Täna on sarja seitsmes saade selle aasta viimane. Oma saadetes oleme tutvustanud Soome, Taani, Rootsi, Islandi, Norra kultuuri ja nende mõjusid siin Eestis. Oleme rääkinud Põhjamaade kirjandusest, muusikast, kontaktidest, õppimisvõimalustest ja ikka läbi inimeste eneste. Sarja nõustab ja toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo janustagemgi selle pika nimega asutusest. Head kuulamist. Nii nagu sarja esimeses saates, nii on täna ka saatekülaliseks Põhjamaade Ministrite Nõukogu info büroo juhataja Marika Tamme. Tere tulemast, aitäh. Kas võib öelda, et Põhjamaade Ministrite nõukogu töös on nii-öelda oluline kalendriaasta või õppeaasta sest on ju septembrikuu ja nii mõnelgi pool alustatakse aasta arvestust septembrist septembrini. No peab küll ütlema, et me teeme rohkem asju nagu kalendriaasta järgi, aga noh, teistes asjatest loomulikult. Kohvihape aastaga tundub, et need näiteks meile keelekursuste osas on nüüd jälle uusi õpilasi vastu võetud, kes siis tõenäoliselt jätkavat jälle järgmise aasta poolt. Teie asukoht on endiselt pikk, tänav 11 on kolmas korrus. Kas võib öelda, et on mingid muutused ka teie lähinaabrite suhtes juhtunud ja mõjutanud teie tegevust? Ka natukene seda tüüpi asi on küll, et noh, kõigepealt me oleme rohkem naabreid saanud, majja on tulnud uusi büroosid, aga noh, sisse ja all on nüüd praegu ka restoran, kus on terve suvi mängitud muusikat, siin trassid ja me oleme saanud siis ka nautida kaheksa tundi päevas klarneti mängimist. No loodame, et siis muusika mõjud on küllalt edasi viivad ka teie töös ja millised on võib-olla niisugused suuremad ettevõtmised Põhjamaade Ministrite nõukogul sellel aastal ja ka võib-olla vaatega natuke 1997.-st aastast? Jah, siin uudiste hulgas on vist rohkem sellest, mis sellel sügisel toimub, et võib-olla ma räägin paremini siis sellest, mis meil on nagu pikemaajaliselt plaanid praegu. Et kõigepealt üritus vaaria, mida korraldasid koostöös erinevate kultuuriinstituudid ja välismaade esindused Tallinnas, toimub ka järgmisel aastal veebruaris ja nüüd siis Tartus see on Tallinna asemel ja see on seesama loogiline üritus, mis toimus rahvusraamatu ja kevadel. Idee on selles, et lihtsalt anda edasi infot õppimisvõimaluste kohta välismaal üldse, kui instituutide tegevuse kohta ja siis tuua kultuuriprogrammi Tartu publikule. Ja kas sul kavas ka mingisuguseid suuri projekte? Ja meil on tegelikult järgmise aasta peale on kaks suurt projekti, mille kallal me tegutseme juba üsna aktiivselt. Kaks suurt asja toimub ka juba aprilli keskel. Meil on Põhjamaade kultuurinädal, mis toimub samaaegselt ka Riias ja Vilniuses ja püüame ka midagi nagu väljaspoole pealinnasid tooma. Ja, ja see on tõesti selline suur, igas kultuuri valdkonnas toimub midagi ja meil on selle festivali üldiseks teemaks on koostöö Baltimaade ja poemade Kuustlikute vahel, et püüame võimalikult palju korraldada üritusi, kus näiteks Baltikumi Apuemade koosnikut võiksid koos mängida ja laulda ja midagi ühist teha. Ja siis pulmade Ministrite nõukogu korraldab koostöös balti maadega augustikuus Valmieras Lätis suure Põhjamaade ja Baltimaadevahelise võrdõiguslikku konverentsi. Ja seda Valmiera konverentsid eeldab kaks preek konverentsi. Mais on truski ning aias Leedus üks ja siis kõige esimene konverents toimub Tallinnas ka aprilli keskel ja me oleme andnud. No see rahvusvaheline pealkiri on praegu