Kutsume teid kuulama saatesarja peegeldus. Täna räägime rootsi kultuuri mõjudest Eestis. Alustame Rootsi saatkonnast, asukohaga Tallinn, pikk tänav 28. Ja teejuhiks on meil üks väike raamatukene, mis kannab pealkirja Rootsi mälestised Eestis, autoriks hantsler. Üks linna hiilgavamaid, aadli paleesid perekond von Roseni maja, pikk tänav 28 ehitati. Olgu, Tallinn oli Rootsi võimu all. 1600 seitsmekümnendatel aastatel ehitatud palee on välimuselt klassikalise baroki kaunimaid näiteid Eestis. Oma alumise korruse harmooniliselt komponeeritud fassaadi rütmiliselt jagatud sammaste, aga samuti oma kõrge katusega on paleed Tallinnas täiesti unikaalne ehitis. Ehitusperemees Axel von Rosen sündis 1624. aastal Ingeri maal kuberner Bockis laus von Roseni pojana. Kuberner. Seal oli väga jõukas mees, kes laenas Rootsi kuningriigile heldekäeliselt suure summa kui Gustav teine Adolf valmistas armeed ette kolmekümneaastaseks sõjaks. Poegaxeleid kasvatas Johans kütter, kes hoolitses tema hariduse eest. Pärast õpinguid Uppsalas sõitis Axel von Rosen Euroopasse oma haridust täiendama. Pärast õpinguid Euroopas kutsus isa Akseli koju Eestisse, kus temast sai tatart Dove kohtu viitsepresident ja mõned aastad hiljem Eestimaa asehaldur. Maatüki pikk tänav 28 sai Aksel päranduseks oma isalt. Seal seisid mõned lagunenud majad, mis lammutati. Linna. Raad arvas, et need majad moonutavad tänavamuidu nii elegantset ilmet. Vaevalt olid majad ära koristatud, kui tuli uus kaebus, et maatükile midagi ehitada. Võta. 1660.-te aastate lõpus tutvustati uue maja jooniseid. Joonistega ei oldud rahul ja kurdeti, et von Roseni järgi linnas üldkasutatud ehitusstiili, kus maja katuseviil asetseb tänava poolses küljes. Kui ehitus lõpuks lahti läks, kaebasid labrit Mustpeade vennaskonnast, et von Roseni uus maja varjutab vennaskonna suure saali akna. Vaatamata protestidele kaebustele viis Von Rosen palee ehitused 1670.-te aastate algul lõpule. Maja plaani autor pole teada. Üks nimi, mida nimetatakse seoses von Roseni paleega, on arhitekt Johann Tobias albiinus. Albiinus on joonestanud mõned seitsmeteistkümnenda sajandi paleed södermalmil Stockholmis. Teine võimalik arhitekt Jacobs Taal von Holstein, kes muuhulgas oli Narva mõnede suuremate palede autor. Axel von Rosen ei saanud oma kauni palee üle kaua rõõmu tunda. 1679. aastal ta suri ja maeti Tallinna Oleviste kirikusse. Maja pärandas ta nooremale pojale Bengt Gustav von roosanile, kes omakorda pärandas selle oma tütrele. 18. bändi lõpus müüdi krunt viitseadmiral parendscoyle ja maja kasutati admiraliteedihoonena. Järgnevatel aastakümnetel vahetas maja mitu korda omanikku ja iga omanik tegi seal põhjalikke ümberehitustöid. Aja jooksul muudeti maja sisemust sedavõrd, et selle algupärane ilme on täielikult kadunud. Nõukogude ajal Oliver Roseni palees vedurijuhtide kool. Erilist austust maja kultuuriloolise väärtuse vastu ei olnud kool üles näidanud, eriti kui arvestada, millises seisus see oli. Kui Rootsi riik 1992. aasta esimesel jaanuaril selle üle võttis. Mingit vanemat sisustust polnud säilinud. Pärast võis maja sisemuse üsna suurt avarust kasutades vastavalt tellija soovidele ümber ehitada. Ühes ruumis leidus pärast ajutise seina mahavõtmist siiski jälgiga barokiajastust. See oli kolmanda korruse suur saal, mis kunagi oli arvatavasti palee peosaal. Saal erineb kõrval asuvatest ruumidest tunduvalt kõrgema lae poolest. Seepärast otsustati see saal muuta võimaluste piires barokkstiilis ruumiks. Maha pandi mustriga laudpõrand, lagi kaeti dekoratiivse kipskrohviga, mille eeskujuks võeti üks seitsmeteistkümnendast sajandist pärit loss Stockholmis saalis ka vana mudeli järgi valmistatud uued nahktoolid. Seintel ripuvad eestimaad valitsenud kuue Rootsi kuninga portreed. 