Sellised lood võivad juhtuda õhtuti raama rõõmsates kohvikutes, kus on kauneid Sinioriinasid ning läbi ja lõhki itaalia härrasmehi. Landoltševiita oma on suur linn ja siin leidub kõike. Ja see on kokku surutud hoonete kehavate, inimmasside, purskkaevude ning iidse foorum romaanumi ja Colosseumi varemete ümber põimuvate muistsete teede labürint, mida läbib suuri kaari joonistades uhke tiiberi jõgi. Keset seda kõike seisab maailma võimsaim katoliku kirik San Pietro, mis meenutab oma Korintose, sammaste ja pilastritega pisut antiikset templit. Ja kiriku ees laiub kirjeldamatult suur ovaalne peatsa mida ümbritsevad kahelt poolt sammastikud otsekui kaitsvad käed. Kummaski neli paralleelset rida vägevaid valgeid tooria sambaid. Kohal seisab poolringis üksteise kõrval 140 hiigelsuurt pühakut, märtrit ja inglit. Kogu seda riigis asuva riigikompleksi piiravad läbitungimatu kindlusena kõrged kivimüürid kristliku maailma vaimsete saladuste ja mõistatuste süda, Vatikan sama vana kui igavene linn ise. Igaveses linnas on sadu kirikuid igas Itaalia linnas. Neid kirikuid suuremates rohkem väiksemates vähem ei oska arvata, kas keegi on kunagi kõiki nalja kirikuid kokku lugenud. See oleks tegelikult päris vahva töö. Enamus itaalia kirikuid on pika ajalooga ning neis leidub hindamatut kunsti, kuid mani pühamu on siiski tähtsam kui teised. Roomast põhja pool. Ümbria maakonnas Assisi linnas seisab üks selliseid eriti tähtsaid kirikuid ikka ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ja nii algas seekordne Vooge vas toone epic. Oma ligi 28000 elanikuga ei ole praegune assiisi kuigi suur linn. Roomlased tulid siia juba 295. aastal enne Kristust. Teada on sel aastal siin toimunud sentiinomy lahing. Rooma ajastu varemed on siin veel praegugi järel. Linnamüürid, kunagine voorum, amfiteater ja Minerva tempel seisis asuvaid tähtsamaid kirikuid on mainitud kümmekond ja sellest linnast on pärit mitmeid kristluse jaoks olulisi pühakuid, nende seas üks tähtsamaid on Assisi Franciscus san frantšesco tassiisi, kes asutas siin 1210. aastal Francisclaste või siis Francis Khani kerjusmungaordu pühak Franciscuse viimaseks puhkepaigaks ehitati assiisisse tema nime kandev pühamu basiilika papaaledizzanšesco Assisi Franciscuse nimi on ju tuntud ja ka tema lugu ajaloolased põhjalikult uurinud ja sellest kirjutanud, kuid enne tema kirikusse astumist võiksime ju selle pühaku elukäiku siiski pisut meenutada. Franciscuse isa Beatradi Werner toone oli rikas siidikaupmees, kes viibis oma poja sündimise ajal 1181. aasta lõpus või siis 82. aasta alguses parajasti ärireisil Prantsusmaal. Oma pika laskis poisi Jevaniks ristida, kuid koju jõudnud isa pani pojale uue nime. Franžess ka prantslane. Võib-olla seepärast, et ärireis läks hästi ja vaest seepärast, et isa Pietro oli Prantsusmaast lausa vaimustuses. Noort Franciscus huvitas samuti see Alpide tagune maa. Ta elas tavalist jõuka nooruki elu, kes kandis rõõmuga kauneid ja kalleid rõivaid. Kohtus oma rikastes predega, armastas kuulata rubadore. Ühel päeval müüs noor Franciscus parajasti turuplatsil oma kaupmehest isa siidi ametit, kui tema juurde astus almust Palov kerjus. Nooruk viimasest eriti välja ei teinud. Kui aga müügitehing valmis sai, jättis ta oma letti, kus seda ja teist jooksiskeeriusele järele ning andis