voodik, noolik Igvalisi konfrans andis see veel ka linnakonverentsi pealkirjaks oleme siis andnud võrdsed võimalused, 97. Ja kui nüüd keegi soovib lähemalt teavet nende suurürituste kohta, siis kust ta võiks neid hankida? No alati võib meie büroosse helistada ja meil on siis selle kultuurinädala peal, on, on rootslane, koordinaator, sääreklaas on ja, ja siis Katrin und Eestist hakkab seda võrdsete võimaluste konverentsi korraldama ja teda saab kätte ka meie büroo kaudu. Kui nüüd rääkida sellest tööst, mis Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo on, siis jääb niisugune ettekujutus, et teil on vist väga suur meeskond teie tegevuses, kes organiseerib kõiki neid suuri üritusi. Palju on üldse töötajaid? No neid on praegusel hetkel viis, et olen nagu mina nagu Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindaja Eestis ja büroo juhataja siis meil on, Tallinna büroos on Epp Ints, kes on see inimene, kellega räägi rohkem on kokkupuudet, kui meile helistada, näiteks ta on see, kes teab majandusest ja praktilistest asjadest ja siis on meil Eha Vain, kes töötab kõige rohkem kultuuriprogrammide ja vahedust programmide kallal kaldal ja siis on Dagmar veeraksid, kes on meie projektisekretär, sellepärast, et poemade Ministrite nõukogul on praegu käigus umbes 40 projekti, mis puudutavad Eestit siis Dagmar on, on see, kes ka siis nagu põhjamaade poole peatab Eesti asja teiste projektide edasi viimisest. Ja nüüd meil on siis ajutiselt ka saare klaas on selle kultuurinädala projekti peal ja siis meie do filiaalis on üks inimene tööl, mattis kanarbik. Et Lõuna-Eesti rahvas saab pöörduda, siis tartus jahule vett. Tartu osakond on ka nagu tööpäeviti. Lahti. Kas on nüüd mingisugused kuupäevad siin lähitulevikus, kus on võib-olla veel viimane aeg meelde tuletada, et on kas mingisugune võistlus konkurss või, või, või midagi niisugust, et hiljaks ei jääks? Ja tegelikult seda ongi hea siin praegu öelda, sellepärast et tähtajad on üsna varsti meie stipendiumiprogrammides, mis on stipendiumid õppimiseks ja teadvusüürnikuks tööks Põhjamaades. Taotluse esitanudväärne tähtaeg on esimene oktoober siis on samuti riigiametnike vahel tuses taotlused peaksid meie käes olema esimesel oktoobril ja siis ja nendest võib ju võivad need, kes nüüd siis hiljaks ajavad, nendel on võimalus taodelda jälle järgmise aasta pool, esimene märts on järgmine tähtaeg ja siis üks üks programm, milles on ka tähtaeg käsil, ka esimesel oktoobril on toetused Põhjamaade kirjanduse tõlkimiseks eesti keelde. Jõudu ja jaksu ja tuletame siis meelde, et aadress on pikk tänav 11. Nii et kellel huvi on Põhjamaade kultuuri vastu, palun võtke ühendust. Triivi. Nõu viidi. Siis nüüd neid, see ei. Saatesarjas peegeldus on oluline koht olnud ka Põhjamaade kirjanduses ja olulist rolli on mänginud ka Loomingu Raamatukogu. Meie külaliseks on Anu Saluäär ja sooviksime teada, mida uut pakub Loomingu Raamatukogu sellel hooajal. Ütleme tuleval hooajal siis aastal 97 on Loomingu Raamatukogu natuke ka nii-öelda Põhjamaade raamatukogu, meil on traditsiooniks olnud enam-vähem igal aastal igalt põhjamaalt avaldada mõni raamat. Ja nüüd, kui järgmist aastat oodata ja vaadata siis ehk kõige tähtsama nimega tuleks mainida Ingmar pärimanni järjekordset memuaarilist stsenaariumi raamatut pealkirjaga pühapäevalaps, millest, et tõenäoliselt mäletatakse ka filmi, mis on meil näidatud ülevaal