Reedel esitles Rakvere teater Tallinnas Šoti klubis oma suvelavastust William Shakespeari kurikuulsat ja äraneetud šoti näidendit, mille pealkiri ei tohi kuuldavalt lausuda. Sestap ütlen minagi vaid esimese silbi Mac. Lavastust mängitakse Rakvere linnuse õuel teatriareenil ajavahemikus 11.-st juunist 11. juulini. Intervjuu lavastaja Ain Prosa koli eetris. Skulptuuri kajas nüüd aga veel helikilde pressikonverentsilt. Kuulame ka kõnelusi peaosaliste Üllar Saaremäe. Janu lambiga kõneleb samuti Rakvere teatri direktor Indrek Saar. Ja kuna oluline osa šoti näidendis on võitlusel, tuleb lähemalt juttu lavalise võitluse seadjatest. Näidendi needusest räägiti palju, see olla sisse kodeeritud nõidade teksti ja ilmselt tõlkes ei säili. Tõlkija on meie igavene Nobeli preemia kandidaat Jaan Kross. Pool tagasi seal Rakveres kohtuvad kirjandushuvilistega üks ja ainus küsimus oli see, et kas pärast tolle näidendi tõlkimist on kõik hästi läinud. Ja ta ütles, et ta ei olnud kuulnudki sellest, et see oleks kuidagi nagu neetud olla. Ja kuskil koos teiega mõttesse endale võib-olla tõesti Nobeli. Õnnetused juhtuvad siis, kui käiakse selle materjaliga seal nimega valesti ringi, kus ta nina mängida laia lava kasutada, siis, siis peaks kõik nagu iseenesest korras olema. Ilmselt inimesed, kes, kes on sattunud pahuksisse oma saatusega, on kuritarvitanud seda oma nime ja siis muidugi üks kõige tõsisemaid hoiatusi on ühesõnaga ka väga selgelt öeldud. Ühesõnaga muideks netist vaid see on et veel on täheldatud, et kriitikuid, kes näidendi lavastuse vastu sõna on ehtsad haigestunute kummalistel asjaoludel surnud, et ei maksa kuritarvitada seda näitemängu ja seda, seda nime. Ja me loodame, et me ise saame väga hästi läbi ja midagi negatiivset selle ümber korda korda ei saa. Lavaline võitlus, filor, vabidu on seal USA Woodwovastaadi räägiksin kohe nende la võitlus inimeste juurde ja tutvustaks natuke nende inimeste. C5 helistanud huvitavate inimestega, kes tulevad välismaalt piina Robinson Hansen. Hoobson tiitleid, Dylan Ameerika lavalise võitluse, õpetajate assotsiatsiooni ja Põhjamaade lavalise võitluse liidu poolt atesteeritud õpetaja. Sertifikaat, nii on saanud professionaalsete näitlejate lavavõitluse treenerina kapriti lavavõitluse ühenduselt ja Kanada lavavõitluse liidust. 10 aastat tagasi või 11 aastat tagasi saadan Taani selle jaoks, et õppida komeetide larti ja jäigi sinna seniks sinna tööle jäänud Pravdat Taani suuremates teatrites ja filmides võitlusstseenide lavastajana näitlejana kaskadööri. Oma rahvusvaheline võitlustrupp, mis kannab nime Fait koogid ja on spetsialiseerunud just nimelt keskaegsele võitluskunstile, esitades näitemänge ja demonstratsioone kõigis Skandinaaviamaades ja koos Toomasega töötavaks. Foto omason. Kaskadöör aastast 84 üks Taani kaskadööri assotsiatsiooni ja Taani kasta tööride kooli asutajaid, diplomeeritud treener. Õppinud USAs, Inglismaal ja Skandinaavias, töötanud filmis, televisioonis, reklaamiagentuurides, Teatris, võitlusstseenide lavastajana dublandi ja näitleja 94.