Kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 24.-st aprillist. Stuudios on Kai Vare Kreeka esitlenud täna Euroopa rahandusministrite kohtumist seal Riias konkreetset reformikava. Eurogrupi juhi sõnul on toimunud aeglastega positiivsed sammud, kuid ta ei täpsustanud, milles seisneb Eesti rahandusminister. Sven Sester ütles, et osapooled töötavad kokkuleppe nimel ja tagavara plaani praegu ei arutata. Euroopa Liit vajab uut süsteemi varjupaigaks taotlejatega tegelemiseks, sest praegune reeglistik enam ei tööta, ütles Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Tallinnas algas Lennart Meri konverents maailmakorra piirid, kus kõne all muuhulgas riikidevahelise suhtlemise reeglitest üleastumine ja selle mõjud. Vene ärimehed tunnevad vaatamata poliitiliste suhete jahenemisele huvi Eestisse investeerimise vastu. Täna arutati Tartu maakohtu Võru kohtumajas Võru linnavalitsuse avaldust, millega linn sobiv lapsega väärkohtlemises süüdi mõistetud ohvrilt ära võtta vanemlikud õigused. Eesti liikumispuudega inimeste liit tänas üheksa aasta tegija tiitliga Neid üksikisikuid, asutusi, organisatsioone, kes liikumispuudega inimesi möödunud aastal sõna või teoga toetasid. Täna anti parimatele rahvaluulekogujatele vabariigi presidendi preemiad. Möödunud aastaks välja kuulutatud kodupärimuse kogumine innustas paljusid ja lood tulid emotsionaalsed spordist. Autoralli maailmameistrivõistluste hooaja neljandal etapil Argentiinas hoiab Ott Tänak kolme kiiruskatse järel neljandat kohta. Ilm on öösel sajuta, õhutempera natuur on miinus kahest pluss viie kraadini. Päeval sajab kohati vähest vihma, sooja tuleb 10 kuni 15, tuulepealsel rannikul kuus kuni kaheksa kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Euroopa Liidu rahandusministrid arutavad töökohtumisel Riias Kreeka olukorda. Kreekalt oodatakse realistlikku reformikava, kui ta tahab kätte saada abipaketi järgmist osa. Siiani on kõnelused edenenud visalt. Ragnar Kond annab teada Rahvale suletud ja üliturvatud Läti uue rahvusraamatukogu hoones toimuv euroala rahandusministrite kohtumine tõi oodatult peateemana päevakorda Kreeka olukorra täpset reformikava, mille üle arutleda, kreeklased veel ei esitanud, ehkki, nagu möönis äsjasel pressikonverentsil eurogrupi president jeru Unt asjal bluum, on Kreeka viimaste nädalate sammud olnud positiivsed, ehkki aeglased, milles positiivsus seisneb, ei saanud eurogrupi juht pressikonverentsil pärast korduvaid küsimusi öelda järgmiseks eurogrupi kohtumiseks 11. mail on loodetavasti asi konkreetsem. Kuid nagu tundus täna nii euroala rahandusministrite pankade kui ka Kreeka poolelt, on kõigil soov siiski kokku leppida. Eesti rahandusminister Sven Sester Ühelt poolt Euroopa riigiliselt poolt, Kreeka on leppinud kokku programmis, milles siis Kreekal on vaja täita teatavad reeglid ja viimased kokkulepped on nüüd kaevutaguselt veebruarikuust ja seoseid lähima nelja kuu jooksul on vaja päris mitmeid reaalseid reforme läbi viia, et alates tööturureformis pensionireformist, riigi varade erastamisest, et need on need sammud, mida ikkagi Euroopa riigid selgelt ootavad. Kui tahetakse saada täiendavat likviidsusabi, siis tuleb ka oma kohuseid täita. Mis õhkkond seal