Lood ja laulud, saade käivitub taas kord ning rõõm on tervitada stuudios järjekordset muusikut, kes reastab oma senise muusikutee jooksul need kõige armsamad lood just tema enese jaoks. Ning külaliseks on täna Jalmar Vabarna saatjaks maininud härmas tervist, Jalmar. Tere. Maian. Oled tulnud kaugelt lähedalt, ei jõuagi järge pidada, sellepärast et kuigi oled nii-öelda lõuna osariikidest pärit, siis ikkagi sa hüppad ühest linnast teise ja ja pead nagu rohutirts kardlema erinevate linnade vahet. Kuidas sul elu praegu on koletu, kiire või? Eks ikka. Enamus aega veedan autos. Et siin ongi mõni kuu, kus me oma Viljandi üürikorteris olla ühe öö teisel kuul, Kaksed, mõnel pool rohkem ja eks modembeldan siin Viljandi ja Tallinna vahet enamjaolt ja, ja sel aastal ka väga palju välismaa vahelt, et välisuksed on ennast natukene rohkem avanud, kui varemekäimist, on. Aga need päris sinu kodu uksed, sinu vanema kodu uksed, et kuivõrd ikkagi kisub sinnapoole tagasi. Ma saan aru, et sa setumale rajada endale koduga. Ikka jah, selles mõttes mate kodu jätkuvalt mis on alati soe ja, ja uksed, uksed valla. Ja, ja mul on enda talupidamine, võiks öelda, õigemini talu, kus veel sees elada, aga, aga renoveerimine käib ja ja nüüd, kevadel ja suvel on, on kõvasti tööd, talvel, talvel puhkas ta ja nüüd läheb, läheb suure küüni renoveerimiseks, eelmine aasta sai tehtud ait ja saun. Et nüüd on, nüüd on eriti põhjust seal tööd teha, et õhtul saab saunapäeva aega pead ju niikuinii kütma seda. Ja suitsusaun on see, mida peab päeva aega kütma, et võtab neli-viis tundi, et kui tahab ikka korraliku sauna saada, siis lähedki hommikul sinna paned sauna küdema, hakkad tööd tegema ja viie tunni pärast võid siis hoidsis ennast puhtaks küürida. Eks seda tasakaalu sul vist kõvasti vaja, sest et muusikatandril teed sa ka ikka kõvasti tööd, võiks ütelda, lõhud tööd teha selles mõttes, et neid koosseisus, kus sa oled mänginud, on väga-väga palju ja mängid siiani alustades setudest kuni traadat takini, väljend, mis nüüd viimasel ajal edusamme teeb. Liang seda Viljandi kitarri, prio Curly Strings klapp ja vallatud vestid sinna vahepeale, võib-olla veel midagi ka kahe silma vahele jätnud. Pärimusmuusikas oled oma Juurtelt, jaga oma hariduselt, et sul kunagi selliseid hirmusid kõrvalteele kalduda ei ole olnud, et kuidas see sinusse nii tugevalt on juurdunud. No eks vallatud vestid ongi selline kõrvalnähtus. Aga seal ka ma ikkagi teen selles mõttes enda asja, et kui mina laulan, siis ma laulan ikkagi rahvalaule ja ja teised lauloodi laulavad järgi. Miks elu on pakkunud väga erisuguseid ahvatlusi siin ja seal ja mõni mõndagi on tehtud ka kuidagi pärimusmuusika on? Ta on selles mõttes ju meie kõigi muusikaline emakeel, et see on niisugune üleüldine suur varandus, millest tegelikult kõik võivad osa saada. Et kui mõnele pärandatakse talu mõnele auto, mõnele lihtsalt raha, siis tegelikult meile kõigile on parandatud väga palju värsse. Väga palju riime ja mina olen lihtsalt nagu kuidagi nendesse rohkem sisse vaadanud ja otsinud ja leidnud endale meelepäraseid lugusid, mida siis, mida siis taasesitada, et, et see, et see inimene, kes selle loonud on, nagu mingil moel edasi elaks. Ma ma ei tea, kas, kas ma olen nagu ise halb laululooja, aga mulle meeldib neid elustada ja, ja selle selle algega igal nagu tandril tööd teha, kas siis rock n roll või kas siis popp folk või mis iganes me sinna juurde poogen, et annab, ta on, mul on kõik vabad käed, tegelikult ma ju teengi igasuguseid muid muusikaid, lihtsalt on üks kindel liin seal sees, et see on see, mis mulle, mis mulle meeldib, mis mind kõnetab ja seadmine üleüldiselt on on mu lemmik nagu muusikaline tegevus, mängides siin mõnda poplugu teinekord mõne kollektiiviga, siis et ok, lugu toimiks, ei tohigi palju teha, ei tohigi palju mängida, aga kuna ma olen juba harjunud ikkagi selle seadmisega Araniseerimisega hästi palju selle algmaterjali ümber mängima igasuguste erinevate muusikaliste lahendustega, siis siis. Ma kardan, et mul hakkaks isegi igav, kui ma peangi jääma mängima kolme akordi, kui ma olen kuskil kidramees mõnes mõnes popprojektis Aga üritame siis võtta ette need lood, mis ühel või teisel moel sulle on armsaks saanud sinu senistes tegemistes millest võiksime alustada. Alustame setode esimese plaadilooga. Loo nimi on vea, mis tähendab, et ei vedanud. See lugu on minu kirjutatud minu viis, õigemini mine meloodias on esimene lugu, mis ma ise lõin karmoška alla, see