Kell sai kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 27.-st aprillist. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Nepaalis jätkuvad päästetööd, maavärinas hukkunute arv on tõusnud 3726-ni. Maavärina ajal viibisime roolis 33 eestlast, neist neljaga pole endiselt õnnestunud ühendust saada. Riigikogu õiguskomisjon leiab, et olukord Eesti piiril pole rahuldav ja jätkatakse arutamist teemal kas oleks vaja taastada iseseisev piirivalve. Majutusteenuse käibemaksusoodustuse kaotamise plaan tekitab pahameelt. Täna olid rahandusministeeriumis koos huvirühmad homne arve, strateegia, arutelu valitsuskabinetis neljaliikmeline Tallinnas. See kulutab toidule, eluasemele ja transpordile 500 eurot kuus. Riias ja Vilniuses elades kuluks juba märgatavalt rohkem, näitab Swedbanga värske uuring. Tallinnas on 10000 majapidamist, kelle elektrisüsteem on vana ja väsinud. Elektrilevi toob uued kaablit majani, sealt edasi peavad korteri või majaomanikud ise süsteemi uuendama. KredEx toetab ettevõtmist 30 protsendi ulatuses. Juba teist aastat on tudengitel võimalus pakkuda välja energia- ja ressursisäästlikke ideid, mida oma ülikoolis ellu viia. Parimate ideede realiseerimiseks kannab keskkonnainvesteeringute keskus 40 riistu eurot. Täna anti kätte ajakirja looming, aastaauhinnad Naats tänavused laureaadid on kõik täiesti erandlikud, ütles peatoimetaja Mihkel Mutt. Võrkpallikoondis kogunes Tallinnas ja alustas ettevalmistusi kuu aja pärast toimuvateks otsustavateks EM-valikmängudeks Rootsiga. Ilm peaks minema vihmaseks, homme sajab kogu päeva, alles õhtupoole jäävad sajuhood harvemaks on ka äikese oht. Sooja on homme 12 kuni 17, Eesti kaguosas kuni 22 kraadi. Nepaalist on kogu päeva tulnud teateid üha tõusvast maavärina ohvrite arvust. Kadunuks on jäänud ka Eesti kodanike Reene Leas, võtab välissõnumid kokku. Välisministeeriumist öeldi, et endiselt proovitakse ühendust saada nelja Eesti kodanikuga, kes viibisid maavärina ajal Nepalis kooli välisministeeriumi andmetel eestlasi Nepaalis 33, sealhulgas üks turismigrupi liige, kes maavärinas hukkus. Praeguseks on ametlik looduskatastroofis hukkunute arv tõusnud 3726 inimeseni. Vigastatuid on 6500. ÜRO lastefondi Unicef hinnangul vajab maavärina tõttu abi vähemalt miljon last. Maal on pöördunud abi saamiseks rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide poole, öeldes, et puudus on kõigest alates tekkidest ja lõpetades helikopteritega. Puudu on joogiveest toidust, samuti ei ole piirkonniti elektriühendust. Nepaali valitsuse esindaja sõnul puudub riigil võimekus näiteks rusude alla lõksu jäänud inimeste päästmiseks. Kirde-Indias oli täna uus maavärin magnituudiga 5,1, tõugete epitsenter oli Lääne Bengaalis. Tunnistajate sõnul tormasid inimesed tõukeid tajudes hoonetest välja tänavatele. Ukraina president Petro Porošenko lubas täita viie aastaga tingimused liidule liitumistaotluse esitamiseks. Porošenko ütles Ukraina ja Euroopa Liidu tippkohtumisel Kiievis, et Euroopa Liidu liikmesus on Kiievile võtmetähtsusega siht. Presidendi sõnul on Euroopa Liiduga liitumine nende reformiprogrammi tähtis eesmärk. Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonileppe on reformiprogrammi lahutamatu osa ja see võeti Ukraina võimuliidu loomisel koalitsioonile aluseks. