Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip on leidnud võimaluse astuda Uudisplussi stuudiost läbi. Tere. Tere päevast. Hiljaaegu üks Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadik ütles ühes raadiosaates, et saab varsti täis peaaegu aasta, kui Euroopa Parlamendi uue koosseisu valimised olid, aga sisulise tööni saab jõuda alles nüüdsest Euroopa komisjonist ei tule seaduseelnõusid. Kuidas te hindate esimesel novembril ametisse astunud Jean-Claude Junckeri juhitava Euroopa Komisjonitööd? Minu meelest töö on käivitanud küllalt kiiresti ja, ja neid tulemusi, mida ka rahvas saab hinnata, neid on tulnud päris varajasest staadiumist. Seetõttu mina ei saa küll nõus olla selle parlamendisaadiku kriitiliste märkustega. Võtkem kasvõi Jean-Claude Junckeri 315 miljardi euro suurune investeerimispakette koostati tegelikult väga kiiresti väga suure mahulisena ja ma usun, et Euroopa majandus sellest saab ainult võit, energialiidu teemad, need on ette valmistatud pikki-pikki aastaid. Praeguseks on Euroopa komisjon oma ettepanekud teinud ka minu haldusalas olev digitaalse ühtse turupakett, et see on valmimas. Järgmisel nädalal on meil sisuline esimene arutelu Euroopa komisjonis kuuendal mail juba esitama selle paketi, et töö on käivitanud päris intensiivselt ja k. Tulemused on olemas. Juba. Ma olen päris veendunud selles, et varasemad komisjonid nii kiiresti, nii efektiivselt pole suutnud end tööle rakendada. Kui palju teil jääb aega jälgida Eesti sisepoliitikat? Aega on alati vähe, aga ma olen jälginud Eesti ajakirjandust ja mingil määral olen ma ka Eesti sisepoliitiliste arengutega kursis, kuid kindlasti enam mitte nii detailselt kui sel ajal, kui ma olin peameestel. Täna on 20. märts. Esimese märtsivalimistest saab pühapäeval juba kolm nädalat ja konsultatsioonid uue valitsuse moodustamiseks. Poliitikavaatlejate hinnangul on jõudnud ummikusse. Tundub, et väljapääsu leida on raske. Läbirääkimisi või konsultatsioone juhtiv Reformierakond justkui ei taha kõiki laua taha kutsutud partnereid kuulda võtta ega läbirääkimistel sammu tagasi astuda. Kuidas te näete võimalust praegu sellest olukorrast välja tulla, et uuesti anda tõuge ja jõuda tulemuseni? Mina ei ole hea nõuandja, ma ei ole detailideni informeeritud erinevate erakondade püüdlustest ja minu valitsused on juba moodustatud eelmise üheksa aasta jooksul ja, ja praeguse valitsuse kokkupanek on juba hoopis uute erakondade hoopis teiste inimeste otsustada ja, ja seetõttu ma ei tahaks isegi kaugel olijana sellesse protsessi kuidagimoodi sekkuda. Tegelikult praegu käivad konsultatsioonid ja koalitsioonikõnelused, läbirääkimised saavad alata pärast seda, kui valimistulemused on välja kuulutatud. Praeguseks valimistulemusi pole veel ametlikult välja kuulutatud, seejärel teeb vabariigi president kellelegi ülesandeks valitsuse moodustamise ja kui see ülesanne on kellelegi antud, siis hakkavad pihta tegelikult koalitsiooniläbirääkimised ja, ja siis hakkab ka põhiseaduses ettenähtud aeg valitsuse moodustamiseks tiksuma ja et siis juba on põhjust öelda, kas need läbirääkimised jõuavad tulemuseni või mitte. Praegune aeg on valimistulemuste vaidlustajate poolt erakondadele konsultatsioonideks kingitud aeg. Mina omal ajal kasutasin seda aega suhteliselt efektiivselt, et ma ei tea, mis seal läbirääkimiste laua taga toimunud on, mina ka lehelugejana tahaks rohkem teada, nii nagu teie, ajakirjanikud, tahate rohkem teada sellest, mida seal arutatakse. Paraku nad on valinud sellise suhtlusstiili, kus ülearu palju detaile inimestele teada ei anta. Ma eelistaksin suuremat avalikustamist, aga eks see ole läbirääkijate küsimus ja see kindlasti ei ole mitte ainult ühe läbirääkimistel osaleva erakonna otsustada, see on kõigi ühine otsus. Teil on nii pikaajalised kogemused valitsuse kokkupanemisel. Kas kolm on parem kui neli või neli on parem kui kolm? Jah, eks neid teooriaid erinevaid mänguteooriast ja on teada, et kolm on halvem kui, kui neli, kuid ma ei taha nüüd jälle, et minu arusaamisi tõlgendatakse kui soovitust või õpetust kellelegi, kuid minu