Kutsume teid kuulama saatesarja peegeldus. Kus juttu tuleb Soome Instituudi tööst räägime soomlastest ja soomlastest. Kuna sarja toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo siis ei puudu saate lõpus ka tavapärane Põhjamaade kultuuri tutvustavate ürituste info. Mina olen Heidi Sarapuu juhind. Et ja minu abilisteks on helirežissöör Külliki Valdma ja muusikatoimetaja Silja Vahuri kelle abiga siirdume kuus kõigepealt 1000 järve maa muusika juurde. Eesti kultuuripildis on oma kindel koht Soome instituudil. Minu kõrval on Maimu Berg. Kas sind võiks nimetada? Ta Soome Instituudi kultuurisekretäriks lihtsalt peab nimetama selleks, sest see on minu ametikoht. Nii, sina oled selles ametikohas v ametis olnud palju aastaid ja ma olen tegelikult Soome Instituudis töötanud enne veel, kui ametlik Soome Instituut üldse funktsioneerima hakkas. Ta on siin mitmes järgus meil tegutsenud, nii et ma olen 91.-st aastast ja mina olen see vana, katkes kõike, mäletage, keda siis ühest nurgast teise lohistatud, niipea kui jälle mingi uus moodustis on tekkinud. Tore, nüüd me selle kapiuksed siis avame ja räägiksime natukene lähemalt. Võib-olla nii mõnelegi kuulajale on arusaamatuks jäänud, et miks nimetatakse seda asutust, mis tegeleb väga paljuga võiks öelda. Küll, on raamatute presentatsioone, küll on kirjanike kohtumisi, küll on seente korjamise ja, ja, ja võib-olla isegi supi tegemisi ja miks nimetatakse seda asutust instituudiks ja seda ma küll ei tea ja sest ma ei ole ka. Oleks sa mind hoiatanud, et niisugune küsimus tulem oleks vaadanud värskelt järele, mis selle Eesti tuuri mõiste alla kõik mahub. Aga võib-olla me oleme lihtsalt paljud selles nõukogude aegse instituut kammitsas, sest mitmed just vene aktsendiga inimesed on meile helistanud ja küsinud, et millal on sisseastumiseksamid instituuti ja mis seal nõutakse ja mida seal õpetatakse. Ja jääb niisugune mulje, et teil on suur meeskond, kes tegeleb pidevalt igasuguste ürituste organiseerimisega, sest ürituste arv on ikka küllalt suur. Palju on üldse töötajaid soomine? Meie some instituudil on ka filiaal Tartus ja meid on ühtekokku Tartuga kaheksa inimest. Nendest Tallinnas on neid viis ja Tartus kohal. Kas võiks kohe nimetada, kes nad on? Jah, võib küll, aga natukene on seda raske teha, sest üks meie tööd tahan just läinud ära vahetanud töökohta, ütleme siis Tallinnas on praegu ment neli juhataja Seppo Tsetter päri kaks kultuurisekretäri peale minu veel, Eva Lille. Ja me tehniline sekretär, viaväli ja Tartus on Kultuurisekretärid, Pertti Pühtile, Järvi, Kokla ja tehniline sekretär elemendid. Ja kas igaüks ajab oma kindlat rida või on see niimoodi, et igaüks organiseerib, igaüks mõtleb välja ja siis kokku pannakse niisugune tegevuskava? Ma arvan, kui me igaüks ajasime oma kindlat rida, siis me nii palju teha jõuaks, kui me oleme teinud, sest ega see kollektiivi nii väga suur ei olegi. Ja iga nädal on meil ikka vähemalt paar üritust, et me oleme valmis kõik tegema kõike, mida, nagu öeldakse, kodumaa nõuab. Kas algusest peale oli meeskond komplekteeritud või, või ta hakkas niimoodi ükshaaval juurde tulema? Ei, selle praeguse instituudi, mille uksed avanesid 15. märtsil 93 seltskond oli algusest peale komplekteeritud, see pidi hakkama kohe nii-öelda härjal sarvist kinni ja tööle ilma mingit ettevalmistust ette. Ja, ja sellepärast ei saanud seal oodata, kes uksest sisse astub ja keda siis võetakse vaid, vaid see pidi olema juba valmis meeskond. Me