Et ma tegin mõned päevad tagasi väikese küsitluse, nii nagu teie tegite enne friiside saadet, ma küsisin inimestelt, kes on kašuubid, neid, kes olid ka suvilast. Ma ei kuulnud, oli ikka vähe küll, kuid tegelikult pole selles midagi imelikku, sest kus siis inimene peakski teadma, nii väikesest rahvast pole ju see rahvas suurt kära teinud ja trump põristanud, kuigi neil on oma Plektrum imes täiesti olemas Nobeli kirjanduspreemia laureaat Günther Grass, kes on kirjutanud romaani Plektrum, peab end Juhkašubiks. Jah, Günter Grass tõepoolest, on, on ka šuubia sündistasis Gdanski linnas tollase nimega siis Dancingis. Ja kui ma ei eksi, siis selle Nobeli kirjanduspreemia sai ta 1999. aastal, kui ta juba ammu-ammu tegelikult elas Berliinis samal ajal see tema kõige kuulsam romaan Plektrum räägib sündmustest just nimelt seal kašuubi maal. Informatsiooni on kašuubi ja kašuubi maa kohta tõepoolest vähe. Miks see nii on? Põhjus on võib-olla selles, et nii nõukogude perioodil kui ka tänasel päeval Poolas ametlikult kasube iseseisva rahvana ei tunnistata ja samuti ei tunnistata iseseisvaks keeleks kašuubi, keelt, seda peetakse Poola keele dialektiks Poolas, kus ka soovid elavad. Seal oli suisa niimoodi, et ka Soome võis mainida ainult seoses mingisuguste rahvapärimuste ega muidu ei tohtinud seda seda rahva nime isegi mainida. Ja võiks tegelikult öelda, et kuigi ametlikult ta aga tegelikkuses praktikas isegi kašuubi keele kõnelemine oli keelatud. Teie tuttavate hulgas on ka, kas ube tõepoolest kaks inimest, kellega aeg-ajalt siin email'e vahetan, on kašuubi rahvusest ja ja nii üht koma teist inford olen hankinud ka nende käest, nemad elavad siis pooles. Jah, nemad saavad Poolas, kus ongi siis kasuubide ajalooline kodumaa. Kas huvid on lääneslaavi rahvas, kes elab Põhja-Poolas, Gdanski ja Tonya linna vahelisel alal mere ääres ja suuremat osa sellest tänasest kasuubide asualast tunti ajalooliselt maailmasõdadevahelisel perioodil Poola koridori nime all. Et suurem osa siis sellest alast oli Poola koridor, mis oli teatavasti kitsas, 30 kuni 90 kilomeetri laiune ala, mis kuulus Poolale. Ühel pool oli siis Saksamaa ja teisel pool oli vaba linn. Dancingi ja Poola koridor oli Poolale antud versai rahulepinguga. Selleks et Poolal oleks väljapääs Läänemerele. Kasubid on oma praegusel asualal elanud tegelikult väga pikka aega. Kašuubi esivanemateks on Pomeraanid ja Pomeraanid asustasid seda ala juba kuuendal kaheksandal Islandil. Nii et tõepoolest juba juba oma poolteist aastatuhandet on, on siis kasuubid praegusel asualal elanud omal ajal, muidugi oli see nende asuala tunduvalt laiem kui seal tänasel päeval. Ajaloo käigus on ala, kus nad peamiselt paiknevad, järjest koomale tõmmanud, järjest koomale tõmmanud. Ühest küljest on seda soodustanud poolakad. Teisest küljest on seda soodustanud sakslased, sest kui jätta viimane 50 aastat välja viimane 60 aastat välja, siis varasemal perioodil on kas huvid olnud tegelikult kogu aeg piirkonna kahe suure rahva piirimail ehk siis sakslaste ja poolakate asuala piiril. Ja iseseisvalt pole nad kunagi olnud. Kuidas võtta, kas huvid on, on mõnes mõttes siiski olnud ka iseseisvad, sellepärast et kasuubide esivanemad Pomeraanid olid kuni 11. sajandini suhteliselt selliseid sõltumatuid aeg-ajalt küll maksid andamit naabritele, aga siiski olid suhteliselt sõltumatud nüüd 11 10.