A V mari adra siia Ena miinuste kombeene tikladu, Eeemmuuli eri. Et need eitus frukt, Usuentristu, Saldo mari ja ma ei Moora pronovi ka toori. Tänane hommiku külaline, võib öelda, on mees mitme näoga, aga ühe häälega. Tere hommikust, Jaan Arder. Tere hommikust. Te olete kaua aastaid jaganud ennast küll ühe muusa, aga samuti kahenäolise muusa vahel kergemuusika ja siis klassikaline muusika. Apelsini Hortus Musicus seostavad teiega. Jah, vast need on sellised kõige tuntumad nimed. Lisaks nendele nimedele on veel üks ansambel, kus me Ants nuudiga koos teeme seal trio naturaale ja tema balantseerib tegelikult nende kahe muusika vahel. Kallak on küll nagu kerge, aga me sageli kasutame ära klassika meloodiaid. Ja, ja teeme neid nagu omas arranžeeringus. Ja siiani ehk kõik, kes meid kutsunud on, kuhugi? Keegi neist ei ole kahetsenud. Te ütlesite, et olete laulnud Hortus muusikuses kohe selle asutamisaastast peale, see on 1972 72 jõust. Väike rehkendus. Rehkendus näitab 27. aasta ei oska vä? Nagu sinna minule jäi küll auk sisse vahepeal, sest alguses Hortus ei olnud kutseline tähendab meile ei makstud ja kuna minul tekkis juba pere 74. aastal, siis ma pidin lihtsalt pere eest hoolitsema ja sealt edasi tekkiski nagu konservatooriumis õppimise kõrval vajadus tööd teha. Ja, ja sealt ongi tegelikult ka ansambel apelsini, teatavad juured sellest samast kohast, kuna me asusime tööle restoranis Rae ja seal ma tutvusin Tõnu Aarega ja siis, kui me restoranist, ah ei, ma vist isegi olime seal veel tööl küll aga, aga Tõnu läks sõjaväkke, aga pärast seda, kui onu tuli tagasi ja me olime restoranist saanud sule sappa. Naljakas küll mõelda sellist asja. Et noh, restorani jaoks ma justkui ei kõlvanud, eks ole, aga apelsini jaoks kõlbas meil väga hästi. Nii et sealt edasi tekkis nagu apelsinimõte ja ja see teostus nii hästi nagu nüüd vast osa inimesed seda suudavad mäletada ja see aitas siis mul püsida pinnal konservatooriumi algusaastatel. Konservatoorium ise jäi mul küll lõpetamata, seal olid omad põhjused, nagu neli aastat ma seal käisin. Aga siis siis ma olin veel kahortuses ja mind ei lubatud ühele reisile kaasa, mis oli Leeturist Ortuse reis ja see oli nii kindlalt kokku lepitud, et siis oli valida, kas ma lähen Ortusega või siis või siis jään ma konservatooriumisse ja siis ma läksin Ortusega. Muidugi siiani seda ei kahetse. Sellepärast et oleks ma siis lõpetanud laulmise eriala, siis kindlasti oleks mind suunatud kuhugi ooperis, ooperikoori arvata võib, nii et noh, äärmisel juhul oleks mind tabanud koori solisti saatus. Et ma arvan, see nii apelsini kui Hortuse elu ja tegemised on olnud märksa huvitavamad, kui oleks võinud olla veel koori solistile. Missugust muusikat peaks laulma, sobiks laulda täna. On ju nii-öelda kannatusnädala kõige kulminatiivsem päev, kõige süngem päev. Ja ja noh, selle jaoks on kirjutanud väga paljud heliloojat, passiooni, muusikat ja mina olen osalenud võib-olla kahes või kolmes erinevas passioonis. Nendest vast kõige tähtsam roll on mul olnud meederi Mateusz passioonis, kus ma laulsin evangelisti osa meedele oli tavaliselt on see Tenurite osa, aga mina olen tenoraalne bariton ja meeder õnneks oli kirjutanud selle just sellisele hääletüübile, nagu minul on selle oma evangelistid rolli ja nii, et see mulle sobis. Ja see ongi vastu, ütleme kõige kõige Tähelepanuväärsem võib tänuväärsem roll passioonides minu jaoks olnud. Kas te olete tenoraalne bariton, kes on lüüriline bariton või dramaatiline? Tähendab, minust oleks võinud nii arvas traalaviit, et minust oleks võinud saada dramaatiline