laua taga valitseb, selge on see, et, et püütakse leida arusaama selles, et ei anda anda Kreekale seda tuge, et ta, et ta viiks need reformid läbi, et midagi anti. Kui selline ongi tegelikult reformide läbiviimine ja, ja rahandusministrid ka laua taga diskuteerides, nii Kreeka, rahandusministri kui ka raha pole institutsioonidega andsid selgeid signaale, et et meil on kokkulepped, need kokkulepped tuleb täita, Kreeka on teinud läbi aegade tegelikult päris palju, aga kui vaadata kogu programm mõmmi nii-öelda lõpptulemust, et siis nagu ikka öeldakse, et kui ei ole kõik valmistatud, siis pole midagi valmis tehtud, et, et siiski programmi lõppemiseni on meil mitmeid-mitmeid reforme vaja teha ja Kreeka on öelnud, et ühelt poolt, et vaadake, ma olen teinud need, need, need sammud juba ära ja kreeditorid ütlevad, et aga me oleme andnud sulle raha, et sa teeksid kõik sammud ära ja vot siin käivad need diskussioonid nii ajaperspektiivis kui ka siis meetmetes, mida on omavahel kokku lepitud. Eurogrupil on plaan B, juhul kui ei jõutagi Kreekaga kokkuleppele, täna ei räägita, plaan, mees täna väga selgelt kõik osapooled töötab teemal ja vähemalt tundub, et kõigil on seal huvi, et see plaanoga reaalselt realiseeruks. Tallinnas algas veidi aega tagasi järjekordne Lennart Meri rents, mille põhiteemad seonduvad praeguse keerulise rahvusvahelise olukorraga. Mall Mälberg rääkis konverentsi programmi ühe koostaja Riina Kaljurannaga. Lennart Meri konverents kannab alati ka eraldi pealkirja sel aastal maailmakorra piirid. Miks just selline pealkiri? Mõte on sell, et maailmas justkui kehtib kord teatud rahvusvaheline, selline reeglite või kokkulepete kogum, mis meie omavahelist suhtlust riikidevahelist suhtlust reguleerib. Ja paraku on hetkel olukord selline, et ka sellel korral on piirid või on neid meie seas, kes püüavad neid piire ületada ja nendest reeglitest astuda ja kokkulepetest mitte kinni pidada. Seekord on Lennart Meri konverentsil kohal eriti palju eksperte, näiteks infosõjaeksperte, kes on praegust julgeolekuolukorda arvestades väga olulised tegijad. Programmi püüame me alati üles ehitada teatud loogika järgi, ütleb Riina Kaljurand. Kui me alustame sellest, et maailmaga Tal on piirid ja kui keegi neid rikub, siis tuleb mõelda, missugused järelmid sellel kõigel on. Kuidas see mõjutab rahvusvahelist õigust, kuidas see mõjutab riikide suhtlemist tulevikus me alustame Venemaaga, räägime või püüame aru saada sellest, mis toimub Putini peas. Püüame aru saada, milleni Putin tahab jõuda oma tegevuste läbi ja sealt edasi, et missuguseid vahendita selleks kasutab ja infosõda on üks neist ja infosõjal on pühenduses kaks paneeli üks pühendatud narr atiividele, ehk siis millistel lugude kaudu milliseid lugusid jutustab Putin või vene tema nii-öelda, et oma eesmärgile lähemale jõuda ja on see üks väiksem paneel, kus püüame rääkida just sellest, et mida me saame selleks teha, et lääne poolt sellele vastata. Välissõnumid võtab kokku Janek Salme. Euroopa Liit vajab uut süsteemi varjupaigataotlejatega tegelemiseks, sest praegune reeglistik enam ei tööta, teatas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Merkel rääkis sellest premerhoffeanis toimunud liidumaa