19. aprillil toimus rahvusraamatukogus erinevate riikide kultuuriesindusi tutvustav teabepäev huvitava loenguga eesti kultuurimõjudest Rootsis esines endine Rootsi saatkonna kultuuriatašee Eestis, härra Lepp. Härra Lepp, kas teil oli võimalus ka töötada Von Rooseli palees pikal tänaval? Ma olin seal päris lühikest aiast, aga mul pole midagi selle vastu, sest kultuuriatašee tema töökoht, iiliti ei ole kontor või see büroo, kus ta istub, ta peab liikuma, ta peab olema selline inimene, kes on näitusel keskitiaatris, kes kohtukultuuriinimestega, et minul oli see tööruum, on, on vähem tähtsus ja mingil määral arvan, et seal Endlas, Endla tänaval, kus me olime, see ei olnud ka nii halb, et loomulikult see fon roosseni Balib pikal tänaval on uhkem, kui see Endla maja oli, seda küll. Me ajame juttu praegu Eesti rahvusraamatukogus ja võime kindlad olla, et terve hulk kirjandust, rootsi kirjandust, kultuuri on ka selle seinte vahel olemas, ma usun, et ka teie teene oli, et täienesid siin need kogud võib-olla rohkem kui kui tavaliselt. Sel ajal, kui ma siin Eestis töötasin ja elasin, oli mul ka väga hea kontakt selle rahvusraamatukoguga ja ma mäletan väga hästi, see oli selline päikene rikas veebruari päev, kui mägi siin esimest korda seal majas ringi. Braavo, Ivi Eenmaaga, sina vihkad suur ehitusplats ja ta näitas ja ta ütles, et Siidule Tseeessiinsulise mõtlesin jumal, kas eile ei saa valmis, et mul oli väga raske aru saada. Aga peale selle ma votsiga ossa suures avamises tseremoonias, mis siin toimub, nüüd täpselt ei meelita ja siis otsustasime, et siin majas teeme ka, kuna siin on palju ruumi ja meie riigid on naabri riigided. Teeme ühe selline põhjama maade või Skandinaavia ruumi ka siin, kus paneme kokku kõik see materjal, mis on seotud Skandinaavia põhjamaadega ja päris suur selline kingitus tuli selle avamisele ka Rootsist. Maa, see oli juuni 94. Teema huvitavas loengus tõmbasite väga palju paralleele Eesti ja Rootsi vahel. Tunnetate ära ise ka, et on need piirid, piirjooned kahe rahvuse vahel teravad või nad sulavad ühte. Nad sulavad ühte, aga hiljuti selle pooleaastane, mis on läinud, ma olen väga tihti käinud ringi ja mul on olnud loengud, mis Läänemääre kultuuriväärtus, kui me vaatame seda Euroopat perspektiiviga ja siis ma alati ütlen, et see, mis on just Läänemäeg kultuuride kõige tähtsam ja kõige huvitavam teema, see siin on olemas mitmeid kultuurid, mis kõik on nagu seotud selle Läänemerega, aga iga kultuuri omma väärtus ma olen mitu korda öelnud, et läänemääret pole mingit põhja-kesk- määris, siis meil pole mingit Rooma linna siin, aga meil on mitu kartaagud, mitut erinevat ja mitut Barcelonas ja nii edasi. Kõige tähtsam on see, et siin on väga palju kultuurium kohtunud ja kuidas öelda eestirootsi vahel. Nagu ma ütlesin siin ka loengul, et see on väga raske öelda, they ja meie räägime kultuurist, siis vahib pealt, on CMD ja meie they. Ja loomulikult sipsik, okupatsiooniperiood on teinud väga palju kahju, et see võtab veel natukene, aga enne kui me saame aru ja kui me leiame, et normaalselt kasutada seda teiega meie aga vanasti või ütleme üks, 10 või 15 aastat tagasi politsei liiga palju teie ja meie ja nüüdse nagu sulab ära või kokku on üks Põhjala kõik ja oleme, eks ole. Minu külaliseks on praegu Katrin Maandi Rootsi saatkonnas kas või nimetada teid kultuurisekretäriks, ma arvan, et see on kõige õigem tiitel ja teie jätkate, Hans Lepa