olime juba palju kohtunud, omavahel asjad kõik läbi mõelnud, läbi arutanud ja asi käivitus. Ütleme, et need üritused ja kõik need kultuurisündmused, mis, mis on Eestimaal toimunud. Need on ääretult palju olnud, aga kas on midagi niisugust erilist, mis, mis jääb ütleme, aastateks meelde, ja niisugune tore tunne on, et et et Soome instituut on selle algatajaks olnud. On küll. Ma arvan küll. Üks on kindlasti see naiste november, mida me oleme algatanud ja ja ma arvan, et üle Eesti on nagu meie kuulajate hulgas neid naisi, kellel on hea meel olnud sellest üritusest. Kindlasti on väga rahul kõik soome keele õpetaja instituudi tööga ja, ja tõlkijad, keda huvitab soome keel, väga huvitav oli mustlasseminari vana instituudi ajal veel tegime Soome Rootsi nädala, mis oli minu meelest väga õnnestunud üritus, siis niisuguseid vähemusi oleme püüdnud näidata, et Soome on paljurahvuseline riik laplased on olnud ja Ma arvan, et ühesõnaga väga ka mulle endale meeldis see loengute sari, mida me soome kunstist tegime koostöös meie kunstimuuseumi ateneumiga ja ja no rääkimata sellest, et meil on traditsiooniline kutsuda Finlandia kirjandusauhinna inimesed siia esinema ja no kirjandus inimesena võib-olla ma võin ka öelda, et meil on natuke suurem rõhk kirjanduse pealsed, Eeva Lille on Kaju kirjandusega seotud, aga me nagu oleme aru saanud, et publik on seal rahu. Kas soome instituut kuulub ka, ütleme, diplomaatilise korpuse all? Ei, ei, aga kas ütleme, inimesed vahetuvad ka mingite aastatega, on see niisugune raudne reegel või jah, paraku küll ja vahetuvad. Esialgu tundub, et vahetub just soomepoolne seltskond ja, ja kolm aastat on nende leping. Ja kahjuks selle aasta lõpus saab leping täis sepatsetterperyl ja Ewa lillel. Ja me ei tea veel. Nüüd augustis kuulutati välja konkurss juhataja kohale. Oktoobris peaks selguma, kes konkursi võidab ja see võib olla siis juhata valib ka oma Soome soomlasest kultuurisekretäri, meile on küll öeldud praegu, et me jääme edasi viia välja, mina, aga noh ikkagi tere, tunnen ei tea ju, kes, kes tuleb ja kuidas koostöö laabub, aga mis seal ikka. Kindlasti on sepasetterberi ja Eva Lille toonud endaga kaasa väga palju huvitavat ja väga palju huvitavaid ideid. Me täname kõik tehtu eest ja võib-olla midagi konkreetselt meenutada nende poolt toime pandud või, või midagi kaasa toodud siia, Eestimaale, kultuuripildis. No ma arvan, et tiiva puhul on nagu noh, kõik, mis Eeva on Eestis teinud, on olnud põnev eesti kultuurile väga vajalik, Evan üldse huvitav isiksus, ta väga armastatud siin ja mitte põhjuseta ta käivitab paljudel on palju ideid, tal on energiat. Ja Ta on minu meelest väga palju teinud nii soome kultuuri levitamiseks Eestis kui ka vastupidi, võib-olla rohkemgi veel. Sepodsete päri on Soome üks tuntumaid ajaloolasi. Ta on väga juba vana Baltikumi huviline, Eesti huviline, Eesti asjatundja, Eesti ajaloo asjatundja, vene keelt, ta räägib vabalt, eesti keelest rääkimata. On selle aja seeski, mis ta meil on töötanud, avaldanud mitu uut raamatut või olnud nende toimetaja või koostaja. Ja ta pidas ka meil väga huvitava loengute sarja summa alust. Ja siin vist juba sa mainisid, et Soome instituut ei ole mitte ainult Tallinna keskne. Oi ei, ei, ei, sellepärast et tegelikult Tallinnas me tunneme niisugust meeldivat konkurentsi enda ümber, sest kui me vaatame aknast välja, siis ühelt poolt paistab meile prantsuse instituut väga lähedalt kätte, teiselt poolt britis ka seal ja ümberringi