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid peaks olema seotud minski lepete täitmisega. Euroopa Liit arutab sanktsioone taas tänavu juunis. Poola peaministri Ewa koopatšiga antud ühisel pressikonverentsil lisas koopas, et mõlema riigi arvates peaksid praegused sanktsioonid Venemaale jääma kehtima. Rahandusministri kutsel arutasid täna asjasse puutuvad osapooled koalitsiooni plaani kaotada majutusteenuse käibemaksusoodustus. Uku toom jätkab sel teemal. Toetuste tõstmise ja maksude langetamise ühe katteallikana plaanib koalitsioon tõsta käibemaksumäära majutussektoris seniselt madalalt üheksalt protsendilt tavapärasele 20-le ehk kaotada käibemaksusoodustus. Kuigi lärm kütuseaktsiisi tõstmise üle on valjem, on protest selle sammu vastu asjatundjate seas isegi üksmeelsem. Täna olid kõik kahju, saavad osapooled rahandusministeeriumis koos, et oma seisukohti kaitsta. Rahandusminister Sven Sesteri resümee. Täna me tulime kokku selleks, et ära kaardistada need võimalikud riskid, mis võiksid kaasneda käibemaksu erisuse kaotamisega ja siit edasi tuleb nüüd järgmine etapp, on nende riskide tasemelt analüüsida, milliseid riske saab tulevikus maha võtta. Et kas Eesti peaks tegema täiendavaid investeeringuid turustamisse. Kas Eesti peaks tegema täiendavat investeeringuid investeerimise objektidesse endisse tinglikult öeldes Lottemaa kaks jalutama kolm, näiteks et olla põhjus ka Eestisse tulekuks, see on lõpuks poliitiliste otsustajatega koht. Et saada aru nendest riskidest, mis ühe või teise otsusega võiks kaasneda. Aga millised konkreetsed sammud järgnevad? Teostame analüüsid, teostame, analüüsid nende riskidele, mis täna üles on seatud nendele argumentidele, mis täna on lauale pandud ja sealt pealt saab juba siis võtta vastu uusi otsuseid, et see kindlasti on koht kõigile kolmele koalitsiooni osapoolele, siis nende argumentide pealt edasiminekuks. Üks selle koalitsiooni esindajatest ettevõtlusminister Urve Palo oli samuti kohal ja tema on oma väljaütlemistes tunduvalt kategoorilisem, kui Sester. Vaatamata sellele, et Eesti konjunktuuriinstituut oli oma analüüsid ammu teinud ja need olid kõigile teada, siis sellest ma väidan, ei tahetud kuulda. Täna oli nüüd see koht, kus ei olnud võimalik enam mitte kuulda ja ma väga loodan, et sellele kokkusaamisele on ka positiivsed tagajärjed ja ma pean siis silmas seda, et seda plaani kaotada erisus hotellide käibemaksud, mis täna üheksa protsenti, mitte 20. Niisiis on Palo kindel. Mina olen oma seisukoha öelnud ja et mina seda ei toeta. Ning ettevõtlusminister lisab Kui me vaatame Euroopa liidus ringi, kus on 28 riiki, siis ainult kolm riiki Suurbritannia, Taani ja Slovakkia ei kasuta erisust, kõik teised 25 riiki kasutavad käibemaksuerisusi ja nad jäävad umbes samasse tasemesse nagu Eestis, täna siis käibemaks, nii et me konkureerime kõigi teiste riikide turistidega siin, et Eestisse saada, meil ei ole siin päikest, meie ühendused ei ole kõige paremat rongiühendus on praktiliselt olematud lennuühendused, noh, on nagu on. Niisiis, vastuseis kulutuste katteallikatele üha kasvab, sotsid arutavad neid probleeme ka tänaõhtusel juhatuse istungil ning homme on kabinetiistungil eelarvestrateegia arutelu. Balti riikide pealinnadest on kõige soodsam elada Tallinnas, nii selgub Swedbanga uuringust Margitta. Otsmaa selgitab. Kuigi balti