tööd võib nii öelda? Jah, seda võib küll nii-öelda vähemalt ma katsun täita suurem osa nendest ülesannetest, mis temal oli, ta oli ju siin kultuuriatlase. Ja peale seda tema lahkusi sõna muuta, see kohta siin Tallinnas ei ole kultuuriatašee kohta. Ja mina siis nii-ütelda, pea neid praktilisi töid edasi viima. Kas tundub, et see töö on sama või tarne, kas on vaja tekitada sidemeid või ütleme, sidemed on juba loodud kahe riigi vahel? Mina ütleks, et on võib-olla vaja tekitada, aga mitte nii palju minu poolt kui see, et Eesti ise oskab küsida, paluda abi või kontakti otsida juba ise niivõrd hästi. Et see huvi ja see töö tekitamine on siiski nagu eestipoolne ja mitte minu poolt peale surutud. Teadaolevatel andmetel härra lepp oli kunstiajaloolane ja veel jäiselt, jah, kas teie olete samuti kunstiajaloole? Ei, mina olen keeleteadlane ja sellepärast on muidugi minu huvid natuke teised. Ütelda, et härra Lepp ajal need kultuurikontaktid edenesid ja arenesid väga kiiresti, temal oli loomulikult kõik need kontaktid Rootsi pool olemas ja see töö läheb minu meelest väga ilusti edasi juba täitsa otsekontakti näol, nii et saatkond ei olegi sellesse yldse segatud. Hea näide sellest on võib-olla seminar või sümpoosion, mis nüüd mai alguses on Teeenngaalingu kohta rootsi kunstiajaloolane, kes töötas Tartu Ülikoolis enne sõda. Ja seda on kunstiülikool täitsa ise korraldanud Rootsi oma Rootsi partneriga koos. Ja sellest sinna oleme meieni ütelda kutsutud, nii et me ei olegi suhtes sealsele üritusse sisse segatud puhtpraktiliselt. Nii et need kontaktid on juba loodud, muusika kontaktid on olemas, need võib-olla tekkisid juba täitsa sõltumatult sellest, kes siin töötas. Siin on ju väga palju muusikavahetamist Olothedada mõlemat pidi. Tõnu Kaljuste on ju praegu Rootsis tööl, teatavasti. Neeme Järvi on Rootsis olnud Eri Klas Rootsis olnud, nii et ja koorid on muidugi juba mitmel korral käinud igasugused kooritud teineteisele. Nii et see minu meelest jookseb juba ka täitsa oma rada ja täitsa normaalselt, nii nagu ta peab. Võib-olla et kirjandusala on see, mis, mis on kõige vähem saanud ja kus siiski huvi on suur ja kus võib-olla ka Rootsi poolt, vaid näidata rohkem initsiatiivi, kuna Tootsi kirjandus üldiselt nii tuntud veel ei ole siin välja, ta tahtis linn. Diana. Te olete toetanud ka sellel aastal või ütleme, möödunud aastal kirjandusalaseid projekte? Seda küll ja viimane võib-olla, mida me nüüd oleme näinud, mis ta kevadel tuli, oli Ingmar Bergmani raamat, viimane raamat, mis on nüüd küll kaua-kaua tagasi juba tõlgitud, aga igasuguste äparduste ja tehniliste probleemide tõttu alles neid ilmus eesti raamat andis selle välja ja see on muidugi väga tore, sa väga ilusaid ja see on ilus raamat, nii et noh, tore, tore koostöö tagajärg. See oli ülevaal tõlkeks eesti raamat andis välja. Ja nüüd vahendavad Kersti Kreismanni, Jüri Krjukov Ingmar Bergmani loomingut. Te kuulete kahte katkendit, esiteks raamatust pildid, mille tõlkijaksn ülevaaloja ja teiseks katkenud stseenid ühest abielust tõlkijaks. Anu Saluäär. Kirjutasin stseenid ühest abielust ühe suvega kuue nädalaga. Eesmärgiks oli teha televisiooni jaoks paremat argipäeva kaupa. Mingit eelarvet praktiliselt võttes polnud. Pidime iga osaga viis päeva proove tegema ja siis järgneva viie päeva jooksul filmima. Umbes 50 minutiline film pidi niisiis veidi rohkem, kui kahe kuu jooksul valmis olema. Hoo sisse saime, läks asi palju kiiremini. Ärlandi Joosep, son ja LIFE Ulman olid oma osadest sisse võetud ja õppisid need kiiresti ära. Äkitselt oligi meil peaaegu ilma kuulutust teda tehtud