Kutsume teid kuulama saatesarja peegeldus. Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo toetusel on vikerraadiol seni eetris olnud iga kuu viimasel reedel Põhjamaade kultuuri tutvustavad saated. Tänane saade on arvult kuues. Stuudios on Heidi Sarapuu. Ja nüüd räägime siis Taanist ta lastest ja Taani kultuurist. Minu vestluskaaslaseks on Taani Instituudi juhataja Silvi Teesalu. Tere tulemast pere mis aastal Taani instituut loodi ja, ja mis ta eesmärgiks ülesandeks. Taani kultuuri instituudi loomine üldse toimus 1940. aastal Taanis, nimelt Taani väikese riigi ja rahvana tundis äkki, et teda tuntakse niivõrd vähe maailmas ja siis asutatigi iseseisvad või valitsusvälise organisatsioonina. Taani kultuuri instituut, kelle ülesandeks on olnud kuni tänaseni Ki tutvustada Taanid, Taanimaad ja Taani kultuuri, viia välja oma riigi piiridest ühtlasi ka sõlmida kultuuri, vahetada tus sidemeid, see tähendab, et teiste maade kultuuri tutvustada Taanis ja see põhimõtteliselt on jäänud tänaseni. On ka Eestis oleva Taani kultuuri instituudi ülesanne. Et Eesti iseseisvuse ajal tähendab, esimese iseseisvuse ajal oli kodan instituut Eestis olemas? Ei, seda mitte ei olnud, aga taanlastega olid väga head sidemed küll sellepärast, et oli taanlastega mitte ainult tuuri sidemeid, vaid majanduslikke sidemeid. Ja ma tean. Me pidasime siin ühe väikese konverentsi perekonnast Johansenidest. Üks Johansoni test oli näiteks Taani konsul Eestis ja tema perekond väga palju teinud Eesti ajaloo uurimisel. Üks Johansen oli, töötas Tallinna Linnaarhiivis näiteks. Ja üks Johansoni test oli kirjanik, mis on oma romaanides ja raamatutes kirjeldanud Eestit olusid Eestis. Seetõttu võib öelda, et sidemeid oli küll mitte päris nõnda nagu praegu. Aga millal teil endal tekkis huvi Taani vastu Taani keelevast? No see on tegelikult seotud minu praeguse tööga, sellepärast et sellesse ametisse sattusin ma. No ma ütleksin, et enam-vähem juhuslikult, sest ega taanlased ju Eestis ei olnud Nende aastate jooksul, kui mina siin üles kasvasin ja ma tean, et ka töötades varem Eesti sõprusühingu staniga praktiliselt ikkagi kontakti ei olnud, sest Taani oli NATO riik ja Nõukogude liit suhtus absoluutselt eitavalt riikidesse NATO riikidesse. Aga kui hakkasite meie iseseisvuspüüdlustes, et ulatuma ka välisriikide kõrvu siis oli ju Taani see riik, kes väga aktiivselt meid toetas ja ma mäletan ise sellest ajast Uffe Ellemann-Jenseni nime. Ning see on Taani poliitikas olnud mees, kes balti riikide iseseisvuspüüdlustele on tõhusalt kaasa aidanud. Ja siis nagu minule teada on, olevat 90. aasta alguses Uffe Ellemann-Jenseni kutsel olnud Taanis balti riikide tollased välisministrid, kus siis tuligi jutuks Taani. Tegelikult Eestis, Lätis ega Leedus esindatud ei ole. Taani kultuuri instituut haaras sellest võimalusest kinni ning kuna ametlikult ju riiklikult sisse tulla ei saanud tollasesse Nõukogude Eestisse siis Taani kultuuri instituut tegi näiteks ka rahakorjanduse, sest ametlikult riik ju ei saanud toetada. Ning inimeste annetustest ja ettevõtete annetustest sai siis esimese kahe aasta töörahad kokku ja esialgne mõte oli, et Taani kultuuri instituut hakkab tegutsema Riias kattes kogu