Algab kirjandussaade tõlkes leitud saatejuht on Peeter Helme. Ma ei taha öelda, et minu sketšid ei olnud naljakad, need olid naljakad. Olin tõepoolest meie kaasaja tegelikkuse terav vaatleja. Mulle tundus ainult, et see kõik on nii elementaarne, et meie kaasaja tegelikkuses on nii vähe asju, mida veel üldse vaadelda. Oleme kõike sedavõrd lihtsustanud ja taandanud, kaotanud nii palju barjääre ja tabusid põhjendamatuid ootusi ja mõttetuid püüdlusi. Järele jäi tõepoolest väga vähe. Sotsiaalses plaanis olid muidugi olemas rikkad ja vaesed. Teatud juhtudel oli võimalik üleminek ühest klassist teise sotsiaalsesse lifti oli kombeks suhtuda irooniliselt. Oht lahustuda oli tõsisem. Seksuaalses plaanis jagunesid inimesed nendeks, kes tekitavad iha ja nendeks, kes seda vähimalgi määral ei tekita. See mehhanismike küll mõningate komplikatsioonidega, homoseksuaalsus ja nii edasi taandus laias laastus siiski edevusele ja nartsiss istlikule võistlemisele, mida prantsuse moralistid kirjeldasid väga tabavalt juba kolm sajandit tagasi. Muidugi olid olemas ka tublid inimesed, need, kes töötavad, kes tegelevad tegeliku kaupade tootmisega ka need, kes veidi koomiliselt või kui soovite, haledal moel. Aga mina olin eelkõige koomik, ohverdavad end laste nimel ja need, kes polnud nooruses ilusad, hiljem ambitsioonikad ega mitte kunagi rikkad. Kas sa kommeti kogu hingest innukamalt ning siiramalt, kui keegi teine iganes on veendunud, et ilu, noorus, rikkus, ambitsioonid ja seks on ülimad väärtused? Nemad on teatud mõttes kastme paksendaja. Tere algab kirjandussaade tõlkes leitud mina olen Peeter Helme ja lugesin äsja katkendi äsja ilmunud Michelluelbeki raamatust Saare võimalikkus. Selle on eesti keelde tõlkinud Triinu Tamm, kes ongi minu tänane külaline siin. Tere, Triinu. Tere. Ma olen alati pidanud duell pekki üheks parimaks tänapäeva ühiskonna ja tänapäeva elu kirjeldajaks ja ma valisin sellega katkendi ka just sellepärast, et minu meelest kirjeldab ta väga teravalt ja hästi sellist tänapäeva lääne dekadentsi. Aga mingis mõttes võib öelda, et Saare võimalikkus on ju täielik ulmeraamat ja ometi ei ole keegi kunagi, mis ellu hõlbelki nimetanud ulmekirjanikud. Et selles osas, et mis elluel Pekkan, terane tänapäeva ühiskonna selline vaatleja ja kirjeldaja ja just nende valupunktide üles leida nendele vajutaja selles osas langeb sinu arvamust, tema enda arvamus, aga iseendast küll väga täpselt kokku just täpselt seda ta oma tugevuseks peabki. Nagu ta sealsamas raamatus rõhutab, mitu korda võrdleb ennast näiteks Balzakiga. Et samamoodi siis nii nagu Balzacavatas oma 19. sajandi prantsuse ühiskonda, siis tema vaatab seda 20. ja 21. sajandi oma. Ja siis just nimelt selline kõrvaltvaataja pilk, kindlasti on ka midagi, mis veel pekki väga iseloomustab. Aga veel Peku ulmekirjanik siis nüüd siin saab juba pikemalt arutleda, et, et ulmekirjandus üldiselt verbeckile vist on küllaltki meelepärane. Ta on kirjutanud ka ühe väikese see ulmekirjanik Lavrov. Ja kui ma seda raamatut millalgi lugesin, siis ma alguses, kuna mina ise ulmekirjandusest palju ei tea ja ma tean lahkraftist midagi siis ma isegi millegipärast arvasin, et äkki ta mõtles selle välja, sest mulle tundus, et ta nii räägib tegelikult sellest, mis teda ennast huvitab ja täpselt, et et see kirjanik oleks nagu selline tema ideaalkirjanik. Nii et noh, ühesõnaga sellised ulme, mõnes mõttes kalduvused tal või ütleme, selline meeldivus tal kindlasti on. Aga et kas see raamat on nüüd ulme või mitte, et väga huvitav, arutame sest minule tundub, et ulmeperspektiiv, mille ta seal juurde tekitab, et veel inimestele, kes ei ole lugenud, siis võib öelda, et see on kahest nii-öelda sellest vahelduvatest osadest koosneb see raamat, üks osa tegevusest, toimub meie tänasel päeval üks osa toimub siis 2000 aastat hiljem kui on igasugused tuumakatastroofid, on möödas, kliimakatastroofid on ja olnud ja siis on nende praeguste inimeste tulevased ronid siis sealt kaugelt tulevikust, vaatavad selle praeguse elu peale, kommenteerivad seda ja minule tundub, et ta just nagu selle võtte pigem on valinud. Sellepärast, et kui ta sealt siis kaugelt vaatab selle meie praeguse Hiblimise peale siin 21. sajandi Lääne-Euroopas siis talle tekib juurde nagu mingisugune uus selline prohvetlik, kus tema justkui juba vaatab sealt kaugelt ja, ja noh, võib nagu öelda, et vot näed, milleni see kõik välja viis, tema justkui nagu juba teab, et viis igasuguste katastroofiline välja, et mul on selline tunne, et pigem, et ta ei taha mitte kirjutada ulmeromaani, vaid ta on nagu valinud sellise võtme. Et tal oleks nagu selline hea jutustaja positsioon, kust niimoodi kõrgelt ülevalt kaugelt ka ajalises mõttes vaadata seda kõike. No selline absoluutse tarkuseihalus on tal vist olemas küll ja see on kõigis tema raamatutes ja ta sageli viib ju tegevus niimoodi tulevikust natukene ettepoole, et mõista anda, et mina tean, mis teiega juhtuma. Just just, ma arvan, see