riikide pealinnade elanike sundkulutused eluasemele, transpordile ja toidule on rahasummana üsna sarnased, siis märkimisväärselt erineb muudeks igakuistest kulutusteks üle jääv raha hulk. Nii ütleb Lee Maripuu Swedpanga eraisikute rahaasjade teabekeskusest. Kui me vaatame toidukulutusi ja kulutusi eluasemele, siis toidukorv on kõige kallim Riias ja eluaseme kulud tegelikult samuti, aga kui me vaatame just jah, balti riike nii-öelda omavahelises võrdluses, siis kuigi kulutused punased, siis tänu sellele, et Tallinna elanike keskmine sissetulek on suurem, siin on arvestatud siis mitte ainult sissetulekud perede puhul, vaid ka lastetoetusi ja muid sotsiaaltoetusi ja ühtlasi tasuta ühistransportimist Tallinnasse sisse kirjutatud elanikele on, et siis Tallinn paistab tõesti veidi nii-öelda soodsamas valguses numbrid, millest te siin rääkisite, need on minimaalsed kulutused, just et tegemist on selliste väga minimaalsete kulutustega, et kui me räägime toidukorvist, siis see on selline optimaalne toidukorv, millega perekond või üksik inimene siis vastavalt mudelile tervislikult ja hästi ära elada. Samuti me oleme arvestanud siin ühistransporti, mis võib olla tegelikult ei peegelda iga perekonna igapäevaelu, et paljud inimesed sõidavad ka isikliku autoga ja seda kõike arvesse võttes võib öelda, et neljaliikmeline perekond peaks arvestama siis toidu ja eluasemekuludele igakuiselt umbes 500 eurot. Kõige rohkem kulub ühel perel siiski toidule, ütleb maripuu. Toidukorv neljaliikmelisele perele maksab Tallinnas ligi 300 eurot ühe inimese puhul siis umbes 84 eurot ja toidukulutused on siis vähenenud eelmise aastaga võrreldes ligi kuus protsenti nii Tallinnas kui Riias. Jällegi paistab Tallinna elanik selle poolest silma, et nende eelarvest kulub toidule proportsionaalselt siiski vähem kui näiteks Riias ja Vilniuses. Kui Riias ja Vilniuses kulub toidule ligi neljandik ehk 23 protsenti, et siis Tallinnas veidi üle 15 protsendi. Suure osa sellest toidukorvist võtab enda alla liha, edasi tulevad piimatooted ja vaid kümnendik kulub köögiviljadele ja kümnendik puuviljadele. Baltimaade pealinnade elanikud on aga hinnatundlikud ja avatud sooduspakkumistele. Kampaaniatooteid on toidukorvis pea 30 protsenti. Kui aga vaadata eluasemekulusid, siis odavaim on elada isiklikus korteris. Et kui me vaatame nüüd oma elu asemel elavat inimest või pere siis jääb talle pärast tavaliselt kulutuste katmist umbes 75 protsenti kätte, aga Jüri ja laenukodu puhul siis juba veidi üle poole ainult umbes 55 protsenti, see on kindlasti üks suuremaid kulutusi. Kui inimene peab siis kas üürima või laenuga kodus elama. Riigikogu õiguskomisjon arutas täna kollektiivset pöördumist iseseisva piirivalve taastamiseks, hukkuda. Uuris lähemalt pöördumine koostati pärast Krimmi ja Ida-Ukraina samuti Eston Kohveriga seotud sündmusi. Põhjuseks mure, et meie piirikaitse ja ka merepäästevõimekus on vähenenud. Autorite poolt oli täna kohal kunagine piirivalvejuht viitseadmiral reservis Tarmo kõuts. Küsisin, mida oleks vaja või ka saaks kohe ära teha. Kõige kiirem ja praktilisem ilmselt oleks praegu piirivalve otsese juhtimise süsteemi taastamine esmaselt. Tarmo kõuts ütleb, et see ei tohiks ka palju aega võtta. Enne oktoobrikuist viimast reformi toimised ju erialaselt kolm juhtimisliine, politsei, piirivalve