Kiibus pea iga päev toovad ajalehed ära lugusid kiimuse ajendil sooritatud mõrvadest. Need on saanud nii tavaliseks, et teateid pole vaja isegi lõpuni lugeda. Nagunii tead ette. Kiiruse pärast. Peale mõrvade on armukadedusega hakatud seletama teisigi kuritegusid ja üleastumisi. Prantslased on selleks hirmsa pahega võitlemiseks ehitanud isegi spetsiaalse ravila, mida kasutatakse täiseduga. On tunne, et täna-homme avastatakse kiivuse mikroob ning siis teostatakse ravi juba teaduslikul alusel. Aeg selleks on igati küps. Kiivus levib inimkonnas üha hoogsamalt ning haarab kaasa näiliselt neutraalsed alad. Kuidas meeldib teile näiteks järgmine lugu? Talupoeg Niko tindi, kes elutseb mul riski uulitsus tuli oma tuttava Anis ja vee juurde ja hakkas temalt raha nõudma. Kui Anis ja keeldus, lõikas talupoeg tee tal armukadedusest kõri läbi. Tappis poodniku ja röövis raha. Oma kuritegu, seletab ta armukadedusega. Hiljuti arreteeriti Nikolai vaksalist tuntud rongivaras. Mees võeti kinni momendil, mil ta tähelepanematu reisija taskust tuli rahakoti välja tirimas. Oma üleastumist seletab varas ägeda armukadedusega. Ka eelmised vargused olla ta sooritanud selle hirmuäratava tunde mõjul. Kohtukaasistujat, kes on enamuses armukadedad inimesed mõistavad kiimuse kurjategijad alati õigeks. Ent kui palju hirmsaid asju sünnitab kiirus abielupoolte vahel. Ma jutustan teile armukadedusest, mis hakkas närima armastava abielunaise hinge, ajas libedale teele ta mehe ning pidi õnneliku abielu äärepealt hukka viima. Nad olid elanud koos juba kuus aastat piisav aeg kaasaegse abielu ja tunnete tugevuse kontrollimiseks. Kord tuli naisele, nimetagem teda Marja Ivanov läks külla ta sõbratar, kes jäi lõunat sööma. Sõbratarid istusid parajasti lõunalauas, kui Maria Ivanovna mees koju saabus. Nad sõid ja vestlesid. Äkki märkas Maria Ivanovna, et abikaasa on kuidagi elevil ja ta hakkas meest jälgima. Kui külaline oli läinud, ütles Maria Ivanovna mehele. Kas ta meeldis sulle? Ta on meeldiv vastasse. Mis sulle temas meeldis? Maole lihtsalt heas tujus. Mulle lubati täna palgakõrgendust ja puhkust. Igati meeldiv põhjus. Kuid Maria Ivanovna, kes pidas ennast peeneks psühholoogiks, mõistes, et see on lihtsalt mehelik kavalus jätkas. Tal on imelised silmad, kas pole? Kas tõesti? Ma ei pannud tähelegi, tuleb vaadata. Aga millised käed? Ilusad ja hellad? Neid võiks lausa suudelda, eks ole. Ma kutsun ta homme külla. Järgmisel päeval vaatas mees tähelepanelikult külalise silmi ja suhtles tihkita käsi. Maria Ivanovna aga mõtles ahhaa. Kahe päeva pärast, kui mees lõunale tublisti hiljaks jäi, ütles Maria Ivanovna huuli kõverdades. Sakke esitanaliisaga jõe ääres jalutamas. Mees, palun ära teeskle, sa tead väga hästi, et ta jalutab lõuna ajal alati jõe ääres. Muidugi on meeldiv nii ilusa naisega jalutada, kõik vaatavad teda ja see kõditab su südant. Maria Ivanovna mees oli noor ja kergesti vaimustu. Ta jäi mõttesse. Kolmandal aga võttis lõuna ajal voorimehe ja sõitis jõe äärde leidis sealt oma naise sõbranna ja saatis ta koju. Kindlasti kutsusid sa ta teatrisse? Küsis Maria Ivanovna mehele jahtunud suppi valades. Mees kehitas kohmetult õlgu. Tal ei olnud see pähegi tulnud. Mõne päeva pärast parandas oma vea Nevis naise sõbratari teatrisse. Järgmisel hommikul küsis Maria Ivanovna kuste õhtust sõite. Mees vaikis. Tal oli häbi tunnistada, et ta ei taibanud oma daami restorani paluda. Ma