-le Islandil jagunes siis pomoraanid, asuala, mida me tunneme nimega Womorsie jagunes kaheks ida, pomorsia ja lääne pomorse. Ja, ja sellest ajast peale on siis olnud Pomeraanidel lääne ja ida pool küllaltki erinev, küllaltki erinev ajalugu, küllaltki erinev saatust. Nüüd kasuubid on siis kõige idapoolsemat Pomeraanide järglased, kasuubide naabrid näiteks omal ajal olid Preislased Preislased, kes siis teatavasti on, on ajalooline balti rahvas. Me võib-olla liigagi tihti samastame Preislasi sakslastega, sest teame, et ajaloos on Preisimaa ja preisi kuningad ja need on ikka ikka jälle olnud sakslased. Tegelikult aga rahvusena Preislased oli balti hõim ehk siis nüüdsete lätlaste ja leedulaste sugulusrahvas ja Preislased elasid siis leedulaste esivanemate ja ka suubide esivanemate vahelisel alal, nii et kasubitsis kõige idapoolsem Pomeraanide rühm. Ja seoses selle asualaga seal Balti piirkonna lähedal mere ääres on ka suube tegelikult ajaloo käigus nimetatud ka balti slaavlaste, eks, et me teame, et nad on lääneslaavlased, aga, aga niimoodi kitsamalt on, neid on neid nimetatud ka Valtis laulasteks. Ja nad pole küllalt sakslased, et olla sakslased ja küllalt poolakad, et olla poolakad. Jah, kašuubi disem naeravad tõepoolest, et, et nad on selline kummaline rahvas, kelle traditsioonides, kelle kultuuris, kelle keeles on palju jooni kummaski suurest naaberrahvast, sakslastest ja poolakatest aga, aga nad ise jah, ei ole siis tõepoolest ei sakslased ega poolakad ja võib-olla see, selline kahe suur rahva konkureerimine sealses piirkonnas on tegelikult olnud see jõud, mis on sellel väikesel rahval aidanud tänase päevani taevani püsida. Tegelikult muidugi ka suubide keel on lähedasem Poola keelele sõltumata sellest, et seal on väga palju saksakeelseid, alamsaksakeelseid laene aga kui ka soovid oleksid olnud kogu ajaloo vältel või ütleme viimase 1000 aasta vältel ainult poola alamad siis ilmselt oleksid kasuubid tänaseks päevaks juba poolakatega täielikult tassimileerunud, sellepärast et teatavasti sellised sarnasemad rahvad assimuleeruvad ikkagi kiiremini, aga kuna siis kas huvid on olnud seal poolakate sakslaste vahelisel alal lükata-tõugata, siis see on kokkuvõttes tegelikult nende säilimisele kasuks tulnud. Tänaseks päevaks on siis ka suube Poolas natukene üle 100000. Noh, olen lugenud ka väiteid, et kas ube on on suisa 200000 ja isegi vaatelt 300000 kašuubi ise siiski vähemasti need, kellega mina olen suhelnud, arvavad, et kas uubide arv täna on, on kusagil natukene ja 1000 see mitte just väga väike arv ei näita siiski täna kašuubi rahva jõudu sest vaid umbes 3000 inimest on neid, kes kašuubi keelt kogu aeg kasutavad. Ja 2002. aastal, kui tehti küsitlus kašuubi maal, siis selgus, et kusagil 52000 inimest on neid, kes vastasin ankeedis, et aeg-ajalt kodus nad räägivad kašuubi keelt. No põhjus, miks kašuubi keelt ikkagi kasuubidest nii väike osa räägib, on peamiselt selles, et kašuubi kardavad, et kui