on siis kaherealine Diatooniline, selline väike Gordioni laadne toode võiks öelda, mis on meieni jõudnud ja ma tegin selle loo senine laulukene ja siis palusin oma ema, et ema, et kas sa kirjutaksid sellele sõnad, ema oli selles mõttes selle seto kultuuri nende sõnade kirjutamisega ta kogu aeg kirjutas igale sündmusele siiamaani, kirjutab alati, kirjutab oma Laanet sirgule omasele, koorile, lastekoorile kirjutab uued sõnad. Et ma arvan, kui ma ema värsse kokku hakkaks lugema, siis neid tuleks ikkagi juba kümnetes tuhandetes, et kui vanavanaema, kes ei ole tegelikult ju ema sugulane isa ja isa kaudu, siis siis temalt olen üle 150000 üles kirjutatud, siis ütleme niimoodi. Ja kes on ka seto kultuuri edasikandja ja selle, selles vaimus ja selle nagu austaja on ka ka väga-väga kõva laululooja, võiks öelda. Palusin, et ta kirjutaks sellised sõnad, et me oleme nüüd poistega naistesse, aga ta tegi siukseid, toreda vimka, et mina ei saanud tollel hetkel veel päris täpselt aru, et lasin selle läbi, et võib-olla võib-olla see tunduski lahe, et lugu räägib sellest, kuidas lagen sõbraga välja vaatama. Et kas näen tüdrukuid ka, aga siis ema keerasid nii, et, et pani laulu sõna sisse, aga siis hakkas sadama ja tuli koju tagasi minna ja teinekord uuesti minna. Ja siis see on selline, et poiss, et sa pead veel kasvama, enne kui tüdrukuid hakkad vaatama, niisugune väike alltekst, et ja see on, see on lugu, mis on jäänud setode repertuaari siiamaani. Me tegime selle täiesti ümber, muidugi me tegime selle üsna selliseks disko kantrilikuks looks. Aga siin on tegemist ikkagi kõige ürgsemas lahendusega ja siin isegi vist Jaanus Zetode bassimees laulab, kui ma õigesti mäletan ja ma mäletan seda ka, et et mina, Ma olin vanasti live ajal sunnitud kitarri asemel karmoškad mängima ja bassimees mängis bassi asemel kitarri. Ja minu arust akordionimängija mängis bassi Al passilalent üks noot enam-vähem kogu aeg. Paar kohta oli, kus oli vaja rohkem ka mängida ja see oli alati niisugune väga, väga ääre peal lugu, ma mäletan üks meeldivamaid lugusid, mida mängida on hästi lihtne. Samas Ta paneb nagu rahva võnkuma, kui ma vaatan Youtube'is, on isegi sellest Viljandi folgi salvestus ka, kui ma vaatan, kuidas inimesed nagu hüppavad, siis mul tuleb alati väga hea. Noh, kõik see kõik see tee, mis me oleme selle ansambliga läbinud, tuleb meelde. Ja see lugu ei ole ainult meie ansambli Meelis siin ka näiteks Curly Stringsi laulja Eva Talsi üks lemmiklugusid, ma käin talle vastased ja tema sünnipäeval mängimas detsembris. Et viimased kaks aastat on see niimoodi olnud, et tulin tulin nende kodu lähedale. Ma teadsin, nad tulevad õhtusöögilt kalamajas. Tallinnas võtsin karmoška välja, olin auto taga, lasin õli, ta tuleb ja siis läksin tänavale ja hakkasin lõugama. Sõbraga tõmbasin ja siis ma jätsin selle karmoška kohvri jätsin põõsasse, Eivo ütles. Kuule, aga lähme teeme sees väikse siukse tervituse ka ja. Ja villu ka oli väga õnnelik, vaatasid Talle alati meeldis see siis 20 minuti pärast oli see Kohveriselt põõsad ära varastatud. Käisin natukene mööda tänavaid otsinud, et äkki keegi on lihtsalt tõstnud kuhugi mujale, vaatan, et tühi on ja ja siis kusjuures see aasta nüüd siis eelmisel sünnipäeval läksime koos Jaan Pehkiga, kellega meil samal ajal tuur läksime, panime silmaklapid ja tegime nii-öelda peast, mängisime sõrmede järgi. Jaan tegi väikse ninapillisoolo sinna ka ja ja see oli jälle see, et lihtsalt ja iga-aastase tuleb ja seal õudselt naljakas. Vot selline lugu siis sellega. Laiendiga. Tallu. Jalmar räägi lühidalt, palun, kuidas tegelikult setod kokku said? Setod said kokku nõnda, et 2003. aastal oli õhus küsimus, mille, mille püstitas Ene Lukka ja keegi on, et kui Kihnu poistele oma bänd, et kas seto poistel võiks ka oma bänd olla ja siis ta rääkis sellest ideest kultuuri juhatajale ja kultuurimaja juhataja kutses väikse kamba kokku ja kirjutati projekt ja otsiti juhendaja ja kutsuti kokku kõik Kolga muusikud ja meie Jaanusega allimisel kambas ja, ja seal oli ka teisi, kes juba olid bändi teinud ja siis juhendaja valis meid, kuna me olime noh, idee oli teha seda setokeelset muusikat võtta alget, siis sealt traditsioonist ja siis me kuidagi jäime ja me otsisime, otsisime trummari veel. Kõik olid väga punkarid ja siis mingi hetk, otsisime akordionimängija. Ja siis nüüd aastaid-aastaid, hiljem tuli ka viiuldaja ja niimoodi see oligi. Tegime iga kuu ühe proovija emad, samal ajal tegid käsitööd ja