küsin, kust te õhtust sõite? Küsis Maria Ivanovna kurjalt. Jäänud vastuseta, läks ta minema ja lõi ukseaukudesse kinni. Ta ei rääkinud terve nädala mehega sõnagi. Vaene mees piinles kohutavalt. Ta oli naise sõbrannaga juba restoranis käinud, kuid ei teadnud, mida veel ette võtta. Ilma naise oskuslikku nõuannet. Edda oli ta väga abitu. Mida teha? Mida ometi teha, mõtles ta. Ei saa ju kogu aeg jalutada ja õhtust süüa. Ära tüütab. Seitsmendal päeval ütles naine põlgliku kri massiga. Miks sa siis täna kodus oled? Ilm on nii ilus, nii oma passioon Pavlovskisse, suudle teda iga põõsa taga. Kas sa arvad, et ma ei tea, kus ta temaga käite? Mees haaras mantli ja tormas rõõmsalt välja. Jumal tänatud, nüüd ta teadis, mida teha. Nädala pärast kleepis naine akna ruutudele, valge tellib pikud. Kuna te otsustasite sügisest peale hakata koos elama, siis tahan korteri vara kult ära anda, ütles ta väärikalt. Minule jääb see korter sind liiga suureks. Mees ohkas ja läks sõbratari juurde. Tema imestuseks kuulas tooduda üsna jahedalt ega saanud nagu arugi, mida mees tahab. Ma näen, et omistada meie väikesele flirdile liiga suurt tähelepanu. Parem on, kui me lahku läheksime. Mees ei kurvastanudki väga jäi lihtsalt nõutuks ja läks koju uute juhendite järele. Ma tean, kõik, teil on vähe raha ja te nõuate, et ma teen uut perekonda rahaliselt toetaksin. Mees oli harjunud talle oma armuasjades kuuletuma ning ta kordas, alateadlikult. Nõuan, nõuan. Naine puhkes nutma. Nüüd tormata mulle rusikatega kallale, sellepärast et ma pole nõus. Alatu naine, hakkas mees äkki karjuma, hüppas püsti ja hakkas naist kogu jõust raputama. Alatu, sa pead meile raha andma. Suur oli sõbranna imestus, kui ta avastas, et keegi tundmatu oli tema nimele pangaülekande teinud. Ta ei külastanud enam Maria Ivanovna. Too oli aga raputamise tõttu kaotanud kogu fantaasia ega suutnud mehe tegevuse suunamiseks enam midagi välja mõelda. Nad rahunesid varsti mõlemate maha ning arvasid, et olite nende kooselu ohustanud kirgede tormist terve nahaga pääsenud. Kiibus on julm nähtus. Teinekord sunnib ta armastatud inimese maha lööma. Teinekord vastupidi, sokutama tooma võistlejale. Nii üks kui teine variant on tülikas ja ebameeldiv. Aga kui Camiil hakatakse armukadedad jaoks ravila ehitama, kavatsen seda algatust palavalt toetada. Kaupmees rõllikovi kontoris käis töö täie hooga. Raamatupidaja luges ajalehte ja silmitses aeg-ajalt üle ukse alluvate tegevust. Need pingutasid samuti kõigest jõust. Michelson puhastas kustukummiga oma mansete uhkas ja näris küüsi Kontorimesse Liina masinakirjutaja Olga Ignatiovna toksis agaralt masinal, kuid erutatud puna ta tüsedatel võpuvatel põskedel andis tunnistust, et ta toksib erakirja. Enamgi veel. Armastuskirja. Norke Vicente kuulitz, kes alles kolm nädalat tagasi rüülikovi kontorisse tööle oli võetud, sirgeldas arveraamatusse ühte ja sama fraasi. Sonja, et mida see küll peaks tähendama. Seejärel ilustas ta tähed konksuliste viniettidega ja kirjutas uuesti sedasama. Tegelikult ei saanud noored politsei tegevust arve raamatu rikkumisele vaatamata hukka mõista. Sest Sunjake, kelle peale ta mõtles, oli juba kaks kuud tagasi saanud ta naiseks. Ent just see asjaolu piinas noormeest kõige rohkem, sest teenistusse astudes oli ta ennast poissmeheks valetanud, kuna röölikkuv abielu rahvast ei sallinud. Naisemees püüab alati töölt varem jalga lasta naisega kodus Aniseerida, seletas