nad kodus räägivad emakeeles siis nende lapsed õpi küllalt kiiresti ja küllalt korralikult selgeks poola keelt, mis teatavasti on poolas ainukene riigikeel. Kuigi viimastel aastatel on nüüd kašuubi maa. Ühes väikeses piirkonnas siiski toimunud selline oluline nihe, et, et kohati võib isegi asja, aga ka Suubi keeles ja näiteks kašuubi keelt õpetatakse täna kašuubi maal ka mõnes algkoolis, isegi mõnes keskkoolis. Nii et kasubidesse nakatunud nagu järjest järjest normaalsemalt suhtuma. No kui arvestada seda, et Poolas elab 38,5 miljonit elanikku, siis kašuubi on ikkagi väike rahvakild. Jah, kogu Poola rahvaarvuga võrreldes loomulikult on ka suubid lausa tühine rahvakild. Kui aga rääkida ikka suubide praegusest asualast piirkonnast, mida me nimetame kašuubi, maa või kasubja siis seal tegelikult ka suubid moodustavad siiski umbes 10 protsenti elanikkonnast, nii et seal nad on, on siiski selline rahvahulk, kes on, kes on märgatav peamiselt nad elavad küll jah, maapiirkondades kui me vaatame näiteks Danski või Tonya linna või, või sealjuures oleva Soboti linna elanikke, on ta siis seal ka Soome me praktiliselt ei kohta. Nagu paljudes teisteski Euroopa piirkondades kipub olema, et nad väikerahvad on eeskätt tänasel päeval maa rahvad ehk siis linnadesse läinud väikerahvaste esindajad on suhteliselt kiiresti Asimileerunud. 1919. aastal anti siis enamus kašuubi asualast versai rahulepingu alusel Poolale mida see tegelikult kaasa tõi? See Poolale andmine ei toonud ka suubida jaoks kaasa mitte mitte rahu, vaid pigem just vastupidi, oli nende jaoks selline, kuidas öelda järgnevate protsesside vaata et katalüsaator ja põhjus oli lihtne. Poola koridor, millest siis põhiliselt kašuubi elasid, oli ala, mis anti küll voolale, aga mida ei olnud ära unustanud ka Saksamaa. Ja mõlemad püüdsid läbiga suubide näidata, et see piirkond on just nimelt nende oma või s piirkond peaks just kuuluma neile Poola koridoris elanikkonnast umbes pooled olid sakslased ja umbes veerand kasuubid, kes võrreldes poolakatega vähemasti on küllalt saksastunud ja, ja nüüd rõhudes sellele, et kolmveerand elanikkonnast on piirkonnas saksastunud siis Saksamaa püüdis näidata, et tegelikult peaks Poola koridor ikkagi kuuluma Saksamaale ja mitte Poolale. Poolakad jälle seevastu rõhusid sellele, et kašuubi ta on slaavi rahvas ja et 25 protsenti piirkonna elanikest on poolakad ja, ja õigustasid sellega piirkonna kuulumist Poolale. Nüüd peale teist maailmasõda, kui Euroopas teatavasti oluliselt nihutati piire, siis muutus väga järsult ja väga oluliselt mitte ainult kašuubi maa elanikkond, aga väga oluliselt järsult muutus Poola elanikkond laiemalt. Me siiani oleme harjunud ajaloost teadma. Poolast deporteeriti suur hulk sakslasi ehk siis sisuliselt deporteeriti kõik sakslased, kes elasid territooriumil, mis ant Läti Poola käsutusse peale teist maailmasõda. Tegelikult ei deporteeritud siiski mitte ainult sakslasi vaid näiteks deporteeriti ukrainlasi, valgevenelasi, nemad deporteeriti Sis NSV Liitu Poola-siseselt deporteeriti Russiine Poola lääneosast deporteeriti näiteks sellist väikerahvast nagu sorbe ja kašuubi maalt, kus rahvastik oli selline