-st aastast saadik töötavamalt Ciscostiina Robinson Hanseniga. Õpetaja, näitleja, koreograafia, Nende inimeste puhul võib-olla teatrirahvas ilmselt on kuulunud nimelt saatana Ovel, kes eelmine suvi käisime laoidlust tegemas-õpetamas Pärnus. Meie, keda pärjati eelkõige tiitliga, et ta on teinud. Sekrelli Hamleti lavavõitluse Mel Gibsoni spetsiaalselt ja ütles, et meil on väga tubli õpilane osa siin-seal kursustel ja saatan, Huubeli tihedad töökaaslased ja selles võitluse seltskonnas väga tunnustatud õpetajad, nii et ootame põnevusega nende saabumisi. Osaleb veel paarkümmend Eesti sõjaväesõdurit, kes ajateenimise ajal kõrval ühinevad ja kusjuures ei pea kogunema pide suurtes manöövritest ja loodavad, et nad satuvad nagu liikuvasse, kes kogu. Seda ette, et Eesti sõjamihkliga sõjavägi on palutud ka lähivõitluses ohtlikuks tulevikuks, vähemalt need 20 meest, kes sind ära käivad. Üllar Saaremäe kui suur väljakutse siis nüüd see roll on Nimirall šoti näidendis mu eeldanud üks suurimaid, mis mu elus on olnud. Juba ainuüksi austusest Shakespeari vastu paratamatult tekitavad aukartust, eks ole. Ja rääkimata sellest, et see roll on, on, on sellelaadne, mille peale ma mitmed ja mitmed puhkemõelnud olen. Küll oleks uhke, kui kunagi oleks selline võimalus, et seda iseennast rahas leida. Või vastupidi. Ja, ja ma pean tunnistama, et terve see hooaeg on mul iseenda tahtsi küll olnud suhteliselt, nii et ma tunnen, et ma väga tahan. Nii et sinu jaoks siis on justkui unistuste rolli, ma just mõtlesin, et kas see rollid võib ka seda olla, kui, kui siin räägiti nii palju sellest ebaausust juhtumustest. Jah, kuskilt kohast küll, jah, ma arvan, et enne oleme mõelnud ikkagi selle rolli, kui Hamleti talle näiteks kuskilt kohast on ta on ta nagu minu jaoks ei oska öelda, nüüd lähedasemaid saab öelda mõrtsuka kahtlejatel mulle lähedasem kui inimene, kes keda võidakse nimetada mõtlejaks või kahtlejakski nagu Hamlet, eks ole. Aga kuskilt kahastanda mulle ütleme natukene selge. Siin oli niisugune jutt, Jaak Allik ütles, et Üllar Saaremäe Anu lamp olla positiivse sarmiga või kuidas sa seda kommenteerinud? Pidi ikka lapse positiivne šarm väga hästi, aga kui, kui tegelikult selle ütleme ütluse mõte oli selles, et ega see ei ole vist õige tüüp seda mängima, siis, siis tekitab ta paratamatult niukseid elaja õige nüüd. Aga jaagu puhul on ju see, et ta ütleb teatud asju lihtsalt alati natukese iroonilisemadki. Kas see Sinu jaoks ka mõne eelneva rolliga või anda kellelegi mantlipärija natukene? Ei oska öelda. Nagu mõrtsukas, aga tänud hoopis hoopis teiste asjade pärast. Kui see võim. Etapiliselt armastuse ajaks aga. Shoti kuningas teeb seda hoopis teistel põhjustel, armastus kaob neid. Ma arvan, et ta on ikkagi väga-väga erandlik, erandlik rull. Aga neuroloogi roll on ta kindlasti juba ainuüksi sellepärast, et ta elab salude vahel. Klassikalisi mainitakse ära. Hose puhul ma mäletan kui teda juba oli üksjagu mängitud, sa ütlesid, peab ikka küllalt depressiivselt, mõjub, või kas sa nüüd ei karda mingit niisugust laenud? Kardan vägagi seda enam, et sellesse sellesse nendesse ei saa suhtuda. Nagu üldse ei saa suhtuda oma töösse kergekäeliselt sellesse loosse, seda