talle kogu raha, mis taskutes leidus. Rikad, Nad pilkasid Franciscus ja isa oli maruvihane. Legend, mine võta kinni. Oli 1201, kui Franciscus läks sõjakäigule Assisi naaberlinna Perugia vastu ning võeti aastateks vangi. Kodus jätkas ta oma muretut rikka kaupmehepoja elu. On arvatud, et tõsine haigus tõi tema ellu hingelise kriisi ning ta hakkas oma senistest sõpradest ja uhketest pidudest kõrvale hoiduma. Küsimusele, kas ta kavatseb abielluda, vastanud Franciscus ja kauneima pruudiga, kui jal nähtud, mõeldes selle all vaesust. Franciscuse otsis nüüdsest üksindust, varitses pidalitõbiseid, käis palverännakul omas, kus palus koos kerjustega kirikust rõõmusi väikeses pühadamiano kabelis assiisi lähedal näinud ta müstilist nägemust, milles ristile naelutatud Jeesus Kristus talle öelnud Franciscus, mine ja paranda ära mu koda, nagu Need on see varemetes. Franciscus arvas, et tegemist on sama kabeliga, kus ta parasjagu palvetas. Niisiis müüs ta oma isa kangaid ja andis kohalikule preestrile raha pühakoja parandamiseks. Isa Pietro püüdis pojale ähvarduste ja peksmisega aru pähe panna, kuid Franciscus ütles avalikult lahti nii oma isast kui perekonnast ning võttis seljast kõik rõivad, mis isa talle muretsenud oli. Nii sai Franciscusest Powerello, vaene kerjus ja patugahetseja, kes aitas parandada assiisi läheduses asuvaid lagunenud pühamaid. Nende seas oli ka portsjon koola väike Püha Maria inglite kabel, millest sai hiljem tema lemmikpaik. Pühaku eluloos on kirjas, et 1209. aasta veebruaris kuulas Franciscus jutlust, mis tema elu täielikult muutis. Selles jutluses räägiti Kristuse sõnumist oma järgijatele. Nad peavad minema ja kuulutama taevast kuningriiki ning neil ei tohi mitte midagi kaasas olla ei raha ega isegi saua, millele toetuda. Ja nad peavad minema paljajalu. Franciscus otsustas seepeale kogu oma elu äärmises vaesuses elada. Rändas ringi, karedas mungarüüs ja paljajalu jutlustest, kutsus inimesi oma te kahetsema ning alandlikult ja vaeselt elama. Aastaga oli frantsiskusele juba 11 jüngrit tekkinud. Ta ei lasknud end kunagi preestriks pühitseda ja nimetas ennast ning oma järglasi väiksemateks vendadeks. Fraatress Minoores mänguritele kehtestas ta lihtsa reegli. Pürgida Jeesus Kristuse õpetust ning kõndida tema jälgedes. 1209. aastal viis Franciscus oma 11 jüngrit Rooma, et küsida paavst Innocentius kolmandalt luba asutada uus usuvendade ordu. Paavst alguses küll kahtles, kuid siis näinud unes, et Franciscus hoidis ülal kristluse koduks kutsutud Rooma Püha Johannese katedraali viltu vajuvatkatust. Pärast seda unenägu otsustas hinnatsensust Franciscuse palvet toetada. Niisiis 16. aprillil 1210 loodi ametlikult väiksemate vendade ordu fraatress minu juures, mis sai tuntuks Francis Khani või siis minariid ideorduna. Selle liikmed jutlustasid linnades ja külades. Nad olid puruvaesed, kandsid tumedaid kapuutsidega mungarüüsid ning nende asupaigaks oli portsjonkola kabel assiisi lähedal. Francis Khani ordu hakkas õige kiiresti kasvama. Aastal 1211 kuulis noor aadlisoost naine Klaara Franciscuse jutlustas siruphina kirikus. Franciscuse sõnum puudutas naist tugevasti ja ta otsustas, et on oma kutsumuse leidnud. Vara lahkus oma vanemate palatsast. Franciscus võttis ta portsjon koolas vastu ja seejärel loodi frantsiskaanlaste naisharu