Tere ja ilusat kevadist hommikut kõikidele jutusaade stuudios on täna hommikul Margit Kilumets ja minu külaliseks Ahvenamaa praost ja suur Eesti sõber Morten Andersson. Tere hommikust. Loomulikult see, et ma ütlen, suur Eesti sõber on ju õigus. Kuidas teie armastus Eestimaa vastu algas? No see on üsna pikaajaline asi olnud, see algas tegelikult sellega, et mul olid nooruspõlve ajal, võib öelda, ma olin teismeline, olid tahavad, keda ma pidasin saks lasteks ja rääkisime saksa keeles ja niimoodi siis mina tulin. Ma pidin nendele külla minema ja tuli nende juurde veidi varem ja kuulsin juttu ja ei saanud millestki aru. Ja mõtlesin, et tohoh. Ja siis küsisin viisakalt, et vabandage, aga ütles ja ema ja mina räägime omavahel eesti keeles. Ja mina muud ja innukas, küsisin, et äkki võiksin mina õppida ka ja nemad naersid nii südamlikud ja ütlesid välismaalasele Väima. Tuule aga välismaalasele võimatu on saanud teoks. Morten, te räägite väga ilusat eesti keelt? No sai küll, aga ega see tõesti eriti lihtne olnud, sest too aeg ei olnud õpikuid saada kusagilt ja see armas. Ma ei tahtnud mind ka õpetada, nad olid tartlased, akadeemikud mõlemad ja nõudsid kordaja kvaliteeti ja nemad mingisugust poolvigast tonka meist ei sallinud. Et võttis mingit viis-kuus aastat, enne kui. Aga millal te füüsiliselt Eestisse jõudsite? Füüsiliselt jõudsin 85. aastal, kuna kuna see armas paar saatis mind Tallinna uurima, et kas nende suguvõsa maja veel seisab püsti vanalinnas ja kuidas oli ja täitsa küll seal oli sillaehitusministeerium sees ja ma pidin ka uurima, et kas kas hoovis olev pirnipuu elab sellepärast, et see oli istutatud, samal ajal kui onu sündis aastal 1904 ja taevas Milline see Eesti, see esimene Eesti teie mälestustes praegu on? No loomulikult aeg teeb oma tööd ja nostalgia kipub külge tulema, aga esimene esimene mulje oli küll suur ehmatada tõusma, polnud Nõukogude Leedus kunagi käinud, ma kartsin õudsalt. Et no äkki pannakse vangi ja viiakse Siberisse ja iga sõna vahitakse ja mikrofone on kõikjal ja ja niimoodi ja no siin linnas oli hoopis teine elulinn, oli kehvas korras tänavat, oli ta, kui oli see, et inimesed ruttasid tigeda näoga ringi, võrgud käes, püüdsid midagi poodidest leida, kõik olid, paistis tigedad ja ja niimoodi ja sõjaväelisi ja miilits hirmsat moodi. Aga ometi kuidagi samm-sammult õnnestus teil ikka ennast selle Eesti küljes hoida ja, ja tänaseks päevaks, teil on Eestis juba väga palju sõpru. Kuidas see lugu siis edasi arenes? See on nagu väike detektiivromaan, ma sellepärast pressin välja. Enno natukene sinnapoole kisub ja tähendab, et mul oli lihtsalt nemad saatsid minuga koos nime ja aadressi. Et mine sinna külla nato meie sugulased. Ja mina vaatasin kross Harju tänav üks korter koos ja pidin leidma üles Harju tänava ühe. Ma olin esimest korda linnas ja ei teadnud millestki midagi. Ja, ja leidsin ja noh, tulite kuus nagu inimesed, too aeg väga, väga tihti olid kodudes ikka ja kodus ja, ja selle kaudu ka siis kuidagimoodi see asi. Ja olgugi et peab ütlema, et mu keeleoskus oli väga, väga kehval tasemel, too aeg veel. Harju tänav ühes, korter, kuues ei keegi inimene ei muiganud selle üle, ei teinud parandusi, ei hakanud selgitama midagi, vat inimene suhtles inimestega. Kas Jaan Kross ja Ellen Niit on ka põhjus selleks, et te olete eesti kirjandust armastama hakanud? Mis need esimesed tutvused eesti kirjandusega siis olite proovisite lugeda sellest tonkavas eesti keeles millestki aru ei saanud, eks? Täpselt leidsin ka ühe õpiku, küsisin keskraamatukogust kodulinnas töötajad, nemad vaatasid, mis asja eesti keel siis ütles, et ja võib-olla laos mingid on. Ütlesin, no äkki võiksid minna vaatama, ohkamine