Kuurort suvitushooaeg on läbi. Suvitajate lahkuvad, tervisevannid ja ujulad on kinni pandud. Kuursaalis räägitakse rongiliiklusest laevadest ja peatsest ärasõidust. Daamid sõeluvad poodides ja ostavad suveniirpuust värvilisi baasikesi soome pusse ja põlesid kui palju. Mida maksa? Küsib daam Laneda, nina ja valgete silmadega poodnikult. Vastab see kolme kolme vene keeles teeb, küsib daam kaaslannalt. Vist kolm. Tundub, et kull, mis meie rahasti kolm korda 27 kolm korda kolm, on üheksa, kolm korda seitse. Seda ei saagi korrutada. Elu siin soomes väsitab, kaebab, esimene tahab terve päeva, käid ringi ja püüad aina markasid rubladesse meetreid arssinateks kilomeetreid verstadeks, kilogramme puudadeks ümber arvestada. Pea käib juba ringi, kogu suve olen vaevelnud, aga siiani ei tea, palju arstina. Palju markasid on kilogrammis. Kõige teravamalt tajuks seltsielu hääbumist, noor apteekri abiline. Igal neljapäeval oli ta kuursaalist tantsinud pööraseid, vinge ärkasid mudavanne võtva rumaatilise daamiga. Igal hommikul oli ta jooksnud sadamasse ja ostnud kuuere väärile. Uue lillekese. Lilli tõid siia ümbruskonna kalurid koos kalaga ning need loodusannid vahetasid paaditeekonna kestel armastusväärselt aroome. Seetõttu sai kuursaali restoranis nii mõnigi kord Levkoist lõhnavat haugi. Nelk apteekriabilise nööpaugus aga oli räime lõhnane. Oo neid unustamatuid, tantsuõhtuid linnaorkestri viiulipasuna ja trummi saatel. Seina ääres, pinkidel ja toolidel istuvad mammad ja tädikesed, kes on juba kaotanud julguse oma graatsiat avalikult näidata. Nende kõrval nihelevad nooremad õekesed, kellel seda julgust veel pole. Seinal ripub tantsukava. Samas üritab pasun, Giuletab viiul ning lajatab trumm. Kas on polka, püüab arvata, üks mammake i mamma hoopis ka drill uus k drill, selgitab noorem õde. Ära vehi jalgadega ära lurista, nina segab vahele tädike. See pole ril, vaid Masuka tantsujuht. Pika koivaline Rootsi üliõpilane jääb hetkeks mõttesse. Heidab kiire pilgu tantsukavale ja hüüab uljalt. Valsons. Noor apteekri abiline Harbraugelt kummardades oma rumaatikust, daamid toeka talje ümbert kinni ning hakkab teda sujuvalt ümber toa keerutama. Helepunane nelk nende ninade vahel lõhnab ahvena järele. Bodes pain. Hüüab punane ja higine tantsujuht ja ta pea väriseb pingutusest. Põrandale. Väike paks purjeriidest pluusis gümnasist. Ta kõrvalpoisi käest kinni hoides trambib kohaliku arsti elatanud kuvernant. Gümnasist käitub tõelise hispaanlasena, talaksutab keelt, kasvada ei anna, aga ründab partnerit süngelt nagu härg, tore atoori. Väikega tik teeb, tervitades Ühe tädike sees kraps jalga. Too peab seda kutseks Jaagukult tantsu istuma. Väikese kadeti suureks õuduseks ilmutab tädike tantsides puht hispaanialiku kirge ja vesimatust. Tassiiuugleb peksab kontsadega põrandat ja läkitab oma tillukesele kavalerile võrgutavat pilke. Apteekri abiline teeb oma pikkade jalgadega niisuguseid kringleid, et ukse juures seisev polkovnik isegi solvub. Kui paneks teile soldatid korterisse jätaksite oma jõleduse järele poniseta. Tantsujuht vaatab kala ja kutsub kõiki üles lingekale. Kired, lõõmavad sugu, vanus ja ühiskondlik seisund, kaotavad piirjooned ning sulavad kõmisevas trumpimises Kilgetesse mürtsumises ühiseks kaoseks. Naisarst rabeleb paaris 12 aastase peente jalgadega eriti mängijaga. Kaks preilit keerutavad teineteise ümbert kinni hoides. 