vanalinnas tegutsevad mitmete tähtsate riikide kultuuriinstituudid ja muud institutsioonid. Ja sellepärast et eetika väärikad võistlejad olla nendega. Me oleme laiendanud oma turgu, nagu nüüd on kombeks öelda. Paljud üritused on toimunud siis väljaspool Tallinna Tartus nagunii tegutseb instituut ka ja, ja Lõuna-Eestis ja saartel ja, ja ma arvan, et ei ole kohta Eestis, kus me oleks maakonda, kus me oleks oma jalga nii-öelda maha pannud ja peale selle on olnud kombeks, et meie juhataja Tartu Perttib ühtile ja Soome kultuuri- ja pressiatašee seppa koos istunud on nagu Põhimõte, et tutvuda ja tutvustada ennast eestlastele sõitnud läbi kõik Eesti maakonnad ja kohtunud kõikide maakondade kultuuritöötajatega, nii et need on tuntud üle Eesti. Aitäh tehtu eest ja uut ilusat hooaega sume instituudile, aitäh. 1991. aastal anti Põhjamaade kirjandusauhind saami luuletajale Nils Aslak valge pääle raamatu päike mõisa eest oma raamatusse valge pea suutnud koguda saamide ajalugu nii sõnas kui pildis. Enda kohta kirjutab ta nii. Poliitikat, ma ei oska. Ja minu mõttedki on lihtsad. Mul pole ka muid õpetajaid peale oma südame. Ja seegi on olnud vait juba mitu aastat vait kõiges. Mis puutub niinimetatud poliitikasse. Aga küsisin oma südamelt, mida ma peaksin siis nüüd ütlema? Kas ma peaksin rääkima päikesest, tundrast pilvedest? Kas ma peaksin rääkima unedest unelmatest, põgenevatest, haihtuvatest, unedest? Olgu, ütles kuu aega samadele küsimustele vastanud süda, olgu, ütle vaid seda, mis on su südamel. Ütle ja jää siis vait. Ma olen Soome kodanik käinud koolis Soomes saanud tunnistused ja neis hinnangud emakeele oskamise kohta. Nendes koolides siiski ei õpetatud, minu emakeelt isegi ei mainitud, vähemalt positiivses mõttes mitte. Nii kuulun ka mina sellesse saamielamusse, kes ei oska kirjutada oma emakeelt õieti nagu mõned muudki saami kirjanikud. Tahaksin uskuda, et need, kellel on võim korraldavad asjad nii, et neil ei tuleks enam kunagi auhinnata kirjanikku kes ei oska kirjutada emakeeles. Mind ennast see asjaolu ei häiri. Enam mitte. Nils Aslak valge habe kreedot oma rahva emakeele ja kodumaa kohta võime lugeda tema kõnest, mille ta luges ette preemia kätteandmisel Kopenhaagenis. Põhjapõtradega rändlevate saamide arusaamine kodust ei mahuseinte vahele. Mu kodu on mu südames ja rändleb koos minuga koduna kõik need tundlad seal. See koht, mis ametnike arusaamise järgi on minu kodu on nime poolest peatet. Seal on väike õnn. Seal tunnen end hubaselt, magan, teen kodutööd. Ja kui avan ukse, astun välja. Olen elutoas suures ja kaunis. Võin liikuda seal väsimuseni, jõudmata märkimisväärselt elutuppa. Aga tihti jaksan vähemalt Aadza kursu või turjusse. Lapsepõlve sünnipaika lapsepõlve ja praegust tegi sõprade juurde. Tundra, kaskede ja vaevakaskede, põhjapõtrade, kalade, taimede, loomade ja lindude, kivide, kiviste, tundrade, karude turvalisuses, ülelusse sülle, ajjutusse, katusena, taevas, valgusena mu elu, päike, muisa. Kas julgeksin valjusti öelda, mida mu süda Joiub? Paha kõrva kuulmata? Aitäh, aitäh, mu kodu, seal. Uned. Uned, mul on rikas elu. Arvan, et unelmad olid enne mind. Tean ainult, et nii kaua kui ma mäletan oli mul unesid. Mida tuli unistada tõeks. Tunnen, et olen olnud päikese ja maa lemmiklaps ees õigustada oma unede pärast. Ja ma olen sageli mõelnud, kas võiksin kunagi tänada elu. Elumeister, kunstnik, helilooja ja dirigent ja maailm ja meistri looming, jutustus, kaunidus ja kontrapunkt. Universumi