valimiste kampaaniaüritusel. Tema sõnul peab mis tahes põgenike jaotamise süsteem arvesse võtma riikide suurust ja nende majanduste tugevust. Itaalia politsei alustas ulatuslikku terrorismivastast operatsiooni, et teha kahjutuks islamiäärmuslaste rühmitus vahistamis. Võrus on välja antud kokku 20 inimese kohta ning üheksa neist on kinni peetud. Itaalia võimude kinnitusel kahtlustatavad kavandanud terrorirünnakuid Pakistanis Afganistanis hea Euroopas. Näiteks olevat neil olnud plaanis viis aastat tagasi saada ka enesetaputerrorist. Vatikani. Kõik rühmituse liikmed on pärit Pakistanist või Afganistanist. Vahistatute juurest on leitud ka relvi. Kreeka vasakpoolne valitsus tegi täna esimese erastamistehingu, müües hobuste võiduajamise korraldamise loa 20-ks aastaks Tšehhi Kreeka ühisfirma Koppab tütarfirmale. Tehingu väärtus on 40,5 miljonit eurot. Alexis Tsiprase juhitav Kreeka valitsus on seni vastu olnud eelmise valitsuse koostatud erastamisprogrammile ja lubas selle peatada. Briti opositsioonis oleva Tööpartei juht Ed Miliband teatas, et peaminister David Cameroni tegevus on kahandanud Suurbritannia mõjukust rahvusvahelistes suhetes ning nõrgendanud Suurbritanniat. Miliband viitas Londonis peetud valimiseelses välispoliitilises kõnes sellele, et Suurbritannia ei osalenud Saksamaa ja Prantsusmaa kõnelustel Venemaaga Ukraina kriisi lahendamiseks. Samuti osutas Miliband kaosele Liibüas ning konservatiivide lubadusele korraldada rahvahääletus Euroopa Liitu kuulumise üle. Milibandi sõnul nüüd aeg tagasi lükata väiklane isolatsioonis, mis on iseloomustanud praegust valitsust Suurbritannias, toimuvad parlamendivalimised seitsmendal mail. Arvamusküsitlused näitavad, et valimisvõidu võtavad tõenäoliselt konservatiivid või Tööparteilinnad on tasavägised konkurendid. Kõigi Eesti poliitilised suhted Venemaaga on jahedad, tunnevad Vene ärimehed jätkuvalt huvi siia investeerimise ja siin oma firmade haruesinduste avamise vastu. Moskva Eesti saatkonnas toimunud äriseminaril tutvustati Vene ärimeestele Eestis avanevaid võimalusi. Kohal käis ka Neeme raud. Kui poliitikud ka kärgivad ja vaidlevad, jätkavad ärimehe tööd. See võinuks ehk olla Moskvas EAS-i korraldusel toimunud äriseminari juhtmõtte. Jaan Heinsoo, EAS-i, välisinvesteeringute keskuse välisesindaja Venemaal äri. Need on pragmaatilised, et selles mõttes me väga harva räägime äri inimestega, poliitikast, et me üritame seda vältida ja me suudame neile pakkuda tegelikult endiselt head investeerimiskeskkond Eestis. Vene ärimehed hindavad ka asjaajamise kergust Eestis, millele aitab nüüd kaasa eresidendiks saamise võimalus. Ennekõike näib Vene ärimeestele huvipakkuvat Eesti IT-sektor. Nikolai Tobravolski on IT-firma paralleels asepresident. Otsustasime avada oma esinduse Eestis ja tegeleme aktiivselt töötajate leidmisega. Püüame leida Eestist ja ka teistest Euroopa riikidest programmeerijaid ning tuua nad tööle meie harusse Tallinnas, ütles Vene ärimees Alec Saikotaarafon firma akumaatika asepresident Estonia kasvandust drama Grassi i seda, milline on Eesti, on suurepärane maa, ilus ja stabiilne regioon ning seal on suhteliselt hästi arenenud, teeb meie firma juhtkond veel, kaalub seal oma esinduse, avanes