on see tema natukene see, see, miks ta seda ulmevõtet kasutab. Aga, aga nii on ka tõsi, et selle katkendi, mis ette lugesid, see oleks tegelikult võinud olla ka mõnest teisest, tema raamatust pärit, et et noh, need teemad mõnes mõttes tõesti nagu korduvad ühest raamatust teise. Aga miks siis anda see Saare võimalikkus, mis ju prantsuse keeles ilmus juba 2005. aastal, miks anda see välja nüüd pärast mitme teise olulise teksti ilmumist, et ilmus ju ka juba tema nüüdseks jällegi eelviimane romaan kaart ja territoorium ka eesti keeles ära, mis on ju kuidagi minule kui lugejale vähemalt selline sedasama saare võimalikkuse ideede loogiline edasiarendus. No nii, ta on jah, aga noh, et tõlkes kuidagi tõlkeasjad võib-olla alati nendel on mingisugune oma loogika, võib olla näiteks see, et see kaart ja territoorium sai konkuri preemia, võib-olla nagu kiirustas kirjastaja, et hakka just seda enne välja andma ja teine asi, et tõlkimine ja tõlkeraamatu välja andmine, see võtab ka aega, et näiteks minu käes oli see raamat ka nüüdseks juba, ma arvan, kaks aastat tagasi ma nagu sellega alustasin. Et võib-olla sealt siis on tulnud kase. Sa oled nagu selles mõttes selline läbimõeldud taktika. Lihtsalt kuidagi läks nii, et nad sellises järjekorras tulid. Aga kuna õuel pekk on üsna armastatud, loetud out, aga Eestis, et siis ma tean, et varrakul on plaanis nüüd välja anda ka järgmiseks platvorm, mida Indrek Koff varsti kohe hakkab tõlkima. Ja siis millalgi järgmisel aastal ka tema viimane romaan, sumissioon. Siis näiteks alistumine võib-olla väikse pealkirja alla, mida mina hakkan tõlkima. No selle raamatuga võiks nagu veidi küüniliselt öelda, panite 10-sse, see ilmus kuidagi juhuslikult ju väga traagiliste sündmustega paralleelselt ja sellega sai Quebec ju jälle tohutu tähelepanu osaliseks. Nii nii ta on jah, ütleme see Velbekil tõesti selles mõttes, tal on päris hea vaist, selline kirjaniku vaist, et ka need teemad, mida ta hakkab siis urgitsema ja vaatlema need on tõesti hästi aktuaalsed teemad ja et ta nüüd jällegi tegelikult, eks ole, et need sündmused Prantsusmaal siis me räägime nendest seitsmendal jaanuaril aset leidnud Charlie Hebdo toimetuses toimunud tulistamisest sellest pantvangikriisist. Et need tõesti juhtusid seitsmendal jaanuaril, täpselt samal päeval, kui oli nähtud, mis elluelbeki romaani ilmumine. Aga samas on jällegi, kui me vaatame aastaid, siis kaarte territooriumil umbes 2010 nüüdse alistumine pidi ilmuma 2015, tegelikult tema juba kirjutanud seda viis aastat. Nii et jällegi võib öelda, et milline vaist, et ta võttis mingisuguse teema, mis on selline pingeline punkt prantsuse ühiskonnas ja käsitleb seda oma romaanis, aga need muidugi nemad ja kõik need kokku langesid. Ma arvan selle üle, noh, ta muidugi rõõmus ei ole, sellepärast et tema on autor, kes saab tähelepanu ka ilma sellised skandaalid. Ja see isegi oli juba natukene nagu väsitav, et terve sügis otsa muust ei räägitud, kui sellest, et seitsmendal jaanuaril ilmub Quebeci uus romaan ja ta juba andis intervjuusid ja mõni, kes oli lugenud, siis juba esimesed arvustused ilmusid ja et trall tegelikult tema ümber käis juba sügisest saadik. Ja kui nüüd siis need kõik niimoodi kehvasti kokku langesid, kuni sinnamaani välja, et tema romaani teema on ka tõesti, et islam ja tuleviku Prantsusmaa. Siis ta hoopiski katkestas oma turnee ja läks kaheks kuuks vist isegi kusagile välismaale, tõmbus tagasi ja vaikset ootased. Kuidagi settiksid need asjad. Aga sa ütled, et tal on hea vaist ja sellega saan ainult nõustuda. Aga kuidas ta keeleliselt on, sest ma olen kuulnud ka kriitikat tema keele suhtes, sellepärast et väidetavalt nende disainult tõlkes lugenud on ta selline tuim ja kirjutab sellises nulli stiilis ja hästi neutraalset teksti ja on onju. Kaardi ja territooriumiga oli ju veel skandaaliga. Ta põimis sinna Vikipeedia artikleid ja tegelikult lugejaid ju algul tükk aega ei saanud aru, sest seal oli samasuguses tuima stiilis nagu tema enda tekst. Seda peab ütlema küll jah, et ma ei tea, kas see nüüd oli enne, et ta otsustas niimoodi kirjutada ja siis ta lihtsalt nii-öelda ka siis annab sellest meile teada või lihtsalt vaata loomulikult välja, siis ta kuidagi ennast õigustab selle nullstiiliga. Aga nii on jah, et ega veel plekki ole, mingisugune eriline stiilimeister ja mina ütleks, et isegi ei ole teda sellepärast kerge tõlkida. Et selline mingi teatud mul oli vahepeal isegi nagu tunne, et ma ei tõlgi romaani, vaid mingisugust sellist loodusteaduslikku traktaati. Et ta on ikkagi kuidagi natukene selline kuiv ja isegi natukene selline lahmiv aeg-ajalt, et tal ei ole, nad ei ole nüansid, et ikka paks paks värv on mõnes mõttes nagu see tema tunnusjoon. Aga tõlkimise mõttes ei ole kõige mugavam, sellepärast et palju mugavam on tõlkida näiteks Albiaska vööd, kellel on tõesti noh, sa saad aru, et noh, see nüanss on see, mis loeb ja sa nii kaua seda lauset vaatad, kuni sa saad aru, et, et