Baltikumi. Aga noh, me teame ju Riiast töötada tuli ju, kuna Eesti ega Leedu ega läti keeles kõikide keelte oskajat inimest oli võimatu leida. Oleks olnud ainus võimalus töötada kas inglise või vene keeles, aga kumbki keel õieti ei sobinud. Teiseks avastasid taanlased, et ega lätlased, leedulased, eestlased, ikka päriselt, kas seesama Baltikumi rahvas ei ole. Ja kui Riias hakkas tööle rikke helmes Taani kultuuri instituudi direktorina, siis peaaegu kohe peale tema tööleasumist esimesest juunist üheksa. Nimelt tekkis mõte, et siiski tuleb kohalik jõududega luua väikesed kontorid nii Vilniuses kui Tallinnas. Ja mina kohtusin Taani kultuuri instituudi peasekretäriga persimest supiga 90. aasta veebruaris, kui ta tuli Eestisse täiesti esimesele visiidile, et vaadata, mis riik see niisugune on ja mis maa see on, mis inimesed siin on. Ning oli siis niimoodi, et aitasin kaasa ka Taani kultuuri Instituudi esimesele tutvustamisele Baltikumis, oli siis augustis Kulike helmes juba töötas ja kus siis olid ametlikud jutuajamised, tuleb Instituudi osakond luua ka Tallinnasse ja pakuti seda kohta mulle. Ja esimesest novembrist 90 olengi ma sellesse ametisse. Suhtlemine käib läbi taani keele veel inglise keeles. Nüüd on see küll nii, et võin öelda, et ma tõesti suhtlen taanlastega taani keeles. Kasutan muidugi küllalt palju oma töös inglise keelt. Aga jah, kui rääkida sellest keeleasjast, siis ju kui ma tööle hakkasin, ega Eestis ei olnud üldse taani keele õpetust. 50 aastat täielik null ja see neiu, kes Anu Pärt, kes taani keelt Eestis perfektselt ainsana oskas, oli õppinud Leningradi ülikoolis ning polnudki nagu rohkem ja ei olnudki võimalust nagu kuskil õppida taani keelt siin kohalikes oludes. Ja seetõttu esimesed aastad mõtlesin tõesti nii, oh kui tore, mina saan oma inglise keelega läbi, ei ole nagu mingit muret. Aga kuna ma ise hakkasin otsima võimalusi korraldada taani keelekursuseid ja esimesed taani keele kursused peale, siis seda pikka vaheaega olid tõesti Taani kultuuri instituudis. Juba tekkis inimesi, kes õppisid juba, nad läksid rahvakoolidesse taani keelt täiendama ja ühel hetkel ma mäletan seda täpselt, see oli 92. aasta lõpul, äkki ma tundsin, et no nii ei saa, et ma pean ikka selle keele käsile võtma, sest kirjad tulid ju taanlastel taani keeles. Võtsin siis kätte sõnastikuga, hakkasin kõigepealt neid kirju tõlkima ja 93. aasta aprillikuus, kui ma olin võtnud kümmekond taani keele tundi juba ka siin kohalikult võimalusi kasutades siis ma läksin kolmeks nädalaks bornholmi rahvakooli, kus meil oli taani keele kursus. Sealt ma siis sain nii-öelda oma suu lahti. Ja ma olen ikka pidevalt edasi harjutanud ja praegu pean ütlema, et lugeda, ma saan vabalt, nagu ma aru saan ka. Kui just ei ole tegemist Nende võrratute ja paljude taani dialektidega. Ja saan ka täiesti rääkida, olen isegi mõned kohtumised loengut pidanud taani keeles. Muidugi, ega see siis perfektne veel ei ole. Aga, aga tööd on vaja kõvasti teha keelega kuulemegi ühte perfektselt. Aga see ei tähenda, et me Läheneme pääle pääl kasvõi neid raami päästi. Taani Instituut asub Vene tänav 14. Väga ilusas, ma ütleksin nüüd juba kultuurikompleksis, kuhu kuuluvad Katariina gild