muusika ja mina. Minagi olen saanud helisada ja värileda elu sümfooniast. Se helisemine on praegu möödas. Sügise tuuled kahistavad elulehti. Ehk mõned neist lendavad juba pikki tundreid aga isegi nii suure alandlikkusega rõõmustan et minagi olen saanud helisada. Ja kuigi elu ei helistaks ka kunagi enam mind, minul olen tänulik, et olen helisenud. Ja nüüd me räägiksime natukene saami kultuurist. Soomlasi Eestimaal teatavasti ei ole ja selleks tuleb küll Soomemaale sõita. Ja praegu majangi juttu intsuga Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroost kellel oli võimalus hiljaaegu osa võtta ühest huvitavast seminarist. Ja mul õnnestus käia nüüd juuli lõpus Lapimaal Hiinaris, kus asub soomlaste koolituskeskus, mis tegutseb aasta läbi ja kus korraldatakse iga aasta välismaalastele soome keele ja saami kultuurikursusi. Ja mul õnnestus seal käia, olin ainuke eestlane. Kui palju kursusest osavõtjaid umbes Leievus maadest sel aastal oli, nad ise ütlesid, et oli väga suur osavõtt oli 30 inimest. Venemaalt oli viis, siis oli Saksamaalt, Hollandist, jaapanlasi loomulikult, keda kohtas igal pool Lapimaal. Ja siis oli austerlasi hispaanlasi, et seltskond oli, oli täiesti kirju ja väga huvitav. Nüüd ma küsiksin veeretada, et miks vahel öeldakse saablased ja miks vahel öeldakse laplased. See on jah, tegelikult on, on meile, on nagu saamlase ja laplase mõista nagu sünonüümid. Aga algupäraselt ei ole sugugi laplane tähendanud kas keelerühma või eri tõugu inimest. Raplasteks on kutsutud Soomemaal inimesi, kes elavad lappi kombel kusagil metsa taga, kes elatub küttimisest, kalastamisest ja kes ei ole, võib-olla ei käi nii hästi riides, kui ütleme külade inimesed siis nende kohta öeldi, öeldi laplased ja kusjuures maa harjaid, saarlasi niinimetatud. Aga tänapäeval on see nagu võrds, võrdusmärk on sinna vahele pandud, soomlased ise võõrastavalt seda nii, mees on natuke halva halva kõlaga. Et me ikka õigemad nimetada, soomlased, mitte laplased ja millesse seminar koosnes. Konkreetselt, kes olid kõnelejateks. See oli, mulle just meeldis see, et kui saami kultuurist olid loenguid ja saami kultuurist räägiti, siis olid need soomlased ise, kes neile näitasite abtia positiive ja viisid meid oma muuseumisse ja rääkisid ise oma elust-olust, mis oli enne, mis on praegu soome keel oli nagu hommikupoole seda siis seal siis Kuopio ülikoolist olid soome keele lektorid tarvitasid siin väljendit, et mis oli ennem ja mis on praegu, kas see on väga suur erinevus, ütleme mis oli siis varem, mis kultuuris meil oli üks väga tore saarlane Ilmari Lehtonebki rääkis natukene nende ajaloost ja siis tema ütles, et suur erinevus on tulnud just viimase 100 aasta jooksul. Väga tähtis oli siin teine maailmasõda, kus enamus soomlasi evakueeriti Põhja-Soome, Rootsi sel ajal toodi Venemaalt evakueeriti Venemaa soomlased. Kolta sarnasteks nimetatakse neid need. Nii et see oli nagu nendele täielik kultuurišokk, sest paljud inimesed ei olnud isegi kirikukülas käinud sel ajal ja siis nad sattusid hoopis teistesse oludesse, nägid hoopis teisi asju, teist kultuuri, et kuidas teistmoodi elatakse. Ja kui nad oma kodudesse tagasi läksid, siis kõik vana enam ei olnud nende heaks nii hea. Et siis nagu see Ilmar ütles, et et siis inimesed vaatasid, et särk vähem kui kui lappi jakk ja ja juba, kui tuli teksapüksid ja need on mugavamad kui, kui lappi püksid ja ja siis nagu väga suur muutus ja eriti suur taandareng oli, nagu ta ütles seitsmekümnendatel aastatel, on vale arvata, et soomlased, kes on elanud metsas tunduritel, on väga peitunud nende majakesed, et nendel ei ole mingit haridust olnud. Ka kuskil 1750.