ta. Pärast tööaja lõppu ei tõmba sihuke enam kriipsud paberile. Mis mõtet on naist võtta. Abielluvad, aga juba kuu aja pärast asutavad poli haa, myya või jooksevad lahutusadvokaadi jutule. Ei, ma ei poolda abielurahvast. Niisiis peitis kuulitz laulatussõrmuse vestitaskusse ning asus tööle poissmehena. Naine oli noor armuga teie umbusklik. Seetõttu helistas ta mehele vähemalt viis korda päevas ja kontrolliste truudust. Kui taban, toon enda üles ja sõidan tädi juurde. Ustyusnasse. Ähvardas ta. Kuulitz piinles kogu päeva vastasnaise telefonikõnedele ja kirjutas kõigile dokumentidele konksulise käekirjaga. Sonjake juba jälle või suunioke, mis siis ometi, olgu? Jälle kutsutakse teid. Ütles ja punub toonil, nagu oleks teda väga kiire ja huvitava töö juures segatud. Ta istus telefonile kõige lähemal ja õnnistas oma saatust, et sai tänu telefonile pisutki vaheldust oma monotoonsete küünte näri misse. Jälle teinud kuulid. Kuldses punastab, Läheb komistades telefoni juurde ning ütleb poolel häälel telefonitorust mööda esimesel pähe torganud nime. Ah, sa olete teie Tarjasidorana. Siis aga jätkab kõnelust täiel häälel. Messaliina sosista, palju vilinaga. Tariassidoravna, küllap mõni pesunaine. Miks sa helistad? Märgib kohmetu kuuliks torusse. Mis truu? Mu jumal, kellega siis? Ma olen ju tööl, mis? Kummuti peal? Minaga meeletult täpselt pool kaheksa. Ta asetab toru hargile ja läheb tagasi, püüdes teistele mitte otsa vaadata ning ootab õudusega uut helistamist. Jälle teid, mu jumal küll. Uhkabria puunov. Teie Anton piinasid Äravne, rõõmustab õnnetu kuulitz telefonitorusse. Siidolavana vilistab sosinal, Messaliina. Küllap eelmise õekene. Ei veel ei taipa, räägib kuulitz. Ole ettevaatlik, kassike, mu armas. Ära helista nii sageli. Ainult sind. Tunni aja pärast helistab omaalia puuris soomlanna. Ämmaemand arvab Messaliina. Ära helista enam. Anub kuulitz tunni aja pärast kedagi, Olga Karpaminet. Jumala pärast sajuta Teadet, ainult sind. Kuid mul ööd, paro hilistokossik, palun sind, sa reedad meid. Anna Carla vennale, kes helistas poolteise tunni pärast, ütles kuulitsvaid. Armastan. Ja pani toru hargile. Sama lugu kordus iga päev. See lõbustas ja pahandas kogu kontorit. Netu, kes ta naiseks saab? Vangutas Messaliina pead. See pole enam don šamaan, see on mingis saator kisendas ja punas, kes oli kuulitsi võitude peale kohutavalt kade. See on paise ühiskondlikul südametunnistusel, pistis vahele Michelson, kes armastas puhtaid mansete. Teda ootab kättemaks. Jumala eest, ma kinnitan teile. Kes küll avaks vaeste ohvrite silmad, ahastas Messaliina. Neid silmi on liiga palju, et neid aega raiskamata avada. Ma kinnitan teile, toonitas Mihkelson. Ka rüüliku poliitige, miks ma kontorid telefoni teel kunagi kätte ei saa, karjuste nisuke kurat, teil seal telefoni otsas ripub. Pärast eriti pingelist päeva mil kuulid olid tõotanud kaheksale naisele, et suudleb neid täpselt. Pool kaheksa otsustas kogu kontor ülemusele kaevata. Jumal on kõrgel ja Rõnikov ei hakka seda asja meiega arutama, rääkis Mihkelson. Lähme Arnold Ivanovitš jutule. Läksidki raamatupidaja juurde ja rääkisid kogu loo ära. Ta segab tööd aina helistamisega. Helistamised rääkis eestkõnelejaks valitud jaburat. Meie tahame töötada, igaüks armastab tööd, aga tema ei lase. Me ei pahandaks, kui ta asja pärast räägiks. Ei meid, pahandab ülalkirjeldatud subjektid, moraalitu käitumine. Spiikri