plusse ja miinuseid ning planeerib seda teha ilmselt mitte lähitulevikus, vaid pigem pikale ajalises perspektiivis, arvas Saikotarov. Jätkapruslangayanov firmades Gils Claudia infors juht. Sünni mere uurinud mul on IT-firma Venemaal ja mõistagi on see huvitatud maailmaturule jõudmisest, kuid mul on ka firma Ameerikas, mis tegeleb IT-sektori tööjõuressurssidega, mõeldes sellele, mida kuulsin äriseminaril, arvan, et esindus Eestis võiks olla omamoodi sild mu Ameerika ja Vene äride vahel, leiab kajana. EAS-i andmeil on Venemaa välisinvesteeringute mahult Eestisse viiendal kohal kuid Vene investeeringud jäävad Eestisse ka läbi Küprose Hollandi rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud, Moskva. Eesti riigieelarvest moodustavad märkimisväärse osa välismaised toetuseid ning me pole piisavalt mõelnud sellele, kuidas hakkama saada juba viie aasta pärast, kui välistoetused märkimisväärselt kahanema hakkavad, hoiatavad asjatundjad. Mirko ojakivi jätkab. Hiljuti esines akadeemik Urmas Varblane Riias Läti Akadeemikutele eurotoetuste sõltuvuse teemal. Varblase väitel on mitmed Euroopa riigid nende seas ka Eesti jätnud tegemata reforme, kuna Euroopa abiraha on võimaldanud vanaviisi jätkata. Rahandusministeeriumi asekantsler Kadri Tali ütles, et ta on mitmetes aspektides Urmas Varblase ka nõus ning lisas, et juba mõnda aega on Eesti riik mõtlema sellele, kuidas tulla toime pärast 2000 kahekümnendat aastat, mil abiraha osakaal eelarves kahaneb märkimisväärselt. Toetussõltuvus on see, millega meil tuleb tegeleda, see on meie õppetund perioodist 2007 kuni 13 ja me oleme nüüd järgmise eelarveperioodi, ehk siis juba selle, mis on omanud 2014 kuni 2020 planeerimisel seda silmas pidanud, et milline on meie tegevuste sisu ja millistele rahastamisallikatele siis tulevikus nagu lootma jääda. Tali sõnul on juba praegune eurotoetuste periood planeeritud just reformide tegemisele. Nii koolivõrgu reform, haiglatega seonduv, aga ka töövõimereform. Samas on tali sõnul valdkondi, kus sõltuvus Euroopa rahast on siiski märkimisväärselt suur näiteks teadus või ka keskkonnaga seotud investeeringud. Kadri Tali. Põhimõtteliselt me ehitasime päris palju koolimaju, haiglaid, ülikoolide hooneid ja nii edasi, et neile oli vaja neid investeeringuid, et kasvada ja oma majandusarengus edasi minna. Kui me muidu oleksime pidanud võtma laenu või lükkama investeeringud edasi, siis me saime investeeringute, haara parem. Majandusõppejõud Andres Arrak ütles, et ta ei nõustu, et siiani on investeeritud eurotoetusi õigetesse kohtadesse. Loodetud edu pole saabunud. Me ei ole kasutanud siiamaani neid abirahasid väga palju sellise konkurentsivõimelisema toodangu tootmiseks. Põllumajandus on üks näide. Me endiselt ekspordime põhiliselt toorpiima. Oleme üles ehitanud ühed euroopagystemad lehmalaudad aga millegipärast ei ole hakanud sellest piimast valdavas enamuses toota midagi sellist, mille, mille lisaväärtus oleks suurem. Me oleme rahasid kulutanud klaasi ja betooni, kruusa ja asfalti. Me oleme unustanud nagu haridusse panustada ja selle tõttu tänase seisuga on ikkagi nii, et kui eestlane teeb tund aega tööd, siis ta loob lisaväärtust 11 euri eest. Soomlane 40-st. Mirko