niinimetatud vaeste õdede või siis ristide ordu, millega ühinesid õige paljudes siisi naised. Õdede rüüd olid samasugused kui vendade omad ja nad asusid elama san Thamianasse. Franciscus püüdis levitada taevast sõnumit kõigile ja kõikjal tema esimesed rännakud Kuuse lemma ja Marokosse katkesid kuid aastal 1219 jõudis ta koos teise mongaga Egiptusse, kus käis parasjagu verine võitlus ristisõdijate ja sultan alga miili vägede vahel Tamiieta linna pärast Franciscuse, temaga kaaslane jõudsid kohale ilmselt just kehtestatud ajutise vaherahuajal. Lähed Franciscus kohtus sultaniga ning pidas tema saratseenidest vägedele jutluse, mis nagu kirjutatud viimastele kuigivõrd mõju ei avaldanud ning läks siis ristisõdijate juurde tagasi. Üks detail sellest kohtumisest on veel pühaku eluloos mainitud. Nimelt kutsunud Franciscus Tseenide vaimulike välja niinimetatud tule proovile, et tõestada ristiusu jõudu ja õiglust. Seda väljakutset vastu ei võetud, kuid ühes hilisemas Püha Franciscuse eluloos on kirjas, et lõkke ikkagi süüdati. Tulevane pühak kõndis sellest ilma ühegi kõhkluseta läbi ja jäi täiesti terveks. Assisi Püha Franciscuse kirikut oma maalidega kaunistanud kunsti. Jotodybondone leidis sellest loost ühe oma maaliteema. Selleks ajaks, kui Franciscus Itaaliasse tagasi jõudis siis Khani ordu juba väga suureks kasvanud ning selle rändjutlustajad ka teistesse Euroopa maadesse siirdunud. Vaesusele ja palvetele pühendunud Franciscus ei tahtnud tegeleda suureks paisunud ordu argiste probleemidega. Portsjon koolas tegid ordujuhiks vend Pietro katani, kuid viimane suri juba viie kuu pärast ning maeti sinnasamasse portsjon koolasse, kus hakkas Ki sündima igasuguseid imesid. Palve rändurid saabusid suurte rühmadena kohale, neid imesid vaatama ja häirisid ordu rahu mistõttu Franciscus palunud, et vend Pietro lõpetaks oma hauatagused imeteod. Nii neid enam ei juhtunudki. Kaks aastat hiljem koostas Franciscuse ordu jaoks uue reegli. Kiitis heaks ka paavst Hanaariuscolmas. See kutsus mongaardu liikmeid üles järgima Jeesus Kristuse õpetust ja elama vaesuses, kuulekuses ning karskuses. Lisatud olid ordusse astumise, sealse elukorralduse ja palvetamise reeglid. Kui paavst oli Franciscaanlaste ordu reegleid heaks kiitnud, lahkus Franciscus portsjon koolast ja rändas otsustades läbi peaaegu terve Itaalia. Septembris 1224, kui Franciscus palvetas risti ülistuse pühal Verna mäel ilmunud Talle nägemus, mida on kirjeldanud temaga koos olnud orduvend. Ta nägi imekaunist kuue tiivaga risti löödud inglit kes tegi talle erakordse annetuse Kristuse haavad. Ja siin räägime menüüd kummalisest nähtusest, stigmast. See on kreeka sõna, mis tähendab märg. Kristluses kirjeldatakse selle sõnaga märke, mis tekivad inimeste kätele ja jalgadele ning meenutavad Jeesuse ristilöömise haavu. Assisi Franciscuse eest sai esimene selliste märkide kandja risti ajaloos. Need ilmunud tema kätele ja jalgadele otsekui naelte jäljed millega Kristus risti löödi ning tema küljele tekkinud haav, mis tihtigi veritses otsekui odahaav risti löödud Kristuse paremal küljel. Stigma märgid ilmnevad ainuüksi roomakatoliku usku inimestel. Neid on aegade jooksul uurinud nii arstid kui teadlased ning leidnud igasuguseid põhjendusi. Kuid aastal 1224, kui selliseid märke nähti inimkehale esimest korda, osati