poisid harjutasid umbes koos juhendajaga, mingi viis, kuus tundi tehti uus lugu jälle, iga kuu oli, oli uus lugu. Aga läheme edasi sinu järgmise loo valikuga. Ma isegi mõtlesin, et võib-olla oleks hea selline vastav kogemus, nägemused, mis Edadest siis päriselt need saanud on. Et mängiks siia kohad setode kõige uuema singli, mis on esimest korda instrumentaalne. Me oleme alati olnud maiad selle instrumentaalse muusika peale ka ja meil on, meil on kuidagi niimoodi radi, palun üks instrumentaalne lugu. Tundub, et selle kõige uuema plaadi peale, mis võib-olla lähiajal tuleb katsume isegi mitu lugu panna, sest et need selline eetiline natukene ja selle loo kirjutas ansambli viiuldaja matis Leima. Ja loo pealkirja pani tema isa, endine ülemsootska Aarne Leima. Ja selle loo pealkiri on Petseri Palamine. Lood ja laulud jätkab koos Jalmar Vabarna ka ja ja võtame ette, nüüd kolmandamagi loomis. Sulle armsaks on saanud sinu muusika tegemistes. Ma arvan, et võib-olla setomaalt veel ära ei tuleks. Kui setod on, on rohkem leelo poolne ansambel, siis mingi hetk oli selline vajadus ka natukene seto tantsumuusika järele ja sai loodud kooslus nimega klapp. Reali trio valk, Vabarna Priks, seal ja aastast kuskil 2007 võib-olla see sai üsna alguse siis, kui ma olin just läinud kultuuriakadeemiasse ja muusikatriaad tulemas ja siis siis noh, see oli juba tollel hetkel olemas, aga siis me käisime veel selle pundiga muusika triaadil. Ja kuidagi nagu tekkis selline hea klapp ja mingi hetk siis muudeti nime, nime ja pandi koosseisule nime, nimi, klapp, väga lahe, väga lahe punt ja kambas on kuningriigi. Ma arvan, kindlasti kuningriigi parim karmoškamängija Toomas ja ja Tamburiini mees, Kristjan priks. Klapi plaan oli mängida seto tantsumuusikat, et need lood, mis on setomaal levinud, mida tantsitakse, igasugused Seriooshad support, vaat siis kõik natuke venekeelsete nimedega. Aga nii ongi ja just kõik, mis sealpool, nagu levinud oli mõnel puhul ka mõni lihtne valsikene, et kui mingi hetk oli bändil justkui nagu kõik lood olid tehtud siis vahel oli, oli pikkinud ka mõned omaloomingulised lood just Tommyle ja minult alguses ja siis siis ka Christian neilt. Et nüüd ongi niimoodi, et koosseis, koosseis mängib pooleks praktiliselt omaloomingut ja traditsioonilist muusikat ja see lugu on minu kirjutatud lugu kannab pealkirja maru lugu ja ja ma kirjutasin selle laagris ühes lastelaagris, kus ma õpetasin karmoškad. See oli Vigalas õpilane tuli just tund ja ma olin ju mul oli nagu mingi viis minutit seal vahel aega Pole Marvastasin teha alati lühemaid tund ja natukene jääks aeg-ajalt, kui ma saan õpilased mingisugune mingisuguse nagu tõuke ise kirjutamiseks, mis iganes. Sest noh, õpilane mängib seda lihtsalt tattattattattat data ja siis mina teen tada, tada, tada, tada, tada, tada, et siis sellest impulsid, alati tekkis miskisuguseid teistsuguseid käike ja saatsin õpilasi ära ja siis mul jäi just mingisugune asi jäi kummitama ja siis teine õpilane koputas uksele. Oota sihukesele ootas ukse taga natuke aega ja ma kirjutasin loo. Ja siis pühenda siingi selle Toomas valgupojale, kelle nimi on maru ja sellepärast ongi maru lugusid, maru on, väga maru võiks ka. Lugu on ka tegelikult pärismaalast. Nõnda siis, kus siis klapp ja loo pealkirjaks maru Jalmar Vabarna ikka saatekülaliseks. Tahtsin sult pärida, et tegelikult kuivõrd oluline sinu jaoks on meloodilisus et väga palju laenad sa pärimusest ka sinu enese jaoks, kui sa lõpuks ikkagi ise laul või lugu lood siis kuivõrd tähtis on sinu jaoks see meloodia eest? Ja see on väga hea küsimus. Ma olen ilmselt kogu Eesti inimkonna ära petnud. Mind kutsutakse hästi tihti lauluvõistluse žüriisse või siis või siis laulma erinevatesse saadetesse ja minu jaoks ongi raske, ma olen eluaeg laulnud ise kolme nooti, tegelikult ta ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta lihtsalt seesama, see, mis ma kõik sinna ümber panen. See on nii huvitav, et inimene ei jõuagi nagu Tal ei hakka igav, kui ma laulangi tegelikult seda kolme nooti kogu aeg, et ja siis ma jälle naeran, et issand jumal, ma ei ole laulja, tõesti aru ei saa, ma laulan kolme nooti, teinekord ka kahte kaatseja, saad kaarega asekaarega, Se mõneba, mõistva mõistva. Ma hakkan vist ilmselt ühel noodilugusid kirjutama, nagu nagu Jaan Pehk teeb ühe ühe akordi lugusid, aga aga instrumentaallugudes on see asi kindlasti oluliselt laiem. Ja siinsamas, ma arvan, loos ka on, on ju väga meloodiline lugu. Mulle