film valmis mis kulus marjaks ära, sest meil polnud raha. Stseenid ühest abielust oli niisiis mõeldud televisiooni jaoks ja seda tehes ei tundnud seda halvavad painet, mis suurele mannile tehtava filmi puhul. See oli meeldiv. Ma istun ja mõtlen, mõtled, enne olid sa teistsugune. Ja ma mõtlen laste suhtes. Kas sa mäletad, kui rõõmus Saarikuma suure kõhuga ringi käisin? Kui õhinasse olide teema saab endale õe või venna. Kas mäletad, kuidas sa aitasid mul nende valitseda? Me jagasime kõik tööd omavahel. Nii et lapsehoidja, kelle ema oli palganud, ütles täielikus masenduses, koha üles. See oli kogu aeg lastega koos, mängisid nendega. Lugesid neile muinasjutt oli nii õrn ja kena ja kannatlik. Palju kannatlikum kui mina. Kas menetletud mures oli, kui nad natukenegi haige tulid? Sa oskasid nendega palju paremini ümber käia kui mina. Ja nad armastasid sind. Mäletad meie ühiseid laupäeva õhtuid? Miks kõik nii läks? Kuskohas viltu, lasime? Lapsed sinu vastu ükskõikseks muutusid. Millal sina laste vastu ükskõikseks muutusid? Kuhu kadus kõik armastuse hool ja kogu rõõm? Mis läinud, see läinud. Lapsed kasvavad suureks, sidemed katkevad, armastus saab otsa, samuti õrnus, sõprus ja ühtekuuluvusselles pole midagi erilist, see lihtsalt on nii. Mõnikord, ma mõtlen, et me oleme olnud nagu taks, ära hellitatud ja pillitatud pühapäeva last, kes on oma taskuraha ära raisanud ja on nüüd äkitselt vaesed, kibestunud ja tigedad. Me pidime kuskil valesti tegema. Aga pole kedagi, kes meile oskaks öelda, mida me valesti tegime. Taanlased Me oleme tunnetanud seal allkirjaoskamatud ja see on kurb tõsiasi, mis käib nii sinu ja minu kui ka praktiliselt kõikide inimeste kohta. Me võime õppida kõiki inimesi Bretooria põllumajandusest, teada ruutjuurt, piis, mis ta nüüd oligi. Aga hingest mitte üks sõna. Oleme põhjatult kohutavalt rumalad, mis puutub meisse endisse, kuid teistesse päeval öeldakse üldsõnaliselt, et lapsi peab kasvatama kaasinimsuse mõistmis kooseksisteerimise võrdsusega muude moesõnade vaimus. Ma ei tea, mis kõik veel. Aga keegi ei tule mõttele, et eelkõige peaksime õppima midagi iseendast ja oma tunnetest oma hirmust ja üksindusest ja tigedus, sest siin me nüüd oleme. Reedetud teadmatuses vaevlema musta südametunnistuse ja kokku Parisond ambitsioonide pärast. Anda lapsele teadmisi hingest, on peaaegu ebasünnis. Võetakse nagu koletist. Kuidas võibki mõista teist inimest, kui sa ei tea mitte midagi iseendast. Ja nüüd räägiksime natukene Rootsi näitekirjandusest. Minu kõrval istub teatrikriitik Pille-Riin Purje. Kas eesti teatrite repertuaaris on hetkel ka Rootsi näitekirjandust? Jah, on kuigi väga palju mitte mina leidsin neli lavastust ja nendest kolm Pärnu Endlas, see on kindlasti seotud ülevaalu isikuga, kes ise tõlgib rootsi keelest ja liidab siis kirjandus- ja teatrimaailma niimoodi sujuvalt üheks neist üks on siis, võiks öelda klassikateos ja samas instseneeringu Lagerlöfi Gösta Berlingi saagast just nimelt Ülevaalu teatri variant Kaarel Kilvet lavastuses. Ja noh, see lavastus on oma teenitud kiidusõnad, ma arvan, kätte saanud ja see on tõesti suurejooneline massilavastus Bellmanni lauludega ja väga sümpaatne ja värvikas. Aga kas just kujutelmad ja tõsielu kokkupuude on minu meelest väga ilmekalt ja veenvalt välja tuleb. Ja siis on Pärnus kaks Rootsi nüüdisdramaturgia teost. Üks on Margareeta karpe, kõik need päevad ja ööd, selle on lavastanud Raivo Trass ja see on niisugune naistekeskne lugu kolme erineva põlvkonna naiste isiklikust elust ja see on samuti ülevaalu tõlgitud materjal. Ja, ja teine on samuti tänapäeva Rootsi