ajan seda tõlget parajasti tegemas ja see peaks ilmuma tuleva aasta algul. Selle siis Rootsi kirjandusest, aga teistest Põhjamaade kirjandusest, mida uut on pakkuda? Norrat peaks esindama vanameister sel Askissen novelliraamatuga, mida tõlgib Sigrid Kangur. Need on väga inimlikud, meeldivad novellid, mida võiks nii-öelda Eestis ilmtingimata tutvustada. Imelik, et ei olegi teda siiamaani ilmunud, tõenäoliselt see peaks isegi võib-olla mingis mõttes mõjutama eesti kirjandust, et, et sellised elegantselt välja on võimalik kirjutada. Taanist tahaks avaldada. Meil küll tuntud juba kirjaniku Willi sööranseni raamatu jumalate, kus võiks siis tõlkida mis on Põhjamaade mütoloogia nii-öelda tänapäevase nüansiga ümberjutustus, mis oleks kahtlemata esiteks üldhariv ja teiseks väga intrigeeriv müütide kaasajastamise katse. Ja soome kirjandusest on nüüd juba pikemat aega teoksil. Mart Meri tõlgib parajasti noore soome autori Markkus Nummi väga suurt tähelepanu äratanud esikromaani mille pealkiri on taas intrigeeriv. Kadunud Pariis. Ja tegemist on siis virtuaalse võimalusega, kui Pariis äkki maailmast ja maailmakaardilt kaoks ja mis selle tagajärjed siis on kogu ülejäänud maailmale. Raamat on omapärasel viisil põimitud ka eesti tegelastega. Nii et meie lähinaabrituna, aga meie vastu huvi siis vähe, võib-olla niimoodi imelikul kujul, aga aga no ma oletan, et see võiks tekitada huvi ja tähelepanu. Aga nüüd veel tänavu on meil enne aasta lõppu jõuab ilmuda veel üks tähelepanu äratanud soomlane ja see on kadunud luuletaja Pentti Saarikoski lese Tuula-Liina varise memuaaris raamat Wendy Saarigoskist Soome kirjandusest, Soome elust üldse. Ja ma oletan, et see on ka üks põnev lugemiselamus veel veel enne selle aasta lõppu, ma oletan, see jõuab novembris raamatu tõlkinud Piret Saluri. Ja nüüd siis kuulemegi katkendit eelnimetatud raamatust Kiri glükovi, Etegants. 1960 seitsmendad aasta algus on olnud nii rahutu, et tunnen suurt kergendust, kui penti juuri. Mina maipühadel laevaga Tallinna poole sõidame kavatsusega jääda sinna terveks kuuks. Mul on häbi tunnistada, et see on minu esimene välisreis. Kuigi olen juba 24 aastat vana ja ajakirjanikuametis päevastest laevadest märgatavalt tagasihoidlikum. Tallinn viis meid üle Soome lahe. Alus oli tuubil täis Võidul lõbutsevad ja purjutavaid soome turiste, kellest paljudel oli taskutes rohkesti pastapliiatseid. Närimiskummi väärtuslikumat kraami sadamas oli meil, vastas Uno Laht, kelle roll eesti kultuuripoliitika siia meie. Pruuni ümbriku sees raha, aga seda andis nõukogude liidus keegi alati. Pealegi oli penti luuletusi äsja eesti keeles avaldatud pruunid kirjaümbrikud ja kostitamine käisid süsteemi juurde, sest rahamaalt välja ei makstud. No viib meid elamurajooni teisel pool Piritalt meriväljale ühes teeservas lõikab hallina vanemasse merre pikk lainemurdja, teises laiub avar eramajade ala. Siin bussisõidu kaugusel linna südamesse peab olema meie kodu. Meie aadress on tuule tee. 10 maja on mingi ajakirjanike liidu puhkekodu, selgub meile Uuno jutust. See on tavaline kahekordne elumaja. Alumisel korrusel elab saksa päritolu naine hoidja ja perenaine. Saame kohe teada, et Kissa on eesti keeles, kas majas käib remont, see pidi meie saabumise päevaks valmis olema. Remont saab valmis meie ärasõidu päeval. Peame kolima oma kompsudega ülemiselt korruselt alumisele korrusele ja alumiselt korruselt