oli kuulda. No ja ikka ikka ikka. Siis toodi eesti keele õpik, mis oli mõeldud Ida-Saksa inimestele ja fantast tilisi harjutuslauseid oli nagu elagu suur oktoobrirevolutsioon ja niisuguseid värke selle kaudu. Mina õppisin seal. Aga oktoobrirevolutsioon on päris hea hääle harjata on ikka, on ikka. Aga Ellen Niidu raamat Krall ja igasugused hääled. Muide, minu tütar, kes on nüüdseks 20 aastane, on õppinud esimese luuletusena pähe terve selle krõll ja igasugused hääled, nii et te ei saa midagi sarnast. Pole sõltuv, kui vana sa oled? Moodi aitab ka. Kui palju te praegu Morten eesti kirjandust loete? Üsnagi palju küll, aga kuidagimoodi kipub sinna klassikute pooltes see huvi nagu arenema. Et praegu ma süvenen Johan Liivis ja oleks pidanud 20 aastat tagasi, aga ei saanud ei saanud seda, seda sellega hakkama ja ja loomulikult krosside raamatut on mulle kõige-kõige armsamat. Ja te loete seda kõike ikkagi eesti keeles, mitte ei otsi krossistoni suurepäraseid soome tõlkeid ka iseenesest. Ei, teate, see oleks alandav asi. Originaalkeeles peab sellest osa sellest naudingust tulebki, ma sain aru. Kui ma korraks tulen selle keele õppimise juurde, me oleme sellest ka selles saates üsna paljude külalistega rääkinud. Ott on teatud kildkond, inimesi, kes ütleb. Kui ma elan või töötan teises riigis või mul on seal sõpru, siis see on iseenesest loomulik, et ma räägin nende keelt. Ja siis on teine hulk inimesi, kes ei pea seda üldse oluliseks, ütlevad see on võimatu. Kuidas teie sellesse asjasse suhtute? Mina suhtun just selle selle mõttega, et veidi uudishimulikud peab inimeses olema ja, ja keele õppimine on protsess, loomulikult, aga see on meeldiv protsess. No vahest on sihuke tunne küll, et lööd peaga vastu seina, aga see läheb üle. Kõiki keeli on võimalik õppida, kui palju teie räägite, ma arvan? Oleneb veidi aastast ka, aga mul peaks kaheksa olema, aga nemad erinevat veidi niimoodi, et mõnel aastal Ancoose järgmisel üheksa, siis üks nii oleda, pooleldi kustub. Praegu mina õpin läti keelt lihtsalt niisama põhisega niisama kuna kohas, kus ma elan Ahvenamaa saarel, seal elab väga palju lätlasi ja minu käest nõutakse kiriklike talitusi ja muid asju lähtekeeles ja. Ja tonkamine, mulle ei meeldi. Nüüd ma ei teagi, mis haru pidi edasi minna, et miks elab teie saarel Ahvenamaal palju lätlasi. See oleks näiteks üks võimalus, no ma küsin siis seda. Selge, no sellepärast, et meie inimesed ei kipu eriti niisuguseid raskeid töid tegema. Siis mõni talunik tellis mingisuguste tutvuste kaudu ühe lätlase siis tööd muudkui jätkus, siis lätlane helistas oma isale, kes helistas oma õele, kes helistas oma vennatütrele ja pojale, siis tulid vanaisad ja vanaemad, siis tulid teised sugulased ja niimoodi see algas ja meil on rajoonis, kus on 28000. Seda on tõesti palju. Mis selle saare nimi on kuste Ahvenamaal elab. No ta on kõige läänepoolsem saar, nimed Eckere. Ja kui suur on teie kogudust, kui me nüüd räägime sellest põhilisest Kogu ta on 750 inimest. Väike kui palju on pühapäeva hommikul kirikus rahvast? No see oleneb väga paljudest asjaoludest, loomulikult, aga, aga ütleme ütleme null kuni 60, enamasti nullis ei ole õnneks. Aga kuidas aastate lõikes muutunud on, see arv kahaneb ka. Nii et see ei ole ainult Eesti probleem ja mure. Oi-oi, see on köökide ühine, sest inimesed on tänasel päeval väga noh, teevad väga paljud tööd on hõivatud kõiksuguasjadega ja kui ometigi pühapäeva hommik tuleb, siis paljud eelistavad muid asju põhjus olema, kui põhjus on, tullakse küll. See põhjus on siis see, et endale mingi mure näiteks see või et on mingid aastapäev või või mingit kuldleer või lapse või lapselapse ristimine ja tänupalve püha, selle