just see nüanss peab siin nagu kuidagi kõlama või välja tulema. Kuna vec selle paksu värviga niimoodi vehib. Et siis on ka kuidagi selline, logiseb aeg-ajalt, et noh, peab nagu ise siis mõtlema, et kus see, kus see rõhk nagu selles lauses on või, või et kuidas see siis nüüd ikkagi niimoodi hästi jooksma läheks või et või et mis millega kokku käib, kui ta on sinna loopinud mingisuguseid kõrvallauseid üksteise otsa näiteks, et Velbeki lause on raamatus pool lehekülge täitsa juhtub üsna sageli, et selles mõttes ta ei ole jah, tegelikult tõlkimiseks kõige kergem autor ja selline nullstiili leidmine või noh, siis ütleme niimoodi tahtlikult, mitte kirjanduslik. Noh, see ei ole ka tegelikult üldse. Ma ei tea, minul ei tule spontaanselt välja, et selle sellega veel täitsa vaeva nägema. Kuni sinnamaani välja, et noh, sisulise poole pealt mina näiteks konsulteerisin tõesti väga paljude inimestega, mõnega küll lihtsalt ütleme, et ta on mingisuguseid termineid, kas filmialandus või siis näiteks budismis, ta räägib. Aga kuni sinnamaani välja, et ikka mingit bioloogidega konsulteerisin nemad üsna sügavuti vaid lihtsalt aru saada ka kuhu ta siis nüüd sihib oma nende uute tehnoloogiatega, millest ta seal pikalt pajatada. Aga kuhu ta siis asetub üldisest tänapäeva prantsuse kirjanduspildis, kas see on ebatavaline kirjutada nii, nagu tema kirjutab, kas ta on selles mõttes väga omanäoline autor ja kastan seda heas või halvas mõttes? Prantsuse kontekstis võib-olla ta tõesti siis on ebatavaline, sest et prantsuse kirjanduse stiil sinna vahele võib ikka jutumärgi panna. Et kui nüüd niimoodi kriitikat teha, siis vahest võibki öelda, et prantsuse autoritel sagedamini on olemas just see stiil ja et nii kahju nii hästi kirjutab, aga pole nagu tal millestki kirjutada, et nagu lugu pole. Et seda juhtub rohkem. Nii et jah, selle koha pealt on ta võib-olla erandlik ja kindlasti on ta ka erandlik selle oma tuntuse poolest, et ta on noh, tõesti ikkagi noh, ega neid päris nüüd niimoodi järjekorda panna neid autoreid, aga noh, tõesti üks enim loetud ja, ja, ja tuntumaid autoreid, kellega on ikka noh, alati kõige rohkem intervjuusid ja, ja kelle väljaütlemised veel ringlevad aega meedias ja Ta ei ole mitte tuntud on ju ka autoreid, kes on tuntud ainult Prantsusmaal näiteks Patrick Moydianosay Nobeli kirjandusauhinna, siis prantslaste jaoks see kõigile oli, oli see kõik väga loomulik ja ootuspärane, aga noh, näiteks, et Ta mujal maailmas oli Patrick modiano nimi ilmselt sai tuntuks nüüd seoses eks ole, selle Nobeli auhinnaga. Et pekk on tuntud nii Prantsusmaal kui kui teisteski maades. Nad on vaieldamatult tõesti selline kirjanik, superstaar aga tõlkinud üks kaks tema raamatut. Sinoditel käisid ka võitlus välja laienemise, mis oli esimene tema eesti keeles ilmunud raamat. See ilmus siis eesti keeles 2005, prantsuse keeles 1994. Ja nüüd siis 10 aastat hiljem oletama juurde naasnud, et milles tema fenomen just sinu jaoks mitte, et sa peaksid üritama seletada, milles see fenomen maailma jaoks on, aga miks sa seal autori juurde tagasi pöördusid? Erettimise kurtsid, et teda on kohati raske tõlkida. Vaat seda, kui raske on tõlkida, seda saad ka alati tõlkides teada, et võitlus välja laienemist oligi kergem tõlkida, sellepärast et see oli tema esimene teos ilmselt talisada, kuidagi kauem kogunud ja lihvinud. Ja mulle ta nagu kirjanduslikus mõttes just nagu selle stiili koha pealt tundubki natukene välja peetum, kui nüüd see Saare võimalikkus. Aga ma ikkagi ise leian ka, et ta on väga hea romaanikirjanik ja temal on need tunnusjooned, mida mina ühest heast romaanist ootan, et seal ikkagi oleks need teemad, noh, tõesti ta võtab ainult kõige suuremaid teemasid, näiteks selles samas Saare võimalikkusest minu meelest seal teema number üks on ikkagi surematuse selline küsimus, et see selline inimkonna surematuse ihalus, et tema nagu kujutab siis ette, kuidas täitub mõnesaja ütles aga et siis see paneb inimesed jälle hoopis uute küsimuste ette, milleks nad tegelikult muidugi valmis nad ei saagi olla, aga tuleb välja, et nad ei suuda ikkagi nendega toime tulla. Aastatuhanded lähevad ja ikka see surematu inimene õnnelikuks ei saa. Või siis näiteks see seksuaalsuse ja armastuse teema, et seda ta valgustab ka siis tõesti kõikide särama oma romaanides mitme nurga alt Saare võimalikkusest, samamoodi on see üks keskseid teemasid. Ja ma ikka leian, et on tõesti terane vaatleja. Ja see lugude jutustamise oskus ikkagi on ka olemas, et ütleme, isegi kui mõned tema tegelased on skemaatiliselt ja võib-olla sagedamini näiteks naistegelaskujud siis, siis on seal romaanides ikkagi päris palju sellist elu, mis on usutav. Jaa, ta viitsib kahtlemata tegeleda detailidega ja noh, kohati ta tõesti takerdub neisse, aga minu meelest on see naljakas ja noh, nii-öelda omamoodi armas. Sest et see on selline väga inimlik inimlik omadus, sa ütle, seleta, on sinu jaoks autor, kes romaani jaoks oluliste