neid seletada vaid, kui taevast saadetud erilist kingitust. Küllap tundis Assisi Franciscus end hinges erilise ja õnnistatuna, et sai kanda Kristuse ristilöömise haavu. Oma kehale ja tervisele ei mõjunud need hoopiski hästi. Ja pühameest püüti ravitseda mitmetes linnades, kuhu ta oma teekonnal jõudis ning lõpuks toodide tagasi paika, kust kõik algas väikesesse vaesesse majakesse portsjon Poolas. Viimastel elupäevadel dikteeris ta ordu vendadele oma hingelise testamendi ning tundes, et lahkumishetk on lähedal võtnud 44 aastat siin ilmas elanud Franciscus seljastama mungarüü ja heitnud kivipõrandale. Talle ei kuulu mitte midagi maist ja ta ei tahtnud midagi kaasa võtta. Assisi Franciscuse surmapäev on täpselt teada. Kolmas oktoober 1220 6228. aasta 16. juulil. Lil kuulutas paavst Gregorius üheksas Franciscuse pühakuks ja pani juba järgmisel päeval paika pühaku hauakiriku, Assisi, Püha Franciscuse basiilika nurgakivi. Kirikut hakati ehitama siis linna lääneküljel seisvale künkale, mida algselt nimetati põrgu künkaks, sest siin oli varasematel aegadel kurjategijaid hukatud. Nüüd kutsutakse seda paika parad. Teise künkaks. Kiriku ehitamiseks andis käsu paavst Gregorius üheksas, kes kuulutas ehitusega paavstivõimu omandiks. Aja kõige tuntum ehitusmeister Jakob pahtedes kah tegi uue kirikuplaanid ja juhtis ehitustöid teha Franciscuse hea sõbra. Vendeeliase idee põhjal otsustati rajada kaksikkirik, mis tähendab, et teineteise peal seisab siin kaks väga uhket ristikujulist vilist kirikut, basiilika, inferioore alumine kirik ja basiilika, Superioore ülemine kirik. Lumene kiri kujutab enesest tegelikult tohutu suurt krüpti hauakambrit, mis toetab ülemist kirikut ning on täielikult romaani ehitusstiilis. Löövi kohal on madalad tugevad poolümarad ristvõlvid, mis toetuvad tohututele sammastele ja paksudele müüridele. Rist löövegatavad silindervõlvid. Alumise kiriku ehitamine lõpetati aastal 1230. Pühade ajal toodi Püha Franciscuse põrm pidulikus rongkäigus spetsiaalselt selle jaoks rajatud puhkepaika Assisi Püha Franciscuse basiilikasse matmispaik kirikus jäi noil ammustel aegadel salajaseks, sest kardeti, et reliikviad otsijad võiksid pühaku säilmed varastada. Assisi Püha Franciscuse basiilika alumisse kirikusse viib suurelt alumiselt õuelt kõrge ümara kaarega kaksikustest koosnev sissekäik. Selle kohal on suur uhke roosa aken, mida hakati kutsuma maailma kaunima kirikus silmaks. Mõlemaid uksi kaunistavad stseenid pühaku elust alumisegi, kui eesruumis seisavad kahel pool kabeleid Aleksandria Püha Katariina kabeli ja Püha Sebastiani kabel. Eesruumide seinu katavad fresko ning siin leidub mitmeid hauamonumente kesklöövi kaunistavad kõige vanemad fresko basiilikasse ja nende looja nime pole teada. Seda kunagist kunstnikku on hakatud lihtsalt Püha Franciscuse meistriks kutsuma. Ühes seinas on viis stseeni Kristuse elust, teises viis stseene Püha Franciscuse elust. Kirjutatud, et niimoodi tõstsid Francis Khani mungad oma ordu loojat ja juhti esile lausa teise Kristusena ülimadalas. Sinise toonilises võlv laes on näha kuldseid tähti. Osafreskosid on kahjuks peaaegu kustunud, kuid parempoolsel seinal on näha fragmente kunstnik Chimaabuele omistatud maalist neitsi ja laps ingliga. Tšehhimaapoed on peetud üheks esimeseks suureks Itaalia bütsantsi