kunstnikud, kes on loonud imeliselt hästi tegutseva töökodade võrgu sinna, mis pakub ka silmale väga palju. Siis on seal ka. Ma olen tähele pannud väga populaarseks muutunud kohvik, kloostri ait, minu naabriteks on humanitaarinstituudi lava või teatrikateedri tudengid ja õppejõud ning teised poolt kirjastus huma. Nii et täiesti niisugune tore seltskond. Peale selle on ju kohe seal taga dominiiklaste klooster, mis on avatutega muuseumina. Nii et ma ütleksin, ümbrus on väga ilus, kadestamisväärne asukoht, kadestamisväärne seltskond ümberringi. Ja nüüd räägiksime natukene või meenutaksime tagantjärele Taani päevi Tallinnas, mis olid vanalinna päevade raames siin alles hiljuti. Jah, see päev kujunes toredaks ja Meil oli niivõrd palju kollektiive, siis me tõesti esinesime ka teistel vanalinna päevadel, aga esimene juuni oli nagu nii-öelda meie taanipäev ning mäletate vist, kes, kes päevade avamisest osa võtsid, et päevade avamisele oli tulnud Taani printsess Benedikt, kes on Taani kuninganna, Margarete noorem õde. Ja päevade avamisel oli ka härra president Lennart Meri ja ma arvan, et see päevade avamine oli väga-väga pidulik. Printsess dikte viibis Eestis kolm päeva ja külastas peale Tallinnat ka Keila SOS lasteküla kus ta on siis nagu hooldaja ja kaasas oli väga tõsine ja tõhus kunstipagas ma ütleksin, et taanlase suhtusid vanalinna päevade ettevalmistamise äärmiselt tõsiselt ning suure töö tegi ära Taani saatkond Tallinnas kes aitas saada kollektiive, kes otsis võimalused rahastada seda projekti. Sellepärast et kultuur on kallis, maksab palju ja seetõttu leida häid kollektiive küllaltki lühikese ajaga ei ole väga kerge, aga ma pean ütlema, et Taanist tulid tõesti väga-väga head kollektiivid kohale ja nüüd meil ongi võimalus kuulata Rangersi linna Kammerorkesterit. Te ütlesite, et Taani päev oli esimesel juunil. See on teatavasti lastekaitsepäev. Kas Taani instituut on mõelnud ka lastele? Millised nende aastate jooksul, ega me eriti palju lasteprojekte ei ole läbi viinud ja lastega tööd on olnud suhteliselt vähe. Aga see ei ole ka üllatav, sellepärast et et Taaniga kontaktid laias laastus olid ju täiesti olemata ja seetõttu oli võib-olla üks esimesi olulisemaid, mis nüüd ka kaudselt lastega seotud on. Et me alustasime juba 91. aastal õpetajate vahetuse jekti Jobs, vot kus eesti õpetajad viibisid Taanis oma kolleegil oma eriala kolleegil külas kaks nädalat võttes osa koolitööst seal ja Taani kolleeg siis oli Eestis kaks nädalat, see projekt käib ka praegu edasi. Aga nende aastate jooksul, ma arvan, on üks kuskil 200 õpetajat Taanis viibinud ja, ja võtnud vastu oma külalisi siin. Ja ma arvan, et sellest on tekkinud ja ma tean lausa tekkinud sidemeid ka koolide ja õpilaste klasside vahel. Möödunud aastal oli Taanis teatritrupp, kes esines siis noorteteatrite festivalil, see oli Kanuti aia teatritrupp ja nüüd täna just sain ma kaks kirja, üks nendest on, et tahetakse välja töötada, spetsid reaalselt laste projekti, kus siis igal aastal kohtuksid lapsed erinevates balti mere regiooni riikides, alustades Taanist ja võib-olla tulles Eestisse, Lätisse, Leedusse ja nii edasi. Ja teiseks sain ma kirjad Taani kultuuriministeeriumilt, kes valgustab