küsimustega tegeleb? See annab mulle kohe võimaluse küsida sinult kui Loomingu Raamatukogu peatoimetajalt, et mille järgi siis millised on need head romaanid, mida peaks selles sarjas välja andma või üldse sinult tõlkijalt küsinud, milline on siis hea romaan, mida peaks tõlkima eesti keelde? Ja romaan võib-olla mida peaks tõlkima, võiks olla näiteks selline romaan, mida eesti keeles selles mõttes ei ole, et mingisugune kas mingisugune stiil, mingisugune vaatenurk asjadele, mis näiteks eesti kirjanduses ei ole kuidagi esindatud, noh igal juhul selline rikastamise küsimus peaks seal taga olema, aga muidugi sellist kirjandust on ka väga palju, et pigem pigem on ikkagi kogu aeg valikute tegemise küsimus, et kui sa küsid Loomingu raamatukogu kohta, siis noh, me võiksime avada küll juba kogu aeg, meil tuleb mõte, et me peaks avama ühe alasarja, sellepärast et jälle jälle tuleb nagu kuidagi sellist tüüpi häid raamatuid ja lihtsalt me ei saa neid välja anda, sest et me saame välja anda aastas näiteks 18 raamatut umbes ja et pigem on kogu aeg see, et tuleb valida, valida ja valida, aga no Loomingu Raamatukogu muidugi eripära on, eks ole, see et on tellijad postkasti ehk siis et meie tegelikult romaane saame välja anda ainult siis, kui nad on pigem sellised jutustuse tüüpi romaanid. Ja et see tähendab ka seda, et me anname tegelikult päris palju välja jutukogusid sinna sekka satub ka miniatuurne näidendit, võib-olla mõni luulekogu. Ja meie valikuprintsiibid on kindlasti üks, on ka see keeltel põhinev, et ma ikkagi tahaks, et sellele suunale kaasa aidata, mis on nii levinud, et 70 protsenti tõlkeraamatutest on inglise keeles ja siis sinna ülejäänu sisse mahuvad siis kõik teised maailma keeled näiteks väikse vastupanuaktina me eelmisel aastal ei avaldanud ühtegi inglise keeles tõlgitud raamatut aga tosin erinevat keelt tuleb küll iga aasta ära siis nende ütleme näiteks 18 raamatu peale, et noh, see on näiteks kindlasti üks valikuprintsiip. Ja teiseks ikkagi mingisugune selline kirjanduslik mingisugune huvitavus, mingisugune uuenduslikkus, mingisugune rikastamise tahe Sa ütled, et annate vahel haru välja mõne luulekogu ka, mis seal veel Pekoniga luuletusi kirjutanud ja kunagi Indrek kohvilt küsisin, kas ta mõelnud nende tõlkimise peale ja ta siis kohe ütlesime, väga tõrjuvad, oi jumal hoidku, selleks mina küll võimeline ei ole. Aga Maarja Kangro oli selleks võimeline, vikerkaares on ilmunud kuus luuletust, mis seal veel pekilt ja vot ma nüüd peast enam ei mäleta, mis mingi kahe tuhandete keskel oli see Vikerkaar, kus need luuletused ilmusid, et huviline saab sealt vaadata. See tegelikult, mis ellualbeki alustas luuletajana tema esimese vähemalt kindlasti esimene raamat, aga isegi võib-olla paar esimest raamatut olidki tegelikult luulekogud ja tema luuletused mõnes mõttes ongi juba sellised, seal on kõik eos olemas kõik, mida ta oma romaanides lihtsalt siis laiali laotab sadadele lehekülgedele. Kui sa seda ühte väikest luuletust vaatad, siis seal ongi see juba olemas, tegelikult ütleme niimoodi, et tal on täiesti selliseid noh, ütleme lihtsalt sihuke murtud proosa, selliseid luuletusi, aga ta kirjutab ka täitsa usinasti riimilist luuletust. Näiteks selles samas Saare võimalikkusest, see oligi paras peavalu ja päris üksi ma sellega toime ei tulnud ka, et seal on päris palju ka selliseid pikemaid, tema enda kirjutatud luuletusi. Ja kui nad ikka pidid mõjuma kuidagi niimoodi veenvalt, siis ma pöördusin abi saamiseks Märt Väljataga poole. Nii et kuigi eelkõige on siis suvel pekist saanud selline kirjanik, superstaar romaanide kaudu, on ta ju väga mitmekülgselt andekas, nagu sa juba mainisid, on ta kirjutanud nii vabavärssi kui siis sellist riimilis rütmilist, luulet, aga sellega tema loominguline andekus ja tegevus ei piirdu. Jah, see on nüüd see ütleme niimoodi, et tal on siis julget pealehakkamist katsetada erinevates kunstiliste Saar ütles, et et kuidas ta andekas igale poole jagub, et seda siis igaüks võib ise kuulata ja vaadata, lugeda ja otsustada. Aga lisaks kirjutamisele on ta välja andnud ühe plaadi millelt me kuulame ka ühte muusikapala ja seal ta on siis küll mitte ise viigistanud, aga need on tema enda luuletused siis mida ta kannab ette ja ta on ka kontserte andnud. Ja siis nüüd hiljuti just ilmus üks tuntud muusik Shaun Luiobee laulab tema tekste seal taliga kaasa tegev ja lisaks on ta need filmides kinomaailma trüginud otsapidi, et et sellesama saare võimalikkuse järgi tegi ta ise juba filmi aastal 2008. Ütleme nii, et see on küllaltki selline unenäoline ja minu lemmikfilmide hulka küll näiteks ei kuulu. Nii et see tema filmi režissööri anne näiteks minu meelest alles ootab väljatulemist. Aga ta on nüüd ka mänginud paaris filmis, eelmisel aastal oli üks telefilm ja hiljuti ka mängufilm nier dieet experience, mis tuleb ka linastamisele Tartus Prima Vista festivalil. Et kes tahab näha veel pekki filminäitlejana, siis neljandal mail kell