meeldivad ilusad meloodiad, mulle meeldivad liikuvad meloodiad, mulle meeldivad, hüppavad, mulle meeldib igasuguseid meloodiaid, tegelikult kui need kõned on nagu nutikad ja kui seal on mingisugune pinka ja kui ta ei ole niisugune, mida, mis tegelikult igal pool juba on või kuidagi mis ei tekita seda mahategemise tunnet ja see on niisugune põhiline asi, mis tegelikult näiteks Oleski laulsite kolme nooti siis hästi raske on luua laulu minu jaoks luua nagu meloodiat, mis, mis on reaalne ja noh, tegelikult ilmselt kõik laululoojad mõtlevad sellele alati. Et Haiet teevad mingi meloodia ära, et ei, see, see on ikkagi kuskil juba olnud ja ei, ikka nii ei saa ja siis tõmbavad maha, viskavad minema selle paberi ja, ja tuleb hakkavad jälle otsast peale, et see on väga raske tööd. Aga Ma arvan, isegi meloodiast mulle ikkagi rohkem meeldib harmoonia selles mõttes, et seade kunstis just ongi, ma olen ikkagi eluaeg tegelenud harmooniat, mängin harmoonia, pilli, põhimõtteliselt kitarri. Üldjuhul on harmooniapinnaga. Ma oskan ka meloodiat mängida ja, ja teinekord tuleb kitarrile väga ilusaid meloodiaid. Vot harmoonia on minu, minu niisugune armastus võiks öelda isegi. Ja kooliajal juba oli niimoodi, et ma olin hea armoonia tegija. Võtame järgmise loo ja järgmine lugu tuleb ansamblilt yangsta. Väga põnev, ma isegi naeran selle nime peale. Et Kingston näppepilliansambel koosneb kitarrist kontrabassist mandoliini oktavmandoliin vist sai meil koolivendadega tehtud. Kunagi ammu oli esimesed proovid ja isegi kaks kitarri ja mandoliini ja kontrabass, et siis mul ei olnud veel oktavmandoliin ja, aga aga ma lõpuks selle selle sain. Äkki oleks, tal oli lihtsalt selline hea motivatsioon tulla kokku, sest et dist tollele, kas tal oli Viljandi pärimusmuusika festivali teemaks näppepillid. Ja kuna me olime ikkagi kõige ägedamalt näppepill näppe pildurid, siis me lihtsalt mõtlesime, et noh, et folgi giga kompunnime väikse väikse pundi lähitulevikus mingisugused rohkem plaan ei ole, kui, et salvestada veel natukene ja anda ilmselt et selline hüvastijättu kogumik, et kuna teangsa kõrval on ka teisi punte ja, ja ei ole mahti, ei ole nagu motivatsiooni. Kuigi see instrumentaalmuusika väga huvitav, see eriti hästi on sobinud vikerraadio eetrisse kogu aeg on lastud. Seda kasutatakse väga palju näiteks igasuguste live ideel, et on instrumentaalne ja ta ei edasta mingeid karme sõnumeid, et tegelikult väga sobilik muusika aga massidesse ei lähe ja, ja selle kõrval on lihtsalt teine kuulsam bänd enam-vähem samade liikmetega, et siis ei ole seda motivatsiooni nii palju. Aga maha mahlane on see lugu, mida me kuulame ja ma võib-olla räägin pärast seda lugu, mis mulle selle mahlase juures eriti meelt Ansambel Kent aja kestel seal õigupoolest on selles ansamblis ansambel on formuleerinud. Ümber ju tegelikult aja jooksul nabin nii kena ja et algselt oli, oli seal Villu Talsi, Taavet Miller, mina ja Ragnar Toompuu. Aga siis mingi hetk Ragnari asemel tuli Jaan. Nagu. Ja niimoodi on see siiamaani jäänud, et Villu Talsi ist, Taavet milleris Jalmar Vabarna Ast. Pluss üks tüdruk koosneb kogralist süngelt, siin-seal seesamune, see selline 75 protsenti ansamblist on sarnane, et aga see on tüüpiline situatsioon tegelikult vähemalt pärimusmuusikamaastikul, et, et üks inimene mängib mitmes koosseis ja, ja noh tegelikult ka mujal. Giangsta jah, see nimi, no vot see kontrasti peale. Me natuke mängisimegi tegelikult kooli ajal on see lugu Giangstus pära täis siis tegelikult meil oli ka vahepeal koos seiski ängistust täis, ehk siis see oli see hetk, kus kidramängija ei saanud tulla. Siis mina hüppasin oktavmandoliin nimelt kitarri peale siis tuli punti Eeva Talsi viiuliga ja Tõnu tubli trummidega ja siis me tegime mõned laivid, tegimegi Kenkstas pära, Taizzi seal oli nagu selles mõttes, eks me mehed juba üksi on tore, aga kui ikkagi üks naine, munnisisene ikkagi paradiis. Ja see oli, see oli muusikaliselt ka väga põnev, selline suur bänd. Suur ansambel, see mulle õudselt meeldivad, suured koosseisud, selliseid kaheksa, seitse kaheksa üheksa liiget, võib-olla isegi kuus juba suur bänd. Ja siis me mõned mõned laisid, tegime nõnda. Mahlasega on sul oma lugu ja absoluutselt mahlane, mulle üldse meeldib, kui lugu läheb rändama. Mahlanen üks lugu nendest, mis minu lugudest on läinud rändama, mul on kaks lugu, mis on läinud rändama, eks on karmoškale üks karmoška lugu, mida me oleme teinud Zetodega piga, mis kunagi olla kuuldud