oma kavatsusi laste projekti edasiviimisel, nii et ma arvan, et tulevikus, nagu see asi võib laieneda ja mis unustada Taani ja lego, need vist kuuluvad ka kukku? Jah, seda küll, sest küllap tallinlased ja ka teistes Eesti paikades on ju nüüd lego mänguasju müüa. Aga lego, Taani leiutis ning seeder. Mul oli hea meel, et näiteks ka vanalinna päevade aegu said lapsed mängida legodega, ehitada seda legokindlust. Me oleme teinud legomängusid ka Taani päevade ajal, kui nad toimusid Narvas ja Kuressaares siin paar aastat tagasi ja möödunud aastal Kuressaares. Ning LEGO on jah, mõnes mõttes Taanis. Vast mõni sõna ka Taani kirjandusest, milline roll on Taani instituudile siin olnud? Võib-olla üks olulisemaid on see, ma tunnen, et Eestisse on tekkinud hulgaliselt inimesi, kes mõistavad, oskavad taani keelt ja algus sai pandud, nagu ma juba ütlesin, 91. aastal ning mõnedki neist, kes alustasid tollal Taani kultuuri instituudi juures taani keele õppimist, on tänaseks näiteks tõlkinud juba raamatuid, Tani kirjandust. Loomulikult ei saa me rääkida, et me oleme siin suured maadeavastajad või midagi erilist ära teinud. Aga ma arvan, et tuleviku nimel on see olnud küllaltki oluline, sest mida laiem on keelepinnas, seda parem saab olema kvaliteet edaspidi, et tõlkeid rohkem tuleb. Pea me oleme kohtunud ka Taani kirjanikega, siin Eestis paljud mäletavad vassen oomesseni külaskäiku Lars-Henrik Olseni külaskäiku on ilmunud jandurilli raamatud ning alles nüüd tuli välja Pinthartrigi väike raamatuke Raivo juuraku tõlkes. Peale selle oleme me tahtnud tutvustada Taani kirjandust laiemalt, sest seda tuntakse üldiselt vähe. Ja alles hiljuti oli siin orguse ülikooli korraline professor Jan Errslev Andersen, kes pidas loengu taani kirjandusest. Nii, ja nüüd meil ongi meeldiv võimalus rääkida keele toimet ja, ja tõlkija Arnold Raveliga. Ja nüüd räägiksime mõne sõna Taani kirjanikust Jens Peter Jakobsonist, kelle raamat proua Mariega Grube ilmus just eesti raamatukirjastuse poolt vast kuu aega tagasi ära rabele ja umbes umbes nii. Kas teie olite seal keeleline toimetaja? Ja tõlge ise ilmus ju 30.-te aastate alguses ja Eesti raamat otsustas tõlke uuesti välja anda sest tegemist on ühe tuntuma taani klassikuga, kes selle tõlkija esimese trüki esimese väljaande Kuiga käesoleva väljaande tõlkija on. Adelaide Lemberg. Kas eesti keeles on Jens Peeter Jakobsoni ennem ka ilmunud? Ja 1930. aastal ilmus tema teine romaan Nils lüüne. See on pisut igav ja käsitleb Jakobsoni maailmavaatelisi seisukohti. Teatavasti on Jens Peter Jacobsen üks neid Taani kirjanikke, kelle kuuluvuse üle on palju vaieldud kirjutatud. Teda peetakse üldiselt maailmavaatelt naturalistiks aga kunstilist kuuluv ta pigem Impressionistide hulka. Ja oma romaanis Niels lüüne. Ta annab süvendatud käsitluse oma natu realistliku maailmavaate tekkimisest, kujunemisest, süvenemisest. Mis puutub nüüd originaalis 1876. aastal ilmunud proua Marie krõbesse siis kasiin ilmnevad autori Nato realistlikud maailmavaated tähendab seda, et ta näeb inimese kujunemise kõige suuremaid tegureid ümbritsevas keskkonnas. Aga samal ajal, kui meil naturalismiga seostub Lääne kirjanduses tavaliselt la siis solaadüüpinaturalismiga