näitekirjanik Stefan jööte ja tema näidend koera topis mille on lavastanud Kaarel Kilvet. See on küll niisugune retro näidend, mis vaatab ajas tagasi umbes 30 aastat ja see tegevus rändab niimoodi läbi aja. See on niisugune tundliku hea atmosfääriga näidendi ja minu meelest Silmetil ka huvitavalt lavastatud, tahaks ainult loota sisse mängides ei muutuks olustikulisemaks, kui see materjal väärt on. Huvitav on see, millist vastuvõttu on kriitikas need näitemängud pälvinud minu meelest küllalt poleemilist. Ja Ma just need nüüdisnäidendid, kõik need päevad-ööd, seda on niimoodi irooniliselt veeritud euro näidendiks, et see oleks nagu mingite kohustuslike kaasaegsete standardite järgi kirjutatud ja koeratopise arvustusest. Ma leidsin võrdluse seebiooperiga, mis mind natuke hämmastas. Isegi Gösta Berlingi saaga kohta kuskil vilksas läbi see sõna seebiooper. Minu meelest, kui, kui niisuguseid võrdlusi tuua või silte külge panna, siis pigem mõnel ameerika näitemängule. Kas on teada, kas autorid ise on ka meie etendusi näinud? Vaat mina ei ole küll kuulnud seda Margareeta Carpet on lavastatud ennem ka kord Ugalas. Juliale vist oli selle näidendi pealkiri tookord. Aga oleks ikka siis võimendunud kuskil ajakirjanduses, kui nad oleksid neid käinud vaatamas ja siis neljas näitemäng, mille mina välja Peilisin, on alles hiljuti esietendunud Vanemuises sealee laval. Neil on niisugune eksperimentaalne lava kontserdisaali fuajees, see on rootsi lastekirjaniku barbar. No Lindgreni meil küll tundmatu nimi, väikese onu saaga tema teose järgi tehtud ja selle tükiga on huvitav see, et seda esitavad näitlejad Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv koos siis pillimeestega ja nad käisid seda lavastust sisse õppimas proove tegemas Uppsala teatris, lavastaja on sealt fin, Paulsen. Ja kummaline on see, kuna seda lavastust Tartus vaatasin, siis võis täiesti ära tunda, et see ei ole meie lavastaja tehtud ja ma ütleksin isegi, et mingit rootslasliku käekiri ja ma ei oska isegi seda hästi lahti seletada. Pärast ma lugesin intervjuust, et näitlejad ütlesid ka, et midagi selles sündis, midagi teistsugust jah, ja midagi neile nagu võõrast. Et selles väljenduslaadis ja mängureeglites midagi teistmoodi. Noh, see töö mõjub nagu natuke stuudiolikuna heas mõttes, aga et niisugused professionaalsed näitlejad nagu Tommingas ja Kaljo järv sellega nii rõõmsalt on kaasa läinud ja on näha, et nad on väga paindlikult selle lavastaja seda ülesannet täitnud. No meil on ta üldse meie teatripildis natuke erandlik, sest meil võib olla niisugust lastelavastust, kus sõnu võib võib-olla kahe käe sõrmedel üles lugeda ja kõik on pantomiimi ja miimika ja ilmete peal. Ja samas niisuguses miniatuursus laadis meeldib, praegu vist teist sellist isegi ei ole, vähemalt riigiteatris küll mitte. Aga ja ühelt poolt on ta nagu ülimalt tinglik, aga teiselt poolt on seal mingit kummaliselt maturalistliku detailid, mis minu meelest just seda rootsiliku käekirja iseloomustavad. Noh. Ei Meero ei veena. Juurt luud, sokk. Linn sorry ja äärmiselt. Heitlik grupi ja Klekne mehi. Kel on hirv, langes, Nad paagiti aller lekitanud juured. On mind. Surmeerin ööni, kus ta elas. Sirk Külli seerin, juud gruppar. Ilus tänathryt, rosofooge, Impace. Viis solitsid halba vaates. Len tandetsemata sans n Slarmorf. Mees loo. Rikk grippudi jätte aedsmeta nad liid. Issand, piina mus reegel, sarm, originaal. Ellips prints freeniga. Viid areaal. Ost Soff, haara pool suunas. Jas tarkvara osas. Nad olid. Stuudios on täna muusik, helilooja Horretseiger, kas Rootsi muusika? Ma mõtlen siin kergema poole pealt, kergemuusika on mõjutanud ka sinu loomingut? No ma arvan, et Rootsi 50.