Ojakivi, Tartu. Võru linn tegi Tartu maakohtule avalduse, tõtta lapse väärkohtlemises, süüdi mõistetud ketti voogrelt ja isiku- ja varahooldusõigus tema tütre kaheaastase Emily suhtes. Täna toimus Võru kohtumajas asja arutamine kinnisel istungil. Mirjam Nutov vahendab. Kuigi kaheaastane Emily elab oma isaga pealinnas, on tema sissekirjutus Võrus, mis tähendab, et vastavasisuline avaldus tuli esitada Võru linnavalitsusel. Tegemist on tavalise tööpraktikaga, jätkab linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Katrin Pihlap. Taga kõikide juhtumite puhul on niimoodi, et kui meile tuleb teade, et lapse olukord on halb, lapse elu ja tervis on ohus, lihtsalt see ongi kohaliku omavalitsuse töö sekkuda ja siis teha vastav avaldus kohtule. See ongi olemuslik olukord, eks ju, et et see ongi see, et kui lapse elu ja tervis on ohus, et see ongi ainukene see põhjus selliseks sekkumiseks. Tänasele istungile saabus Keiti voogre ühes Põlvamaal elava õega Emilisa Jost. Pehk tuli istungile koos oma emaga. Istungil olid kohal ka Võru linnavalitsuse lastekaitsetöötajad ja riigi poolt Emilyle määratud advokaat Rene Hallemaa. Istung kuulutati kinniseks, otsus kohtuasjas saabub hiljemalt 30.-ks aprilliks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Mirjam Nutov, Võru. Haridus ja teadusminister Jürgen Ligi andis täna Tartus üle Eesti vabariigi presidendi rahvaluulepreemia. Lisaks kuulutas Eesti rahvaluule arhiiv välja selle aasta kogumisaktsiooni minu maastikud, mille keskmes on kohapärimus. Marii Kangur jätkab. Eelmisel aastal laekus Eesti rahvaluule arhiivi kokku üle 6500 lehekülje kirjapanekuid lisaks 2000 fotot ja üle 350 audiovisuaalse säiliku. Suur osa neist laekus arhiivi kaastööliste vabatahtliku panusena Eha võsa pälviski presidendi rahvaluulepreemia eelmisena las ta kodupärimuse kogumise aktsiooni parima saadetise eest. Nimelt pani ta kirja oma praeguse kodu moodse talu loo teha võsu. Mulle meeldib seal ja jutt tulema, sest sellest palustan ennegi kirjutatud, kuidas pärast Põhjasõda kõik algas pihta, kui inimese jala kõigis hotelli rahvastel inimene järgi jäänud ja siis tuli üks pikk, Me kuskilt kaugelt oma seitsme pojaga sinna Ahja jõe vasakule kaldale ja kõigepealt tappis rätikuid palju ära viisakas võsa puhastama ja siis rajas sinna talu. Anne Rebane sai preemia järjepideva töö eest oma perepärimuse vahendamisel koduteemat peab Anne Rebane väga südamelähedaseks ja tehtud tööd seni kirjutatust parimaks. Eesti rahvaluule arhiivi teadur Astrid Tuisk selgitab premeeritud tööde silmapaistvust. Sellel aastal ilmestas meie arhiivi laekunud materjali just kodupärimuse kogumisvõistlus. Paljusid inimesi see kõnetas ja need tööd on tõesti peale selle, et nad on väga paksud. Neis on palju fotosid, nad on väga emotsionaalselt ja isikliku kogemuse kaudu läbi elatud. Katre Koppel ja Liis reha tunnistati preemia vääriliseks Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimuse kogumise projekti eest. Lugude kaudu uurida seda, et mida inimesed oma koolist arvavad, suhe neil on selle kooliga kõne on Viljandi kultuuriakadeemia identiteet siis, et kuidas neid on kujundatud F1 kogumikku jõudnud artikkel käsitles ka seda, et kas mingi aeg oli viljeni nii-öelda