ei ole Jakobsoni puhul üldse tegemist, sest stilistina on ta pigem empressionist tema väga detailirikas. Aga koomiline, kui see ka ei ole samal ajal ülimalt olustiku kirjeldus on suunatud sellele, et esile tuua tegelase kõige peenemadki hingeliigutusi ja ja kõike, mis, mis inimese siseilmas toimub. Ja selles suhtes on ta pigem Impressionist. Kuna tema kuuluvuse üle on palju vaieldud kirjutatud, siis võiks pigem rääkida, et tegemist on sajandilõpumeeleolude eelkäijaga. Ja sellena ongi ta kujundanud ja mõjutanud väga suurel määral kogu lääne kirjandust. Aga mitte ainult suurel määral ka meie nooreestlasi näiteks Tuglase novelliloomingus on väga tugevad. Jens Peeter Jakobsoni mõjud. Tänu oma üsna varakult ilmunud tõlgetele saksa ja inglise keelde oli ilmselt meie nooreestlastel esmajoones saksa keele kaudu võimalus Jens Peter Jakobsoni loominguga varakult tutvuda ja seetõttu ongi meie nooreestlaste loomingus ilmseid mõjusid temalt, nagu meie kirjandusuurijad on kindlaks määranud. Mis puutub romaani Marie krõbe silmustaja 1932. aastal pealkirja all ühe naise saatus. Tegemist on ajaloolise taustaga teosega, see tähendab, et peategelane Marie krõbe on tegelikult elanud isik. Ja temast on kirjutanud nii või teisiti ka mitu teist taani kirjanikku. Esmajoones tuleb mainida kuulsat muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni, kes peaks meie lugejatele olema hästi tuttav. Võtame kasvõi juba Eesti raamatus 1987. aastal ilmunud kogutud muinasjuttude ja lugude esimese köitega väike merineitsi. Ja siin ju juures on sobiv võimalus mainida, et Eesti raamat viib sel aastal selle sarja lõpule. Ilmub muinasjuttude ja lugude kogutud väljaande teine köide pealkirjaga lumikelluke. Miks ma seda mainisin? Esmajoones sellepärast, et seal on muuseas lugu kana Greete perekond, milles on samuti käsitletud Marie krõbe elulugu. Pisut teisest vaatenurgast küll ja kuna on siiski pooleldi tegelikult elanud pooleldi legendaarse isikuga tegemist, siis iga kirjanikest tema saatust on käsitlenud on käsitlenud seda mõneti erinevast aspektist. Nii ka Hans Christian Andersen. Bel tuntud nimedest võib mainida Ludwig Holbergi kes teda on käsitlenud ja kellelt õigupoolest vist pärinevadki kirja pandud märkmed selle naise elust ja saatusest. Aitäh teile ja nüüd siis kuuleksimegi katkendit raamatust Marie krõbe noorte näitlejate esituses. Esitajad on luule, varaja Dan Põldroos. Teie madaam. Oleksin ma teadnud, et mu juuresolek segab teid siis. Oh ei, ma laulsin vaid selleks, et virgutada oma unelmat. Kas meeldivaid unelmaid? Soojendan pisut oma käsi. Noores unelmaid ja kalor tahab. Olla vanainimene võib ju olla väga noor enda omade siiski vanu mälestusi. Kui kena muskusele siin on? Kuid madaam, kas Nendes vanades mälestustes pole osake minust? Kui tohin küsida aeg? Aga oli ju päev, oli muude päevade hulgas ja kõigi muude päevade seas oli kord imekauneid päevi, mil ma olin teile väga, väga armas. Kas suudad veel meenutada toda videvikutundi umbes kaheksa päeva pärast meie kooselu algust? Ka siis oli tormine nagu needki istusite kamina ees, just nagu needki. Ja, ning mina lebasin teie jalgade ees ja teie armsad reed, mänglesid mu juustes teha. Sest toonade