Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Aju on miljonit aastate jooksul programmeeritud analüüsima ümbruskonna signaale, et eristada neist kasulikud võimalused ja ähvardavad ohud. Selles osas on inimene loomadega samas olukorras. Turvaprogrammi edasiarendus tegi võimalikuks ohtude ettenägemise esialgu konkreetses ajas ja asukohas, umbes nagu palli lennuette nägemine. Hiljem juba abstraktsema võimalusena. Tarkvara kõige võimekam versioon on saadaval vaid inimeses. Ülejäänud eluslooduse võimekusega kõrvutades võib meie riskidega arvestamise rutiine pidada pea aeguldatiineks. Tänu sellele ongi meil olemas sotsiaalkindlustustervisehädajuhtumiteks ja reisikindlustust näiteks kadunud kohvri sisu katteks. Siiski lähedus imele võib sellisena paista vaid mõne kala silmist, kuna tegelikult on inimesel riskide tajumisega tõsiseid raskusi. Mõnedele ohtudele reageerime üle ja teiste puhul peame selle sündimist liiga väikeseks. Näiteks reageerime üle vahetutel ohtudele ja alla neile, mis kujunevad aeglaselt. Tõenäolised polnud viimasega vaja arvestada, sest elu oli ju. Omal ajal lühike, aga seda olulisem oli siis valvsus vahetute riskide osas. Sotsiaalsete loomadena kipume olema ka liiga tundlikud õiglustunnet ja moraali riivavatel ohtudele. Lisaks sisel riskidele, mille taga on kellegi tahteline tegutsemine Selline programm aitas pugide kiuste elus püsida tuhandeid aastaid hüpates nendega ürgse programmeerija keskkonnast tänapäeva tulevad esile riskide ajakohase haldamise võimes veelgi suuremad vajakajäämised lisandunud ohtudest, paljude tegelik olemus meie teadvusesse näiteks meedia kaudu. Suures meediaid on paljudes erinevates vormides ja samal ajal kõik need on nii uued, et meil pole Nende haldamiseks kujunenud tõhusaid algoritme. Näiteks kardavad inimesed palju rohkem lennukiga sõita kui istuda sõidu ohtusse, kuigi autokabiinis ähvardab teda palju reaalsem avarii risk. Paraku pole järjekordsest autonendusest kombeks meedias suurt kära teha. Aga lennuõnnetus? On tähelepanutööstuse jaoks paljulikviidsem. Samuti kardame oluliselt rohkem terrorismi kui aidsi hoolimata. Haiguse risk viib igal aastal hauda umbes paar miljonit inimest mida võiks võrrelda iga päev vähemalt 10 suure lennukikatastroofiga. Taas juhtub pelgalt alla kaheksateistaastastega libeda vannitoa põranda tõttu umbes 43600 haiglasse viinud trauma juhtu aastas aga pesuruum tundma endiselt kutsuvalt ohutuna. Kuna meile tundub, et ise tegutsedes on risk tegelikkusest väiksem. Samas olukorrad, mida, Me ei saa kontrollida, tunduvad aga reaalsust trotsivalt ohtliku mõttena. Just seetõttu tajutakse lennusaite reaalsest ohtlikumana seda. Kas siis meediapaisutatud õnnetusjuhtumite efektile neid teid loomades uhkrustavaste riskide juhtimise võimest ja selle ebatäiuslikkusest leiaks hulganisti juurde aga selle asemel? Pööranud järgnevalt tähelepanu vaid veel ühele omapärasele ja ultramoodsale. Ja loomulikult kuulub seegi vaevaliselt omaks võetavate sekka, kuigi ähvardab kõiki inimesi pea sama suure tõenäosusega kui südamehaigusjuht käib küberkuriteoriskist. Europoli juht Rob vaim. Paid teatas möödunud reedel haagist. Toimunut 100 riigi ja enam kui 1500 delegaadi ka globaalse küberruumi konverentsil. Et küberkuritegevusest on saanud number üks. Ohuallikas, mis on sama suur kui terrorism. Pain vaid tõdes, et kui oleme midagi aastatega õppinud, siis selleks on tõdemus. Et me pole interneti kaudu toimuva kuritegevuse vastu ette valmistanud dokumendid. Alguse teema avamise juurde, tagasimakset ega meilt muud polekski ju oodata, kuna arvutid ja nende poolt loodud maailm on nii uued, et selles ohtude tajumine nõuab ilmselt korralikku ja kestvat valu, kuniks hakkame nähtusesse realistlikumalt suhtuma. Kahjuks. Päästa selline vabandus meediaga reaalselt ähvardavatest riskidest. Kuudne oht on tavaliselt nähtamatu. Ja see röövib nähtamatuid asju nagu näiteks isikuandmed aga paraku muutub ohvriks olemise sündmus ühel hetkel siiski füüsiliseks reaalsuseks koos reaalse valu ja varalise kaotusega. Tegemist on globaalse probleemiga, aga siin kehtib vana tuntud ütlus. Mõte. Paalselt, kuid tegutseb. Lokaalselt Seegole vähemalt üks kord adekvaatne ja teen nüüd kohe midagi reaalset oma internetiseadme turvamiseks.