tenor. Sellepärast et hääleharjutustes olen ma jõudnud üks kord elus sii noodini ja kolm-neli korda Siibemollini. Aga noh, tenor muidugi vajaks tood ja nii mõnigi tenor laulab veel sellestki kõrgemale. Aga noh, küllap see jäi nagu selle taha, et ma olen natukene laisavõitu inimene. Ja samas, mis on minu üks suuri puudusi, nagu ma ei, ei oma erilist auahnust. Ja selle tõttu nagu ei ole minu laulja ütleme, selline soolokarjäär või see nagu ei ole aegade jooksul olnud mulle eesmärk. Nii naljakas kui see ei ole nüüd vanemast peast nüüd juba eks ole niiviisi küpse muusikuna ehk kui nii-öelda nüüd ma siiski olen hakanud natuke mõtlema ja, ja olen mõned soololaulud ka laulnud linti, mida võib Eesti raadio fonoteegist leida. Klassika poole pealt. Jah, sest ühel hetkel on see lausa oluline, et need asjad olemas oleksid, sest hääl teatavasti võib ju ka amortiseerida ja. Amortiseerunud, aga mida ma võin küll öelda, on see, et mida varem ma seda ei uskunud, aga selgub, et aeg tegelikult, et natukene vähemalt meeshääle puhul aitab kaasa, noh, ütleme niiviisi hääl areneb veel teatud vanuseni, isegi ütleme noh, praegu ma tunnen, et ta, ta veel on võimeline arenema edasi ja seda ma olen ka teistelt lauljatelt niiviisi juhtunud kuulma. Varem seda ei uskunud. Nii et et alles paar aastat tagasi ma avastasin järsku, et mul siiski on selline hääl olemas, millega ma võiksin laulda klassikat. Solistina. Kaspassiooni laulda oli just meederi passiooni laulda oli kerge selles mõttes häälele jõukohane. Seal on mõned üksikud kohad, mis, mis nagu vajasid suuremat tähelepanu ja, ja tööd. Aga muidu muidu oli ta ja jõukohane. Ja kuna ma ei vaevles enamasti diktsiooni puudumise käes, siis nagu isegi paljude inimesteni öelnud, et suisa kirikus kuulata, sest kui sa ometi akustika lööb nagu teksti segi, eks ole, et nad isegi seal said aru, millest ma laulsin. Ma saan saksakeelne, see passioon. Nii et minu jaoks on alati tekstidele olnud väga suur tähtsus, on see siis olnud nüüd Hortus või, või klassikaline muusika või ka siis apelsin või mõni kergem, tähendab, mina pööran alati tekstile tähelepanu, võib olla mõningane soodumus, selleks on mul tänu sellele minu vend Ott on kirjutanud väga palju laulutekste. Nii apelsini, apelsini kirjutaski, ta oma esimesed laulutekstid. Ja hiljem siis hakkas kirjutama ka paljudele teistele. Ja ma pean ütlema, et üldjoontes olen ma enamasti tema kirjutatud tekstidega rahul. Et ta on osanud, et sinna midagi sisse panna. Apelsinikohta võib öelda, et apelsini on olnud hiilgav minevik, aga ma usun, et et see tulevik võib olla ka mõnes mõttes veel täiesti olemas. Praegu just nimelt on tekkinud apelsinid järsku ootamatult väga töine periood sest tegelikult on pärast seda, kui nüüd ansambel nagu mõnes mõttes silmapiirilt kadus. Pärast seda on toimunud üks kontsert, kontserdite sari, eks ole, siis kui apelsin apelsini tuli, 20. juubel. Nüüd järgmine, õigemini küll kevadel, et täpselt 12. mail on apelsini, 25. juubel. Seda kuupäeva tean ma sellepärast nii täpselt, et ta oli esimene telesaade, mis oli 12. mail. Ja samal päeval sündis minu kõige vanem tütar. Nii et see on mul pealuu sees täielikult. Kuidas me läksime siis, minul ei olnud televiisorit, me käisime Harri kõrvitsa juures vaatamas televiisorist, siis seda esimest saadet. Kaks kingitust korraga. Teine kingitus tuli pärast, nii et mu abikaasa jõudis ka veel näha selle saate ära ja siis siis tuli teine kingitus. Ja, aga nüüd jah, on tulemas siis apelsin 25 ja me oleme teinud mõned uued lood ja välja on tulemas Tõnu Aare plaat. Tähendab noh, kus on siis