-st aastast alates olid neil ränd. Majast majja elasid koha peal kuskil kaks-kolm-neli nädalat, õpetasid seal lapsi, ristisid laptim, tegid kõike usulisi toiminguid ja siis neil tuli olla ka veel loomaarstist ja mis kõike muud. Et see on minu arust väga huvitav ja selline rändõpetuse süsteem oli veel isegi kuskil meie sajandil viiekümnendatel aastatel. Et kõik oskasid ikaga lugeda ja ei olnud sugugi nii, et valitses pimedus. Soomlased on alati olnud suure maailmaga olnud kontaktis. Kui palju soomlasi võib elada, ütleme Soomes ja siis nüüd teistes riikides ka Soomes on ametlikel andmetel on küll nimetatud, et neid on 2000, aga tegelikult on neid kolm korda rohkem kuskil kuus kuni 7000. Et seal on ka need, kellel võib-olla kõik esivanemad ei ole saarlased. Ja kõige rohkem on neid norrast, seal on kuskil 40000 ja siis Rootsis on kuskil 20000 seal muidugi Rootsis ja Norras on, on saarlaste eluala, on palju, palju sügavamale lõuna poole kui või on Soomes. Ja, ja Venemaa Venemaal elavaid saarlasi täpselt ei teata, on arvatakse, et kuskil 2000 aga seal nagu ei ole nii väga eraldunud, kas saami kultuuripildis on ka, ütleme, tuntuid, kirjanikke, luuletajaid, heliloojaid? Jaa, on küll, meil oli üks loeng oli just saami soomlastest kunstnikest ja Eesti inimestele on kindlasti tuntud Niilsaslak valge habe. Teda on minu teada tõlgitud eesti keelde, tema luuletusi, need on väga ilusat nagu haikulaadsed. Valge habe. On olnud juures ka esimese saame esimese mängufilmi tegemisel, tema tegi ka muusika, ma ise nägin seda filmi. See oli natukene Hollywoodi lõpuga, aga väga huvitav seal näitas, see oli põhiliselt nagu ajaloost. Soomlastel on nüüd endal kunstnike liit, kuhu siis kuulub 44 kunstnikku. Ja väga palju kasutatakse manu kaljujooniseid. Need sümbolid on võetud aluseks muidugi neid eritist valge habe ja nad kasutavad neid nüüd uues tähenduses neid märke. Ja siin ongi nagu kunst, käsitöö, see on, see on väga, väga ühte sulanud mõne kunstniku puhul üks rootsi-soomlane. Ta läheb paaki palju, paneb tekstiili juurde, et ta kunst ja maale ja tekstiil on nagu ühte sulanud, ta kasutab ka muid materjale. Meile on tuntud ka selline rootsi-soomlane nagu Johantuuri, kes on palju kirjutanud saamistest raamatuid ja tema on ise illustreerinud oma raamatuid joonistanud väga palju põhjapõtru ja inimesi. Ja tema piltidest saame just teada saamast eluviisist ja kuidas nad on oma põhjapõtru kasvatanud ja missugused on nende elamud? Seal nagu huvid. Praegustest noorematest kunstnikest on Aage kauppan, karassoki, soomlane, tema teeb puust, tal oli piltide kartulit, olid väga ilusad puuskulptuurid, selliseid hoopis teistsugused, niukesed, erilised, kasutab hästi palju mütoloogiat, tema nüüd skulptuurid on hästi massiivsed, tal on endal õue peal ja, ja seda on seal saamimaal. On on palju neid väljas. Siis on veel üks huvitav kunstnik, minu jaoks oli Ingun utsid, kes on norra soomlane, tema on õppinud Oslos ja Trondheimi kunstikoolis. Tema kasutas pleksiklaas. Ja siis need fotod olid tehtud seal mererannal, ta on, elab päris seal Põhja-Jäämere ääres ja see oli väga huvitav, kuidas see vesi ja õhk ja siis pleksiklaas seal kuus oli, see oli midagi täiesti eri suust. Võib-olla mõne sõnaga saami muusikast erineb see tunduvalt, ütleme Soome enda muusikast ja