-te aastate muusika tantsumuusika on mõjusam mitte üksnes mind, vaid ma arvan, et terved generatsiooni Eesti tantsumuusika džässmuusika põlvkonda, sellepärast et kui meie alustasime oma orkestriga tööd, siis peab ütlema, et ka just meie riigis tolleaegses olid võimalused üsna vähesed ja me pidime tegema küllalt väheste puhkpillidega. Kuna klubida ja restoranid on väga-väga väheste võimalustega, siis tuli võtta just seda ratsionaalsust, mis oli rootslastele, ma ütleksin niiviisi. Et isegi nimetati väheste midagi nelja ja viie pilliga koosseisu nimetati Rootsi koosseisudes levinud niisugune väljend ja kuna Rootsi pillimehed olid suurepärased, neil oli haruldasi meistrid, siis ma ütleksin, et nad mõjutasid ka selles mõttes. Ja me istun muidugi kõrv, pasta, raadiot kuulasime ja näiteks minu nii noorepõlve mõjutades eeskujudeks olid Rootsi bigbändid, mis ei olnud just väga suured. Need olid siis Tourörlingi ja Seymour resterwaldi orkestrid ja ma ütleksin, Nende signatuur, meie bänd kasutas, kuna meile omale mingi tellisime isegi kopeerimine signa tulid ja mängisime just nende signatuur meloodiaid, ma arvan, meil oli võimalus seda mõned taktid siin ka kuulda. Muidugi olgu öeldud, et nende keskel oli nagu juba märkisin, suurepäraseid pillimehi, no tänapäevane vapralt vastu pidanud Aarne domineerus ehk nagu seal vististi armastusega teda nimetatakse tompa ja pute Wikman klannetist olid muidugi olulisel kohal ka hilisemad kokkupuuted rootsi muusikaga, näiteks Jan Johansoni pianism oli üllatav sellepärast et tema ju ühendas nagu haritud klassikalise muusika džässmuusikat peale selle oma põhjamaisel või Rootsi rahvaviiside baasil. See oli midagi seniolematut, kui ta siin käis. Ja ma arvan, et see mõjutas ka hull ka meie pianisti, küll tugevamate võimetega, vähesemate võimetega. Ma pean ütlema, et ka mina olen proovinud natukene selles plaanis ikkagi omamoodi mängida, sellepärast see oli omaette täiesti iseseisev. Meie arvates ma ei tea, võib-olla on Euroopas veel olnud kedagi, kes on niisugust rada käinud, aga tema ja muide ta käis ja jättis ka isikuna suurepärase mulje, kui ta siin käis festivalil stabiiciin ühte seminari läbi. Ja siis muidugi oli ka teisi, kelle arranžeeringuid tähendab, meil sattusid kätte üle Tartu pillimeeste, kui ma mäletan, õigesti oli Rudolf Peips oli julge mees ja temal oli oma koolivendadega ühendust sõjajärgselt sel ajal, kui keegi peaaegu kuhugi kirjutanud, siis tema sai sealt noote ja need olid enamasti Rootsi arranžeeringuid ja siis tähendab, saime me sellega siis ka neid jõstades eeluse ja Lars küll liini ja, ja siis ooke pöörsoni Pentaarneval liinipalasid, nii et meil olid need kõik tuttavad nimed ja, ja tuttavad interpreedi. Loomulikult oli see äratundmise rõõm tohutu. Kuulge siis Kõrbasta raadiot kuulsime seda, kelle lugusid me mängisime ka ennast mängimas. Muidugi, suurepärane lauljatar Alice paps, siis neiupõlve nimega söblum, kes üllatas muidugi mitte üksnes meid, vaid üllatas tervet maailma oma suurepärase häälega ajama omapärase lahendusega, ta laulab kõike rahvalaule ja vaimulikke laule ja džässi suurepäraselt. Ja muidugi tema ühendus kus olid koos Ulrik näiman ja Sven Asmusena Temase Swide inside trio, kes käis turneel ka minu teda Ameerika ühendriikides. See oli ka muidugi suurepärane, lõbus ja seal ma ütleksin, et Alice papsi meisterlik laul kuskil seal diis kandis, nagu öeldakse, see on fantastiline. Ja veel tahaksin öelda seda, et mõned bigbändid on muidugi kindlasti mõjustanud. Kuigi