enam. Ja seda enam, et see lavastuse väljatoomine ja selle mängimine on kontsentreeritud lühikesse aega kahe kuu jooksul. Kõik see algab ja lõpeb. Et ma arvan, et need kaks kuud on suhteliselt pingelised. Ma usun seda jah. Õnneks siin üritan selle peale mitte mõelda, sest muidu muutub see esmatähtsaks selle depressiooni mitte tulla laskmine, eks ole, võib kindlasti olla, eks näeb. Et kui palju sa juba oled seda mänguruumi uurinud või mind täna üllatas see, et võrrelge seda peaaegu väikese saaliga, seda vabaõhumängupaika nii-öelda või teatriareeni Rakvere linnuses. Sihukestel vabadel õhtutel aeg-ajalt ikkagi jalutama, piipu popsutama, vaadanud üle selle serva ja erinevatel kohtadel istunud ja mõelnud, kujutanud, mis seal siis või kus. Aga ma väga ei ole lasknud ennast haarata niisugustest mõttemängudest, kuna, kuna ma ei lavastan seda lugu, mängin seal ja, ja seal võib-olla lihtsalt see oht, et minu kujutluspilt erineb sellest, mida Ain Prosa tahab, siis võib tekkida lihtsalt mingi tõrge. Õnneks õnneks ma ei ole, tähendab, olen lasknud, et ma juba väga täpselt tean, mis seal jonnib või kuidas see juhtub. Ja mis seal salata, hakkavad ka juba teatud katked meelde jääma, kui nad ikka mitmeid ja mitmeid kordi loed. Nii ilus-ilget päeva teist ei vea. Ja nii edasi. Et ma ju ei tea, esiteks kuskohas on aidanud kärped ja kas ta on teinud nii, et selles mõttes ei, ei käituma nii nagu Kalju Komissarov üks näitlejatest Mongoolias, kui ta lavastas todasama lugu, kes oli teksti enne pähe õppinud ja siis kui lavastaja ütles, et selle kärbime või selle tõstame õlle oli see näitleja jaoks niisugune shake ta tegelikult sõltumata sellest. Nii et ma ikkagi nonii õhinaga asja kallal ei ole, et mul on kõik selge ja tulistan, andke ainult kostüüm ja publik, eks ole. See on ikkagi koostööpakkuja. Üks variant oli see, et ma teen seda ise. Seda lugu. Aga mulle meeldis see variant märksa rohkemat, lavastab seda aim. Sellepärast et ma nagu lavastajana seda lugu teha ja tegelikult ei tahaks mängida küll. Selles mõttes, et see ruumipaik ise on ta niisugune noh, niipalju kui ette tundub tänuväärne mängupaik, aga ta on ikkagi uus paik, nagu ma aru sain. Ma eeldan seda, et see on üks üks Eesti vabaõhuhuvitavamaid mängupaiku üldse, kui mitte öelda ma ei ole küll kahjuks Põhjamaades ega ega siin lähiümbruses eriti palju reisinud, aga Toomas Suumann, kes on külastanud kõikvõimalikke kindluse ja linnuseid ka muudel maadel on sama meelt, et sellelaadset paika tegelikult ei ole. Ja kui neid on, siis, siis ei ole nad nii uhked. Nii et ma arvan, et üks suur võit ja pluss muidugi on, on seesama mängupaiku. Alati mõjub ergastavalt ka külalisnäitleja trupis. Ja sa ütlesid, et sul on hea meel Anu lambiga koos mängida. Muidugi. Tead, ma ei ole temaga last kordagi laval kokku puutunud. Küll aga olen, ma olen ma teda mitmeid mitmeid kordi näinud ja ja aru saanud, et tegemist on väga-väga sügava ja targa naisnäitlejaga. Ma usun, et ta on suureks abiks. Anu lamp, kas nüüd see kevad kuidagi depressiivseks ei muuted pärast Skip tuleb šoti näidend, mille nime ei nimeta praegu kõik see, mis siin