seitse Tartus elektriteatris linastub see film. Aga kuulame siis ühte hõlbeki nõndanimetatud laulu, sest minu meelest ta rohkem küll loeb oma luuletust muusika taustale. Mis lugu see on, mille sa valisid? Ka väga musikaalselt loeb, et selle pealkiri Andernietta, ehk siis võix viimased ajad. Ja see on nüüd jälle hea näide sellest, kuidas see on selline väike viisistatud Quebeci romaan, kus räägitakse kannatusest, seda, kuidas elule ei ole suuremat mõtet, seal on luhta läinud võimalused, mõttetud reisid. Aga seal on ka siiski üks kaunis daam, kes laskub nagu jäävesi kusagilt kõrgelt tema peale. Ja et selline see armastuse moment tuleb ka lõpuks sisse kõige selle mõttetuse taustal, nii et üks väike viisistatud romaan võiks selle kohta öelda. Jätkub kirjeldus saade tõlkes leitud, mina olen Peeter Helme ja koos minuga on siin tõlkija Triinu Tamm. Rääkisime saate esimese poole, mis elluelbekist, kelle Saare võimalikkus äsja eesti keeles ilmus kirjastuse Varrak Moodsa aja sarjas ja kuulasime, mis elluelbeki teema lõpetuseks ka teda laulmas. Aga Triinu, Sa oled tõlkinud ju paarkümmend raamatut prantsuse keelest, väga erinevad kirjandust, seejuures niisiis klassikalisemaid tekste ilmselt on. Beckhami kuulub ikkagi klassika alla kui ka väga värsket prantsuse kirjandust, mida natukene sai mainitud ka. Võtsime paar raamatut kaasa, mis on ka väga erinevad vist. Ma kujutan ette tõlkimise seisukohalt. Dremong NO stiiliharjutused on ilmselt raamat, mida just et ei ole kerge tõlkida, eks mille tõlkimine on omakorda justkui uue raamatu kirjutamine. See on üks lõbusamaid tõlkeid, mis mul üldse on elus tulnud teha. See on suur õnn, kui tõlkija, tee ristub võimalusega sellist raamatut tõlkida ja tegelikult alguses minu-d ei pidanud isegi selle võimalusega ristima, ma pidin seda raamatut toimetama. Jaa, Janaborila pidi seda tõlkima. Aga siis ühel hetkel jana porile, saatis oma tõlketeele ja ütles, et tema nüüd tegi niipalju kui ta oskas ja tema meelest ülejäänud ei ole võimalik tõlkida. Nii et mulle jäid siis need lood, mida ei olnud nii-öelda võimalik tõlkida. Ja see on tõesti selles mõttes teistmoodi tõlkimine, et et noh, juba ajalises plaanis pisikene lugu, kui siis päeva jooksul ühe valmis sai, siis tundus, et on päris hästi tehtud, võib-olla järgmisel päeval lugesin üle ja selgus, et ei, sobinudki, tuli uuesti jälle otsast peale hakata. Aga et stiiliharjutused on siis jah 99 korda sama lugu ja lihtsalt iga kord on erinev see stiilivõte ja seal oli siis selged, tuli tõlkida seda, seda võtet mitte niivõrd siis nüüd sõnasõnaliselt seda lugu, see poleks nagu midagi andnud. Ja see oli väga lõbus, näiteks, kuidas kirjutada selline lugu, kus ei oleks ühtegi A tähte. Et prantsuse keeles on selleks puuduvaks, läheks e-tähte, siis veel paar vähemtähtsad ja eesti keeles on siis valisin A-tähe ja siis paar vähemtähtsat väga tüüpilised künoole, et see on siis reegel näiteks, et ei ole e-tähte. Aga siis ta ise ikkagi eksib ka ühe korra selle reegli vastu, et siis seda tõlkija teadma, et seal on üks eksitus ja siis tegema sarnase eksituse. Ja kaks lugu siis tõesti jäid lõpuks sellised, mida tundus, et ka minul, et ei ole võimalik tõlkida, üks nendest oli Pariisi lihunike arkoos kirjutatud. Ja teine oli sama kõlalised sõnad. Ühesõnaga, et see lugu oli kirjutatud peale vaadates, nagu mingisugune täielik absurd on, aga kui seda välja hääldada, siis sealt hakkas kooruma mingisugune mõte. Aga selleks on muidugi prantsuskeel palju sobivam kui eesti keel ja need said siis asendatud kahe looga geno ühest varasemast kogumikust, sest need siidiharjutusi tegelikult on ta elu jooksul rohkem kirjutanud kui need 99. Aga nüüd mulle juba tundub, et tegelikult oleks täiesti võimalik neid ka tõlkida. Tuleks lihtsalt nii kaua mõelda, kuni mõtleks välja, et tegelikult ei ole midagi võimatu tõlkida. No kui see algselt siis prantsuse keeles 1947 ilmunud raamat 2007 eesti keeles ilmus, siis ma mäletan mingist arvustuses teist lugesin, et kuidas seda teistesse keeltesse tõlgitud ja ma sain aru, et teistesse keeltesse on ka neid arv on erinenud ja loomulikult on ka võtet tõlgitud. Keelevõimalustele on need tõlked ilmselt kui ei teaks, võib-olla mõjuksid täiesti võrreldamatutena. No nii on jah, see ütleme arv siiski on sama, sest et Raimo küno jaoks oli, arv oli püha ja iga Ardal midagi tähendas see, et seal pidi 99 olema, tuli ka kuidagi mingisugusest tehtest kokku, mis mul praegu ei tule kohe meelde, et see, et 99 peab olema seal nagu Gaalan, aga jah, et kas seal sees on toimunud mingeid asendusi, see võib küll varieeruda siis erinevates tõlgetes näiteks itaalia keelde tõlkis selle Umberto Eco. Ma üldse ei kahtlegi, et see on väga loominguline tõlge. Ja tegelikult see on ka selline raamat, millest võiks ja kohe tingimata olla mitu tõlget. Et noh, siin saaks väga vahvaid tõlkeid kindlasti veel siia kõrvale panna oleks väga huvitav endalgi vaadata ja ma arvan, isegi Yana porilaga me hiljuti