ülemisele korrusele, sedamööda kuidas tööd edenevad. Aga töölised on laisad, kurdab perenaine päevast päeva. Nad on venelased. Vihmase ilmaga nad tööle ei tule ega siis vihma, aga midagi teha ei saa. Kui on ilus ja soe, lähevad töölised Piritale päikest võtma. Tööd tehaksegi omapärases stiilis. Lähen ühel hommikul kööki süüa tegema. Köögilaual külitab täies pikkuses matsakas. Naisolevus Essudib tillukese pintsliga aknale raamidele värvi peale. Minu hommikused toimetused ei sega tema vedelemist karvavõrdki. Penttil on kaasas aeg Prahas käsikiri, õigemini need Vakstust kaantega vihikud, mis ta oli Prahas täis kirjutanud. Saabumise Tal on ta veel purjus, aga juba teisel päeval paneb tarmukalt pidurit peale ja hakkab tööle. Vahepeal sõidame bussiga number üks linn. Bussi lõpp peatus on kaubamaja juures. Me kõnnime tundide kaupa tänavatel ja istume kohvikutes. Me sööme kunstnike restoranis, kuku klubi hakklihapall. Pikkade pükstega naisi restoranidesse ei lasta. Välismaalasele antakse järele, kui ta keeldub aru saamast. Öeldakse. Me istume Moskva kohvikus ja imestame, kuid tohutult palju pumpernikleid inimesed ühe kohvitassi kõrvale. Kokku Uno ja tema naise Ehaga, kes üritab peenetundeliselt välja selgitada, kuhu jäi marjuta ja kes on see uus naine. Kirjaniku ja tõlkija Endel Mallesega veedame lõbusa õhtupooliku vanalinnas vana Toomase restoranis. Korra käib meriväljal koos oma pikajuukselise tütarlapsega. Paul-Eerik Rummo. Inimesena vähe ja vägisi programmi meile peale ei sunnita. Käin Estonia teatri sporgija pessi vaatamas, mis paistab olevat eesti teatrielus suur sündmus. Juuri vallutab ta kõikide tädide-onude silmis ilus poiss kuna võlumises on ta niisama osav kui tema isa. Kuna meil on kasutada köök, siis otsime linnas toiduaineid, et kodus ise süüa teha. Merivälja paarist-kolmest toidupoest ei leia õieti midagi, mida penti tahaks. Munekaga, maod, kõike, mis kergelt alla läheb. Kesklinnapoes on rikkalikus, valikus salateid, vorst, valmistoitu. Ostan kotitäie mune ja imestan, miks nad kõvaks keevad, kuigi keedan neid lühikest aega. Mu veider raamatust depentile tusk. Selgub, et mune müüakse kõvaks. Keedetult. On käes meie neljas päev Tallinnas pential hommikust peale kirjutanud. Õhtul lähen alumisele korrusele, laod keetma, Win kakao portselankannuga üles, lähen koosi uuriga võileibu tooma. Äkki kostab ülemiselt korruselt raske Bransatus, vaatame teineteisele otsa. Jookseme koos trepist üles. Katkine kakaokann vedeleb laual, jook läriseb mööda seina maha. Penti lamab langetõvehoos põrandal, riided, taust märjad. Ta silmad on pahupidi, keha tõmbleb krampides kangestunud, jalad taovad vastu põrandat. Kohkunud surmani ära, kuid ei jõua midagi ette võtta, sest krambid lõpevad. Penti jäävad pikkamisi silmad ja vaatab nagu pime. Kas ma olen siin neli päeva paani täis olnud? Ei seal neli päeva kaine olnud ja mis ma siis tegin? Sa kirjutasid. Hiljem üritab ta lahendada vastu seina visatud näokannu mõistatust. Nägin kindlasti kuradit see seletuse rahuldab teda. Ma nägin kuradit ja viskasin teda kakaokannuga, nii nagu Lutter, viskas kurradi tindi pudeliga. Vennad. Eesti Raadio kuuldemängude toimetusel on plaanis midagi väga põnevat. Mis see põnev on? Pille-Riin Purje. Jah, oktoobris ja novembris on vikerraadio kavas kuuldemängude tsükkel Skandinaavia sügis. Ja siis jõuavad eetrisse Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Islandi