Vilniuse tänava peal mingisugused karmoškamängijad juurest ja siis Eesti delegatsioon, kes oli parasjagu pärimusmuusika õpetavate koolide konverentsil siis kõndisid tänava peale, kuulsid seda lugu ja siis läksid ligi ja ütles, et kuule, et me teame seda lugu ja siis poisid ütlesid. Jää Itse, Estonian Jewish, Melody. Või siis ei, ei, see on kulla sõbrad, lugu, et mis värk on siis halisike tore äratundmine ja mina mind ei olnud seal, aga ma kuulsin sellest ja siis mul oli, et jess mõte, kui kaugele seal läinud, et nad on setode plaati kuulanud kuskilt maalt, kuskilt nad on selle saanud. Ja, ja siis mahlane. Kõigepealt, ma kuulsin, et ta on Soomes folgi inimestest põhi, jämmi lugu. Et kui keegi ütleb mulle, no meil on hästi palju sõpradega Soome pärimusmuusikute seas, me vahepeal isegi peame ühist aastavahetust siin parastada, oleme kutsunud külla ja, ja teinud ilget möllu. Ja siis ma ise olen ka näinud, kuidas üks mees, üks põhisõber, Tommi, astunud, kes mängib Soome kõige ägedamatest folgibändis, hõikab üle rahva. Ma lan, kõik hakkab, tegelege, tegelege tegeleda. Viiulipärale lugu hästi, eks ma tegin selle siis, kui ma sain okta mandoliini kätte, ma tegin praktiliselt paari tunni jooksul pilli, proovisin, tuli see lugu. Ja, ja siis selgus üks asi, et see lugu on nagu Soomest mingit moodi jõudnud Rootsi seal, kus ma õppisin ja see ei ole üldse Stockholm ega Jöteboris, on hinge sund seal 400 kilomeetrit Oslo poole sky, hästi väike koht. Ja see on jõudnud minu õpetaja naise poolt juhendatava keelpillikvarteti repertuaari ja mõtlesin, et kuidas see võimalik on ja siis keegi kuulis seda vist. Ja ütles mulle ja siis ma saatsin talle kirja, kuule, et ma kuulsin, et te mängite minu lugu eest. Tõesti või see on niisugune lugu. Et noh, selline kokkusattumus, lihtsalt kuskilt kuuled mingisugust algmaterjali, et see on ülipõnev aga läheme edasi mõne järgmise rooga ja lähme edasi, ma mõtlengi, et pärast Giangstat kronoloogiliselt siis võib öelda, tekkis, tekkis Viljandi kitarritrio. See on siis kollektiiv, kus peale minu mängivad veel Jaan Jaago ja Argo valisime mängima mitte päris tavaline kitt, tarre, vaid kitarr, mis on häälestatud Grinti klientidesse. Nii nagu umbes viiul natukene siia sinna üks keel juurde. Et see on niisugune omamoodi maailm, mille mõtles välja Robert Flip saunalaval higistades ja tema huvi olles ise sellise kuidas öelda, siis nagu filosoofilise muusika poole kaldu tahtis teha kitarrilaagrit, aga ta ei tahtnud sinna tüüpe, kes tulevad oma häälestusega ja hakkavad tunnistama kitarri mängite, kutsehaigus on tinistamine mängivad oma mingisuguseid lemmikkäike ja siis keegi ei saa rääkida, kogu aeg midagi on siis ta mõtles uue häälestuse välja ja kitarrimängijad tulid kohale ja kellelgi ei olnud keegi osanud. See on täpselt nagu lehm libedal jääl, et mida ma nüüd teen ja, ja siis hakati hoopis mediteerima ja see on Robert Jürjendal Eestist on selle maale toonud meile, ta on käinud nendel kursustel. Ta tõi selle Viljandi kultuuriakadeemiasse üle. Meie mängisime, seal oli seal oli veel poisse, aga siis lõpuks mina ja, ja Argo, jäime selliseks nagu motiveeritumateks õpilasteks ja ja hakkasime oma asja ajama ja tegime, tegime trio, mis tänaseni on siis tegutsenud ja andnud välja kaks albumit. Nendest viimane 10 kuni 56 et 10 kuni 56 on tegelikult need keelte mõõdud, see vahemik noh, tegelikult on 0,0 10 0,01, siis on esimese keele paksus. Ja 0,0 56 on viimase keele jämedus. Et seal vahepeal on veel hästi palju keeli. Kuidagi tekkis, meil oli selline kuidagi raske selle albumit kokku võtta ei tahtnud panna mingi loo pealkiri, samas eelmine kord eelmisel Pealkiri veegeedee Justkui lühendatult seda peegeedee tähekombinatsiooni sisse sööta. Ja siis oligi, mõtlesime paremini sellise natuke koodnime sellele kõigele ja seal on väga palju selliseid kood. Koodlike lugusid ka, et on palju palju mõtlikum kui esimene ja palju. Võib-olla käekõlavärvidele rõhuv plaat rohkem, et, et üks lugu, mida ma kohe kuulame, ongi niisugune kõlavärvide peale mängitud. Või koostatud lugu. Loo pealkiri on hallo kosmos ja mul tuli üks rifi idee kõigepealt ja siis tuli selline selline näpuharjutuse idee ja ma panin need asjad kuidagi kokku ja tekkis selline väga kosmoslik saund sisse ja siis ma mõtlesin, et panen selle pealkirjaks hallo, kosmos. Lood ja laulud ikka külas, Jalmar, Vabarna, halloo, kosmos ja Viljandi Kitaatrio, esitajaks muide Grint häälestusega mängite ja siis sa lähed tagasi