küllaltki saksastunud, sealt deporteeriti lausa suurem osa elanikkonnast. Esiteks saadetiga suubimalt välja sealsed sakslased, aga saadeti ka välja äärmiselt saksastunud kasubid. Ja kas huvid, kes olid teise maailmasõja ajal teinud sakslastega koostööd ja kõige selle tulemusena tegelikult see kasuubida, selline ajalooline asuala, Sarge Danske Aktonia linna ümbruses jäi praktiliselt vaatajat inimtühjaks vähemasti võrreldes sellega, kui palju oli seal rahvast elanud teise maailmasõja eelõhtul. Aga loodus tühja kohta ei salli ja, ja Poola ametivõimud leidsid kiiresti olukorrale lahenduse, suunates siis massiliselt poolakaid elama just nimelt sinna kašuubi asualale jusse teise maailmasõjajärgne deporteerimiste laine ja poolakate massiline migratsioon kašuubi maale. On see põhjus, miks täna on ka suubimaal ka suube kümmekond protsenti elanikkonnast sest teise maailmasõja eel oli see protsent märkimisväärselt kõrgem, nagu me enne siin ütlesin, et umbes veerand elanikkonnast. Ja, ja mis veel kõige hullem, et need kohale saadetud poolakad Nad suhtusid kasuubidesse halvasti ja suhtusid kasuubidesse seetõttu halvasti, et noh, ametlik propaganda ütles, et kas huvid ei ole eraldi rahvas, et nad on poolakad, kes on äärmiselt saksastunud ja poolakad just nimelt niiviisi suhtusidki neisse justkui nagu oma rahva reeturitesse või kes on võtnud üle vaenlase kultuuritraditsioonid ja, ja seetõttu poolakat, kes siis ka Subimaal olid suures ülekaalus, tegid ka suubida elu suhteliselt keeruliseks. Probleemidele aitas kaasa ka see, et ka noh, represseeriti nii-öelda kultuuri tasandil väga-väga mitmel erineval moel, no näiteks väga paljud, kas uubid olid sunnitud vahetama ära oma perekonnanime, kusjuures Erakonna nime ei pidanud vahetama mitte ainult saksapäraste nimedega ka suubid, aga isegi paljud kasuubid, kellel olid traditsiooniline kašuubi verev nimi kuna poolakatele tundusid need nimed liiga Poola kauged. Ja, ja need inimesed olid sunnitud võtma omale poola perekonnanimed ja peale teist maailmasõda. Tegelikult keelati ära ka kašuubi keel rääkimine, kuigi sellist ametlikku korraldust nagu ei olnud, aga tegelikkuses suhtuti sellesse väga halvasti. Ja loomulikult ei olnud vähimalgi määral võimalik kašuubi keelt õppida kusagil koolides, mingites huvialaringides. See oli, see oli täiesti välistatud, nii et see teine maailmasõda siis jah, oli ka kasuubidele rängaks löögiks. Ja vabamaks läks siis elu Poolas 80.-te aastate lõpus. Jah, vabamaks läks terves Poolas ja sealhulgas ka suvi maal siis elu peale seda, kui sotsialistlik süsteem või nõukogulik süsteem oli seal kokku kukkumas konkreetselt kašuubi maal tegelikult isegi võib-olla sa ei toimunud mitte 80.-te lõpul, aga pigem oli see 90. 