ilukõne, võimsad lained haarasid kuulajaid. Raamatupidaja lohises Michelson oli käe uljalt puuse pannud. Ma kinnitan teile. Messalina sattus vaimustusse ja mõtles. Reaburav, sa saad minu alaks. Ülalkirjeldatud isik, kellest on minu arvates võimatu madalamale langeda, vahetab ämmaemanda pesunaise vastu ja tolle teise pesunaise vastu, jätkas Rjabov. Me ei suuda kauem vaikides kuulatada ilgeid õrnusi, mida ta puistab telefonitorusse nagu herneid. Me ei saa mängida mingit loomalike kirgede kaitsmise ühingut. Jumala eest. Hüüatas, mis seal saan, ma kinnitan teile. Ta nimetab kõiki kassikesteks. Ohoo, imestas raamatupidaja. Ta lohises kratsis pliiatsiga habet ja ütles lõpuks. Oh oo. Kui on tõepoolest ämmaemand jogaks pesunaist, siis räägin temaga homme. Kui raamatupidaja järgmisel hommikul kuulitsi enda juurde viipas ja ukse kinni pani, hakkas too kogu kehaste värisema. Mis ma pabistan, rahustas ta ennast. Kindlasti tahetakse palka tõsta. Austatud härra, alustas raamatupidaja pidulikult. Hull on uudishimu teada, kellega ta terve päeva telefonis räägite. Kuulitz tardus jumala pärast. Arnold Ivanovitš, ärge mõelge midagi halba. See on mu oma naine, vannun, need erinevad nimed, mõtlesin ma ise välja. Raamatupidaja silmitses teda rangelt. Austatud härra. Kas teate, kuidas nimetatakse teie käitumist? Seda nimetatakse ebamoraalsuse mürkaks. Nõndamoodi. Ta nautis kuulitsi kohmetust ja jätkas. Teil on ämmaemand ja kaks pesunaist. Tead, tema pole midagi sellist varem näinud. Ei, inimeste, ei loomariigis. Seda ei saa kannatada. Tänasest päevast peale pole ta enam meie kontoriametnik, vaid saate ilmate kohata. Mind laimatakse, oigas kuulitz, ma saaksin tõestada. Elekter ei saa valetada. Müristas raamatupidaja, kogu kontor, kuulis, poiss, siin on teie palk. Kätt ma teile ei anna. Jääge jumalaga. Minge nende juurde, keda te telefonis kassikesteks kutsusite, härra saator. Kulds lendas tänavale, kui püssikuul. Vaevalt tuli uks ta järel kinni paugetanud, kui kontoris helises telefon. Te, soovite kuulitsit? Hõiskas rebunov torusse. Kuulitzip pole kombelõtvus pärast vallandatud nagu niuhti. Vabandage, proua, ma pean teie silmad avama. Ärge pahandage, iga džentelmen teeks minu asemel sedasama. Mul on tunne, räägin kõlvatu kuulitsi ohvriga ja ta rääkis päevade kaupa telefoni teel õrnema sugupoole esindajatega, mis telefoni teel õrnutses häbitult kutsus kõiki kassikesteks ämmaemandat ka arvatavasti ka teid. Ja ärge ainult erutuge kõigi silme ees, õigemini kõlbad kuuldes, sest me kõik kuulsime, määras kohtumisi, mis, mis? Härrased, ütles ta kaaslaste poole pöördudes. Me käär sülitas vist otse torusse. Kõrvas on kole paha tunne. Plaan on täidetud, võidutses nest selline jumala eest. Nad rebivad Gideks, ma kinnitan seda teile. Söögitoas lõbusalt praksuva kamina juures on koos, kogu pereisa jutustab vaevaliselt ja kidakeelselt oma ebameeldivust test. Ta ütleb mulle, et kui teie Ivandmat veidž, võtate puhkuse praegu välja, mida te siis märtsikuus peale hakkate? Seda tema räägib ja mina. Ma andsin mantli talle käsiraha, vastab talle passi Anssyladuv naine ja nad peavad selle täna ära saatma. Ma ei saa ju homme poodides kolada, ma pean hommikul jaama sõitma, sellest tuleb aru saada, seda mõistab iga loll. Kui pass Janss välja tuleb, toovad nad mu mantli ära. Aga kui ma praegu puhkusele ei sõidab, jätkab isa siis märtsikuud silmas pidades. Tütar loputab teelusikaid ja ütleb pead puhvetkapi poole pöörates. Üksainuke must kübar kogu talve peale. Tänan väga. Ma tean, et te ütlete, mullune on alles, pole minusse iialgi õiglaselt suhtunud. 