oma nii-öelda tavalise kitarri peale, kas see sul nagu aju lühisesse ei aja? Ei aja, et kohe üleminek on ladus, selles mõttes kvinud, kitarr on ise niikuinii väga müstiline, et et ma ei saakski öelda, et see kunagi üldse selgeks saaks või et noh, tegelikult ja siis sa ei saa kunagi öelda midagi, mingi pill saab päris selgeks. Pill, kitarr nagu rohkem mängu võtta käte peale, ühele üles ehitatud, et seal ta on nagu hästi visuaalne pill. Sa teed ühtemoodi liigutuse ühelt keelelt, sa teed teistmoodi täpselt sama sama liigutusega, teiselt keelelt tekibki juba mingisugune kõlavärv, mis esitada kolmanda keele ka, oi kui lahe, et see siis hakkab nagu asjad nagu ise liikuma. Ja see meeldejätmine ei olegi nagu selline solfitseerimis põhines, kuidagi jätad selle kuju meelde kõik, mis sul on. Ma loodan, et kuju meelde, kui sealt nagu kogemata meelest läheb, liikumisjoonise joonis põhimõtteliselt küll, jah, see on sihuke arhitektuurne pill, võiks öelda, et see joonistatud kõik välja. Muidugi Me paneme nooti, nooti lugeda selle pilliga on täiesti nagu müstiline. Et ütleme tavaliselt kitarrilt vindi peale minek. Maja ma isegi ei hakka, ütleme, sest ma tean, kui ma võtan tavalise kitarri võtta, siis ma tean, kuidas see kõlab, aga kunagi kitarr on seal keskel, on nagu nagu viiul või nagu mandoliin, siis me oleme kõiki neid etappe natuke, igaüks natuke läbinud mingil moel, et et mina olen mandoliini mänginud, ma oskaks kõnd kitarril mängida, pärimusmuusikat. Et päris sõrme ei murra, Laimre läheme järgmise looga edasi. Järgmine lugu võiks tulla ansamblilt Curly Strings. Selle saamislugu on ka väga põnev. See bänd oli meil ammu planeeritud, kui me õppisime kultuuriakadeemias, kuulasime festivalil bluu klassi, eriti mina, Järdi, Villu Talsi, eriti Eeva Talsi, tollase nimega veel Lindal ja Taavi Miller kes selle ansambliga täna moodustavad, et meil on hästi palju eeskujusid just USAst bluugressist Kristiili mandoliinimängija, kes viie aastaselt umbes kirjutas esimese mandoliini käsiraamatu ja on uskumatult oskustega ja bänd banzproders, mida ta eest veab ja nikkel kriit. Ja veel duo temal Mikeeldavsiga. Et see on lihtsalt uskumatu, kuidas üks tüüp ikkagi teeb kolme maailma tuntud, võiks öelda võib-olla mitte sellise popkultuurse inimese jaoks, aga, aga melomaanide jaoks ikkagi maailma tuntud bändid ja seal on veel igasuguseid viiuldajaid, selliseid ja siis me. Me olime nii lummatud alati nendes. Me kuulasime mõningal peol neid kuskil kodusel peol nii-öelda panime elama, issand, kui lahe. Unistasime natuke sellest ja, ja siis mingi hetk nagu oligi, kui Ang Stahli oli olemas ja siis enam-vähem siis sarnase koosseisuga siis Emil Oja, kes tegi siukest punti nagu piir käes, kunagi oli selline tohutu kantrimuusika fänne, kes Giangstad kuulamas ütles. Kuulge, tehke nüüd mõni kantrilugu ja sellest saime kuidagi inspiratsiooni ikkagi, et midagi teha ja, aga, aga millegipärast Giang taga ei olnud see vist nii omane, me olime ikkagi Eesti pärimusmuusikale suunatud ja, ja siis me mõtlesime, et aga paneme mingi pundi kokku, et hakkame bluurassi mängima, hakkame ise harjutama, hakkame lihtsalt. Ei hakka esinema, esialgu aga hakkame õppima, sest et see oli selles mõttes, kui ole verega, kas antud sulle bluugrassi sellist oskust, mida tõesti üheksa aastased USA-s panevad, nii et silm ka ei pilgu? Siis on väga raske tegelikult selles muusikas olla hea. Samamoodi nagu USA inimesed ei oska näiteks võib-olla polkat või, või polkat või, või labajalga mängida, see on lihtsalt see, mis on meile meile siinpool verega kaasa antud ja neile see seal poolt. Ja siis me harjutasime, aastaaeg, harjutasime, harjutasime, iga standardeid, kitarrilugusid, viiulilugusid. Hoolsaim, Bill Johns ja selliseid Lübles rockabilly natuke sellist laadi asju. Ja siis mingi hetk tuli Eeva kuule, et mul on üks oma lugu. Siis ta tõi üle ilma niukse, loo tõi. Ja sellest sai alguse tegelikult siis Curly Strings, enne me olime nagu Eeva, Villu Jalmar ja Taavet. Suuremat plaani või eesmärk ei olnud. Siis Emil käis, noh, sai teada, et me teeme midagi, siis ta käis veel pinda ja mõtles, et tehke ikka arutatud nagu toetas hästi. Ja see oli tegelikult väga vajalik. Et see ikkagi lõpuks siis nii-öelda haridusklassist avalikkuse ette ja siis me hakkasime laulma seda üle ilmataga, kuna sõnu ei ole olnud, siis me laulsime, ei anda. Ja Diaadee adiaadijadienda laulsime Eeva tehtud sõnadel nii-öelda. Lõpuks hakkasid asjad nagu liikuma, kõigile