uued kuuldemängud. See idee on saanud teoks tänu Põhjamaade Ministrite nõukogu toetusele. Enamus kuuldemänge nüüdisautoritelt. Mitmed neist on tõesti üsna noored kirjanikud, nii et see võiks anda mingi pildi tänapäevasest elunägemusest ja kuuldemängus Henry võimalustest Skandinaaviamaades. Teiste seas on ka kaks külalisrežissööri kelle loomelaadija pilk kõrvalt peaks meie raadioteatrisse lisama eriti huvitava tulemuse, nagu ikka külaliste puhul. Pekka Rooranda soolest ja Maria Christian stati Islandist. Eriti uudne meie jaoks on muidugi kultuurikontakt Islandiga, see avardab meie suhtlemisvälja. Nüüd ehk siis lähemalt nendest kuuldemängudest. Autorikai Kalini kuuldemäng veres on omanäolise stiiliga ja sõnakasutusega poeetiline kuuldepilt armastusest ja surmast läbi ühe aastaringi. Muidugi, seda võib kuulata, kui lugu Aitsist ja homoseksualismi, st aga see ei ole peamine, seda palus ka lavastaja rõhutada. See on väga karge ja tõesti põhjamaine lavastus põhjamaise loodustunnetuse ja endasse suletusega. Ja Pekka Rooranda lavastuses on peaosas Tarvo Krall. See on huvitav ootamatu valik ning tõsises mõtlikus rollis ja õnnestunud näitlejatöö. Islandi autor on Anton helgi, Johnson ja tema kuuldemäng reserveeritud laud luurdes on ühe keskealise mehe kriisist. Seda võiks ehk nimetada ka luuseri looks. Ja nüüdisajas on ilmselt üsna lihtne selle mehe ebakindlust iseendas ära tunda või ennast selle mehe seisundiga võrrelda. Huvitav muide on see, et nii mõneski kuuldemängus on kasutatud keele õppimise motiivi kui suhtlemise formaate reaalsuse, Veeaa kontaktsuse või absurdse mudelit. Ja see mees selles kuuldemängus üritab õppida prantsuse keelt. Kõige muuseas. Peaosas on islandi kuuldemängus Tõnu Aav. Edasi Taani autori Elo söögreni jahistseenid režissöör Tamur Tohver. See on küllalt kõle pilt tänapäeva linnast üksindusest, võõrandumisest, üksteise järele, nuhkimisest, samas ükskõiksusest. Autor on palju tundlikumalt ja hoolivamalt kujutanud meestegelasi alastamatumalt, aga naisi. Selles kuuldemängus on eriti täpne sisukas Egon Nuter osatäitmine. Nii et mingis mõttes tekib sama efekt, mis Tarmo Kralli puhul. See on hea näide, kuidas raadioteater avardab näitlejate ampluaad. Taani kuuldemängul Karsten Rudolfi Seksjale nälg. See on tänapäine kahe noore kohtumise ja armumise lugu mille pealkiri räägib enda eest ise. Huvitava vormiga on see kuuldemäng lakooniline, hetketi report taaži vormis antud aja kulg samas sõnamänguline sõnade kaitsekihi ja haavatava sisemuse üheks sulamisega. Esmapilgul esmakuulamisel ehk näib see oma sõnavaras ülbegi, aga järk-järgult jõuab sümpaatse helluseni on tegelikult üks kõige helgema laenguga kuuldemäng selles sügises. Peaasi, et seal Mait Malmsten ja Kristel Leesment, need on väga kenad orgaanilise trollid ja režissöör on Tamur Tohver. Võib olla. Kuulame katkendi nüüd sellest kuuldemängust. Su juuksed on nokki tõmbunud. See tuleb uduvihmast. Mulle meeldib sisena. Uduvihm. On võiks sõna võtta siis, kui sina seda ütled. Mina ei oska seda öelda, nii nagu sina. Oskad küll, ei osk. Udu vis. Disudu vis. Sinusena, mis sa sellega mõtled? Mitte keegi ei oska seda öelda nii, nagu sina arvad. Ja mida me minu poolt teeme? Ei tea. Lumi, tassi kohvi või mul ei ole kohvi. Küll seome tassi teed, mul ei ole ka teed. Võiks osta pudelivein ja. Mul on väga kahju, aga ma elan majas, mis kuulub