ja migratsiooniamet. Osaliselt lähtudes viimastest sündmustest Vahemere piirkonnas, on Tarmo Kõutsi veel üks ettepanek. Minu ettepanek oligi liita migratsiooni ja piirivalve toimekus ühiseks talituseks selleks, et teostada nii-öelda piirida eelpositsioneerimis juba nõndanimetatud naaber territooriumil, nii nagu peaks tegema Euroopa Liit Vahemerel. Täna kuulas Õiguskomisjon Tarmo Kõutsi seisukohad ära, aga mis edasi? Komisjoni esimees Heljo Pikhof. Me nentisime, et olukord piiril pole rahuldav, et tegelikult peaks siin üht-teist muutma, aga kuidasmoodi nüüd siis edasi minna, seda arutama teisipäev ja kuulame ära ka asjaomased organisatsioonid, nii siseministeeriumi esindajad kui politsei ja piirivalveameti esindajad ja nii edasi, et siis me võtame vastu lõpliku otsuse. Mida arvavad komisjoni liikmed keskerakondlane Toomas Vitsut? Meil oli elav arutelu, Tarmo Kõutsi ettepanekud leidsid suurt huvi. Mina isiklikult pean teda autoriteetseks inimeseks sellel teemal rääkima. Minu arust on ka ilmselge see, et meil selles valdkonnas kaugeltki kõik korras ei ole ja me leppisime komisjonis kokku, et tänane arutelu oli sellise suurema arutelu algus. Tema on tõsine, mis me räägime täna ikkagi riigi nii-öelda julgeoleku tagamisest, riigipiiri pidamise tagamisest, et selle teemaga tuleb tegeleda ja me läheme sellega edasi. Raivo aeg ütleb ka, et pole vaja teha emotsionaalseid otsuseid. Proovime nagu faktid, panna ritta, proovime terminid lahti rääkida ja lähme rahulikult sellega edasi ja teeme tarkasid otsuseid, et viie aasta pärast jälle peaks samasuguse hooga hakkama diskuteerima, et kas midagi läks valesti, sest noh, see seadus jõustus, esimene jaanuar 2010. Tänaseks on viis aastat, kes on töötanud, see organisatsioon, et kas on mõtet viis aastat nii-öelda sisse töötatud organisatsioonid hakata kohe emotsioonide pealt jälle lammutama, teise kanti keerama, et kindlasti see ei olegi starte kulunud. Kuigi KredEx soovitab elamuid renoveerida terviklikult, siis Tallinnas on terve hulk maju, kus elektrisüsteem on amortiseerunud, ohtlik ja tuleks esimesel võimalusel korda teha. See on kallis ettevõtmine, aga tänasest saab KredExilt küsida toetust Margitta. Otsmaa kõneleb edasi. Elektrilevil on Tallinnas peamiselt Põhja-Tallinnas, Kopli piirkonnas pea 10000 klienti, kelle kodud on vanal pingesüsteemil, mis on praeguseks amortiseerunud ja ohtlikud. Enamikule neist klientidest on elektrilevi uue võrgu juba välja ehitanud. Omanik ise peab renoveerima elektrisüsteemi majas sees. Tegemist on peamiselt 1900 kolmekümnendatel kuni kuuekümnendatel aastatel ehitatud paneel ja eramajadega. Elektrilevi kodulehel on kaart nende hoonetega, kuhu uus võrk on välja ehitatud ja kuhu ehitamisel räägib elektrilevi liitumist ja lisateenuste juht Ainar Tiitson. No täna on tõsta nii, et elektriparalleelselt vana pingevõrguga nalja heitnud ka uue pingevõrgu sisuliselt maja ette jookseb kaks paralleelselt elektrivõrku Nende kahe paralleelse elektrivõrgu ülalhoidmine, eks ole, on kulukas ja mida kiiremini kliendid liituksid uue võrguga, seda kiiremini saad elektrilevi demonteerida siis vanapingevõrgu liitumine uue pingevõrguga kliendi jaoks tasuta. See tähendab elektrilevi esitab selle võrgu valmis, tab liitumispunkti, paigaldad, kõik arvestid paigaldab kliendile majani ka