10 aastane tüdrukuke tiirutab koos hallipäise rootslasega. Kummaline sametkingades linases ülikonnas tüüp peksab õdede kursuslannad emmates tagant üles. Täpselt kell üks öösel vaikib orkester hoobilt. Asjatult paluvad tantsijad, kes juba tõstsid jalga made sefiir, üks mängida kasvõi viis minutitest, kuid Moose kandid panevad noodid süngelt kokku ja ronivad poodiumilt alla. Nad kõnnivad publikust vaikides mööda. Paljud imestavad kuuldavalt, kuidas suudavad kolm inimest sellist meeletut kära teha. Järgmisel hommikul tambib rauge apteekri abiline mõistatusliku naeratusega uhvris piparmünti ja kriiti. Uks avaneb temake reumahaige ta pette märjendad. Pomiseb ta. Kuid ta silmad räägivad, kas mäletad kas kunstlikku või naturaalset? Küsib tema tasa. Kuid silmad vastavad. Ma mäletan, ma mäletan 10 penni eest vati. Ohkab temake. Sa näed, kui raske on mul siit lahkuda. Tema võtab avati, lõhnastab seda salaja ja keerab paberisse. Päri vääril ilutseb närtsinud nelgiõis. Täna ei toodud enam lilli. Sügis. Inimene nimelt arvab, et tema valitseb asjade üle. Teinekord aga võib kõige ilmetu asjake tungida tema ellu lüües segi suunata teise kanti. Olja rozova oli juba kolm aastat olnud ausameelse mehe aus naine. Ta oli vaikne ja häbelik, ei trüginud kunagi esile ja armastas andunult oma meest. Siis aga juhtus, et ta läks kaubamajja ning ta pilk jäi kangavitriini uurides peatuma tärgeldatud kollase siidpaelaga roogitud krae peale. Nagu aus naine kunagi mõtlesid, algul ei iialgi. Siis aga läks sisse ja ostis selle ära. Kodus pani ta krae peegli ees kaela. Selgus, et kollast paela saab siduda lehviks ka külje peale, mitte ainult ette. Ja tulemus on sõnulseletamatult meeldiv. Uus krae nõudis uut pluusi, ükski vana pluus temaga ei sobinud. Oljake piinles kogu öö hommikul lõks kaubamajja ja ostis majapidamisraha eest pluusi. Pani selle selga ja sidus krae peale. Pilt oli nägus, kuid seelik rikkus muljet. Krae nõudis täiesti kindlalt ja selgelt sügavate voltidega Kloff seelikut. Vaba raha polnud, kuid ei suutnud poolel teel peatuda. Ooljake viis lauahõbeda ja käevõru, pandimajja. Süda oli rahutu ja hirmul ning kui krae nõudis uusi kingi, viskus ta diivanile ning nuttis terve õhtu. Järgmisel päeval kandis ta uusi kingi, kuid kaela kell oli panditud. Õhtul rääkis ta kahvatades kogeldes oma vanaemale. Ma tulin ainult hetkeks, mees on väga haige, doktor käskis teda igal õhtul konjakiga hõõruda, aga see on nii kallis. Vanaema tundis talle kaasa ja konjaki ostis endale järgmisel hommikul kübaravöö ja sõrmkindad, mis sobisid kraega. Ta käis läbi kõik sugulased ja tuttavad, valetas ja lunis raha. Sisega ostis näotu triibulised diivani, mis ajas teda lausa öökima ning ei meeldinud kada ausameelsele mehele isegi mitte vanale näppamis himulisele köögitüdrukule. Kuid midagi polnud parata, sest juba mitu päeva oli krae nõudnud visalt diivanit. Kuna Voljak oli nõrk ja iseloomutu olend, loobus ta peagi vastupanust ja ujus allavett sinna, kuhu suunas teda alatu krae. Ta laskis juuksed lühikeseks lõigata ja hakkas suitsetama. Kahemõttelisust kuuldes naeris ta valjusti. Kuskil hingepõhjas pesitses siiski veel teadmine olukorra koletusest. Mõnikord öösel, teinekord isegi päeva ajal, kui krae oli pesus, nuttis ta kibedasti ja palvetas hardalt, kuid