just rääkisime, et kui nüüd ise uuesti teeks, siis juba teekski hoopis teistmoodi peab ka ütlema meelel kolmas osapool seal ka Ain Kaalep on tõlkinud Sis värsid. No igatahes see on selline ehtprantslaslik teostesti, et raske on ette kujutada mõne teise rahvuse esindajat, niimodi vaeva, nägemast stiili küsimusega. Ja seal ei ole isegi stiili, küsimus on siis selline kirjandusrühmitus, mille nimel ju lipo ja mis oligi siis potentsiaalse kirjanduse töökoda, nagu nad seda ise nimetasid, ja nende põhimõte oligi siis kuidagi just nimelt laiendada seda Kirjanduse võimalusi. Ja nende motoks oli ka see, et piirang teeb vabaks ja nemad just nimelt kõigepealt mõtlesid endale välja piirangu ja siis sellest lähtudes hakkasid looma. Ja see noh, ütleme niimoodi, et ta teeb nagu teistmoodi vabaks. Näiteks kui mul kunagi paluti väikesest arvustust pereki, elu kasutusjuhendile saasta häkk kuulus ka sinna kirjandusrühmitusse, siis ma otsustasin ka. Ma võtan endale ühe piirangu, et ma seda arvustust kirjutades teen nemad, et alati lõigu esimesest tähest tuleks siis ülevalt kuni arvustuse lõpuni välja sõna elukasutusjuhend. Ja, ja siis ma sain siis korra proovida ka jälle taaskord, et kuidas see, kuidas see vabadus siis on ja ja selles mõttes ta teeb küll vabaks, et või ütleme, et ta sunnib ikkagi väga suurele leidlikkusele, et sa ei saa minna nagu seda teed. Sul mõte ise hakkaks jooksma vaid kogu aeg lähtunud nagu selles ja siis sul tulevad võib-olla sellised ootamatud seosed või mingisugused mõtted, mida sul jälle poleks, mitte iialgi tuld, kui sul oleks lihtsalt lasknud oma mõtetel nemad vilinal voolata sinna, kus nad oleks ise tahtnud. Aga siis kahjuks muidugi juhtus nii nagu Eesti ajakirjanduses kipub juhtuma, et kuigi ma panin südamel ajakirjanikule ta avaldaks selle sellisel kujul, nagu ta oli või siis konsulteerige minuga muutusi. Aga, aga ta seda siiski ei teinud, nii et ütleme, see päriselt ei õnnestunud mul. Olles ka ise ajalehes toimetajana töötanud, võib mõelda, et vähemalt Eesti ajakirjanduseks selline piirav printsiip on. Mida lühem, seda parem. Ma tähemärkidest pidasin kinni, aga seal oli ta ikkagi paar lõikudestis ümber ja seal midagi kohendas. Aga võib-olla siis jahtis, jäi järgi niipalju, et oligi seal siis printsiip plus viga. Aga inimlik. Aga kas tõlkimine üldse mingis üldisemas mõttes sageli ei tähenda seda, et sa pead ennast piirama, sest sa pead ju ennast kuidagi autori stiili, tema lähenemise ja maailmavaatega mitte ainult haakima, vaid sellele siis alluma teatud määral. Jah, nii ongi muidugi, et iga tõlge on tegelikult nagu üks liivakast, kus on ikkagi piirid, on, et ära antud juba tõlkija hakkab ikkagi neid lossikesi ja koogikesi ehitama ikkagi nendes piirides, mis tal seal on, et tegelikult muidugi laias laastus on see remoncanostiili harjutuste tõlkimine lihtsalt nagu sihuke tõlkimise kvintessents, aga mõnes mõttes toimib see tõesti iga teose puhul üsna sarnaselt ütleme niimoodi, et noh, need piirangud on iga kord erinevad luule tõlkimisel võivad need olla näiteks vormiliselt piirangud siis romaani tõlkimised, need on kindlasti statistilised piirangud, et millist sõnavara üldse autor kasutab, kuidas ta oma lauset üles ehitab, kuidas ta oma mõtet kuuldavaks teeb näiteks veel Quebeci stiilist näide tuua siis mis on talle kindlasti veel väga iseloomulik ja omapärane, on selline ootamatu järsk lõpp, mis on mõnes mõttes võib-olla vahest isegi täitsa nagu kohatu oh, talle pika lause otsas. Ja sageli on, sealt tuleb ka välja nagu just seda eriti selliste oma musta huumorit, küünilisust, et kui ta on just lõpetanud näiteks lause selle kohta, et tema poeg tegi enesetapust, ta ütleb ja mina tegin endale omletti. Kuidagi sellised väga järsud kukkumised, et ühesõnaga, need peab siis tõlkija endale tõepoolest nagu alustuseks selgeks tegema, et noh, mis, mis siis seda liivakast on seekord. Aga kas sul on seda ka ette tulnud? Sa geno puhul mainisid, et oli siis üks mudel pluss viga, et sellest sa pidid kinni pidama. Aga kas sa seda ka on ette tulnud, et tuleks autorid parandada? Maarja Kangro siinsamas saates rääkis, et kui ta Giorgio Lambenid tõlkis, siis ta avastas, et ansambel, kes küll justkui näidata, kui kõva mees ta tsiteeris saksa keeles saksa autoreid tähistate vigaselt ja ma olin, leidis, et need vead tuleks küll ära parandada. Jah, ma olen üldiselt ka seda meelt, et ikkagi autor ja tõlkija on mõnes mõttes sihuksed, kaas, kaassüüdlased ja kaasosalised. Et ma olen ka nõus sellega, et kui selle vea tõttu autor jääb nagu rumalast valgusesse, mis on nagu asjatu selle koha peal kuidagi ei anna kaasa sellele, et raamatut oleks hea lugeda ja vastupidi takistab selle lugemist, et siis ma olen ka pigem parandamise poolt ja näiteks mitte seletamise poolt joone all, et vot nüüd siin hahaa autor eksib ja ei tea ja, ja nii edasi näiteks parandasin ma üksjagu võib öelda nobelist shama haigi, staableklyseeoo karantiini. Seal nimelt oli päris palju