soomlastel on see joig, on meil hästi tuntud kolta, soomlastel on natukene teine, seda kutsutakse, kutsuvad seda juttu, ma ei tea, kuidas eesti keeles on see nagu vene sugemetega, see on hoopis teistsugune. Aga muidu on neil see joig, meil käis üks, üks noor naine sellisest ansamblist nagu Angeli tütred, see on omal ajal Soomes väga kuulus olnud tema joigu seal ja siis ta käis meile joiguma, õpetas natukene meile joigumist, tema tegi ise neid tänapäevaseid joigusid, jalastele oli neil isegi siidi välja tulnud laste, kus lapsed joiguvad. Aga nad päris päris palju ka oma muusikat teevad ja neil on kassette ja see on küllaltki, elaksid nende muusikaeluga. Ja sa oled kaasa toonud ka siin paar kassette ja võib-olla lõpetamegi selle intervjuu ära. Ühe kena jagamisega. Helsingi linna infokeskusel ja Tallinna Pedagoogilise Ülikooli ühisprojektina on ilmunud üks kena sinine raamatukene mille pealkiri on Helsingi. Tallinna ja alapealkiri on sellel raamatul. Kaubungin Välinen vooro paigutus matkustaja liigenden kuvamana, mis võiks siis umbes tõlkida selliselt, et linnadevaheline vastastikune mõju reisiliikluse pildis kõrval istub praegu üks autoritest, kelle nimi on samborobila. Aga autorite kollektiiv on olnud suur sele raamatut toimetamisel. Siin on kirjas sellised nimed nagu Mati Heidmets, Jüri Kruusvall, Katrin Paadam, Marie Pavelson. Kas sa võid samba öelda, mis selle raamatu ideeks on? No siis raamatus, uurimuses vaadeldakse laeva reisijad linnadevahelise vastastik muidu kantsadena, kelle tegevus väljendab seniste sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste ühisstruktuuride ise pärasusi ning kes samal ajal ka pidevalt vanus, struktuure täiendavad ja uusi juurde loovad. Tahame siis selgitada, mis tähendab see suur reisiliiklus Helsingi ja Tallinna vahel. Millal te alustasite selle ettevalmistustööga, see on küllalt mahukas ja nähtavasti te pidite läbi viima palju ankeetküsitlusi. Uurimuse põhine on on tõsi küll 19 94 aasta sügisel Tallinna ja Helsingi vahel kursseerivatel reisialustel korraldatud küsitlused, aga seda on täiendatud muu materjaliga. Ja mis võiks nüüd selle uurimuse põhjal öelda, kas Soome ja Eesti reisijate vahel on ka erinevused? See oli teist sõpru-sugulasi pereliikmeid külastama. ETV-s COWI kaks kolmandikku tööreisil ja üks viiendik sõitis Soome sugulasi, pereliikmeid, sõpru külastama. Koguni seitse protsent ankeedile vastanute eestlastest märgis. Et nad elavad Soomes, mis oli väga suur üllatus seevastu vahedest turistidest siis ainult neli protsent lastest reisijast jääb vaid tühine osa Helsingisse Enamikule. Soome on vahepeatuseks teel puhkuralisele kuhugi mujale. Eestist Soome suunduvate Ostralisid on praegusel ajal üpris marginaalsed ainult üks protsent. Kuigi pooled eestlased Soomes viibides midagi sealt kaastavad. Aga kuidas on lood vaba aja veetmise ka mõlemil pool nii Eestis kui Soomes? Vaba aega kulutatakse linna kultuuri poolt pakutavast naudides, skännidakse mööda poode, turgusid, kohvikuid, restorane ja baare ning jalutatakse pargis. Ja pooleldi eestlastest ka märkisid, et no külastavad Helsingis mitmeid sõpru teatreid, kumust, näitusi, kontserte ja kino külastavad nii soomlased kui eestlased teene teese pealinnas viibides vähem kui kodus, sest siis ei lähe hästi. Erinevusest võib võiks rääkida, et Tallinna külastavad turistid ja ostureisijad on nagu venetöösse on tulvavesi, et nende liikumine on seotud teatud kindlapaikadega. Igal hommikul nad tulevad