jõmmi pealinn, et kuidas siis need Viljandi kultuuriakadeemia kultuursed tudengid siis vastandusid, sellele olid nii-öelda lõngu, selja karvikuid, sussi sahistajad. Astrid Tuisu sõnul on Viljandi kultuuriakadeemia pärimuse projekti juures väga oluline ka selle ainulaadsus. Sellises mahus sellist asja ei ole varem tehtud, seal on selliseid toredaid lõike, mis annavad juurde nii-öelda ametlikele dokumentidele. Marii Kangur Tartu. Eesti liikumispuudega inimeste liit tunnustas täna neid, kes toetasid möödunud aastal sõna või teoga liikumispuudega inimesi. Kristi Sobak käis kohal. Peeter Paali tunnustab liikumispuudega inimeste liit aasta sotsiaaltööd tiitliga. Teda peetakse meheks, kes teeb inimeste heaks kaugelt rohkem, kui tööülesanded nõuaksid. Miks ta sellise ameti valinud on? Keegi peab ju tegema seda tööd, mis on jäänud teatud määral ripakile ja siis, kui endaga juhtus väike terviserike. Ja siis kutsuti mind sotsiaalosakonda tööle. Ja nii ma siis olengi varsti 10 aastat seal tööl. Ja võiks öelda, et tänu sellele sotsiaalosakonnale läksin ma ülikooli sotsiaaltöödab. Bergi Suist on aga aasta vabatahtlik ja liikumispuudega inimeste liit nimetab teda suisa oma raudvaraks, kes on abiks pea kõigil üritustel. Naise sõnul pakub vabatahtlikuks olemine talle palju rõõmu. Ja kindlasti seda, et kui tühised on tegelikult meie probleemid võrreldes nende inimeste probleemidega, kui elurõõmsad need inimesed on ja nendega koos olles laagrites, siis sa lihtsalt super tunne. Sest see naeratus ja see soojus tähendab nii palju sõna otseses mõttes akude laadimine. Käsmus lainela puhkeküla pidav Aivar Alviste võib tunda uhkust aasta majutaja tiitli üle. Liikumispuudega inimesed hindavad kõrgelt ettevõtjad, kes renoveeris kohandas puhkeküla võttes arvesse nende ettepanekuid, nõuandeid, kui muidu kuuleme, et liikumispuudega inimestele raske tööd leida, sest ettevõtjatel on kallis tööruume neile sobivaks kohandada. Sisalviste c heidutanud. No ehitus on muidugi sellepärast tunduvalt kallimaks läinud, kui oleks need teinud tavainimestele kallutas, aga ma arvan, et neil peaks olema samasugused võimalused nagu meil teistel kõigil. Rikkumispuuetega liitub oma suvepäevi pidanud nüüd vist 16 aastat 15 midagi nii ta on. Ja miks ma seda kõrvalt olen näinud, kui raske liikuda? Kas me oleme siis teinud vastavalt nende vajadusele korraldusi ja ümberehitusi? Liikumispuudega inimeste liit tänab oma toetajaid juba neljateistkümnendat korda, igal aastal saab tunnustuse kümmekond inimest, seekord täpsemalt. Üheksa liidu juht Auli Lõoke tunnistab, et autasu saajate välja valimine on alati üks igavene keeruline raske protseduur, kuid põhimõte on selline. Neid autasusid me anname tegelikult ikkagi selle mõttega, et öelda aitäh headele inimestele, organisatsioonidele, kes iganes, kes mõtlevad laiemalt, kes märkavad laiemalt ja kes on teinud midagi sellist, millest ei ole võib-olla kasu saanud, ainult üks-kaks inimest sai laiema rinda. Ilmast räägib nüüd Helve Meitern. Öösel libiseb üle Eesti kõrgrõhuhari. Tänane õhtu ja järgneva öö on sajuta, kuid homme päevaks süveneb Norra merel uus madalrõhuala kese ja selle idaserv sirutub Eesti kohale. Madalrõhkkonna asetus on selline, et tuul pöördub meil lõunasse ja toob sooja. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa, enne keskööd põhjarannikul puhanud vuti 13 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on veel madal miinus kahest pluss kahest kraadini, saartel tuleb sooja kuni viis kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja tuleb 10 kuni 15 kraadi, tuulepealsel rannikul on mõned kraadid jahedam. Joosep Susi võtab nendel kokku spordisõnumid. Autoralli maailmameistrivõistluste hooaja neljandal etapil Argentiinas hoiab Ott Tänak ja kaardilugeja Raigo Mõlder iga fordil kolme kiiruskatse järel neljandat kohta juhiprismiksi Tronnil 15 sekundiga Volkswageni Jari-Matti latvala ees. Citroëni Mads Östberg kaotab 36 sekundiga Ott Tänak minutiga. Tänak on saanud katsetel 10., viienda ja kuuenda aja. Avakatse võitnud tiitlikaitsja Sebastien Ogier jäi mootoririkke tõttu raja äärde juba teisel katsel. Argentiinast sõidetakse kokku 12 kiiruskatset. Täna algab korvpalli meistrivõistluste esimene kolme võiduni mängitav poolfinaalseeria Tartu Ülikool rock võõrustab kell seitse algavas kohtumises Rakvere tarvast. Rakvere peatreener Andres Sõber. Aga selge see, et üks vastane on nii-öelda paberi peale igal pool tugevam ja on ka põhjendatult, seal on head mängijad, aga, aga, aga me peame ikkagi suutman. No kasvõi korra, ütleme üllatada nii kohutavalt meeskonna hingega ja südikusega ja panna neid olukordadesse, kus nad eksivad ja ja kui see õnnestub, siis ma usun, et meil on väike variant ka naksata sealt midagi. Neljandat aastat Tartut juhendav Gert Kullamäe Ja meil on ikkagi pikem pink ja ühtlasem koosseis kui nendele nendele kindlasti on mõned mängijad, kellest väga palju sõltub nende mäng just individuaalses plaanis ja samuti on neil kolm välismaalast, kes kindlasti väga motiivid teenitud mängima, sest teadupärast järgmine aasta on vaja uus töökoht otsida ilmselt sealse tuumik, kellega vastu me peame nagu valmis olema nii meeskonnana kui ka individuaalses plaanis. Kalev, Cramo ja Rapla alustavad oma poolfinaalseeriat pühapäeval Tallinnas. Naiste meistrivõistlustel on käimas finaalseeria, kolmandas mängus kohtuvad üks, üks kaheksa, kaks, Tallinn ja Tallinna ülikool. Praegu on seeria viigis üks. Üks mängitakse kolme võiduni. Täna loositi jalgpalli meistrite liiga poolfinaalpaarid, FC Barcelona kohtub Müncheni Bayerniga ja Torino Juventus läheb vastamisi tiitlikaitsja Madridi Realiga. Jalgpalli Euroopa liigas kohtub tiitlikaitsjad vilja poolfinalisti orientiinaga. Napoli mängib NIPP rooga. Korvpalli euroliigas on selge, et kõik neli Madridis toimuval Final fooril osalevat meeskonda Pireuse Olympiakos alistas tänu viimase sekundi kolmepunkti viskele Barcelona 71 68 ja võitis veerandfinaalseeria mängudega kolm. Üks. Poolfinaalis kohtub Olympiacos Istanbuli Fenerbahce-ga. Real Madrid alistas võõrsil Istanbuli Anadolu Efes 76 63 ja võitis seeria samuti kolm. Üks. Poolfinaalis kohtub Real Moskva CSKA-ga. Anett Kontaveit jõudis Türgis toimuvale 50000 dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril veerandfinaali, kui alistas teises ringis briti tennisisti Naomi proodi kahes setis kuus. Kaks, seitse. Kuus. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.