tema lood põhiliselt peal, nii tema lauldud kui minu kui kui Ivo Mati seal, aga uusi lugusid seal on vanu häid lugusid. Ja loodetavasti teeme me selle asjaga koos ka mõned kontserdid. Nii et nende kontserdite jaoks me loodame saada siis kogu selle vana meeskonna kokku suuremate kontserdite jaoks, aga samas oleme me, Tõnu Aare, Ants Nuut ja mina oleme kõik need aastad pisitasa naguniiviisi apelsini vaikselt hinges hoidnud. Käime vahel Tõnuga Soomes esinemas, vahel oleme esinenud siin Eestis. Oleme aidanud Tõnul linti teha, tema põhiliselt lindistab Soome poole peal, seal on üks stuudio, mis asub ilusa looduse rüpes järve kaldal. Meiega oleme sattunud sinna talvel. Noh ja lumi on jää peal, nii et isegi uisutada ei saaks. Aga seal on saun, seal ei ole meil mitte kellelgi kuhugi kiiret, sest Tallinnas oleks võimatu, keegi peab ikka kuhugi ära jooksma. Ikka mingi asi on, mingi mure on, aga seal ei ole kuhugi joosta. Ja selle tõttu, nagu seal selles stuudio vaikuses olevale, nii mitmeidki aastaid teinud lugusid. Kas apelsini lauldes või Hortus muusikuses lauldes kummaste tunnet, et süda on nagu õigemas pesas? Noh, ma peaks ütlema, et et kuna hort tuse lugudel on loomulikult märksa tõsisemad tekstid ja siis ütleme mida rohkem ma nagu vanemaks jään, seda rohkem ma tunnen nagu sellest tõsisemas poolest nagu rahuldust, aga samas. Ma nüüd ei, ei tahaks öelda, et kui ma apelsini laulan, et ma siis seda ei tee südamega. Sest seal võib olla küll nii mõnigi lugu natukene kergema sisuline. Aga sellegipoolest tuleb ka sellest kergest sisusti proovida mõtet välja tuua. Ülestõusmispühade aegu jaga suurel neljapäeval, suurel reedel. On just see aeg, kus Hortus Musicus peab laval olema, nii et teil on need pühad ilmselt olnud väga mobiilsed pühad alati. Jaa, tähendab Hortusega oleme me väga palju olnud nende pühade aegu liikvel, mitmeid aastaid käisime esinemas, hedas Soomes enam tegija lähedal, üks kena paik Lapimaal Sollapibul ja just nimelt ja, ja seal on väga ilus juugendkirik. Ja selles kirikus toimuvad igal aastal festivalid ja sinna festivalidele muuseas sellesama meederiga, minu arust me käisime ka seal ühe korra, aga siis me oleme ka muude heliloojate lugudega käinud. Ja ega tulegi meelde päris täpselt, aga ma tean, et et kohe suisa nii kolm või neli aastat oli vahepeal, kus, kus me käisime seal esinemas ja siis on meil sellesama meederiga oli meil ka Toomkirikus mõned aastad tagasi, noh, sellest on nüüd mõned, ma ei tea, tuvastad sealt plaadi pealt on võimalik muuseas vaadata sellist. On olemas plaat ja sealt pealt saab vaadata, mis aastal ta tehtud on, nii et arvata võib, et umbes selles kandis. Siis oli meil tongirikkuja esineminegi. Pärdi Johannese passioon ja olen ma proovinud, et aga seal läks jah, seal läks niiviisi, et, et ma pidin sõitma mingi teise koosseisuga soomlaseda esitama. Aga samal ajal tuli täpselt jälle mingi Hortuse asi, nii et tänu Portuse tööle ei pääsenud mitte alati kõige muuga ja muude ansamblitega esinema. Kuna see on mu põhitöökoht, siis ma pean sellega arvestama. Jaan Arder, kas te teete isega pashat? Ja tähendab, ma ei saaks öelda, et ma ise teen. Tasa teeb minu abikaasa, tema oskab seda väga hästi teha ja sinna sisse pannakse igasugust head ja paremat ja aga mina olen üks imelik inimene, ma ei armasta rosinaid. Nii et siis nagu üks paša tuleb kindlasti selline, kus ei ole rosinaid sees, kus on kõike muud head. Aga rosinaid pole. Ja paska meeldib mulle väga järguna. Nii palju kui ma tean inimesi, kes seda proovinud on, siis keegi ei ütle, et ei, ei maksa seda süüa või teha. Aga ma