karskusseltsile. Aga kui, kui, kui, kui ostuks kakk, pudelit limpsi ei lähe läbi ka see on keelatud gaasi pärast. Aga kuidas oleks kahe õunamahlaga? Sa oled tõeliselt elav inimene, sina samuti. Loogilises mõttes ja naine tõuseb laua ääres. Kell 16, null kaheksa vaatavad nad teineteisele sügavalt silma. Ma tahaksin ennast kinni hoida. Kell 16 10. Hoiavad nad. Ütleb mees kell 16 12 ja silitab naisese. Penhaagelasse kohta Kell jama Vajöötama silk linnavurle. Kell 16 20 võtavad püksid jalast. Nad heidavad põrandalaudadele pikali. Äärmatsime tänautodil, madalamad söövad hööveldatud põrandalaudadel. Kihustist tühiks. See oli siis katkend Taani autori Karsten Rudolfi kuuldemängust seksinälg. Soome rootsi autorid Uwe Grankvisti. Kättemaksukuninganna on ühe tõrjutud kompleksidega tüdruk Sessa lugu, kelles kasvab kättemaks maailma vastu. Peaosas Elina Reinold, režissöör Tamur Tohver. Tuuve Grankvist on tõesti noor autor, sündinud aastal 1969. See on tema esimene kuuldemäng ja ühtlasi debüütlavastus raadios. Tähendab tema lavastus sai Berliini 95. aasta kuuldemängude festivalil peapreemia uustulnukate noorte kategoorias. Norra autoritest on plaanis Heidi Sarapuu raadioseade ja lavastus. Tuul, purk Neetrioosi raamatust sinise kaevu muusika. Ka see on ühe tüdruku lugu, kelle vanemad lähevad lahku. Aga see on juba hoopis teistsuguses poeetilises tonaalsuses. Ja veel üks norra lugu, Karl Hohvi ö Gigalis ehk uskumatu ka see on küll juba täiskasvanuks saanud tütarlapse lugu, kes ühel päeval läks kodunt ära ja ka kodumaalt hoopis kaugele sõitis Aafrikasse. Mis põhjusel selgub viimaks helikirja kasseti kaudu, mille tütar palju aastaid hiljem oma emale saadab. Seegi on üksilduse mõistmise ja andeksandmise lugu. Rootsi kuuldemängu pealkiri on ahvitädi autorosbon Bladiini seal omapärane sarkastilise võitu, komöödia, lugu koolipoisist, kes justkui muutuks ahviks. Tegelikult aga on see rohkem kahe õe suhetest. Üks õdedest on pime ja tema jutustuse läbi me seda lugu nii-öelda näemegi lavastab Astrid Relve. Kuuldemängude helirežii eest on hoolt kandnud meie helirežissöör Külliki Valdma, samuti Külli tüli. Kõik need kuuldemängud ongi üksindusest, nii või teisiti katkistest, haavatavatest, inimestest, kättemaksust, elule, allajäämisest, aga armastusest, vajadusest leida mõistmist, hoolimist, lootust, kuivõrd põhjamaine elutunnetus neis on, eks tuleb kuulates esile aga mingi endassesuletus, hingesoppidesse peidetud valu ja igatsus. Kargus võiks küll olla nende kuuldemängude ühisnimetaja. Nii et kuulake siis oktoobris ja novembris igal pühapäeval kell 15 null viis vikerraadios kuuldemänge tsüklist Skandinaavia sügis ja veel kord raadioteater avaldab tänu Põhjamaade Ministrite nõukogule toetuse eest. Mida põnevat pakub Põhjamaade Ministrite Nõukogu oktoobris-detsembris, sellest kõneleb Epints. Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobürool korraldamisel ja toetusel on tulemas järgmised üritused. Seitsmendast kuni 12-ni. Oktoobrini tuleb Eestisse filosoofiadoktor Inga, Leena Onkstre Stockholmi ülikoolist ja tema peab 10 loengut loengut teemal noordikaat, history from rehist. Soorik tainstub present penting, kaltse anud aaki tektse in den maak Finland, Norway and Swin. Seitsmendast kuni 11. oktoobrini toimuvad loengud Tallinna kunstiülikoolis 12. oktoobril Tartu Ülikoolis. Täpsed kellaajad ei ole praegu veel selgunud, lähemat teavet võivad asjast huvitatud küsida Eesti kunstiakadeemiast. Siis oktoobris veel 10.