kogemus on andnud selline, et koalitsioon peab olema minimaalse häälteenamusega riigikogus, kuid see häälteenamus peab olema siiski veenev selleks, et et valitsus ja, ja riigikogu saaks efektiivselt töötada. Kui mõni erakond on häält mõttes täiesti ülearune, siis on kiusatus mitte hoolida kontsensuslikust otsustamisest ilmselt suurem kui siis, kui kõigi hääled on otsustamisel tõepoolest saadikud. Ja kui mina omal ajal olin valitsuse moodustaja, siis minu põhimõtteks oli anda oma koalitsioonipartneritele rohkem kui valimistel saadud häälte proportsioon oleks eeldanud nii ministriportfellide kui ka programmiliste seisukohtadega. Ja sellel on olnud väga-väga lihtne põhjendus, kui sa pakud partneritele rohkem kui häälte proportsioon eeldakse, siis tähendab see seda, et mitte kellelgi teisel pole võimalik nendele veel paremat pakkumist teha. Ja ma arvan, et see on üks põhjus, miks minu juhitud valitsused koalitsioonid püsisid ja miks need koalitsioonid olid siiski noh, vaadates Eesti varasemat ajalugu väga stabiilsed ei taha kellelegi soovitada mingisugust oma kunagist käitumismustrit, kuid mina hoolisin küll stabiilsusest, et väga ja, ja seetõttu ma kaaluksin väga seda, kas kas peab olema ülisuur häälte ülekaal, valitsuskoalitsioon parlamendis või piisab minimaalsest ülekaalust. Meenutagem 2009. aasta suvest oli Eestis valitsus vähemusvalitsusena tegutsemas ja ja aeg oli raske, kuid vähemusvalitsus rahva jaoks tähendab seda, et, et valitsus peab kõik jaama kavandatavaid otsuseid seletama märksa põhjalikumat kui siis, kui hääled on garanteeritult Riigikogus olemas ja ma arvan, et, et see on ka põhjus, miks küllalt valusad reformid, see, mida me tegime 2009. aastal võeti rahva poolt vastu suure mõistmisega ja miks valusaid reforme teinud valitsus ka hiljem rahva poolt tagasi valiti. Reforme ootame valitsuselt, kes iganes sellega moodustaks ju ka praegu. Eesti poliitikas on käimas põlvkonnavahetus. Me teame, et kui Isamaa ja Res Publica Liidu eelmine esimees Mart Laar tervise tõttu suurest poliitikast erakonnapoliitikast taandus siis said juhtpositsioonile endine, nagu öeldakse, poistebänd erakonna esimeheks Reinsalu ja peaministrikandidaadiks parts märtsivalimistel. Käesoleval aastal see erakonnale suurt edu ei toonud ja erakond justkui pooldus. Nüüd, kui peaks juhtuma, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tervise tõttu peab kas lühemaks või pikemaks ajaks aktiivsest poliitikast taanduma, siis kuidas te selle erakonna käekäiku võiksite prognoosida? Kas seal tekib pooldumine selle tiiva vahel, kus on liidriteks Yana Toom ja Mihhail Kõlvart ja teise poole vahel, kes tahaksid rohkem arvestada eestikeelse valija huve või kuidas te näete, kuidas selle parteil käsi edasi käib? Ja ma arvan, et praegu pole isegi kohane aeg taolisteks aruteludeks. Ma usun, et Edgar Savisaar paraneb kiiresti. Me ei tea tema tervislikust seisundist ülearu palju, aga aga kui see on nii, et tal on kahepoolne kopsupõletik, siis no tänapäeval pole see midagi niisugust millest ei võiks kiirelt paraneda. Need soovin talle kiiret paranemist. Minu meelest Keskerakond ei ole ammu enam erakonnana väga ühe juhi keskne. Jah, kui Edgar Savisaar on kogu aeg olla esindusfiguur, aga aktiivses erakonna juhtimises mulle teadaolevalt ta väga aktiivne viimasel ajal olnud ei ole. Need on juba teised inimesed, peasekretär ja, ja teised juhatuse liikmed, kes erakonna seisukohti kujundavad erinevates küsimustes. Küllap erakond jätkab samat liini, mida ta praegu aja nad on, nad on ka nendel valimistel saanud oma poliitilisele liinile, mida mina ei jaga väga tugeva rahva mandaadi, väga tugeva toetuse ja vaevalt nad tulevikus hakkavad seda liini siis väga kiiresti muuta. Mis mulle head meelt muidugi ei valmista, sest et mina eeldaksin Keskerakonnast ikka väga selget seisukoha võtta vene agressiivse käitumise osas Ukrainas. Ma eeldaksin nendelt Eesti keskseid seisukohti. Paraku nendel valimistel me veendusime vastupidises. See oli Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi vaade Eesti sisepoliitikale. Täname aitäh.