91. teisel aastal ja selle sellise vabamaks muutumise tulemusena siis 91. aastal asutati kašuubi maal esimene kašuubi keelne Al kool. Samal aastal asutati ka esimene kašuubi keelne keskkool. Ja näiteks 1990 aastal toimus kašuubi kongress. See oli selline koguga Suubi rahvast ühendav üritus, kus siis püüti Kindlaks määrata kašuubi rahva eesmärgid edaspidiseks. Ja sellest kongressist oli selles mõttes palju kasu, et peale kongressi loodi mitmeid organisatsioone, mis täna aitavad kašuubidel ennast rahvusena säilitada, eeskätt tuleksin nimetada kasubi instituuti. Ka suviinstituut on siis katusorganisatsioon, mille eesmärkideks on kašuubikeelse hariduse edendamine, kasubide ajaloo kirja panemine, piirkonna kašuubi keelse kaardi koostamine. Poolas on tegelikult kasutusel üksnes poolakeelsed kaardid, aga ka suubidel on siis ees märka koostada piirkonnaga Suubi keelne kaart. Instituudi eesmärkideks on veel tuntumatega suubide biograafiate kirja panemine, kašuubikeelse kirjanduse edendamine ja, ja selline katusorganisatsioon siis täna saab ka mõningast tuge Poola keskvõimudelt. Sest noh, kašuubi teil endal ei ole, ei ole nii palju sellist majanduslikku jõudu, et et oma rahvuslikke organisatsioone lihtsalt üksi püsti hoida. No küllaltki palju shove elab ka välismaal. Jah, tõepoolest suube elab suhteliselt palju Kanadas ja USA-s, kus neid on kokku ligikaudu 25000 ja kas ube elab nii üllatav kui see ka ei ole, ka suhteliselt palju Brasiilias, kus neil arvatakse olevat umbes 10000. No see Kanadasse ja USAsse ja väljarändamine oli selgelt seotud Bismarcki ajaga, kui tõepoolest ka suvi maal olud muutusid. No teatavasti enne Bismarcki oli ka suvi maal nii heaolukord saksa võimu all, et kašuubi lastel oli õigus õppida esimestes klassides koolis kašuubi keeles. Et see oli, see oli saksa valitsejate selline nõudmine, et kõik nende võimu all olevad rahvad võivad esimestes klassides õppida oma emakeeles. Aga Wismari seal toimusid väga-väga järsud muutused, loomulikult mitte ainult et ei lükatud väljaga Suubi keelt, koolidest aga aga suvikeel jah, suisa suisa keelati. Ja sellise väga tugeva sakslaste surve tõttu siis algas, algas tol perioodil küllaltki massiline väljaränne Põhja-Ameerikasse ja nagu me nendest numbritest järeldada võime, ei ole kasubid Põhja-Ameerikas ka tänaseks nii-öelda väljasurnud või selles mõttes. On nad vähemasti säilitanud mingil kujul oma rahvusliku identiteedi. Et me sellist küllaltki suurt numbrit, kas ube võime seal leida. Tundub, et kas huvid on rahulik rahvas, nad ei ole meeleavaldusi korraldanud ega muul viisil oma õiguste eest võidelnud. No tegelikult, ega ei ole küll sellepärast et peale teist maailmasõda noh, oli see oli see täiesti välistatud, kuna Poola selline repressiivaparaat oli ikkagi väga-väga tugev ja ja sellisel väikesel rahva killul ei olnud tõepoolest vähimatki võimalust ennast näidata. Samas 90.-te algul muutus olukord jällegi nii järsult vabamaks, et kasuubidel lihtsalt on puudunud põhjus niimoodi ka aktiivselt Poolale vastu tegutsema hakata ja võib-olla siin on see moment ka, et paljud ka suubida on suhteliselt tugevalt poolastunud. Kašuubi noorte jaoks on seega suubiks olemine nagu, nagu mingisugune kummaline ajalooline traditsioon, et sageli ei võtagi seda tõsiselt või suisa häbenevad oma oma rahvust. Ja ega vanemad inimesed ka Nad on lihtsalt selle selle tõsiasjaga harjunud, et ajalugu ei ole võimalik enam elame ümber pöörata. Seda enam, et poolakad on, on siiski neile sugulasrahvas ja ja mitte kaugel sugulusrahvas. Nii et need on need põhjused, miks me kašuubi maal ei kohta