Ma arvan, et mastaabid on täiesti erinevad, aga ma pean siin märkemad rootsi harja, Arnoldi bigbänd oli üks fantastiline orkester, sellepärast et Ta äratas tähelepanu mitte üksnes Euroopas, vaid ka kogu maailmas, ka Ameerikas kus on ometigi džässimaa ja meil levis legend, ma ei tea, kas see just täpselt nii oli. Kate, tema bigbänd oli kokku korjatud, niiviisi hool staaridest, et kõik, kes elasid ja töötasid hoopis mujal väljaspool Stockholmi, kogunesid kokku mõned korrad, ma ei tea, kas aastas või kuus või tulin ütelda komandeeringu ka kohale salvestada materjali ja see oli siiski Rootsil Raadio bigbändi nime all harjanol pihkanud ja seal ei olnud muidugi koos, kõik oli seal siis ka oli näiteks juba nimetatud Aarnedoneeruse minut Pentaarneval liin, mängisin, Lars küll liin kindlasti suurepärane baritoni mängija, üks maailma tippmängijaid oli tol ajal, nüüd jätkab sama teed tema poeg minu teada. Ja no ma ütleksin, et võib-olla seda juttu kokku võttes tarvitseb kuulata ainult kord Aria Arnoldi, Rootsi raadio bigbändi, siis iga svingi ja bigbändi sõber tõenäoliselt armub selles orkestris. Ja nüüd tavapärane kultuuriürituste tutvustus, mida põnevat korraldab Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo, palun Madis kanarbik. Meie üheks eesmärgiks lisaks üldisele haridusalasele koostööle on kaasa aidata ka Põhjamaadega seotud seltside ja ühingute tegevusele. Tartus on näiteks väga avaralt tegutsemas Tartu Norra selts ja Tartu norra selts, plaanitseb tähistada ka Norra rahvuspüha, seitsmeteistkümnendat maid oma seltsiõhtuga Tartus. Lisaks sellele on päris oluline uudis Eesti ja tarkus jaoks, et 28. mail külastab Tartut Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär päästeenbek, kes peab Tartu Ülikooli aulasse aulaloengu teemal nooriku operation that ei loe ning algab kell 12 ülikooli aulas ja muidugi on kõik huvilised sellele oodatud. Berg, palun. Soome instituudil on maikuu plaanid tehtud ja paistab tulevat päris palju. Programmi. Hakkame pihta viiendal mail, pühapäeval vabal õhtul kell seitse, nagu see tavaks on, võib lai publik Estonia teatrisaalis näha Soome Wanda ooperi esituses Mozarti ooperit haaremirööv anud ooper on niisugune, võib-olla mitte nii tuntud kui rahvusooper Soomes, aga seal on huvitavad noored lavajõud ja seda etendust on kindlasti põnev vaadata. Rääkida veel muusikaüritustest, mis meil kavas on. Siis meil on väga huvitav niisugune väikene kontsert vanalinna muusikamajas 28. mail, see juba üsna kuu lõpus algusega kell kuus esinevad viiuldaja Laura Kaukonen ja pianist Henry Sigridson. Enricifitson on ka mitmete konkursside laureaat ja aasta parim noor pianist Soomes. Praegu nad mõlemad elavad ja töötavad Saksamaal Kölnis. Siis me kutsume 10. mail kõiki, kes jõuavad kiiresti oma nimed instituuti kirja panna väljasõidule Palmse mõisa. Kell kaks läheb buss Sakala keskuse juurest ja koos Põhjamaade Ministrite Nõukoguga. Soome Instituut pakub seal võimaluse kuulata noort andekat Soome näitlejat ja etlejate milja pakkineni. Emilia loeb Edit seeder kraani, circa Turka, Juka koskelase luulet ja evalise manner, roosat ja nente. Samade asjade tõlkeid loevad Eesti humanitaarinstituudi tudengid. Ja et ainult etlemiseks ei läheks, siis vahepeal on ka muusikat. Erna Saar mängib Schuberti klaveril vahepaladeks ja kõik see toimub siis Palmse mõisa ruumides, nii et üks ilus õhtupoolik, seesama buss, mis teid sinna viib, toob ka õhtul tagasi. Kell üheksa õhtul leiate ennast taas Tallinna kesklinnas. Aga meil on ka väike, distsiplineerib kooriv osavõtumaks 20 krooni. Nüüd omaette sündmus algab 