üle ja niisuguseid asju või mingit huvi. Ta on rohkem sihuke show mõte. Vanasti tuldi kirikusse sellepärast, et kirikusse tuldi, aga praegu peab olema midagi erilist, siis tullakse küll. Aga mida see kirikuõpetaja jaoks tähendab, et selline suhtumise muutumine on toimunud? Mul on siuke pinge, kuna ametlik ametlik arusaam ütleb, et pühapäev on pühapäev, jumalateenistus, on koguduse kõige tähtsam asi ja ongi nii ja kuis sellemmat ega läheks edasi, siis oleks üksi küll koha peal. Nii et midagi ilmikute kaastööd ja, ja lektsioonidel, lugejad ja korjanduse tegijaid ja noor protsess, joone ja igasuguseid asju, nii et mul on hea hea koostöö lasteaia ja. Aga kui nüüd laiemalt mõelda ja teie seda kindlasti teete, siis milline roll praegu üldse Luterliku kirikul on, kui me mõtleme nüüd Põhjamaades ja mina mõtlen just sellest vaatenurgast, et kui maailm niimodi mässab ja võib öelda isegi märatseb et siis siis kas kiriku roll on selles situatsioonis kuidagi teistsugune? No seda võib öelda, et kuna nii palju muid asju ka rändamine litsalt tullakse igalt poolt kolitakse sisse, kolitakse välja ka loomulikult sees see sihuke ütleme, luterlik ühendkultuur ei ole võimalik enam ja pühapäeval ei ole ka nendel ei ole sama staatust, peab lihtsalt leppima sellega. Kui suur on teie arvates islami ja kristluse selline vastasseis praeguses maailmas? Et vene aja alguses 1809. Ja ei ole kunagi olnud mingeid mingeid pingeid. Aga nüüd islam on nii mitmekesine asi ja nad äärmuslikud liikumised, see tera, meie kõik kardame natukene küll. Ja kuidagi, see on nii, eks, et sa ei mõtle rahvuse peale, kui sa oled nagu vaenulik, vaid sa mõtled kuidagi usu kaudu ja see ei ole hea. Ja kui sageli te Eestis käite jutlusi pidama? Mac käin keskmiselt neli neli sessiooni aastas. Ja see juhtub pühavaimu kirikus ja kes teid siis kuulama tulevad? Oi kuulge, Fow, igasugused väga huvitavad inimene. No esialgu oli see ürgne vana püha vaimu, kiriku pere, kes olid sõjaristi, otsiaaleeritatud ja laulatatud õpetaja talv ministri poolt ja nüüd on teisi inimesi, aga sihuke põhituumik on ikkagi olemas ja ja väga huvitavaid asju juhtub seal teks. Näiteks, et no ma vist võtan teise sõna, mitte ainult seal on vaid ka pärast mina istusin trollis, jagaks haarakest, istus taga ja ja vestlesid omavahel, sellest, mida mina olin pühapäeval jutlustanud, see oli mulle suur elamus, kuna kodukandis on enamasti harjutud sellega, et keegi ei pea meedias, ei mäleta midagi. Ja nemad seda aega analüüsides oli suure lammust. Ma olen uudishimulik, ma nii tahaksin teada, millest te siis rääkisite, et inimesed trollis veel pärast seda arutavad omavahel? No minu jutluse tom veidi kummalised, loomulikult ka veidi, mina ei tea isegi, missugused nad on, aga, aga noh nad on arusaadavad vähemalt. Muide, reklaami korras ma võin kuulajatele öelda Need, kes tahavad Morten Andersoni kuulata siis juba täna kohe pärast saadet miljon pühavaimu kirikusse ja kuulata ja pärast rollis omavahel arutada näiteks trammis trammid. Kui me need korraks. Noh, nii ei saa öelda, aga, aga eemaldume teie sellisest tööelust, et et siis kuidas elu Ahvenamaal käib aastal 2015. Innuda ta muutunud üsna palju koos euroliiduga. Et põllumajandus kahaneb ja meremajandus kahaneb ja turism on raskustes ja jah, kõik töö, mis tehakse, on liiga kallis ja ja niisuguseid asju, et masu on teatud mõttes sealt tulnud, sinna tulnud ka, aga peab teadlik olema. Elamise tase on väga kõrge. Te olete igipõline ahvenamaalane. Ei ole, ma olen Lääne-Soomest Soomest pärit, ma olen Ahvenamaal elanud 35 aastat. Aga kui siit hakkate Soome poole sõitma laevaga siis kus umbes kodutunne peale tuleb? Ei, see on ometigi küsimus, millele