teen, ma teen paska, vorme, neid samu puust vorme, see aasta jäi küll nüüd vahele, sest kuidagi niivõrd palju muusikalist tegemist on olnud. Ja tellimused tulid ka niivõrd hilja, kes tahtsid neid vorme saada, et et lihtsalt ma jõudnud valmis, peale selle hakkasime tegema kaht uut vormi tüüpi. Ühte tahtsin teha, mis oleks pisut odavam kus oleks vähem tööd ja selle tõttu saaks odavamalt ja ühte tahtsin teha, mis oleks hästi suur, sellepärast et kunagi, kui ma käisin selles saates kuulus ja kummaline, siis ma siis ma kinkisin nendele osalistele seal igalühel vormi ja pärast siis ainus tagasilöök oli see, et pere jaoks jäi natuke väikseks. Ausalt öeldes pidin minagi seda ütlema, et ülateist või kolmandat aastat teeme ka meie pashat teie valmistatud vormi. Nii et egaa alati jääb selles tormis natuke vähe. Jah, ta on ikka väga pisike, kui palju suurem ta peaks olema poole suurem. Poole suurema, siis ma pean oma arvutused tegema, sest see, mis ma nüüd plaanisin teha, see vist on kolm korda suuremana sellele. Aga kust te üldse selle peale tulid, et hakata pasha vormi tegema? Rootsis elasid õed Eli Haaserit kes küsisid minu käest, sellest on aastaid tagasi, ma arvan, et see oli 80.-te lõpp. Et kas Eestis keegi teeb neid ja mina suure suuga ütlesin, muidugi teevad, sest ma teadsin, et arst teeb ja ja jama hangin teile ja kindlasti saate. Ja kui ma tulin siis siia tagasi selle ühe Rootsi reisi ajal, siis hakkasin otsima, siis selgus, et mitte keegi ei tee neid enam millegipärast. Ja mul ei jäänud muud üle kui selleks, et mitte jääda valelikuks. Et ma kindlasti neile ongi need vormid, siis ma nuputasin ja hakkasin ise tegema. Ja, ja sealt sai nagu alguse, nii et algul ma saatsin neile siis mõni, ma ei tea, mõnikümmend vormi võib-olla, sest nende tuttavad ka kõik tahtsid saada. Ja siis ootamatult leidis minu sõber joogo Vanhanen Soomes kohti, kes tahtsid saada neid ja siis lõppude lõpuks. Ma ei oskagi öelda, mingi kolm aastat tagasi või neli aastat tagasi avastasin ma, et miks ma siis nagu siin Eestis ei võiks neid kellelegi pakkuda. Ja niiviisi saigi see tehtud. Ja vormid ise on muidugi seal on küll masina tööd ka kasutatud, aga, aga suures osas on ta selline käsitöö ja ainus, mida mina nende vormide juures ei tee, on need pulgad, mis hoiavad seda vormi koos. Ja need pulgad teeb mulle Ants Nuut. Väga oluline, sest nad muidu ei püsi koos need vormid ja veel oluline on öelda, et tänu nende pulkade tegemisele nende vormel hind mitte ei tõuse, sest tants töötab mult tasuta. Tõeliselt. Kristlik lähenemine. Ja ja neid taheti nikerdada sinna ka peale ise. Ja tähendab, ma küll kasutan ühte kopeerimismasinat, millega ma seda teen, sest ega ma kõva puunikel ta ei ole, kuigi poisikesepõlves sai natuke nikerdatud ka. Aga mul on selline selline masin, millega ma saan peerida neid tähti sinna sisse. Ja see mudel, mida mina siiani olen teinud, selle prototüüp on pärit Peterburist, see on üle 100 aasta vana. Ja seal peal on siis vene tahet Haaja v ristosvosgress, need on siis eesti keeli paistavad nad nagu yks ja bee, eks ole. Ja see selle järgima siis natukest hiliseerisin ja, ja hakkasin seda vormi tegema, aga ma olen paljude inimeste käest saanud, kes, kes minust on saanud vormid, osa inimesi ja ma olen neile väga tänulik, on kinkinud oma vanad, katkised, sest nad ikkagi võib juhtuda, et puu praguneb ja, ja niiviisi ja, ja nad on kinkinud mulle neid vanu vorme ja seal peal on küll ka eestikeelseid tähti, nagu r ö. Need on ilmselt rõõmsate ülestõusmist. Siis on r-l, arvata võib, et rõõmsaid lihavõtteid. Nii et selliseid