armastasid mind just nagu nüüdki. Kummardus mu kohale ise nõnda nuttes, et pisarad voolasid mööda palgeid alla. Suudeldes pinud, vaatasite ta mulle nii leebel hämmeldunud pilgul otsa, nagu oleksite südames minu eest palvetanud ja siis järsku. Kas mäletada? Hammustasite mind kaelast. Hell jumal, kuidas ma armastasin abikaasa käskija, kuuldes tee kannuseid trepil kõlisemas hakkasid mul kõrvad kumisema. Värisesin kogu kehast ilmuk, käed läksid jääkülmaks. Ja kui ta siis tuppa tulite, tulite ja kallistasid mind Kraasemada. Ah, need on ainult surnud mälestused, ammu kustunud armastusest, modo. Kustunud nüüd voogab tugevamini kui kunagi varem. Seal olnud liiga kaua külma tuha all, aga see tõuseb taas tuha alt nagu fööniks endisest veel kaunimana ja lõõma. Vana. Öelge, eks ole nii. Ei armastus armastus on nagu õrn lilleke. Kuidas süda kord külmal ööl närbub, siis ta sureb, sureb igaveseks. Armastama. See on nagu taim mida nimetatakse Jeeriku roosiks. Põuaaeg, kui võtta ära ja tõmbub kägarasse, aga kui saabub jälle leebe kaste, ohter öö siis puhkevad kõik ta lehed ja talle veel kaunimalt haljendama. Kulien võib-olla alles tulemas, väga mitmesuguseid armastasid ja seda küll, aga meie oma oli just säärane. Teie tunded olid säärased. Seda ütlete te mulle alles nüüd. Aga minu omad pole eales eales olnud, säärased siis pole armastanud, pole eales armastanud. Nüüd tahan ma jutustada teile, kuidas mina armastasin. See oli Frederick sburgis Mondo. Eiei mitte põrmugi. See oli Frederick sburgis. Te teate üpris vähe minu kannatustest seal. Märkasin. Märkasin, et ei armasta mind enam nõnda nagu varem. Samuti nagu ema valvab oma haiget last. Pannes tähele ta vähemaid keelu avaldusi. Jälgisin mina hirmust värisedes teie armastust. Ja kui ma teie jäigast pilgust lugesin, kuidas üha kahvatus, kui tundsin teie suudlustest nõrgalt tukslas siis oli mul tunne, nagu sureksin valude ja piinade kätte. Kaua nutsin öösiti meie armastuse pärast. Palvetasin täiest südamele kallid lapse eest kelle elu kustub tund-tunnilt. Oma hädas otsisin abielu, kutsin arstimi teie haigestunud armastusele. Kõike kõiki neid armujooke, millest olin kuulnud, segasin ma hommikuti õhtuti ahastama lootusega teie viinasse. Kolm korda viisin ma täiskuu ajal välja, teie suurräti ja laususin laulatus salmi. Tee sai sissepoole. Maalisin ma verega 13 südant ristamisi. Aga kõik see, kõik see oli asjatu käsk ja kaasa. Sest teie arm põles surmahaigust. Vat nõnda. Nõnda armastasin mina teid. Eimari Marm pole surnud. Don taasärganud. Kullake, kuulge mind, olin pimedusega löödud. Sõdeduse palavikust hullunud, aga nüüd, Marie, põlvitan ma teie jalgade ette ning palun teilt anudes ja mangudes armu. Mu armastus oli nagu tuulispäine laps, kellest on nüüd saanud mees. Naalduge rahulikult tema käsivarrele ja ma vannun teile püha risti ja meheau juures, et marmei lahku teiste, enam kunagi vaikige. Faike. Mis kasu sellest oleks, Marju, uskuge mind? Elava jumala nimel ma usundeid. Mu hinges pole kahtluseraasugi usundeid täiesti. Usun, et teie arm on suur ja tugev. Aga minu oma selle kägistasite oma kätega. See on lipp, ükskõik kui valjusti teie süda Baliiaks, seda Jäärata teena. Siiski, Marie, teie, kes