mingeid terroritegusid või, või mingisugust muud sellist vägivalda. Ja kuna ka suvi maal on rahulik, siis pole ime, et sellise imeilusa loodusega piirkonnas, nagu ka sobima on, on täna väga hea Ariel turism, nii Poola sisene turism kui ka rahvusvaheline turism. Sest see mereäärne alasalga Danskia Tanja ümbruses on tõepoolest imeilus, ühest küljest on seal väga palju järvi, teisest küljest on seal tohutu Tuult pikad liivarannad ja sele järvede vahel asukaga suubima kõrgeim mäetipp. Minu mäletamist mööda oli see vist 329 meetrit üle merepinna. Nii et selline maaliline paik ja, ja täna selline atraktiivne turismipiirkond. Nad on harjunud, et mõnel pool Euroopas sellised väikerahvad võitlevad turismi vastu. Näiteks Korsikaski on see niisiis, kas huvid pigem toetavad seda turismi sellepärast et selle elava turismi kõrval nad saavad tegelikult näidata aga enda selliseid eripärasid. Lihtne asi, kašuubi maal, kašuubi, etnograafiline park ja see on midagi meie vabaõhumuuseumi sarnast, kus on mitukümmend vana kašuubi hoonet, kus korraldatakse kõikvõimalikke rahvuslikke üritusi, kus tegelikult on külastajatel võimalus osa saada kašuubi traditsioonidest, kašuubi kultuurist ja saada aru sellest, et ka soovid on eraldi iseseisev rahvas, mitte poolakate osa. Kas Huvide käsitöö on väga kuulus? Poolas on üldse käsitöö tegelikult suhteliselt hinnas või, või ütleme, et rahva poolt suhteliselt armastatud. No ma toon siinkohal sellise lihtsa näite hoopis teisest valdkonnast, et kuni Euroopa liitu astumiseni oli Poolas käsitöökaup selline kaup, millele kehtis väiksem käibemaksumäär, me oleme harjunud, et väiksema käibemaksumääraga on ainult sellised esmatarbekaubad. Poolas leiti, et käsitöökaubad on nii olulised asjad, et neile kehtis väiksem käibemaksumäär ja, ja ka suvi maal on see käsitöö aus hoidmine eriti selgelt tunda. Noh, siinkohal võib nimetada, et väga tuntud on ka suupidaja, mitmesugused tikandid näiteks. Ja ja neid tehakse üldiselt sellistes kindlates värvitoonides nad tavaliselt on, on nendest iganditesse kuni viis värvi, need värvid on siis roheline, punane, kollane, must ja sinine. Ja igal värvil on On ka suubida jaoks oma kindel tähendus. Näiteks sinine tähistab taevast, merd ja järvi, roheline tähistab metsa, kollane tähistab päikest, Must tähistab maad ja rasket tööd, punane tähistab tuld ja verd, mida on siis oma kodumaa eest valatud. Lisaks tikanditele on üpris kuulus ka kasuubida keraamika. See on ka selline asi, mis siis juba mitme sajandi jooksul on ka suubidele kuulsust toonud ja ja mida tänagi võib kašuubi maal reisides palju müügil kohata. Kašuubi de rahvariided sarnanevad rohkem Põhja-Saksa kui Poola rahvariietele. Jah, rahvariiete poolest on, on tõepoolest ka suubid sootuks sarnanema sakslastega poolakatega ja eks paljud sellised väikesed kultuuri nüansid nende juures on tegelikult väliselt sootuks sarnasemad sakslastega kui poolakatega. Väliselt täitumisel kommetelt võib kašuubi pidada Hakslaseks, mitte aga poolakaks. No poolakad on katoliiklased, kuidas on lood kašuubi, teda? Kas huvid on pigem protestandid ja, ja põhjus on lihtne. Sel ajal kui Poolas oli oli reformatsioon, siis