igasuguseid kohalikke taimi ja linde tal ära mainitud. Ja siis kuidagi muidugi võib osaliselt asi olla ka selles, et võib-olla ta kasutas näiteks nende kohalikke nimesid, mis ei vastagi siis täpselt noh, et igal juhul ladina keele kaudu ma jõudsin mingite absurdsusteni, et need nagu kindlasti ei oleks saanud seal olla mingisugused. Kui inimesed olid seal ookeanis, ujusid soojades lainetes, siis tulid neid näksima. Buas suundus saade, mis kõlab usutavalt, liivakalakesed aga kui jälle võtta liivakalake Lüüa interneti sisse, siis sealt tuleb üks niisugune nirginäoga kõrbesisalik vastu. Et siis ma ikkagi ei tõlkinud seda mitte selleks kõrbe sisalikuks, laid midagi, midagi kavaldasin seal natukene. Aga näiteks jällegi siinsamas veel plekiraamatus oli ka paar sellist noh, mida võib siis nii-öelda veaks parandada, aga siin mulle tundusid, et need kuidagi ei takistanud lugemist ja arusaamist. Ja eks siis ma ei parandanud näiteks üks tähelepanek. Seda ma sain teada tänu matiseer grille, kui ma küsisin tema käest, ta tsiteerib sind Claysti ja ütleb, et see on Klalisti päevikust on pärit üks tsitaat ja siis, kui ma küsisin Mati Sirkeli käest, et kuidas seda võiks tõlkida, kas ta teab, kas see on kusagil juba tõlgitud, siis mati Sirkelset Clayst ei pidanud päevikut seal loomulikult tema viimasest kirjast õele. Aga see tundus mulle noh, ühesõnaga. Ma ei parandanud seda selles mõttes, et ma ei leia, et tõlkija peaks olema see ninatark, kes nüüd kogu aeg nagu osutab ja parandab. Nii et ütleme niimoodi, raamatu puhul tuleb nagu valida see see põhimõte, aga, aga vaat kui on tegemist tõesti nagu, ütleme reaaliatega noh, näiteks oli päris palju parandamist raamatus, mida ma küll toimetasin, armee käis Eestis ja siis kirjutas Eesti reisikirjad silmuski Loomingu raamatukogus ja kui ta eksib seal, et noh, mingi ma ei tea, mitu käänet eesti keeles on või millal oli Eesti vabariik või et mis materjalist on tehtud. Tšaikovski pink Haapsalus, et seda eestlane ja annaks talle andeks selliseid eksitasi, noh ta hakkaks nagu pahandama valede asjade peale. Ja siis noh muidugi selle eelis oli siis ka, et autor oli elus ja mul olid oma meiliaadress teada, et ma siiski temaga nagu arutasin siis läbi need asjad loomulikult ütles mulle, et vabad käed, parandage ära kõik rumalused. Kas sa ise võimaluse korral siis suhtled autoritega palju, sest ma mäletan kunagi. Piret Pääsuke ütles, et tema tõlgib ainult sellepärast elus autoreid, et nendega saab alati rääkida ja täpsustusi küsida ja on palju lihtsam. Mina ei ole küll oma autoritega Ki suhelnud tõesti tõlkimise teemadel, ma olen Filippide lärmiga teinud ühe intervjuuga telefoniintervjuu, aga siis siis me rääkisime tema loomingust üldisemalt. Lekkles joogema, proovisin saada kontakti ja isegi selgus, et kuidagi umbes kuuenda inimese kaudu ma jõudsin eestist lõkklesiooni, et meil on ühiseid tuttavaid. Aga läks kiireks, kirjad ma isegi sain mingisuguse, et ta nüüd kohe varsti vastab mullaga, siis see kõik venis ja venis ja lõpuks ta ei vastanudki. Et ma oleks ka hea meelega arutanud läbi, siis need nii-öelda need paranduse kohad ja minu autorid on ka ikka enamasti elus, aga ma ei ole jah nendega ühendust võtnud ja ma ei ole ka nagu tundnud tegelikult tarvidust, noh, välja arvatud nüüd näiteks selle Leklis jo puhul. Või siis raisa mee, aga noh, see oli toimetamistöö. Sa mainisid Filippidelermi, tema raamatu, magan, leidsin kodust enda raamaturiiulist, see 2007. aastal ilmunud terve pühapäeva oli sadanud, oli, ma mäletan minu jaoks ka selline huvitav leid, et selline sellised pisikesed aga kuidagi väga täpselt sõnastatud tähelepanekud elu kohta. Kas sina leidsid ta üles või kuidas üldse juhtus, et ta eesti keelde tõlkinud. See oli nüüd nii ammu ma seda enam ei mäleta, kes leidis ja ma ei mäleta ka näiteks seda, et kas Indrek kohvi tõlgitud tema nii-öelda peateose esimene õllelonks või mis on eesti keeles vist väikesed naudingud. Et kas nüüd ilmus võib-olla isegi veel enne, kui see minu tõlgitud terve pühapäeval ei sadanud. Filipp ta läheb, on ka jälle selline autor, et kui prantsuse kirjanduselu jälgida, siis ta seal figureerib. Aga see oli, seda oli väga mõnus tõlkida, seda ei saa öelda, et seda kaali kerge tõlkida, ta on väga selline napisõnaline. Ja siis tulebki see asi, et noh, järelikult iga sõna peab olema väga täpselt paigas, kui sa tõlgid. Aga temal oli see ilmselgelt vägagi läbi kaalutud grammi pealt just see sõna. Et see on kahjuks tõlkimisel suuri naudinguid, kui sulle tundub, et vot nüüd sa grammi pealt said ka selle lause kokku pandud nagu selles autori vaimus. Et see, see oli küll üks väga mõnus tõlkimine ja see tegelane on ka imearmas seal see härraspits, veeg, kes on alati unustan, unistanud Pariisis elamisest ja siis ta lõpuks seal elada saab ja siis ta seal uitleb lihtsalt ringi ja tal ei ole mingeid erilisi ambitsioone. Suhteliselt vaikselt, nende kulgeb läbi Pariisi ja läbi elu. Ja selle koha pealt