selle sisestuskaabli. Küll aga peab klient elektrisüsteemi oma korteris või majas sees ise renoveerima ja leidma selleks vastava elektritööde tegija. Et seda protsessi kiirendada, on majandus ja kommunikatsiooniministeerium seadnud üleminekuks kaheaastase tähtaja. Selle järel võib haldur lõpetada vanas süsteemis teenuse kumise ja elekter koju ei jõuagi. Ministeeriumi energeetika osakonna energiaturgude juht Jacoreinaste. Ta kahe aasta jooksul ühistu peaks olema suutlik koguda nii palju rahalisi vahendeid. Kas praeguseks ka Kredex ja MKM on kokku leppinud, et riik saab toetada siin 30 protsendi ulatuses neid investeeringuid majasiseseid elektripaigaldise ümbervahetust, et elektrilevi võimalik, et osadesse kohtadesse liitumispunkti väljaehitamine uue jõuab alles mõne aasta pärast? Elektrisüsteemi uuendamise hind on erinev sõltuvalt siis, kas tegu on eramajaga või kortermajaga, ütleb Reinaste. Aga on statistiliselt keskmine, võib öelda siin, et ta on kahe kolme korruselised ja kuni kuue kaheksa korteriga elamud siin jällegi statistiliselt joonistub välja, et ühe ehitustöö siseelektripaigaldise tegemine võiks kuskil korteri peale jaguda 500 euro kanti, sellest siis saab toetust sellest osast, et ja muidugi ka seda, et kas on hoones juba midagi tehtud. Ühelt poolt on ohutusnõuded ja elektriturvalisus, teisalt on kahe paralleelse süsteemi tööshoidmine kallis ja toob kaasa kõrgema elektrihinnaprotsess, käib ajaga võidu, ütleb Jacoreinaste. Keskkonnainvesteeringute keskuse projektikonkurss Negavatt otsib tudengite häid ideid, kuidas säästa energiat ja teisi ressursse. Üks Tartu Ülikooli tudengite idee jõudiski teostuseni täna, kui ülikooli raamatukogus avati neli joogiveekraani. Marii Kangur jätkab. Projekti edu korral paigaldatakse pudeli täitmiseks sobivad kraanid kõigisse Tartu Ülikooli õppehoonetesse. Energiat ja ressursse säästetakse sellega, et inimesed jooksid pudelivee asemel kraanivett. Üks idee autoritest, materjaliteaduse tudeng Artur pata jätkab. Enne kui ma seda projekti tegema hakkasime, me vaatasime, et see on lihtsalt nagu tohutut kõver kuskilt võetaksegi kompenseeritakse ära ja siis transporditakse, pakendatakse, transporditakse jälle inimene võtab selle pudeli, job ära ja viskan minema. Meie idee seisnebki selles, et kogu see ressurss säästad. See vahel oli ära suunata inimesed kraanide juurde, kus nagu vett otsa võttes säästetakse ligi ühe kilogrammi põlevkivienergia iga pudeli kohta, mis joomata jäetakse. Majandusteaduskonna magistrandi Kulder kõivul mõtles, et ülikoolis võiks toimida laboritevaheline koostöö, mis aitaks kõigil säästlikumalt tegutseda. Me hakkaksime pakkuma sellist laborite haldamise teenust, kas sa oled siis Tartu ülikooli juures mingisugune eraldi üksus, seda veel täpselt ei tea, aga põhimõte on selles, et korraldada laboris asjad selliselt, et kogu see prügimajandus oleks korras. Lisaks sellele saaks inimesed koos endale hankida, ütleme, laborid, erinevad üksused, hankida laboritarvikuid. Geenitehnoloogia doktorant Märt Roosaare ja tema tiimikaaslased plaanivad luua sellist jõusaali, kus iga treenija oma tegevusega veidi energiat toodavad. Kas praegu on kõik jõusaalid on niimoodi, et enamus jõusali aparaadid isegi tarbivad elektrit, aga me ei teeks, oleks niimoodi, et kui inimesed seal näiteks ratast