te põlvletes säärasest suguvõsast? Ma tean, teie seas on olnud naisi, kes tulevad meest armastades ikka tagasi ta juurde. Kuigi see mees tõukab neid jalaga endast tänasest. Teie armastus on kaitstud kõikide haavade vastu. Ja see on siis mu härra. Ning mina. Mina olen säärane naine, teadke seda. Kuid teie täie pole see õige, mees. Jätkame jutuajamist Taani kultuuri Instituudi juhataja Silvi Teesaluga. Kas te võiksite öelda, palju on praegu neid eestlasi, kes õpivad või töötavad Taanis või venitaanlasi, kes õpivad, töötavad siin? Vastupidi, on mul asi konkreetsem, tähendab Eestis töötab kuskil poolesaja taanlase ümber ja nad on küllalt aktiivselt lülitunud ka Taani kultuuri Instituudi ellu võttes osa meie üritustest, seetõttu ma tunnen neid enamjagu. Peale selle on siin ka perekonnaliikmed ja ajuti lühemat perioodi viibivad taanlased, nii et võib-olla aasta jooksul ikkagi niimoodi kohadel töötavaid taanlasi võib isegi 100-ni arvata. Taanis on asi nüüd teistmoodi, sellepärast et ma tean küll, et Tartu ülikoolil on vahetus Taaniga ja Tartu Ülikooli. See projekt kuulub Taani haridusministeeriumi Eesti haridusministeeriumi vahelise koostööleppe raame. Ma tean, et Tartu Ülikoolis nüüd on juba neljandat aastat taani keele õppetool ja ma loodan, et üsna varsti vist järgmisel aastal tulevad esimesed taani keele akadeemilist haridust omavad noored ülikoolist kellu. Aga Taanis ma arvan, et pidevalt õpib võib-olla kuskil paarkümmend, 30, sest et mõnedki on läinud sinna nii-öelda ise ja leidnud võimalusi. Alles nyyd lugesin, vist pühapäevalehest oli juttu toomas trossist ja haide Männamäest, kes on seal teatriasjandust õppima, sest ma tean, et Jaak Sooäär läheb muusikat õppima Taani rütmilise muusika konservatooriumisse. Peale selle on seal eestlasi, kes elavad ja töötavad Taanis, nende arvu ma ei tea, ma tean, et on kaks põlvkonda eesti kodu. Alustas oma tegevust kohe peale teist maailmasõda ja nüüd on sinna nende emigrantide juurde lülitunud noored emigrandid. Neiud ja noormehed, kes on abiellunud taanlastega. Või siis momendil, kas õpivad pikemat aega seal. Seda arvu on raske öelda. Nii et Taani instituut Niisugune keskne koht, kus kohtuvad Taanis elavad taanlased, kus on need eestlased, kes on Taanis õppinud ja nemad nähtavasti omakorda toovad ka mitmeid turistide gruppe teie juurde? Seda küll ma tahaksin sind julgustada, keegi, kes on Taanis käinud, tulema Taani kultuuri instituudist ikkagi läbi, sest meie tegevus on väga huvitav ja seda, et turismigrupid meil käivad, see ongi ainuke meie turismialane töö peaaegu et me peame loengut, tutvustame Taani kultuuri Instituut eesti kultuuri taanlastele. Ma soovin teile head. Suve ja jõudu ja indu uueks hooajaks ja mul on vist praegu võimalus astuda kõrvalruumi ja vestelda ühe noormehe kahe taani noormehega, kes on hästi omandanud ka eesti keele ja seda küll aitäh. Tere tulemast, Petergeen. Tere. Kui ilus eesti keel sul on, kus sa seda õppinud oled? Lundi ülikoolis lektor ainuLaagose juures, ta on väga hea õpetaja, on minu õpetaja olnud juba aasta. Millest sinul on huvi eesti keele vastu tulnud? No sellepärast, et minu naine on, on Eestist ja kui ma tahaksin tema vanematega rääkida, siis pean