ma ei tea, me leidsimegi kohe Filippide lähmiga ühise keele, tema ise on ka pärit provintsist, siis me nagu leidsime mõlemad, et Pariisi jõudes Pariisi saabumise hetk, et siis me tabavad alati sellised sarnased heldima, panevad emotsioonid ja et sellesama tunde pealt on siis temaga kirjutanud selle raamatu, kujutanud ette, et kuidas siis oleks, kui ta päriselt elaks pris. Kas sul on praegu ka midagi pooleli? Ja nüüd mul on nüüd tundunud, et ma olen nüüd jõudnud tõlkijana sinnamaani, et võin tõlkida maksel posti ja küll mitte siis tema jõgiromaani, millest on ju ka suured tükid veel tõlkimata, mida tingimata tuleks tõlkida. Aga praegu on mul käsil Maxelbusti esseed ja on siis neid esseesid endal ilmunud terve rida, aga siis Loomingu raamatukogu jaoks sai tehtud selline väikene valik. Ma kirjanduslikest esseedest. Ja see on nüüd, see on huvitav tegemine küll, läheb umbes sama kiiresti nagu küno ja et kui on aega seda teha, siis see on väga imetlusväärne, aga, aga noh, nii aeglaselt ei ole tõesti ükski teine tõlkimine mulle edenenud, kui kust praegu. Nii et sa saad siis tõlkides avastada enda jaoks aeglust Sa oled tõlkinud veel ühte sellist huvitavat rühma prantsuse autoreid, kes kirjutavad prantsuse keeles, aga kelle jaoks ei ole emakeel või vähemalt kes ei ole sellest keelekeskkonnast pärit. Võib-olla mõni sõna nende kohta ka? Neid sõnu muidugi tahaks tulla juba päris palju, sest tõesti neid autoreid on kohe mitu. Minu esimene tõlge oli Milan kondera romaani kunst. Ja see oligi Kundera esimene raamat, mille ta oli kirjutanud prantsuse keeles. Jällegi väga hea oli seda tõlkida sellepärast et ilmselt eriti ka sellepärast, et see Kundra jaoks ei olnud emakeel, siis oli niivõrd hästi läbi mõeldud see kõik. Et ta tahab öelda, mis ta öelda tahab jätta seda just niimoodi ütleb. Aga samamoodi Agotta Christoph, kes on hoopiski Ungari päritolu, aga väike raamat eile on ilmunud Loomingu raamatukogus või siis võib siin. On räima kinno, kes on ju Venemaal sündinud ja pooleluga Venemaal elanud või siis tantsis juuston, kes tuli üliõpilasena Kanadast, Prantsusmaale ja nüüd elab siiamaani seal ja kirjutab paralleelselt nii inglise kui prantsuse keeles. Ja nüüd viimane ka Kim tuvi, kes on jälle tema taust, on siis see, et Vietnami päritolu ja paadipõgenikuna sattunud Kanadasse jaganud siis tema uus elu algas siis Kanadas prantsuskeelsena ja kirjutama hakkas ta prantsuskeelsena. Et tõepoolest, et prantsuse kirjandus hea meelega näen seda, et see kõik kokku on ikkagi üks prantsuse kirjandus. Ja see tõepoolest, nad on küll hoopis teistsugused ja mingisugune teistsugune vaatenurk elule ja kirjandusele, mis on olnud huvitav ja peab ütlema ka naiteks Snantsis joosta, nii tõlkimine on vist võib-olla isegi olnudki kuidagi kõige lihtsamalt eesti keelde hakanud mingisugusel arusaamatul põhjusel seda oli tõesti tõeliselt hea tõlkida, kuigi noh, väljakutse oli siis see, et seal rääkisid neli last, oli nelja lapse sisekõne, kes kõik elasid ka erinevatel ajastutel teisest maailmasõjast kuni siis tänapäevani välja. Ehk siis stiililiselt tegelikult seal olid need registreid nagu mitu aga miskipärast just Nancis juustoni keel hakkas eesti keelde kohe eriti kergesti. Ja, ja tegelikult ka, et tantsu siin ei ole Prantsusmaalt pärit vaid elas Kanadas Kebecki autor, pekkis, aga tunnustatud autor. Ja see Kebecki prantsuskeelne kirjandus on Eestis ka alles tundmatu. Kui nüüd kim tui sinna lugeda, siis on seal veel üks seiklus on tõlgitud ja see ka, et tantsusi, kui ta nüüd ühe korra ilmub olekski siis kolmas. Ja ilmselt see nimi ei ütle kuulajale suurt midagi. Aga väikene raamat, mille tõlkimine jällegi osutus suuremaks väljakutseks, kui oleks iial osanud arvata ka, et lisaks sellele, et ta on ikkagi selliseid Kebekismid, on tal seal sees. Aga noh, need ei ole muidugi, neid ei pea kuidagi imelikult tõlkima, sest need olid tema jaoks väga loomulikud. Aga tohutu keeleline, selline mäng, midagi täiesti Ulipoliku. Et ta ühesõnaga ta mõnes mõttes leiutabki täiesti uue keele seal ja tõlkes jällegi siis on väljakutse see, et sa pead leiutama loomulikult uue keele ja samas peab mõjuma niivõrd loomulikult nagu see keel ikkagi olekski juba olemas. Kõlab põnevalt, jääme siis ootama, millal see, kas ta on sussi väike tüdruk, kes armastas tuletikke, ilmub aga Triinu, ma tänan sind selle vestluse eest ja sa valisid ka ühe muusikapala saate lõppu, mis siis haakub jällegi saate algusega. Tõepoolest, see on Karla pruuni esituses laul, bossi biliteedinilla, ehk siis Saare võimalikkus ja see on jällegi siis, mis seal veel pekki, luuletus mis ilmus varem juba kahest tema luulekogu, see nüüd ka selles saare võimalikkuse raamatus on see siis eesti keelde ära tõlgitud ja selle viimane rida ongi siis andnud jällegi pealkirjaga sellele raamatule, nii et tõesti tõmbab need otsad kõik kokku. Aitäh stuudios olid Triinu Tamm ja saatejuht Peeter Helme ning tõlkes leitud on taas eetris kahe nädala pärast.