kombinatsioone on ja vanade meistrite ilusad mustrid. Ma olen isegi mõelnud, et ma võiksin proovida neid mustreid kagupeerida. Aga kahjuks on aja nappusel jäänud esialgu mõtteks, aga nüüd, kus ma hakkan uuemat seda suuremat tüüpi tegema, siis ma mõtlen midagi sinna peale välja küll teistmoodi. Kas oluline on ka see puu, millest teha? See peab olema lehtpuu, see on igal juhul oluline. Ma usun, et pärn, kask, mina teen kasest, Pärnu oleks võib-olla parem lõigata, aga, aga kaske on meil nagu lihtsam saada seda kasepuud. Sellepärast et nad ei anna nagu maitset sinna juurde. Okaspuu sünni. Piduvormi alati valmis meisterdanud. Vaevalt nüüd neid päris täpselt. Pea aga tegelikult nende aastate jooksul ma kujutan ette, et see arv võib poole 1000-ni ulatada. Eelmine aasta tegin umbes 200. See on siis kõige rohkem, mis teinud olen. Aga muidu mitmed aastad ma tegin seda umbes 100 ringis. Nii et noh, ma arvan ja see võib isegi üle 500 all. Sellepärast tõesti, ma hakkasin 80.-te lõpus, puus hakkasin tegema. Kas ühe õhtu töö annaks vorm? Mina muidugi olen laisk inimene ja ma katsun oma masinad reguleerida niiviisi välja, et ma teen nagu ühe operatsiooni iga vormi juures korraga. Nii et väga raske on öelda, kui palju ühe vormi peale kulub ja kõige rohkem kulubki, ütleme seal selle masina häälestamise peale ja et see täpselt lõikad kuskilt. Ja noh, hiljem siis kahjuks selle tüübi puhul tuleb siis nagu seda käsitööd sinna juurde nagu, kuna, kuna tahan ühes tükis ja kõrvadega tähendab ja, ja teisel küljel on augud ja nende kõrval omakorda augud uusi lähevad need Ants Nuudi tehtud pulgad, mis hoiavad siis koos seda, seda kõike, aga nüüd, tähendab ma võin reklaami teha teistele ka, sest ega ma kade ei ole. Mina see aasta jõudnud vorme teha, aga, aga inimesed, kes tahavad saada, praegu on müügil on üks, teine firma on teinud, ma isegi selle firma nime ei tea, aga ma nägin, poes on müügil ja noh, nemad on rohkem masina tööd teinud kui mina ja selle tõttu on nende vormi hind ka odavam kui minu oma veel. Nii et, et võimalus on saada kõigile korraga. Ja paša tuleks sinna sisse juba valmis teha, siis ju varem. Pasa tuleks teha. Täna õhtul siis no siis siis ta on kõige parem, kui ta on natuke aega seisnud, ära nõrgunud korralikult ja, ja noh, ma ei tea, kui nüüd keegi ostab praegu ja poest ei küsi, kuidas sinna sisse tehasest sinna sissegi marliverksale marli pannakse sisse ja siis sinna marli sisse valatakse see kohupiimamass ja nii palju nüüd ma olen siis kõrvalt kuulnud, et teda tehakse mitmel moel nii keedetud kui toorpastat, eks ole. Ja nad on erineva maitsega tõepoolest, ma olen mõlemat saanud ja no siis sõltub muidugi veel nendest maitseainetest, mis pannakse ja lõpuks, kui ta siis seal vormisest välja võetakse see vorm tähendab, miks ta peab selliste pulkade asjadega, muidu võiks ju olla lihtsalt üks mingisugune asi. Selleks, et nüüd see muster jääks sinna peale, selleks peavad vormi küljed minema neljast küljest lahti, eks ole. Sest muidu mustrit ei saa. Aga inimesed, ma olen kuulnud, on teinud sõelada sisse kellel vormid puuduvad. Nii et teemaks ahastada vormi ei ole, seda on võimalik siis ka teha. Ei tea, kust selline komme tulnud on? Ma millegipärast arvan, see kogu see roog võib-olla algselt juutide väljamõeldis. Sellepärast, et ju ta on selline paastuaja lõppu roog, selline ta ei tohtinud olla, olla liiga rammus, aga, aga ka juba ikkagi märk sellest, et need on käes, lihavõtted salaja, nii et hiljem on siis ma arvan, et see vorm ja siis eel omakorda on siis nagu võib-olla ortodoksi kirikust pärit, et ma ei oskagi