stiili maalikunstnikuks ja mosaiigi meistriks. Tema eluaastad olid umbkaudu 1240 kuni 1302 ja nii püha Franciscuse basiilika, alumisest kui ka ülemises kirikus on maalitud freeskosid. Lisaks peetakse teda Kaczeota õpetajaks. Alumise kiriku ristlevis on siia maapoe fresko, mis kujutab madonnat lapsega nelja inglit ja Püha Franciscus. Viimane seisab põhigrupi kõrval oma lihtsas töötatud ja kapuutsiga mungarüüs paljajalu stigma märgid kätel ja jalgadel ning pea samasugune nimbus nagu madonnal, lapsel ja inglitel. Asjatundjate meelest on see tõenäoliselt kõige sarnasem kujutis pühakuks saanud Assisi Franciscuse st loomine. Kirik ehitati nagu öeldud krüptina ning siin on palju pühakute kabeleid ja hauamonumente kõik kaunistatud fresko demosaiikide kohatiga. Taasmaalingutega. Maria-Magdaleena kabelit kaunistavad õpilaste on arvatud, et ka meistri enese maalitud freeskod. Räämas ristlejevis leitud freskasid peavad asjatundjad Seatto kätetööks eriti just kolme fresko seina alaosas, mis kujutavad laste kaitseks välja astuvad Püha Franciscuse aegadel 13. 14. sajandi Itaalia religioosses. Kunstis olid sellised pildid lausa revolutsioonilised, sest kujutasite tõelisi inimesi ja nende tõelisi tundeid realistlikkus maailmas. Assisi Püha Franciscuse basiilika varsti juba 900 aastat siin seisnud alumises kirikust võid sa ekselda pühakute matmispaikade eriskummalises labürindis suurte maalingutega täidetud ümarate romaani kaarte all tugevate sammaste vahel ja leida absiidist ühestainsast kooma kiviplokist välja raiutud paavsti altari aastast 1230 pähklipuust nikerdatud gooti stiilis kooritoolid paigutati siia aga juba 15. sajandi teisel poolel. Ülemisse kirikusse võid jõuda mööda alumise kiriku sissekäigu lähedalt algavat kõrget müüriäärset kivist trepi või minna otse ülemise kiriku avarast õuest. Seni on ütlemata, et Assisi Püha Franciscuse basiilika on üleni valge. Olen ise kiriku fassaad on päris lihtne, horisontaalselt kaheks jaotatud ning lihtsa kolmnurkse viiluga aknaid fassaadile ole. Alumises osas seisab suure ümarakaare all sambaga kaheks jaotatud gooti uks. Selle kohal fassaadi kõrgemas osas on väga uhke ja dekoratiivne Taani stiilis keerukatest kivi ornamentidega ridadest. Roosaken otsaviilu ainsaks ehteks on Emarakke. Oma sisemuses järgib ka ülemine kirik alumise lihtsat ristikujulist põhiplaat Nonii. See on tohutu ja hästi valgustatud ühelevilinerist võlvidega ruum kuid võlvkaared on juba hoopis kõrgemad ja pisut odavamad kui alumisel kirikul ning neid toetavad hambad tunduvalt saledamad ja seisavad kobaratega. Koos. Ülemises kirikus on juba ka hästi kõrged piklikud gooti aknad. Mitmed neist värvilisest klaasist ja väga kaunid, kuid nagu Itaalia kirikuarhitektuuris ikka, kaunistavad sedagi kirikut rohkem fresko kui värvilised klaasmaalingud. Fresko katavad kõiki seinu ja võlvitud lage ning asjatundjad on ka siit avastanud Chimaabue ja Kyoto töid. Kuid paljude siin töötanud kunstnike nimed on ammu unustusse vajunud. Hiigelruumi otsas mõne astme kõrgusel platvormil seisab paavsti altar sellest kahel pool väga uhket tumedast puust välja nikerdatud kooritoolid, aga seinu katvad fresko tõmbavad lõviosa tähelepanust endale. Seotodi bontoone eluaastad umbes 1267 kuni 1337 oli kunstnik, kelle kohta tema kaasaegsed vist päris üksmeelselt