väntad, siis saadav energia oleks võimalik kasutada näiteks sellesama jõusaali valgustamiseks? Jaa, hetkel on eelkokkulepped tehtud siis Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubiga selle Tartu Ülikooli spordihoonega, et siis seal prototüüpi katsetada. Üheksa finaali pääsenud idee seast valib žürii mai lõpus välja kolm või neli parimat, kes saavad oma idee täies mahus ellu viia. Negavatti konkursi projektijuht Jaanika Kuklase jätkab. Osad projektid on sellised, mis on väga kohaspetsiifilised tehakse esialgu ainult oma ülikoolis, aga meil on ka mõned, et mis on tehnoloogilised lahendused ning annaks ka mujal rakendada, et julgustavaid meeskondasid välja mõtleva ideid, mida nad saaksid ka hiljem mujal kasutada ja millel oleks ka äriline potentsiaal, et nad saavad hiljem siis oma ettevõtmisega alustada näiteks. Marii Kangur Tartu. Ajakiri Looming pidas täna oma 90 teist sünnipäeva ja andis kätte aastaauhinnad. Eelmisel aastal ajakirjas avaldatud tööde eest jätkab Riina Eentalu. Peatoimetaja Mihkel Mutt ütles, et tänavune auhinnatud pakett on täiesti erandlik. Mismoodi siis? Eda Ahi, ta kirjutab ju sellises laadis, milles õieti enam mitte keegi ei kirjuta Eestis. Ometigi on see see laat, mida paljud inimesed peavadki tõeliselt selleks õigeks luuleks vajalik laad või ütleme, artiklipreemia, mis läheb Tartu ülikooli teadlasele füüsika doktor Piret Kuusele ja mis on Madis Kõivuust. Niivõrd teaduslikku artiklit ei ole loomingus mitte kunagi ilmunud ja tõenäoliselt ei ilmugi, sest säärast autorit nagu Madis Kõiv ma ei tea, kas mujalgi maailmas üldse on olemas proosapreemiale toon, kes on kirjutanud miniatuurne, mille puhul on niisugust morbiidsus tunda, et jääb mulje, nagu autor pidevalt kirjutaks oma testamenti ja uue autoripreemiaks saab Priit Põhjala selle temaatika niivõrd erinev. Need on tema mõtted Eesti kaitseväe pääst sõdurielust laiemalt ja siis nii-öelda klassikalise autorina on meil Janika Kronberg, kes on arvustuse kirjutanud, klassikaline, plastiline, heas stiilis, mõnuga loetav ja tark, arvustas on tänapäeval muutunud täiesti erandlikuks, selle asemel on igal pool kas reklaami ravimitekstid või lihtsalt tutvustused, nii et kõik kokku ongi üks suur erandlikke asjade kogum. Loomingu Raamatukogu preemia sai Hendrik Lindepuu Bruna Sultsi teose kaneelipoed tõlkest Piret Kuusk kirjutas oma artikli, nagu öeldud, Madis Kõivust. Ma võtsin ühe Madis Kõivu teksti, mis ei ole avalikkusele eriti tuntud, kuidas Madis küll jõudis füüsikasse ja selle teksti alusel kirjutasin siis nii-öelda kommentaari, püüdsin seda lahti mõtestada, miks ta noh, juba siis kasutas seda sõna luhtaminek, minu füüsika on luhta läinud, see luhtamineku sõna muutus hiljem tal peaaegu et keskseks. Janika Kronberg peab loomingu rolli väga oluliseks. Ajakiri Looming on ikkagi eesti kirjanduse Barnas selles vähemalt korra aasta jooksul avaldada, nüüd peaks olema iga kirjandusega tegeleva inimese kohus ja auasi. Praegu, kus tekste ilmub nagu Vändrast saelaudu pea, igaüks on juba raamatu avaldanud, näitab Mihkel Muti sõnul aeg, mis oli väärtuslik, kuid. Mida me aga peame tegema, on püüda seda mõtestada neid protsesse, mis praegu toimuvad, sest midagi muutub päris kindlasti kas või selles massilises kirjutamises lugeda jääb järjest vähem aega ja et siin midagi toimub inimese