sealsed Põhja-Poolas elavad sakslased võtsid üle luteri usu aga poolakad säilitasid oma katoliku usu ja kuna ka soovid olid, olid pigem nagu sakslastega mestis või pigem olid nad rohkem sakslaste moodi, siis valdavalt võtsid kašuubi üle luteri usu ja ei säilitanud katoliiklus, nii et tänasel päeval on nad pigem, on protestandid. Samas tuleb öelda, et ka sobima on võib-olla piirkond, kus usufaktor on, on vähem oluline kui mujal Poolas, et kui me oleme harjunud, et poolakad on vägagi usklik rahvas siis ka suube nii usklikuks rahvaks, ilmselt ei ole põhjust pidada. Räägime ka sellest, et solidaarsus loodi kašuubi maal. Jah, solidaarsus loodi Danske linnas, aga sõltumata sellest, et taloodigi Danskis ei ole solidaarsuse ametiühingul ja sellel solidaarsuse liikumisel midagi pistmist suubidega. Sest Lefaleesa, kes oli kauaaegne solidaarsuse juht ja hilisem Poola vabariigi president ei ole rahvuselt kasub ja ta ei ole tegelikult sündinud Gdanskis sõltumata sellest, et ta on palju aastaid Gdanskis elanud ja töötanud, aga, aga isa on tegelikult poolakas. Aga jah, Danskis oli solidaarsuse keskus ja, ja kahtlemata oli solidaarsuse ridades ka ka üksjagu kašuubi. Samas puuduvad mul selle kohta andmeid, et kas solidaarsuse tegutsemine just seal kašuubi asualal või solidaarsuse keskus kašuubi asualal. Kas see kuidagi Poola keskvõimu pahameelt ka ka suubide vastu tekitas selle kohta jah, mul kahjuks kahjuks täna andmed puuduvad. Kas kas ube võib kohata ka näiteks Poola võimukoridorides on nad kõrgetel ametipostidel. Parlamenti on siiski suutnud ka suubid oma esindaja saata ka sobima on selles mõttes huvitav piirkond, et kuigi ka suve on väga vähe on viimase kümnekonna aasta jooksul toimunud väga selge kašuubi, keele populaarsuse tõus. Ka suvi maal antakse välja mitmesuguseid kašuubi, keelseid trükiseid ja see trükiste arv kasvab pidevalt, internetist võib leida terve hulga kašuubikeelseid lehekülgi ja ka nende lehekülgede arv kasvab pidevalt. Nii et selles mõttes on, on tõepoolest tegemist positiivsete arengutega, et et kuigi see rahvakild on väike ja kašuubi keele igapäevaseid rääkijaid on väga vähe, siis tegelikult selline keele arendamine siiski toimub, noh näiteks ka suvi maal, kus varasemalt olid kasutuses mitmed erinevad dialektid või murded siis üheksakümnendatel aastatel kašuubi keele arendajate poolt ühtlustati kašuubi keele reeglid ja, ja see täna räägitakse-kirjutatakse ühtset kašuubi keel, see on tegelikult selles mõttes positiivne, et aitab seda väikest keelt säilitada. Ja, ja siinkohal ma tahaksin rõhutada, et meie entsüklopeediad väidavad, et ka suubidel puudub oma kirjakeel. Täna võib täiesti julgesti öelda, et see on täiesti vale. Ka suubidel on kirjakeel olemas, selles antakse välja trükiseid, selles on koduleheküljed. Ja kui me võrdleme, mina näiteks olen võrrelnud kašuubi keelseid artikleid poolakeelsetega internetis, kus üks ja sama artikkel on antud kahes keeles siis on väga selge erinevus, ei teki kordagi tunnete, et, et noh, et see on vaid näiline keelte erinevus. Lauseehitussõnade valik, kõik see on väga erinev. Ütlevad siia juurde veel sellise momendi, et tänane kašuubi keel