ütleksid. Temaga algas maalikunsti ajalugu, nii kirjutab Maicel liiva oma kunstiajalooraamatusse Chatast. Sesannini seotut peetakse siis esimeseks tõesti tähelepanuväärseks loojaks Euroopa maalikunstis ning teda tunti mitte üksnes tema kunsti, vaid ka tema väga erandliku iseloomu tõttu. Lihtsalt võrreldes ja maika liivaid tsiteerides olnud üks inetu ja õel mees, kuid äärmiselt andekas kunstnik Dante olnud ta sõber Petra nõrka armastanud tema kunsti ja temaga alanud maalikunstis otsekui uus värske ajastu. Püha Franciscuse basiilika Stas siis sai tol kaugel, 13. sajandil mitte üksnes jumalaga Ta, vaid ka paljude kunstnike kohtumispaik. Franciscus ise oli küll õpetanud, et kunst ei tule jumalast ja ainult püha vaesus peaks jumalakodade ehitajaid innustama. Niisiis ei saaks väita, et selle eluaegse kerjusmunga basiilika järgiks tema õpetust. Vastupidi kuna on üleni kaunist kunsti täis. Loojateks said mitmed tollased meistrid, kes töötasid kirikus juba enneyotat. Nende hulgast oli tuntum juba nimetatud ferentslane chi maapoe. Maiken. Liiva võrdleb oma matus kahe kunstniku madonnapilte mille maalimise ajavahe võib-olla vaid kümmekond aastat ja ütleb, et Chimaabue altaripilt madonna ja laps tundub, et Jotto on Jessanti madonna kõrval vana mõelise ja ebareaalsena paberitaoliselt trapeeringut kahemõõtmeline troonia, madonna lapse ning inglite lamedad näod ligilähedalegi Kyoto isikupärasele madonnale, kes istub uhkelt kaunistatud kolmemõõtmeliselt troonil. Samal pildil on palju värve ning traditsiooniline kuldne tõust. Kui aga maapoe inglite tuhmivõitu figuurid tõusevad lamedalt üksteise kohale otsekui mänguga. Kaardid Sist Jotto värviküllased inglid taanduvad pildi sügavusse. Nii nende kui ka madonna ja lapse ümber on õhku ja ruumi elusolendid traditsiooniliste Bütsantsi sümbolite asemel seotu kunsti religioosse maailma keskpunktiks said inimesed ning mitmetel piltidel ümbritsevad neid taevas ja merijama. Üks Püha Franciscuse elust juttestavatest fresko orjadest, assiisi ülemises kirikus, mida asjatundjad Jotto loominguks peavad, asetab pühaku esmakordselt tolle aja kunstis otse kauni looduse keskele õitsvate puude alla. Frantsiskusele olid pühad nii loodus- kui kõik elusolendid. Oma jutlustes ja palvetes ülistas ta jumalat, kes kogu selle imelise maailma loonud ning kutsus inimesi üles seda kaitsma ja hoidma pärast Franciscuse surma avastatud legendide kogumikus feoreti. Väikesed lilled on lugu sellest, kuidas Franciscus jõuab koos orduvendadega ette võetud rännakul paika, kus teed ümbritsevatel puudel istub sadu linde. Franciscus palunud oma kaaslastel oodata, kuni ta peab jutlusema õdedele, lindudele ja linnud lennanud puudelt tema jalge ette teele, kuulanud tema häält ja ükski neist ei lennanud ära. Selles stseeni leiad Assisi Püha Franciscuse ülemises kirikus freeskol, mille autoriks peetakse juhatad. Puud õitsevad, linnud püsivad vaguralt paljasjalgse jutlustaja ees teel, nüüd lendab üha juurde Franciscus, kuldne nimbus ümber pea peab oma jutlust. Tema taga seisab teine orduvend, kelle näolt võiks üllatust jah, kohmetust välja lugeda. Assisi Püha Franciscuse basiilika ülemise kiriku löövi seintel on 28 freskat, mille loojaks peetakse yotat. 