18. mail, see on nimelt Helsingi kultuurinädal Tallinnas. Ja see on Helsingi-poolne vastus Tallinna kultuurinädalale Helsingis. Möödunud kevadel. Soovitan jälgida reklaami, kuid Soome instituut on ka siin korraldaja eest. Nimelt korraldame me kohtumise möödunud aasta Finlandia auhinna võitja. Kirjanik Hannu mägela, Hanno mägelat esitleb kirjastuse odava toimet Anja Salokannel. Ja toimub see üritus esmaspäeval, 20. mail kell viis. Me ootame väga rohket osavõttu, praktika on näidanud, et meie, need nende auhinnakirjanikud, on väga populaarsed Eestis ja sellepärast me arvame, et me ei mahu ära meie instituudi väikesesse saali. Vaidolane palunud Kirjanike maja musta laega saali selleks puhuks endale. Samal päeval 20. mail algab suurem üritus mööda Eestimaa, nimelt Aino Kalda päevad lääne-Hiiu- ja Saaremaal. Ja selleks puhuks oleme saanud Eestisse roostenäidendiga naine kui jäätunud šampanja. See on mononäidend, kostja looste mängib stseene Aino Kalda elust Aino Kalda päevikute põhjal. Ta on sellega Tallinnas ka esinenud ja väga suure menuga, aga nüüd läheb ta siis mööda Eestimaad ja just Aino Kaldaga seotud paiku Hiiumaal ja Saaremaal. Katrin Maandi Rootsi saatkonnast No üks asja juba mainitud Teeemmgaalingu seminar, mis kindlasti on huvitav ja loodetavasti tuleb sellega ka koos üks näitus tema originaalnegatiividest fotode negatiividest tehtud näitus Narva kohta. Ma ei tea, kas see jõuab selleks kuupäevaks, aga loota on igatahes, et ta tuleb ja see käib siis ka Eestis ringi. Nii et see oli mai alguses võib-olla esimene suurüritus ka mai alguses tuleb ometigi siia Rootsi kirjanik Sigrit kombisjon, keda me juba tükk aega tagasi Est kuulutasime välja, aga kes kahjuks jäi haigeks ja alles siis nüüd tuleb seitsmendal mail ja peab siis oma loengu või ettekande Rootsi moodsa kirjanduse kohta. Taani Instituut Silvi Teesalu, palun. Taani kultuuriinstituudil on maikuus üsna mitmeid tegemisi. Soovitan ma kõigil minna Eesti kunstimuuseumisse, kus me küll juba aprillis avasime, kuid kogu mai on üleval kunstinäitus Taanist skeeni maalijad. See on üks niisugune näitus, mida ei ole sellise suuruse ega olulises. Näitus ei ole olnud Eestis. Ei tea, mis ajast, kui üldse on olnud. Näitus tuli Taani Kultuuriministeeriumi ja skeeni muuseumi kingitusena Eestisse ning tema väärtus on tohutu skeemi maalijad on üks kunstnike kogukond Taanis, kes elas ja töötas jüüdi maa põhjatipus, kus kohtuvad Angerankia Kattegati ning kus valgusliivaluited, mets ja meri moodustavad nii kauni loodusliku pildi et sellest kultuuriloole Taanis on selline et skeemi maalijad on Taani kultuuriloole tohutult palju kuulsust toonud. Skeeni maalikunstnike näitusega seoses tahame Mai lõpul korraldada ka kunstiseminari. Selle ideega on ettevalmistamisel seotud Klaus Olsen, skeeni kunstimuuseumi direktor ning Maarika Valk Eesti kunstimuuseumi direktriss. Ning me kutsume sinna mitte ainult kunstiga tihedalt seotud inimesi, vaid ka neid, kes kunstist huvitatud on. Sest ma arvan, et see seminar on ka üldhariva suunaga. Maikuus on meil veel mõned väiksemad üritused, ettevõtmised ühte ma tahaks küll nimetada. Nimelt kuuendal mail on Tallinna nukuteatris laial tänaval, et Taani Kopenhaagenis asuva folke teatrietendus ööbik Hans Christian Anderseni muinasjutu aineil ning linna kell 11 hommikul, kuuendal mail ootame me etendusele lapsi. Ja ongi käes saate lõpuminutid. Tänan kõiki kuulajaid, esinejaid, tegijaid. Raadio poolt olid ametis Külliki Valdma, Silja Vahuri, Marje Lenk. Saadet toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo. Kohtumiseni 10 esimesel mail.