ja õhtul lähevad ning nende liikumine keskendub üpris piiratud alale. Vanalinn, kesklinna, kaubanduskeskused ja Kadaka turg. Seevastu soomlastest tööasjus reisijad, sõbrade külastajate reisimarsruudid hoiduvad eemale turistikultuurist küllastatud paikadest kaid, orga, nende rühmade esindajaid võõra linna tänavapildis, nende aste silma nagu turistid. Ostureisijad voodil Helsingi tänaval liikuvast rahva hulgast pole eestlasi kuigi lihtne eristada. Helsingit külastavad eestlased liiguvad meeleldi kesklinnarahvarohketes paikades. Mida tähendab siis ütleme, see suur reisimine kahe linna vahel? Tallinna ja Helsingi vaheliste mõjutuste sisuliseks hindamiseks võib kahe linna vahel liikuva reisijavoo jagada kolme rühma ja siis saad avaldada Ensi. Tulevad siis tööasjus reisijad Soomest ja Eestist ja teiseks, sõprade või sugulaste külastajad jälle Soomest ja Eestist. Ja kolmandaks nüüd veel peamiselt Soomest ja teistest riikidest pärit turistid, jaosturalissijad tööasjus. Reisijad aitavad kaasa kahe maa strukturvalise integratsioonile. Teistest rahvustest sõprade külastajad edendavad sotsiaalset integratsiooni ja turistid ning ostureisijad, kes küll otseselt Mida tähendab see strukturaalne integratsioon? Kui koostööd alustades tuleb soomlastel ja eestlastel tahes-tahtmata kokku põrgata teistsuguse kultuuriga ning leida mooduseid sellest juhtuvate tõrgete ületamiseks strukturaalseks arengu, eelkõige see, et ettevõtete organisatsioone ja kollektiivide koostöö käigus sünnivad indiviidi taset ületavad sidemed ja mis on siis turismikultuur siis turisti ostureis ja reisistiil ei sisalda endas tehtavaid pürgimise kohaliku kultuuri ja eluviisiga integreerumiseks. Piisab sellest, et Tallinn on parajastu hea ning sobiv paik lõõgastumiseks ja sisseostude tegemiseks. Turistid ja ostureisijad siis võtavad tallele vastu omal viisil üritamatagi sealsest argipäeva mõista. Helsingi ja Tallinna püsisuhete väljakujunemist edendavad ja takistavad tegurid on selles raamatus välja toodud eraldi ja edendav Wateks. Teguriteks on loetud ka ühine keele ja kultuuritaust, mis on teada sõprussuhted. Igasugune koostöö ja takistavateks teguriteks on Soomlaste turistikultuur Tallinnas, millest oli ka juttu. Ja nüüd mind huvitaks, miks on siia kirja pandud huvi kaotamine ühiste kultuuri juurte vastu. No tõsiselt kultuuri juurde või midagi, midagi väga tahtis seal vana laialaga, aga taasiseseisvumise järel on kogu läänemaailm siis eelkõige aga globaalne angloameerika kuutur eestlasi magnetina. Mis on siis noh, loomulikult arengud, et ja algas uus aeg ja, ja ja see, mis, mis on tähtis nende kahe linade vahel peaks ka midagi muud olema. Nii aitäh, samboroobila ja ütle veel lõpetuseks. Kas seda raamatut on võimalik ka varsti eesti keeles lugeda? Parajasti toimetab eesti keelest versiooni Mati Heidmets Tallinna pedagoogilisest ülikoolist ja see raamat ilmub veel veel sügisel eesti keeles ka. Niisugustele järeldustele on jõudnud siis noor uurija soomemaalt samba, robela tabelite ja diagrammide kiuste, sõprussuhted ja koostööprojektid jätkuvad. Laevaliiklus. Ja nüüd tutvustame septembrikuu kultuuriüritusi. Maimu Berg Soome Instituudist septembri kolmandasse nädalasse oleme planeerinud niisuguse asja nagu Hella pooli Oki päeva. Kõigepealt vaariuse teatriga on kokkulepe, et Heidi Sarapuu juhendamisel peaks valmima näidend Hellavooli joogist ja esiettekanne saab siis olema just meie sele vooli ühe päevaga seoses. Siis me loodame saada külla