väljapääsu ei leidnud. Korra otsustas ta isegi kõik mehele ära rääkida, kuid ausameelne mees arvas, et naine teeb nalja ja naeris südamest. Asjad aga läksid järjest halvemaks. Te küsite, miks ei visanud hooliakeseda tärgeldatud räbalad lihtsalt minema? Ta ei suutnud seda teha. See on kummaline. Kõik psühhiaatrid teavad, et närvilised, nõrga tahtejõuga inimesed võivad kiinduda oma piinades ning nad ei loobu magusatest kannatustest ka rõõmsa kodurahu nimel. Nii joodiace selles võitluses aina nõrgemaks. Krae aga kogus jõudu ja muutus aina võimukamaks. Kord kutsuti hooliake külla, varem polnud ta kunagi kuskil käinud, nüüd aga hüppas krae talle kaela ja käsutas külas, käitus väljakutsuvalt ja vahtis aina ringi. Õhtusöögi ajal pigistas hooliakese tudengist lauanaaberlaua all ta jalga. Ulja võpatas pahameelest, aga krae vastas tema eest. Ja see on kõik. Olla kuulas seda häbi ja hirmuga ning mõtles mu jumal, kuhu ma sattunud pärast õhtusööki pakkus pilpiline, ent alles saatjaks. Krae tänas ja nõustus rõõmsalt, enne kui hoiak asjast arugi sai. Vaevu olid nad voorimehe võtnud, kui üliõpilane kirglikult sosistas. Magallis krae itsitas talle vastu. Siis embas üliõpilane hooliakest ja suudles otse suule. Ta vuntsid olid märjad ja suudlus lõhnas marineeritud meripildist midagi lauas pakutud. Olja oleks häbist ja solvumisest äärepealt nutma puhkenud. Kuid krae pööras ta näo nahhaalselt tagasi ja itsitas ja see on köik. Seejärel sõitis üliõpilane koos kraega restorani rumeenlasi kuulama. Mindi kabinetti. Siin pole mingit muusikat, pahandas pooljake. Kuid nemad, see tähendab krae ja üliõpilane, ei pööranud talle mingit tähelepanu. Nad jõid likööri, rääkisid labasusi ja suudlesid. Kullake saabus koju alles hommiku eel. Ukse avas ausameelne abielumees. Ta oli kahvatu ja hoidis käes pandimajja kviitungeid MyStar'i leidnud hooliakese sahtlist. Kus sa olid? Ma ei maganud kogu öö, kus sa olid, kus ma olin, lobisesin üliõpilasega ausameelne mees, lõituikuma. Hoiak, mis on lahti, miks sa oled asju pantinud? Miks sa oled saatoritelt ja Jaanitelt võlgu võtnud, kuhu sa raha panid? Kuhu panin, lõin. Ta pani käed taskusse ja vilistas läbilõikavalt, olgugi et varem ta ei osanud helistada. Ausameelne mees jättis ta maha ja sõitis teise linna. Kõige kibedam on see, et juba järgmisel päeval oli krae kadunud. Malbe, hooliake töötab nüüd pangas. Ta on nii häbelik, et punastab isegi sõna kalligraafia kuuldes. Sest see sõna meenutab kallistamist. Ja kuhu krae jäi, küsite teie? Mina ei tea vastama. Santi pesusse, küsige pesunaise käest. Enne pühi. Jõulueelsed meeleolud ilmnevad kõige selgemini kaubamajades. Akendel laiutavad ahvatlevad kangad, pitsid ja lindid ning palju ütlevad sildid. Kingitused. Kui te lähete kauplusse mingit kangast ostma, küsib poesell abivalmilt kaste suvatsete osta endale või kingituseks ning kuuldes, et kingituseks pakub hoopis erilist kaupa. Asi pole nii lihtne, nagu te arvate, sest kingituseks pakutakse psühholoogiliselt peenelt läbi mõeldud kaup papp, mille valmimist on jälginud inimhinge kõige osavamad tundjad. Kingitus peab olema ilus ja hinnalise välimusega, sest saaja peab rõõmustama ja tänulik olema. Samas aga peab kinkija selle odavalt kätte saama. Niisiis on jõulukingituste hankimise aluseks võetud kõigi inimsuhete alus. Maksta võimalikult vähe