ma muidugi eesti keelt oskama. Sellepärast ma olen õppinud, mitu aastat abielus oled olnud ja kust sa leidsid oma väljavalitut? Abikaasa leidsin Taanis Taali Bornholmil väikesaarel vahetusõpilane ja seal me kohtusime. Ja ma olen abielus olnud kolm aastat ja. Me abiellusime Kuressaares Laurentiuse kirikus, nii et võiks öelda, et sa oled eesti keelt õppinud juba päris mitu aastat. Ei, ainult üks aasta ametlikult, aga me räägime kodus eesti keelt ja selle päästma. Rääkisin natukene, Enet, ma ülikooli astusin. Kas sa oled mingi aeg elanud ka Eestis? Siin? Ei, ei ole elanud, ma olen siin käinud juba 15 korda, aga see on ainult üks nädal või kaks gruppidega Taani korpidega. Külastamine Eestis või niimoodi, aga mitte rohkem kui, kui kaks nädalat. Kas sa leiad, et ütleme, Eesti ja Taani kultuuril on ka mingisugune vahe olemas? Muidugi on, on, on vahe, aga mul on rohkem need sidemed, mina vaatan, uhke rohkem nende peale ja minu meelest tegelikult taanlased ja eestlased on, on mõlemad on, on põhjamaa. Rahvused Meil on see palju, käitumisasjad on, on samad Taanis ja Eestis tagasihoidlikud rahvast ja võib-olla eestlased natukene rohkem kui taanlased, aga ikkagi kõik see käitumine ja niimoodi see on, on see on ka meie ühine elamus. Nii et teie kodu, teie ühine kodu on, on praegu Taanis, aga mis edaspidi saab, ma ei tea. Ja kindlasti ma tahan Eestisse tulla ja siin elada. Ma arvan, et minu naine on, räägib nii hästi ja puhas taani keel ja ta õpib praegu Kopenhaageni ülikoolis ja ma arvan, et meie tulevane kodu on ikkagi Taanis, aga Eesti on meie nagu teine kodu, mis eriala õpib Saabi kaasas? Keelt tegelikult. Probleem oli see, et talle meeldib tõlkimine ja sellepärast on vaja, et, et tal on rohkem kui ainult üks keel ja kas sina arvad, et sina seod oma tööga tõlkimisega edaspidi? E. Aga ma ei usu, ma õpin praegu ajalugu Kopenhaageni Ülikoolis ja arvan, et temas on kuidagi, ma saan minu eesti keel ja ajalugu ühineda, nii et ma saan uurida, kuidas on Taani ja Eesti suhted läbi aegade olnud ja kasutavad seda, et ma olen üks väga vähe tõstalastes, kes räägib eesti keelt ja niimoodi saan ma Taani ja Eesti suhted uurida. Kas alguses oli raske keele õppimisel eesti keele õppimisel. Kõik keeled on ju rasked, keeled aga ikkagi kõik keeled on ju ka lihtsalt keeled, sellepärast et et meil on. Öeldakse väitlema selle, suur tänu, minu meelest on eesti keel selle õppimise kohta väga tubli ja, ja väga hea. Mida sa tahaksid eesti kuulajale soovida? Et, et ma olen alati nii rõõmus, kui ma tulen Eestisse, Manuel. Nii et elu on edasi arenenud ja, ja noh, teil on, on ma olen nii uhke eesti rahva üle, et te olete nii hästi ja nii ruttu arenenud. Nii. Vähe aega. Oi aitäh sulle, mina soovin sulle eesti keeles ilusat suve ja kuidas see oleks taani keeles? Kuus homo, aitäh. Nulli hai olla või? Austini nupuks kummugu. Haywa sound in müüdlusi on nime Änskuunwans, tähed nagu ei olnud ja õu siis õppenud. Aadis küüdantšenkoun sinu. Ilusat suve soovivad teile ka saate tegijad, Külliki Valdma, Silja Vahuri, Heili Sarapu. Kohtumiseni augustikuu viimasel reedel. Jälle kuulmiseni. Saavad plastiline logida vere sans kuulemil, vihasi on nii hästi ka Riho väga katsed sellistega.