sarnaneb oluliselt rohkem vanale poola keelele sellele poola keelele, mida räägiti, voolas mitu sajandit tagasi. Et kas huvikeeles ei ole selliseid uuendusi tehtud? No lihtsalt näitajad on, on seotud kuude nimetustega. Kui poola keeles kasutatakse täna nimetusi, mis on arusaadavad ka meile, eestlastele, siis kašuubi keeles on kõikide kuude nimetused seotud pigem selliste rahvapäraste väljenditega ja, ja nad on sarnased nendele nimekujudele, mida Poolas kasutati mõni sajand tagasi, neil on palju käppidega tähti. Jah, kašuubi tähestik koosneb siis oma nii-öelda maksimaalsuuruses 36-st päästja ja seal on väga mitmeid meie jaoks natukene kummalisi tähti, sealhulgas siis täppidega, tähti ja isegi see kašuubikeelne nimetus sisaldab kahte täppidega e-tähte. Ma ei riskiks siinkohal seda seda nime päris välja öelda, sellepärast et vesteldes kasuubiga sain ma aru, et ma, ma ütlen seda nime väga valesti, sellepärast et see täppidega e hääldatakse kuidagi e ava vahepealselt ja vähemalt minul oli seda väga raske öelda. Aga, aga ühes siis kašuubi maa kašuubikeelne nimetus on tegelikult K A S tset täppidega e nõrk, p ja täppidega e ja see erineb märkimisväärselt sellest nimest, mis on ka Suubi maal Poola keeles. Poola keeles on ta siis seemia kasuks ka, jah, ka, isegi nende maa nimes on need täppidega tähed sees. Võib-olla et kõige selline tavalisem või huvitavam fakt kasuubide rahvuslike joonte juures on seotud ninatubakaga ja lehmasarvedest valmistatavate tubakat hoidikutega, et nii kummaline kui see ka kas teil on siis hästi populaarsed need lehma sarvedest valmistatud tubakahoidikud ja samamoodi hästi populaarne on ka suubida juures ninatubakas. Nii et kas huvid ise väidavad, et, et kas uubid kuuluvad ninatubakaga samamoodi kokku nagu indiaanlased kuuluvad kokku rahupiibuga ja siin on sarnasusi veelgi indiaanlastega, no näiteks kui ka suubida juurde tuleb külaline siis see, kui ka suu ulatab külalisele ninatubaka, see on väga positiivne märk, see tähendab, et külaline on selgelt oodatud ja, ja külalist võetakse rõõmuga vastu. Milline on nende sümboolika? Kas hub'ide kõige olulisemaks sümboolikaks on rahvuslipp ja, ja piirkonna vapp ja mõlemad neist koosnevad peaasjalikult kahest värvist, siis must ja kollane kašuubi lipp on siis horisontaalne, must, kollane lipp ja need värvid lipul tulenevad ka suubide ajaloolisest vapist, täpsemalt siis läänepuu morse Ühe vürstiriigi vapilt, kus oli kujutatud musta Greifi kuldsel taustal. Ja kui nüüd kuulaja mõtleb Kesto imeelukas Greifon siis greif oli selline mütoloogiline tegelane, kellel oli kotka pea ja, ja tiivuline lõvi keha. Ja vot just selline elukas oli ja on siis ka täna kujutatud kasuubide vapil tänane Greifon küll oluliselt lihtsam, oluliselt stiliseeritum, kui, kui ta oli omal ajal, aga põhimõtteliselt need kasuubide sümbolid või selline sümboolika lipu ja vapi näol on tulnud läbi sajandite. Mis rahvas, Me võiksime aprillikuus rääkida. Ma arvan, et aprillikuus võiksime me rääkida rahvast, kes on samuti lääneslaavlased, on sorbid, kes siis elavad Saksamaal, Poola piirilähedastel aladel. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk. Kohtumiseni.