Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kui infotihe on sõbrale saadetud sõnum esimestena sotsiaalvõrgustikke päevil ja kas keegi veel mäletab Brentslerit võim mõis pessil? Thanasi otsisid paljud kukalt küsimuses, mida taoliste teenustega teha. Vaevalt, et neid kasutanud sadakond miljonit klientigi olid kasulikkusest täie selguse juures. Tänaseni vaieldakse sellegi üle, mida Facebook teistest paremini tegi aga nüüd kasutab seda 1,3 miljardit inimest ning Nende teiste teenuste nimesid on raske meenutada. Kui kasutajate käest pärida, mida nad selles teenuses näevad, on üheks esimeseks vastuseks sõpradega ühenduse pidamine. Tehniliselt toimub see sõnumit abi. Samuti kuulub puukide sekka ka uudiste ja meedia tarbimine ning siingi on sõpradest kasu, sest kuigi sama sisu leiaks ka igaüks kas rohkem või vähem pingutades toimib sõprade ja nende sõprade-poolne eelvalimine ning filtreerimine tänuväärse teenusena ja ühtlasi Reedapse teenusepidajatele sotsiaalse grupi huvisid ja sisueelistusi, mida saab kaubana reklaamiandjatele edasi müüa. Meedia tarbimisega vaata ka edasi liikudes võib märgata, kuidas sotsiaalvõrgustiku teenuse poolt dikteeritud funktsionaalsus ning ekraani jutumärkides siis kinnisvara on muutnud uudiste ja meediapakendamist märgatavad muutumist kompaktsemateks paladeks, mida saab inimeselt inimesele sidevõrgus hõlpsalt edastada, tarbida. Kirjeldatud muutumiste üldise suuna tabasid ära. Triloojad, kes sundisid kogu teatas leiduva informatsiooni mahutama sajaneljakümnega Tähemärgiga raamidesse uudne teenus Esialgu paljudes esile imestust küsimuses, kuidas oma geniaalseid mõtteid ning tähelepanekud näiteks kohvi juurde söödud sarves aiast paarikümnesõnalise Uberiku ära mahutada. Eelarvamuslik probleem kadus aga peagi, sest järjest defitsiitsemaks muutuvad tähelepanu. Ressursi olukorras on vastu võidetel pikema sõnumi lugemiseks nagunii üha vähem võimalusi. Vahepeal hakatigi rääkima, et inimesed ei loe veebi pandud tekste nagu vanasti raamatu puhul servast servani vaid hüppavad paragrahvis märgatud võtmesõnu pidi seni kuni saavad aru edasise lugemise. Tarbetu, sest võib-olla läheb sel teel. Teie jaoks oluline sõnum kaduma, aga võib-olla mitte. Ja mõlemad võimalikud tulemused on positiivsed. Viimane siis mõistetavalt seetõttu, et lugeja sai ilma kirjutaja poolset ballasti tarbimata kätte selle, mida vaja. Ning esimesena variandi puhul tuleb appi Interneti välja riputatud potentsiaalse lugejaskonna suurus sest keegi satub nagunii sellesse teise gruppi. Mõne aastaga on twitteri abil õpitud end lühidalt väljendama, õigemini said paljud eelsoojenduse juba SMS-ide ajal, kuigi selles meedias võib omavahel suhelda küllaltki kontekstivabalt mõistmaks, mida lühike sõnum näiteks kook ei antud juhul tähendas. Twitteri puhul on, aga vajab paarikümne lühema sõnaga vähemalt aimu anda keskus, kuidas, miks ja millal. Nagu öeldud, õnnestub see meil juba. Päris hästi, isegi sel määral, et president oskab säutsudega panna maailma kihama. Siingi võib märgata, kuidas uudistemeediapakkujad on hakanud uue kompaktsusega kohanema. Huvitav, kas sõnumite informatiivne tihendamine on sellega lõppenud? Tõenäoliselt mitte. Nähtavasti peame peagi harjuma uue ja veelgi kompaktsema formaadiga. Tsivilisatsiooni kaua teeninud ja vahepeal algupärase funktsionaalsuse kaotamise tõttu peamiselt iluasjaks muutunud käekellast on sündimas uus meediatarbimise vigu. Meedia sotsialiseerumise vahendiks kujunenud telefoni vaadatakse päevas umbes 10 tosinat korda. Selleks peab telefoni iga kord taskust või kotist välja võtma. Randmel asuvale nutikäekellale võib aga vaevatud pilgu heita sadu kordi pelgalt kas või kellavaatamise pärast. Mida vahepeal telefon kippusid asendama? Seetõttu võidki rääkida just kella taassünnist, aga. Mitte ainult käel olev kell on palju rohkem inimese osa kui uue trendi järgi suurenema hakanud telefon. Kuna inimene on mugav ja kellaformaadist pole pääsu, seisavad need uudiste muu eneva sisupakkujad järjekordse väljakutses. Kuidas maailm paigutada randmel asuva pisikese ekraani peale infodoosi ayus ühtivas nutikalt kognitiivses vormis? Kas või selleks, et sundida inimest lisalugemiseks telefoni või tahvlit haarama? Ma lõpetan selle teemaga võimalikult kompaktse sõnumiga. Lahendaja saab. Miljard ääriks.