vaimses tegevuses hoopis laiemas mõttes. Aga mis see täpselt on, seda vaatame. Ilmajaam on lubanud vihma, Tallinnas paistab pilvede vahelt aga päike. Milline ilm siis tuleb, sünoptik, taimi, paljak. Ehtikate praegusaja õhumass soe jaheduse piir on Läänemerel, Homseks liigud aga madalrõhulohk ühes külma frondiga. Eesti kohale toob saju ja lääne poole jaheduse. Eeloleval ööl pilvisus tiheneb, saartelt läbi vihmasadu mandrile lääneservas vaid sadud yhe olla pole välistatud. Äike. Puhub lõuna ja kagutuul kuus kuni 11 meetrit sekundis. Hommikuks pöördub Lääne-Eestis tuul loodesse ja põhja. Õhutemperatuur on kuuest kuni 12 kraadini. Päev on enamasti pilvine, sajab hoovihma, pärastlõunal on äikest, kohati ja sadu võib tugev olla. Loode-Eestis aga õhtupoolikul pilved hõrenevad ja sadu lakkab. Tuul pöördub põhjakaarde kiiruseks viis kuni 11 meetrit sekundis, äikese ajal on tuul puhanguline. Õhusooja on rannikul vaid seitse, kaheksa, Sisemaal kuni 14. Viljandi-Narva joonest ida pool tõusevad maksimumid seitsmeteistkümne, 18 kagunurgas aga 20 kraadi ümbrusse. Ja spordist räägib nüüd Taavi Libe, palun. Eesti võrkpallikoondis kogunes täna Tallinnas ning alustas ettevalmistusi kuu aja pärast toimuvateks otsustavateks Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks Rootsiga. Peatreener Giorgio Gretsu kutsus koondisesse 15 pallurit, neist kaheksa välisklubidest ja seitse Eesti meistriliigast. Rõõmustava uudisena on Tartu Bigbanki nurgaründaja Robert Täht liitumas just Gretsu juhendatava Poola kõrgliiga klubi Lubimi kupromiga. Robert Täht. Enne finaalseeriat võttis minuga ühendust ja uuris, mis ma teha tahan ja pakkus mulle siukest varianti, et kindlaks variant nüüd eelmise nädala jooksul, et ma väga kaua ei mõelnud, rääkisin tüdruksõbraga läbi ja vanematele andsin info edasi ja siis juba võtsin selle otsuse vastu treener ka sinna sama pika lepingu ja seda meest usaldan ja temal, ma arvan, ma arenen. Keit Pupart on viimased kuus aastat pallinud Prantsusmaa liigas, neist viimased kaks aastat Aragodesseti ridades. Kuu aja eest kolmekümneaastaseks saanud saarlane soovib nüüd aga keskkonnavahetust ja otsib uut klubi. Üks põhjus oli kindlasti see, et klubi eelarve järgmiseks hooajaks on väiksem, klubi oli huvitatud minu minu hoidmisest, aga väikse väikse sellega ma nõus ei olnud, et ja siis ma mõtlesin seda nii, et et kaks aastat on seal juba oldud, prooviks midagi muud ka, et aga see siis tegelikult ei tähenda seda, et saab praktiliselt ainult väljavaated, võib-olla ka sealt nagu. Jah, praegu ma ei praegu nagu midagi kindlat ei ole, et selles suhtes, et võin jätkata Prantsusmaal, aga ka kuskil mujal, et eks näis, aeg näitab. Itaalia korvpalli meistrivõistlustel tegi Kristjan Kangur väga korraliku esituse, kui tema koduklubi varese sai kodusaalis 80 73 jagu lähirivaal ist upeeaa KaPodor landust. Põhiviisikus alustanud eestlane mängis 30 minutit, viskas kuus punkti ja hankis üheksa lauapalli. Parees on kaks vooru enne põhiturniiri lõppu tõusnud tabelis 16 meeskonna seas 12.-ks, neid võite 11 kaotusi 17. Suure võidu sai põhiturniiri võidu juba kindlustanud Milano Emporio Armani, kes kodus sai 117 92 jagu Polonia granarolost. Milano on tabelis hetkel 24 võitu ja neli kaotust. Aitäh, Taavi. Selline oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.