ja saada võimalikult rohkem. Bannele sellele kiusu punnile, Astan täpilise. Mõtiskleb pereprouad kangast näppides. Välimuselt nagu atlas, ütlen, et on siid, nagunii ei taipa sellest midagi. Ta rõõmustab. Võib-olla aitab maniakesele kleiti õmmelda. Tädile ostan seda triibulist, mõtleb teine. Jumaluke, mis see siis olgu hargnemis ju. Ükskõik, ta sõidab pärast pühi kohe ära. Meie poolda, õmblema ei hakka. Kas te ostate teenijale? Küsib poesell. Jaatava vastuse korral uurib täpsemalt, kas köögitüdrukule köögitüdrukute jaoks soovitame seda kollaste täppidega pruunikat bordood. Ka ruuduline sobib köögitüdrukutele hästi, eriti punase ruuduga, sest köögitüdrukute jume on enamasti ere ning see nõuab pluusi näol midagi elustavat. Lapsehoidjale lapsehoidjale eelistatakse seda väikeste lillekestega lillat. Toatüdrukule sobib see odav lõbussid. Teile isiklikult pakuksin meie viimaseid välismaa uudiseid. Poiss, too prouale tool, et ta saaks valides jalgu puhata. Peale kangast, et on olemas veel spetsiaalsed asjakesed. Kummalised asjakesed. Neid müüakse tavaliselt parfümeeria või kirjutas tarvete kauplustes. Kujult on need kõige mitmekesisemat materjalilt samuti ladunud portselanist metallist siidi, lappidest, millest iganes. Kuid mis nad just on ja milleks kasutatakse, seda ei tea keegi. Öelge palun, mis asi see on, küsite müüannalt aralt. See imestab tema seol, Ahhaa. Teesklete, et saite asjast aru. Imelik, et ma kohe selle peale ei tulnud. Aga siiski ausalt, milleks ta on? Järgneb taas imestunud ilme ja vastus kingituseks. Ah ja palju see maksab? Neli ja pool, aga väiksem ja ilma pronksita. Kolm. Teid hakkab too saladuslik asjake huvitama. See on mingi kummaline nüri uudishimu. Te, ostate asja ära ja mõtlete, mitu päeva, kellele kinkida. Lõpuks on ohver valitud. Imelik asjake, tähendab too unistaval toonil. See on vist kübarasulgede jaoks. See tähendab, nojaa, muidugi sulgede jaoks. Lükk, mina mõtlesin, et selle abil saab säärikud jalast äratamata. Pistad provintsist tulnud onuke vahele. Ei, see on sukkade nõelumiseks. Vaidleb tädid, näed ju, ta on seenekujuline. Mulle tundub, et see tuleks lambi peale asetada. Ei, see on teeklaasialus. Mis te naerate. Neiukesed sosistavad midagi ning puhkevad seejärel punastes naerma. Pole tõsi, ütleb väike paks poiss, see on jänku. Tõuke latas. Kuidas kuuske ehtida ja mida selle otsa riputada, on otsustatud ammu. Igaüks teab, kuidas seda teha. Ülemisse tippu pannakse jõulutäht. See on kirja neitsitele, kes vormivad jõulujutte vaestest poisikestest, kellele vanaemad olid lubanud jõulutähte näidata. Ta, kuid ei näita. Poiss sureb. Luiska ja vanaema aga parandab oma valeliku meelt. Kõige alumistele okstele riputatakse igasugu rämpsu nagunii ei vaata sinna keegi peale kõige tillemate. Kui maimukesega Mussitavad etc käeulatuses on rämps, ei oska nad sellest jutustada, sest nad ei tea veel rumalaid sõnu. Natuke kõrgemale saavad koha väikesed kunst, õunad, kaupmehed ütlevad, eks proovigu hammustada. Kõige paremad ja ilusamad ehted on veelgi kõrgemal. Väikesed ei ulatu katsuma, suurtele aga on hästi näha. Siin ripuvad kallid kompvekid ja naljakad asjakesed, mis annavad pererahvale võimaluse näidata oma laia joont ja teravmeelsust. Selle sussikese saab Aleksander Aleksei ots otsustab perenaine. Ma ulatan selle temale ja ütlen. Ma