegiumi reedituse vahel mis annab võimalusega noh, sujuvalt juba ette valmistada humanitaarinstituuti üleminekuks ja ja sealt siis oli ta juba endale kas siis teadusliin või looming, loominguline liin. Ja seda mööda siis edasi saada suunatud täiendharusse. Aga muidugi tegelikult on, on, mis puudutab mida, mida väiksem on see inimene, kes tuleb sellesse keskusesse või arengukeskkonda. Seda suuremad probleemid on just eelkõige selle majandusliku baasi osas, et ei ole vastavaid ruume ei ole vastavat palka ja ei ole loomulikult ka sellist sotsiaalset ettevalmistust selles mõttes, et siiski vanematel on enamalt jaolt selline tendents, et et laps pannakse lasteaeda selleks, et temast lihtsalt teatud tundide jooksul lahti saada ja tegeleda oma tähtsa asjaga ja võetakse ta sealt koormana jälle ära. Aga sellise mentaliteedi puhul muidugi see tähendab seda, et noh meie asutus peab veel tegelema rohkem lapsevanematega, et see siiski kõik saaksid teada, et, et Anne on ühiskonna suurim väärtus. Kui me lähtume nüüd sellest ei ole sellest põhiprintsiibist millega tegeleb Kahereeditasid, mis sai alguse selles projektis haridus-kultuuripärandis. Et oluline on ja selle maksimaalne väljaarendamine siis on, see oli luua selline hariduskeskus, mis oleks sedasama ande ja indiviidi arengukeskne. Aga see loomulikult sealt väga keerulised probleemid haridusasutustele ja arvatavasti sellepärast riiklikud struktuurid ei olegi tahtnud sellega tegeleda. See vajabki erainitsiatiivi, et kõigepealt algusest peale võib-olla juba sünnist peale, nii nagu me neid praegu tahame vähemalt eelolevast aastast alustada registreerida ära need, kes soovivad selles haridussüsteemis osaleda ja pidevalt jälgida seda iga üksiku inimese arengut ja püüda välja selgitada tema ande siis, et kõige suuremat dominandid ja püüda leida võimalus selle väljaarendamiseks. See ei tähenda seda, et see haridusasutus peaks ilmtingimata valima endale kõige andekamad ja minema nendega edasi vaid see tähendab seda, et meie peame selles koosseisus, kes meil on, peame valima. Need alad, mille kaudu me suudame anda kõige kompetentsemaks kõige täiuslikumat haridust ja samal ajal nende testimiste ja uuringute käigus suunama neidki tunne, on natukene teiselaadne teistele aladele suunatud suunama neid sellistesse kohtadesse, mis annaks maksimaalselt võimaluse ülesande väljakujundamiseks. Ja selle tõttu on see struktuur tõesti küllaltki laiaulatuslikke keerukas ja meie eelkõige tahaksime just humanitaarvaldkonnas võimaldada inimesel välja kasvada tippu. See tähendab seda, et ta saaks kõrghariduse ja ta saaks veel redituse tegevuse kaudu, eriti selle Me käivitatud projekti ressartes kaudu ka võimaluse Staseerida mujal maailmas ja areneda tõesti välja oma võimete tippu.