1266. aastal kirjutatud Püha Franciscuse eluloost leidis kunstnik kõik need stseenid pühaku elust ja suutis neid kujutada nii ilmekalt ja värviliselt otsekui oleks nende toimumist ise pealt näinud. Siin ilmub Püha Franciscus oma ordu vendadele Aarlis. Siin peab jutlust paavst Fonaarius kolmanda juures. Siin jutlustab lindudele, et tegemist nii vanade seinamaalingutega Sis vaidlevad kunstiteadlased omavahel isegi veel praegusel ajal. Kas mõne fresko puhul ikka on tegemist just jaota, mitte mõne tema kaasaegse kunstniku, näiteks Pietro Kaval-liinitöödega vaielda ka see ei takista meil seda aastasadade vanust kunsti nimetamast. Assisi Püha Franciscuse kirikule vist viivad trepid sügavasse alumise kiriku all paiknevasse krüpti teha. Franciscuse matmiskohta avastati siit alles aastal 1818, sest vend Elias peitis tema põrmu hoolikalt ära, et seda reliiklejatena laiali ei kantaks. Paavst pius üheksas laskis pühakule kauni hauakambri rajada. See ehitati väärikast marmorist uus klassikalises stiilis kuid kujundati aastatel 1925 kuni 32 ümber juba uus romaani stiilis Püha Franciscuse. Lihtne kivist hauamonument on tornikujuline. Iidne raud kinnistega kivikirst on paigutatud väikese altari kohale ning altarit ümbritsevas kiviseinas on ka nelja Püha Franciscuse kõige ustava jüngri säilme kirstud oma koha leidnud. Seda pole vist öeldudki, et otse Püha Franciscuse basiilika kõrval, kuid kirikuhoones siiski eraldi seisab kõrgend nelinurkne romaani stiilis kellatorn ja basiilika julgeb ka üpris mõjuva väljanägemisega Sacrogonvento kloostrihoonega, mille seinad koosnevad rohkem kui poolest 100-st igas suuruses Taani kaarest ning mille vägevad rasked tugimüürid näivad kogu tohutut kompleksi ülal hoidvat klooster kõrgub madalaoru kohal, jätab mõnest vaatepunktist lausa kindluse mulje. On teada, et siin elasid mungad juba 1230. aastal, kuid ilmatu suure kloostrihoone ehitamine võttis aega, mille jooksul ehitusstiilid jõudsid muutuda. Niisiis võib hoones nii romaani kotielemente leida. Kloostri põhiosa ehitati Francisclasest paavstist ixtus neljanda valitsemise ajal 1474 kuni 76. Praegu on kloostris hulk kunstiteoseid, mida sajandite vältel siin käinud palverändurid kingituseks kaasa on toonud ja see vurr, raamatukogu, basiilika ja kloostrihoone pidasid vapralt aastasadu vastu kuni 20. sajandi lõpuni. 26. sept number 1997 ja EAS-i ja kogu Itaalia ajalukku väga raske ja tumedapäevana. Sel päeval raputas kaks tugevat maavärinat Umbria jämmach maakonda. Osa Püha Franciscuse basiilika ülemisest kirikust varises kokku. Kui kaks kunstiajaloolased kaks Francis Khani munka pärast maavärinat kirikut uurima läksid, tuli võimas järeltõuge ning kiriku võlvid ei pidanud sellele vastu. Inimesed hukkusid rusude all ja hävis ligi 200 ruutmeetrit fresko maale. Olgugi et tema 50000 inimest olid õnnetuses oma kodud, ka tänud, asuti otsekohe Püha Franciscuse ülemist kirikut taastama. Alumine kirik kabelit ja pühaku haud olid maavärinatesse puutumata jäänud. Varemete ja prahi hulgast sõeluti välja sadu tuhandeid väikesi fresko kilde ning pärast mitme aasta pikkust tööd õnnestus juba täna tehnika abiga purustatud fresko maalid uuesti kokku sobitada. Aastaks 2000 saadi Assisi Püha Franciscuse basiilika. Mine kirik taas täies hiilguses avada. Küsiks see, mis püsimist väärt. Ajalugu ja sajanditevanune hindamatu kunst. Tööjõu ja keedeetiti. Jõhven aulai plussi alal.