Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kõik on ilmselt kuulnud lugu, mille filosoof Francis Peikon jutustas 1625. aastal esseede kogumikus. Õigemini nii küsides ei taha vist keegi taolise väitega nõustuda, sest olulist informatsiooni on puudu. Ja tegelikult just see ongi kogu loo jutustamise mõte. Aga tulgemisele juurde tagasi pärast loo meenutamist lugu räägib Muhamedist. Ta oli veennud inimesi, et suudab käskida mäge enda juurde tulema. Mäe tipust oleks tal siis hea oma jüngritele palvusi pidada. Inimesed kogunesidki sündmust tunnistama ja Mohammed hüüdis mäge üha uuesti ja uuesti enda juurde tulema. Aga mägi ei liikunud. Mis peole kutsuja teatas ilma igasuguse piinlikkusetajat. Noh, sellisel juhul peab ta ikkagi isemäe juurde minema. Seega on dist pikemad, seal polnud inimestele selge, et mõned asjad ei allu käsule vähemalt mitte kohe ja siis tuleb ise ära käia. Nagu näiteks aastate eest oli sama probleem informatsiooniga. Sest kui sul oli informatsioonist puudus, ei tulnud see kutsudes sinu juurde, vaid pidid ise jalad alla võtma ja minema seda nelja pealt otsima. Olgu selleks siis raamatukogu, keegi, teadjam, inimene või lihtsalt kauplus. Sest puudulik info võis näiteks puudutada piima või leiva hinda. Täna tundub imelikuna, kui infokäsu peale sinu juurde ei tule. Pigem kipuvad mittu infot korraga sinu peale rüsima. Selleks piisab ju naiste ühe poole pööratud pilgust. Põhjus on ka lihtne, info liigutamine on 50 aastaga vähemalt miljard korda odavamaks muutunud. Inimeste liikumine ja liigutamise hind on aga jäänud samaks tõenäoliselt kultuuri silmis enese liigutamise endisegi. Tõusnud kuid selle viimase teema võib jätta teiseks korraks, sest pühapäeval Mul oli sünnipäev. Infotehnoloogilise arengu ühel tuntuim tähelepanekul. Täpselt 50 aastat tagasi avaldas peagi inteli asutama asuv Gordon Moor elektroonikale pühendunud ajakirjas arvamust. Tema tähelepaneku järgi on selleks hetkeks möödunud 10 aasta jooksul räniplaadi pinnale mahutatavate transistorite arv üle aasta kahekordistunud. Ühtlasi pidas ta tõenäoliseks sama trendi jätkumist veel kümmekond aastat. Trend aga jätkus ja jätkus ning hakkas võtma reegli vormi, mida laiemalt tuntakse Ki Moore'i seadusena. Tehniliselt pole küll tegemist klassikalise teaduslikult objektiivse seaduspärasuse mõõtu nähtusega, vähemalt tuletatakse seda iga tähtpäeva puhul kellelegi port meelde. Ja see on ka see traditsioon siis selleks korraks ära klaaritud. Aga on veel üks traditsioon. Ja see on küsimus, kas ja millal saab moori seaduspärasusest jaks otsa ja mis siis juhtuma hakkab. Sisuliselt on moori seadus majandus fenomen, mis lubab. Järgmisel aastal sama andmetöötluse võimekust juba poole hinnaga. See aga meid tegelikult ei huvita, sest meid huvitab hoopiski asjade kasutamine, mitte siis nende tegemise hinnakujundus. Aga märkamatult ongi suur osa asjadest infopõhised, olgu selleks siis arsti diagnoos või meelelahutuse rikkad formaadid filmidest muusikani. Tänu info käsitlemise hinnalangusele on meie ellu lisandunud uus inimõigus. Inimõigusinfo igas olukorras käsu peale meie juurde ilmuda. Oleme moori kirjeldatud moodustega. Kahe põlvkonna jooksul nii ära harjunud, et ei kujutagi enam teistsugust elu ette aga peaks, sest see pole ju loodusseadus, vaid kõigest inimlikke valikuid. Et näha, nagu näiteks otsus kulutada 11 ja pool miljardit USA dollarit arendustegevusele. See jutt käib siis. Mudelivaliku kohta, sest mikrokiibivalmistaja jaoks tagasiteed pole. Aasta varem kulutati 15 protsenti vähem. Aasta hiljem läheb loosi. Kindlasti vähemalt sama palju rohkem sest iga järgmise mikroprotsessori põlvkonna arendamine maksab eelmisest rohkem. Kuna arendustegevus rajaneb kujunenud oskusteabele, leidub piisava potentsiaaliga arendajaid üha kontsentreeritum matest ning harvematest paikadest. Samal ajal muudab IKT paljut odavamaks ning asendab inimesed. Masinatega mistõttu võib koos aatomisuuruste transistoride loomise füüsika probleemidega saabuda uutmoodi sotsiaalseid takistusi. Ja siis on Tööst vaba inimene täis hindu midagi oma ajaga teha. Ning ta läheb hea meelega ise mäe juurde.