meeldis mingisugune salapära, kes siis mõnimegi täpselt aasta aega umbes tegutsevad, kui siis me saime sõnade hapolt sellele loole ja lindistasime selle loo ja andsime välja selle loo. Saatsime kui Eesti laulul aga ei, ei saanud edasi ja ja Eestil oli ilmselt lihtsalt selline aukest sellise kantriliku bluuglassi muusika vastu, aga küllap need laulud olid, olid sellised toetavad ja praegusel ajal ühiskonnas inimeste ärevat olekut natuke tasakaalustab, võib olla muusika lihtsalt mis, mis, mis tekitab kõigile nagu väga kindlad mälestused. Kui Eeva laulab kauges külas vanaema juures, siis kõik teavad seda kõigil. On see mälestus? See on väga huvitav, see on lihtsalt uskumatu, kuidas ongi kolmesest 83-ni kui mitte 93-ni, võib-olla isegi 103-ni. Et kuidas see ikkagi võtab silma märjaks teinekord vanematel ja noortel lihtsalt silmad säravad. Et see on, ma arvan, selle muusika nagu võlu praegusel ajal, et aga me kuulame sellelt ansamblilt hoopis minu tehtud laulu. Ma kirjutasin selle loo, harmoonia ja meloodia oma renoveeritud 100 aastasel kitarril üle 100 aasta, tegelikult 1906.-st aastast ma leidsin 76 euroga oksjonilt, ostsin hästi katkise pilli, lasin korda teha ja ja tal oli just selline Finger staili kõla näppudega siin mängida. Ja siis tekkis, tekkis see lugu ja sellega on ka see lugu salvestatud. Ja loo sõnad ma saatsin küll apole selle laulu ja Apo saatis vastukirjad Kantri iha ja, ja sõnu ei tulnud veel. Siis ma olin natuke nõutu ja siis me olime parasjagu Saksamaal, see oli eelmise aasta jaanuaris. Messil mängisime, harjutasime oma plaadi salvestamiseks, 10 päeva mängisime avalikult ja tegime proove ja olime tegusad. Esime hotelli fuajees või mitte, poes koridoris, õigemini tulin uksest välja. Muud küümisesin ja mõtlesin, et millest see laul võiks rääkida sellise isendi ma olin lihtsalt natukene närvis enda peale, et mis ma ütlesin, ma võin luua meloodia. Aga miks ma julangu sõnu kirjutada, miks ma ei suuda ennast väljendada verbaalselt selline nagu mu rääkija teinekord lihtsalt, võib-olla on see puhas loba või selline tõlkimatu möla, nagu ma armastan öelda, et kuule kui ei ole asjal iva etel. Nüüd siis ma olin pahane, et miks ma ei suuda neid sõnu kird. Et pean ootama, kuni keegi mulle kirjutada, äkki mul on ikka midagi öeldes, ma otsisin seda nii kaua, seal ma olin öösel mingi neljani üleval vist lõpuks kuidagi tekkis selline tunne, et ma enne ei lähe lihtsalt magama, kui mul ei ole mingit versiooni sellest laulust. Ja siis ma mõtlesin elu-olukorra peale, kuidas minul, muusikud on alati hästi kiire ja kuidas minu mõned sõbrad, kes ei ole muusikuid, arvavad, et mul on väga kiire ja sellepärast ei võta minuga ühendust või helista mulle. Noh, ma pean inimsuhteid oluliseks ja kuidagi selle laulu läbima, elasin natuke seda välja, et Ma ise hästi palju, tegelikult ikkagi külastan sõpru. Et ei chati kogu aeg kuskil näoraamatus või või lihtsalt ei saada kirja, et nende inimestega, kellega ma saan kasvõi kasvõi oma oma lähedastega, oma vennaga või kellega ma ei ole kunagi varem nii palju suhelnud peaaegu üldse oma perekonnaga, et isegi kui on väga kiire, siis see, et inimesed 11 nagu reaalselt näevad ja, ja ja kas või helistavad või räägivad üksteisega niimoodi seal vahel ei ole miskisugust virtuaalset null nullisid ja ühtesid, et see on nagu kõige olulisem. Ma elasin natuke selle looga, seda välja. Haigus. Läheme saatega edasi ja võtame kibekiiresti järgmise loo ette, mis sa oled välja valinud, et saaksime võimalikult palju sinu lugusid, laulsid veel siia saatesse mahutada, mis on järgmine? Järgmine lugu tuleb selliselt värskelt ja võib-olla isegi sihuke New Folk bändilt nimega Trad, Attack, see ei ole isegi nagu bändi nimi, see on lausa nagu mõtteviise Trad Attack siin siis sõnast tradisnal või traditsiooniline võib siis öelda ka eesti keeles rünnak traditsioonidega traditsioonidele, et Trad Attack on uus ja alguses oli võõras, mul on mingisugune roll seal ja ma kannan, et mängides 12 keelset kitarri samas olla nagu bassimees seal natuke teistsugune koosseis, mis, mis selle teistsuguse kõlaga võib olla tekitanud on ja noh, väga huvitav on iga igal juhul ja sellel on väga suur edu praegu välismaal. Kuna ansambli masterplaan on mängida igas maailma riigis, siis 196 on neid kokku, et võib-olla kui me oleme ükskord kaheksakümneseid, siis meil ongi kõik tehtud, kes seda teha. Ma arvan, tegelikult, kui 50 riiki täis saab, siis tekib mingisugune sportlik huvi tegelikult