soovin, et saaksite olla selle eseme varjus. Selle Niiulikese saab ostsip, Sergei, las kõik tantsivad ta pilli järele. Aga see kullatud siga, kellele see on? See on papale. Äkki solvub, hulluks läinud, see on kõige õnnetoovam sümbol. Kõige kõrgemale riputatakse hinnalised vidinad, kaelakeed, käevõrud ja muud asjad, mida võõrastele lastele ei raatsite kinkida. Hea küll, kullake, sa saad selle jänku endale. Tuleta mulle meelde, kui te hakkate ära minema, sa näed, et ma ei saa teda praegu kätte. Sellised on ammustest aegadest välja kujunenud jõulukuuse ehtimise tavad. Iga perenaine, kes on saanud hea hariduse, halba haridust teadupärast ei antagi, saab sellega suurema vaevata hakkama. Palju raskem on leida niinimetatud praktilisi kingitusi. Neid tellitakse mõnikord isegi Varssavist. Vaata Nadjake räägib mees. Me peame Michaelile hankima sellise seadeldise. Seda kutsutakse igaühest võib saada kullassepp. Siin on kõiksugu pintslikesi, lakke ja kullatolmu. Talle meeldib see. Talle üldse meeldib rikkuda kõike, mis kätte juhtub. Aga arhaadile on see asjandus. Näed torkad selle torukese korgi sisse ja selluša läbib lihtsalt sinu tuhatoosi ära kinkida. Ütleme, et see on uudistoode. Seejärel otsitakse pilkavaid, julmade vihjetega, kingitusi. Vana piigale vitsakimbuga amor, maja peremehele üleskeeratav tramm. Taimetoitlusele papist kotlet. Valitakse vaid solvavaid asju. Otstarbel kutsutakse nõupidamisele ka kasvata ei anna ainult sellepärast, et tal on soppine iseloom. Lõpuks jõuab kätte laste kord. Poesellide pealekäimisel ostetakse väikestele poistele puupüssid, millest nad juba järgmisel päeval väikevendadele korgid otsa ette põrutavad. Siis ostetakse neile veel pasunaid ja sarvi, mida nad puhuda ei tohi. Titadele sooritatakse lelusid, mida neile Te ei anta, sest nad on mürgise värviga üle võõbatud. Ostetakse kompvekke, mida süüa ei tohi, kuna nad on valmistatud salitsüül sahhariini, glütseriini ja muude tervisele kahjulike ainete baasil. Koolieelikutele kingitakse pildiraamatuid, väga populaarsed on saksa keelest tõlgitud raamatud. Vene laste peale mõjuvad nad kuidagi kahemõtteliselt. Näiteks on olemas jutuke väikesest Fritsust, kes tegi tuhandeid heategusid, mis poleks isegi Budale jõukohased olnud. Jutustuse lõpus kõnnib Fritz mööda tänavat ning kõik inimesed, kes teda näevad, ütlevad ja läheb meie väike tubli frits. Ja kogu lugu. Kui vene lapsed selle loo läbi loevad, taipavad nad kohe, kui kehvasti heategude eest tasutakse ning püüavad meist edaspidi hoiduda. Siis on veel lugu väikesest Heinrich-ist, kes käitus väga halvasti ning jäätis seepärastlõunasöögita. Ja sellel ajal, kui vennad ja ööd sõid maitsvat lihakastet, pidi ta leppima küpsetatud õuna ja tassi shokolaadiga. See raamat mõjub venelaste peale kõige laostav omal moel. Ma tean kah, kes sattusid lausa raevu, püüdes ära teenida küpsetatud õuna ja tassi šokolaadi vastiku lihakastme asemel. Kõlvatu raamat. Meie täiskasvanud teame ammugi, et vooruslikud söövad kastet ja igasugukõlvatuid tüübid naudivad šokolaadi. Kuid milleks laste silmi avada? Pedagoogide ülesanne on pidada lapsed võimalikult kaua süütu mõttetuse seisundis. Sest mõelge ometi, mis võiks juhtuda. Kelle seljas siis ratsutaksime, keda lollitaksime? Ei härrased. Hoiduge kahjulike raamatute eest, mis hävitavad teie laste võluva kaitsetuse.