öelda, kas, kas Kreekal sellega midagi pistmist on, aga vene õigeusul on kindlasti võib-olla nad selle ka kuskilt said, ma olen otsinud materjale. Et saada teada entsüklopeediates, noh, see on selline kirjanduslikus võiks olla nagu midagi, aga ei, seal on ainult öeldud, et see on see, see roog ja kõik, nii et kahjuks minu püüdlused ei ole siiani sihile viinud. Aga ma usun, et mu millaski saan teada. Ja kui keegi kuuleb, ja kui keegi teab, siis võiks ju oma teadmisi meiega jagada. Muidugi ja võib ju jätta Eesti raadiovalvelauda näiteks mingisuguse kirjakese, kui keegi teab, et kuidas ühendust võtta. Kas teil on oma lemmikkirika? Vanasti oli kirikuks, kus ma käisin, oli Oleviste sellepärast, et minu isa ja ema-isa on nüüd juba surnud aga nemad olid, kuulusid nagu kui nad Tallinna tulid, siis oleks, tähendab nad, kui nad Tallinnas olid, elasid vanasti, siis nad olid Oleviste kirikus ja vahepeal me olime ära elasime Rakveres, siis oli Rakvere valvama maja, kus, kus ma käisin. Ja hiljem isa kolis Viljandisse, oli Suure-Jaanis pastor. Sinna ma eriti ei jõudnud, vahel harva. Aga, aga kui nad Tallinna ele kolisid, siis ma käisin olevistes. Aga nüüd, kuna minu abikaasa käib Kaarli kirikus siis lihtsalt on sattunud niiviisi, et noh, ikkagi koos on ikkagi toredam minnes, tema on lausa Kaarli koguduse liige. Mina siiani ise ühegi koguduse liige ei ole. Aga jumalasse ma küll usun. See on nüüd üks kindel märk. Ma ei ole küll oma isa vääriline, võiks öelda, sellepärast minu isa väga tore ja tagantjärgi võib öelda pühamees. Mina kahjuks ei ole selline, aga aga samas saan ma öelda, et oma südames ja oma teadmises jumalasse usun Mida teie meelest peaks nende pühade aegu inimene kõige rohkem endast läbi katsuma? No eks see kõik kõik katsumine algab ju tegelikult juba kogusele aja algusega ja paastuajaga, eks ole. Nii et tegelikult on see ju nagu üks enesepuhastamise aeg. Jaa, ja loomulikult peab inimene mõtlema selle peale, kuidas ta paremaks võiks saada, mis on temas liigset tema mõtetes just eelkõige sest mõtetest tulevad edasi teod, sündmused. Nii et ma usun, et seevastu on selline oluline aeg. Ja loomulikult Võiks lugeda piiblit, võiks käia kirikus, Est vanasti stagnaajal oli keelatud käia, aga see sai siis kuidagi popiks, näiteks jõulude ajal ma mäletan, et olid kirikud puupüsti rahvast täis. Muul ajal nad ei olnud ju, see oli omamoodi mingi protesti märk. Ja tegelikult pärast seda, kui nüüd Eesti on taasiseseisvunud on kuidagi see asi nagu mingil määral jälle kaotanud oma oma populaarsust, sest ütleme see reaktsioonilisus, mis selle juures valitses, see oli nagu võimalus näidata poollegaalselt, et ma olen riigi, kuna riik oli kirikus kuja, usu vaenlane, eks ole. Ja muidugi selge on see, et paasapühi või siis ülestõusmispühi, sest nad on, eks ole ju kahes kahes mõttes vanad olemas. Kõigepealt juutide vana komme ja siis siis siis nagu hilisem. Eks see sõnum on tegelikult isegi võib-olla tähtsam, kui on jõulusõnum. Sellepärast et jõulud andsid meile Kristuse aga ülestõusmispühad andsid läbi Kristuse meile vabaduse. Nii et noh, see, see on ju tegelikult olulisem isegi selle asja juures. Nii et võin julgelt üles kutsuda, et, et ikkagi kirikus käimine ei peaks olema mitte lihtsalt popp ja mitte sõltuma sõltuma riigikorrast vaid inimene peaks oma südamega selle vahekorra panema kordaja ja ikkagi käima. Vähemalt need kõige tähtsamad korraldatakse ära käima kirikus. Aitäh Jaan Arder. Rahulikku suurt reedet, vaikset laupäeva ja rõõmsaid ülestõusmispühi. Aitäh kõigile kuulajatele samad sõnad. Ja suur tänu ja häid pühi.