ka nendel riikidel, et me loodame, et see asi jõuab maailmas masterplaan. Neil on üks kaart, mis on must üleni must ja seal on kleepsud. Me saame ära võtta, et USA on suur, ära võetud juba ja ja Poola, Läti, Soome ja et seal järjest järjest, nagu asi käib eksootiliste mast ka Malaisia ja et on päevi, Angeemist aga aga selle looga. Oh, see lugu on tegelikult olnud minu ja Sandra repertuaaris ühe teise pundiga. Me tegime rootslasega Jonas Bäckmani tšellomängijaga bändi ja mängisime juba seda siis koore kooreke on, eks Loitlemel, mitte loits, aga, aga nagu sõnad, mida lauset nagu võid tehti ja Liisa Kümmel väga inspireeriv, väga karakterirohke nagu laulja ja looja, siis tema salvestus kõlab sellel lool selle looga kaasa ka selle koorekesega. Me oleme rännanud väga palju ja me olime. Me olime ükskord Indias. Sandra, mina, Kaavet, Miller passiga ja Lauri kadalipp. Noor pärimusmuusik. Olime etnolaagris Himaalaja jalamil ja õpetasime seal. Mängisime ühe seto varguse ja Michael Jacksoni. Koorekee tädim medalid, Männa. See oli absoluutne hitt, absoluutne laagri hitt. Ja siis tulime tagasi ja siis natukene aega hiljem. Tõnis Leemets tuli minu juurde. Vikerkitarr kitarrimängija, ansambli Bombillas kitarrimängija. Raadiosaatejuht tuli minu juurde, ütles, et kuule, meil juhtus Tombilasega Indias niisugune lugu, et rääkisime eesti keeles ja siis tuli mingisugune tumedanahaline india poiss tuli meie juurde. Nööbid olid niimoodi, et ei ole võimalik, mis asja, et kui sa saad selle ära õppida ja siis tuligi välja, et see oli üks, teebki selle India Erna laagris käidud. See on jällegi selline lugu, kuidas on rändama läinud ja ma loodan, et täitsa rändab edasi. Nänna ebadi vabadiku mind kedagi mädalim näpata. Rajevalt. Üllar Lanno metsa, Marta leiva peale kitsa tarte. Koored millalgi rännake ebadiku panin kokku linn mädalil tatrast, tundsin taevast sisse ümber Männa metsa, maksan leiva peale kirsa tatsama. Koored midagi mäda, lännake kevaditi vabariigikokku, kedagi mädali mätas tunduv taevas tõusu sisse nagu kümner Männa missa maksan leiva peale. Nõnda siis ansambel Trad Attack koosseisus Sandra, sillamaa, Tõnu tubli ja meie tänane saatekülaline Jalmar Vabarna on meil veel ruumi ühe loo tarvis, mis oleks. Ma ikkagi vaikselt mõtlen selle peale, et, et võiks korra ma lähen, õpin kitarri. Et võiks kunagi kirjutada albumitäis kitarri lugusid, kuigi Viljandi kitarri on kitarrimuusika plaat, aga kuna Eestis ei ole ühtegi plaati, mis oleks tehtud üksinda ja mängitud metallkeelse, siis akustilise kitarriga siis ma olen mõelnud, et äkki äkki see peaks mina olema, kes siis selle nii-öelda esimese otsa lahti teeb ja ma olen kirjutanud portsu lugusid ikka lihtsalt kitarriga instrumentaallugusid. Ja mul mingi hetk tekkis selline. No neid lugusid ei olnud palju, aga mingi hetk tekkis inspiratsioon, et et ma mõtlesin välja superlaheda ideed, ma tahaksin endale kunagi ta väga-väga head kitarri, millega väärikalt vananeda, kest, mis maksab hästi palju raha, aga aga kuna ma pean tegelikult, eks ole oma muusiku palga, vanema ikkagi oma taluga Lexi, et kuskil elada oleks kunagi siis ma mõtlesin, et oh, et ma tean, ma kirjutan selle albumi valmis, salvestan ära ja annan välja ja ja kõik, mis sellest albumist kõikide selle plaadi ostavad, investeerivad justkui minu uude kitarri. Et kõik, mis ma sellest saan, et muidugi sõbradiska saad uue staagi endale, et kui 30 võeti ära vöödia. Aga saare koosn natuke rohkemat, et täpselt selline muusika, mis sobib õhtuseks selliseks olemiseks rahulikus keskkonnas ja teinekord ka kuskile taustamuusikaks ja et see plaan on jätku natukene lükkan seda järjest edasi, siin aga, aga ma teen, teen ikka lugusid ja. Ma arvan, et, et ükskord ükskord on need võib-olla ka plaadil midagi sellist testi nagu lähedast. Panen muusika mängima, siis kuuled, et ma olen mikril hästi lähedale, siis on kõrval hästi lähedale. Aga see lugu on Pealkirjaga Frostvan väga vaimuvaene. Võiks ise öelda, et ma arvan, et ma nimetan selle ümber tõlkes esimene, esimene lugu. See on juba väga-väga ammune lugu, tegelikult see on mul siis, kui ma olin. Ma olin kultuuriakadeemia tudeng, esimene või teise teine kursus, isegi. Suur-suur, aitäh sulle, Jalmar, et sa kõikide oma tegevuste kõrvalt leidsid aega, et tulla meile külla neid lugusid vestma ja loodame, et paari aasta pärast on jälle põhjust kohtuda ja on veel kes teab, mitu ansamblit vahepeal kokku pandud igal juhul jõudu sulle ja järgmiste kohtumisteni.