10, viis solda? No milleks mulle viis, kui seda viit ei oleks, võiks soldati 10 peale panna ja tulekski välja. Nad teavad, et ma ära sõidan ja pealegi said käsiraha. Aga Siinake ütleb mulle eile nagu kiuste. Aga kus su rohelise sulega kübar, šašake, sa ju kavatsesid osta rohelise sulega kübara. Aga mina olen vait, jõllitan taid Johnilt. Siinakesel endal on 10 kübarat Needoltluski, kuid preili Vandvat veits on plaanis puhkus praegu välja võtta. Mida hakkate? Üksk tar Randebudeks, teine unistamiseks, kolmas armus juttudeks, punane kübar, supelranda, sisel rohelise sulega täituda Teil käimiseks. Kaardid valetavad, pole võimalik. Loun veel korra, kaks seitset korraga. 10 üheksa peale, äss, siia, see passi. Ants näitab alati tõtt. Kaheksa seitsme peale. Pole võimalik, et nad jälle käsiraha maksmist. Kaks siia. Kuid linnakeses ema veel noor oli, tundis ta ühe näitlejanna tädi ja sellel tädil oli igaks hooajaks 20 kübarat. Loomulikult ei nõua midagi ega tee etteheiteid, kuid võiks ikka pisut hoolitseda. Ta heitis etteheitvalt pilgud, puhvetkapi, jäi mõttesse. Aga jällegi teisest jest, venitas perekonna peab, kui ma praegu puhkust ei võtaks, vaid Lukaksin selle märtsi peale. Ma tean, lausus tütar väriseva häälega. Ma tean, et te nimetate jälle toda mullust kübarat, aga solgitorus käosulega. Ma tean, et te sellest ei hooli, kuid mina ei suuda enam jälle soldat segamas. Ma sain möödunud aastal niigi kannatada, tahtsin juba oma elule lõpu teha. Läksin kord suveaeda jalutama, astun vaikselt, ei tülita kedagi. Ei kaks tüüpi kõnnivad püüda ja ütlevad jultunult kõva häälega. See lollakas kannab niuke Sulge õhtul ütleb mamma hapupiima, aga mina ei suuda, kuna mul on kõik närvid paigas, täna. Aga kust ma tean, mida märk toob ja kes teab, mis märtsis võib juhtuda? Keegi ei tea, mis üldse märtsis juhtub. Teile on kõik ükspuha, pärast kahetsete, aga siis on juba hilja. Sulg sõitsin suvel linnast välja, rong peatus tillukeses räpases jaamas jaamahoone nagu koeraputka. Aga minu akna juures seisab jaamadele grafist ja räägib teisele mehele. Vaata, sõidab nagu loll käosulega, ütleb valjusti, et ma kuuleksin ja teine turtsatab surivoodil kiun see mul meeles, aga teie räägite kübar, aga jaamahoone oli koerakuudis suurune. Tütar puhkes kibedasti nutma. Oot, aga mis siis, kui kuningas välja tuleb? Alati töötavad oma tobedustega? Ei lase inimesel rahus passi Anssegi laduda. Ma pean tähelepanelik olema. Kuhu kolm kadus, hea, kui ta veel pakis on, aga kui ma teda ei märganud, mis siis kui ma täna mantli kätte ei saa, pole mul homme võimalik ära sõita. Kus kolm ometi on, mis ma seal ilma mantlite peale hakkan? Teie ju ema eest ei hoolitse, teil on ükspuha, kas või nii nelja peale. Aga ta ütles mulle ise, Suitke Ivandmat veidž, nii ütleski, ma pole kur. Kui ta, aga minu puhkust. Olen alati öelnud, et kõigil inimestel on vanemad, aga minul pole. Proovigu papace ise kaks aastat käosulega käia, ega ikka ei taha. Mine vaata, soldat siia, keegi koputab köögiukse taga. Kaks kahte korraga. Tütar, lähed kööki? Mannake Teile toodi mantel. Soldat siia, oota, ära karju. Emand siia, ma pean ju ära lõpetama. Äss, on vaja teada, kuidas mantliga jääb oodata, kui köögis? Kolm jälle ei tulnud välja. Laon veel korra.