räägiti? Ratas mingisuguseid hirmusid, aga aga üldiselt ma olen näiteks sellega küll kokku puutunud, kuna ma olen laval kaks korda pidanud mängima tapmist, mida eriti just naisterollidele ju pole omane. Maailmakirjandust pole sisse kirjutatud ja ma ei oleks osanud arvata, et see mind nii painama. Ja no nagu iseenda jaoks suur lunastus on olnud mõlemal korral see, et et ühel juhul leiab otsas etappe teisel juhul. Ta mängib küll surma mõttega terve etenduse nagu seni toa tüdrukutest, aga lõpptulemusena tapab ennast. Ei. Ma olin sügavas hämmingus, et mind, see nii piin ja siis ma mõtlesin, et kas see tuleb kuskilt lapsepõlvest või saine kuni loobitud lauset, et tahaks ära surra vimingu lapsed ütlevad juba ema ütles, et surmaga ei mängita kuidagi nii ja üllatavalt istuks must sees, nii et ka selle rolli puhul kuidagi see lunastus, et ta maksab selle eest hullusega oli mu jaoks mingi kerge, nii et selles mõttes see roll nagu ei saaks olla unistuste roll, kuigi samas ta ju on väga võimsa mängu haardega. Jälle. Ma ausalt öelda ei ole küll ühestki rollist unistanud. Elustes mänginud Šveits piiriks, see oli ka üks põhjusi nõustumaks. Aga no üldse see võimalus, et minna teise keskkonda mängima ja teised. Keskele. Mulle meeldis kunagi, Peeter Tammearu ütles ühes intervjuus, ütles väga ilusti, mida annab teater, et peale omaenda perekonna sa saad veel ühe perekonna ja mul on nüüd võimalusi, onutütred ja tädipoeg jaksagi tundma õppida. Tegelikult see tõesti on perekond mälestada tundnud ja nüüd on võimalus nendega läbi käia. Siin oli juttu selle näidendi maagiast või needusest ja sitt jooksis niisugune raudtee läbi, et ehk et võib-olla on see sisse kodeeritud näidate tekstis ehk tõlkes läheb kaduma, mõtlesin kohe, et mida teie kui tõlkija sellest arvate? Algne tõlge peaks säilitama kõik, kõik need needused ka nii-öelda. Nojah, aga kuidas tõlkida näiteks Singsale proovis ei kõla needusena aga see on tõlkimatu võib-olla siis ikkagi need on kas oma jõud, mis on tõlkimatu. Eks kõike heasse tõlkega ei oleks kui veel üks kord tulla tagasi selle kuritöö ja karistuse juurde või Dostojevski juurde, nüüd see juba niisugune palju häid sõnu pälvinud roll, milline nüüd sellest saadud laeng on, nagu me rääkisime natuke sellest raskusest ja masendusest ja, ja Dostojevski on juba raske autor, aga see osa nad nüüd lõpuks selle lunastuse, mis seal Raskolnikov ema ütleb oma finaalitekstist, oleneb, mis Raskolnikov osatäitjal isegi jääb mängimata lunastusele hetk, Indrek Sammul jääb seisma sinna hämarasse laval, et milline on selle rolli tundmused nüüd kui on juba mõned etendused olnud? Ma olen nii palju mõelnud sellele, et Elmo ütles, et ta pühendab selle lavastuse oma emale. Et mul on tunne, et see ei ole mitte üksnes poja kummardus emale, mis on ilmselt võib-olla teisel aastasel kui tütre kummardus emale. Aga see on kummardus emadusele laiemalt mu jaoks ja kui ma olen mõelnud, et mul on olnud hea meel kui seda rolli. Mul on tunne, et et on kohale jõudnud see, mida Elmo tahtis öelda. Aga noh, see jõudmine poeg jõuab ülestunnistamise nii, jah, see on kõlunust. Ema jaoks kindlasti.