Erkki Tuomioja, kes on Soome parlamendi liige sotsiaaldemokraat, aga lisaks kahelawooljoe tütre vappu poeg ja oleme ka juba hankimas filme, mis Hellavooljokistan tehtud Soomes. Näitame neid ja loodame, et Eesti režissöör helis peeksa valmis oma uue hooliva filmi või vähemalt et meil on võimalik näha sellest katkendeid oma foolio Ki päeval. Septembrikuu esialgseks niisuguseks lõpetamise ürituseks jääb Soome suursaatkonna ja Soome turismiarendamise keskusega koos korraldatav soome keele õpetajate päev. See saab aset leidma 28. septembril ja sinna me kutsume kõik need inimesed, kes üle Eesti soome keelt kuskil õpetavad või miks mitte ka need, kes sel aastal õpetamist alustavad. Ja tahaksin veel meenutada seda, et nagu ikka, on kõikide kultuuriinstituutide ja ka Soome kultuuri instituudi ürituste reklaam väljas kultuurilehes, nii et mis muud, kui jälgige kultuurilehe Seda lehekülge, kus instituudid ennast reklaamivad Silvi Teesalu Taani Instituudist, palun peale augustikuist puhkust alustame septembris jällegi uue hooga ning ma tahaksin neid kõiki Taani seniseid sõpru Taani tulevasi Turu ja neid, kes soodsalt suhtuvad taanisse lihtsalt meelde jätta. See, et Vene tänav 14 on jälle avatud Taani kultuuri instituudi uksed ning et juba septembri teisest nädalast hakkab jällegi tööle Taani klubi ning üks klubiüritusi on igal teisipäeval hoida uksi lahti kella üheksani õhtul. Nii et kella seitsme ajal on meil alati mingisugune programm. Praegu on meil varuks materjali palju möödunud suvisest esimese juuni Taani päevast, mis oli Tallinna vanalinna päevade hulgas. Sellest on meil tunniajane videofilm, mida me kindlasti ühel teisipäeva õhtul vaatame. On tulnud ka mõned uued videofilmid Taanis ning ma arvan, et see on ka lihtsalt kokku saada ning vestelda. Sest ette tagasi on saabumas puhkuselt ka need taanlased, kes suvel ära oli ning on uusi, kes on tulnud tööle ja elama Eestisse. Üks nendest on Ulrik Talscard Sörensen, kes tuleb Taani kultuuri Instituudi ja Tallinna Pedagoogikaülikooli taani keelt õpetama. Loodame väga uurikule, et mitmed ja mitmed saavad taani keelt jällegi tõhusamalt tundma ning ma tahaksingi öelda, et kui on huvi, on veel võimalik tulla Kauliku korrustele. Kuigi meie grupid ei ole suured ja põhiline tähelepanu saab olema Tallinna Pedagoogikaülikooli Rootsi keele, üliõpilaste, taani keele kursusele, kuid siiski teeme maga kultuuri instituudis, mõned tunnid jällegi on avatud taanikeelsete raamatute raamatukogu ning ka neid, kes on huvitatud informatsioonist Taani kohta. Võiksid tulla. Sest novembrikuus toimub Taanis mitmeid toredaid üritusi. Nii nädal tagasi sain ma tartu kätte. Firma Atlex oli meie abiline, see korde Eesti ja Taani ajakirja ning see ajakiri näeb sama uhke välja kui eelmised. Esileheküljel on mälestus esimesest juunist, kui Tallinnat külastas Taani printsess bene dikte ning kes parajasti meie pildi peal teeb president Lennart Merega vanalinna jalutuskäiku ning teisel kaanel on hobuse sadama pilte. Mul on hea meel öelda, et orguse sadam toetas ajakirja väljaandmist mis on täiesti oma jõududega tehtud ning ma tahan tänada siin ka kõiki neid eesti neide ja noormehi, kes oma taani keele oskusi on ajakirja tõlkimisele pannud. Nii et seda ajakirja on meil ka võimalik saada ning ka möödunud aastast ajakirja Eesti ja Taani ning on ka muud informatiivset materjali, mida me saame kasutada. Jagada. See oli siis saade Soome kultuurimõjudest siin Eestis. Kohtumiseni 27. septembril.