-st kuni 13. oktoobrini Tallinnas Põhjamaade noorsookirjanduse seminar. Esimesel päeval laval algusega kell 12 toimub seminar Eesti rahvusraamatukogus. Kuhu tulevad siis kirjanikud, kes on keskendunud norsa kirjandusele. Teisel päeval külastavad kirjanikud ja eesti noorte teatritrupid koole. Ning kolmandal päeval kella kahest kuni kella kuueni on siis Von Krahli teatri paaris laste- ja noorsooteatritrupid nonstop esinemine. Ega selle kutseb lähimat teavet Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroost ja meie telefon on kuus, neli null-kuus kuus-kaks kuus. 18.-st kuni 19. oktoobrini on Tartu Ülikoolis Põhjamaade keelte lektorite koosolek. 18.-na Ta tutvustab noordisk Soomorunivesite, et see on Põhjala suveülikool oma tegevust ja koostöövõimalusi balti riikidega. Ja järgmisel päeval, 19. oktoobril lektorite koosolek, kus päevakorra koostab Tartu ülikooli rootsi keele professor stiigeria noolson ja ootame ka esinejaid Helsingi ülikoolist Rootsi Instituudist. Selle ürituse kohta saab lähemat teavet Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo Tartu filiaalis. Tartust Raekoja plats kaheksa. 25. oktoobril toimub seminar ja workshop tõlkidele ja Norra ning teiste Skandinaavia keelte õppijatele. Siin on ettekanded Peeter Torop pilt tõlgitsemisest, Katrin Bortnovilt joosten kaardeni Sofia maailmast meeligioostilt küsimused, rukis, rahu tõlkimise ning Anu Saluäär teeb kokkuvõtte tõlkevõistlusest. Samuti antakse üle Norra saatkonna preemiad parimatele tõlkevõistluses osalenutele. Siin toimub Tartus ja lähemalt teavitab Tartu Norra seltsist Gennadi jagu mäelt. 31. okt oktoobril. Kuni kolme kolmandal novembril toimuvad meie büroo toetusel Eesti Põhjala lasteteatrite päevad jõhvis, kus siis on mitmed etendused Kirde-Eesti laste publikule ja on lasteteatrite kokkutulek ja koolitus. Sellel ürituse kohta saab lähimat teavet Eesti assike keskusest IF lussilt. Novembrikuus toimub seminar kultuuripiiridel tabud jai kultuuris. Siin vaadeldakse Eesti, Soome, Rootsi, Soome, Rootsi, Norra, Läti ja Leedu kultuuri tabusid. Ning ka 13. detsembril on meil puhas pidada Põhjamaade jõulupidu. Kooslud siia päeva pidustustega Tartus. Möödunud aastal toimus samalaadne üritus meil Tallinnas ja seekord on see siis Tartus ja kes on sellest huvitatud, võib helistada Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroosse. Siin meil on organiseeritud transport Tallinn-Tartu Tallinn, kes on huvitatud, võib helistada. Ja siis tuletan veel meelde, et kultuurifestivali, mis toimub aprillis 97 logo, konkursi tähtaeg on 30. september, et kellel on veel saatmata ja kes on on midagi välja mõelnud, siis paluks nüüd see ära kohe saated 30 september on viimane tähtaeg. Ja siis üks asi veel hakkab toimuma iga teisel neljapäeval Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna infobüroos ruumides Põhjamaade õhtu järgmised õhtud toimuvad 17 ja 31, oktoober 14 ja 27, november ja õhtud hakkavad toimuma kella kuuest kella üheksani õhtul. Ka selle kohta saab lähemat teavet Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroost Tallinnast. Ja ongi käes saate lõpuminutid. Saate autorina tänan kõiki kuulajaid, esinejaid, saate toetajaid. Raadio poolt on olnud kõigis seitsmes saates ametis Külliki Valdma, Silja Vahuri, Marje Lenk. Kohtumiseni järgmisel aastal.