vastata, kui näed silme ees Tallinna tornid et tegelikult hoopis teistpidi ja sest identiteet on, on üsna keeruline asi, kui mina olen Eestis, ma ei ole pärismaalane, ma ei tea mille pärast. Noh, kui aastad möödusid ja mina küsisin Jaan Krossi käest, et et hakkan ma juba päris eestlased tasemel olema, tema ehmus ja ütles. Oh jumala pärast, mitte nii, vaid kodueestlase tasemel. Aga kui te hingelt olete kosmopoliit ja see identiteedi küsimus on keeruline, kas siis tuleb kõne alla ka see, et ühel päeval võib-olla elategi päriselt Eestis? See on täitsa võimalik asi, kuna pensionipõlv mind kohustustest vabastab, siis olen planeerinud küll. Mis koht see võiks siis Eestis olla, kus te elama hakkate? Saaremaal Kaarma all, miks siis tean, sul on üks minu lemmikkohtadest, Saaremaa on Meie sõprus praostkond muuseas ja seda sõprus praostkonna tööd tehti üsna kaua. Ja esimesel suvel olin asendamas Jaan Tammsalu Kuressaares ja Kaarma ja Kuressaare. Too aeg peaaegu et üks ja sama ühe sama õpetaja teenida. Ja seal oli sihuke väga eriline kollektiiv, kes restaureeris ja tegi asju ja ja, ja mulle lihtsalt meeldib. Nii võib-olla ei ole ilus küsida, aga siiski, et milline on Eesti kõige ilusam kirik? No see on loomulikult pühavaimu kirik Tallinnas. Saab seda põhjendada kuidagi. Kui tuleb sisse ja vaatab, vaatab, kes seda mõtlejat keskaegse püha vaimu seegi peale mõtleb, haigete peale, kes sealt lohutust ja abi ja tuge sai, mõtleb sõja peale kui aknad pommitati sisse ja õpetaja tammeestri tallmeister kirjutas Kroonikas, et, et ei ole siin enam kirikutega rahvast. Mis teie ellu veel kuulub peale? Peale kiriku? No ütleme, kultuur, mitmes vormis ma maalin naiivseid pilte. Näitus on olnud Eestis ka ühisnäitus kaks korda isegi. Ja siis ma kirju tral luulad ja Merit Ots joone tihti koos. Jaan Tammsalukannel on erinevaid koostööprojekte ja kui teisel on pea tühi, sest julgustab, et nüüd ei ole ükski pea siin tühi, et muudkui hakkame. Hakkame pihta ja lõpptulemused. Seda on ette kujutada päris keeruline, sest ma ikkagi kujutan ette, et te ju mõtlete teises keeles, mitte eesti keeles, Eestis minu ahhaa, et siis on ka saab, saab niimoodi kirjutada, et Tamsalu kirjutab eesti keeles. Ja loomulikult see on nii mõnus, kui, kui noh, need on trükitud siin-seal ja siis meie mõlemad nimed on kõrvuti ja ja, ja suur rahvas arvab, et, et et Jaan on päris päris andekas rootsi keeles, tõlkija. Aga luuletused, kui luuletused tahavad tulla, siis need tulevad ikkagi mitte eesti keeles. Mõlemas keeles tarbe korral ju ikka. Kui me teie maalimisest räägime natuke, kas selleks on vaja mingit spetsiaalset kohta? Ma ei mõtle nüüd ateljeed, et kas selleks on vaja loodust. Hea meelega, aga seda juhtub siis rohkem ikka Ahvenamaal. Simmul pole aega niisuguse asja jaoks ja siin kunst on niisugune asi, et köik suhtuvad ääretult kriitiliselt. Siin kultuuritase on väga kõrge ja, ja see veidi häiriks. Vanasti Estonias oli, oli siuke sild, et lava peal kunst kuulub rahvale. Aga kui esimene restaureerimine peale uue vabariigitulemist tehti, see võeti kohe ära? Kunst ei kuulu enam rahvale, ta on eliidi asi, peaaegu mõtleme nõukogude aja. Jah, kusagil nad ju tõesti peaksid olema kui sellest mõtelda. Seda küll. Morten, kuidas teie suhted Eestiga on aegade jooksul muutunud, kas inimesed Eestis on muutunud? On küll loomulikult on muutunud, sellepärast et kui kogu riigikord muutus inimesed ka minu esimene pikem siinolek oli Lõuna-Eestis, mind kutsuti ühte kogudus õpetajat aitama ja kui mõtlen selle igivana elu peale, mis seal elada D ja tänapäevase super elu peale, siis on kaks täitsa erinevat maailma. Naabriproua, või nagu toanaabrinaine loomulikult tuli küsima, et ma hea meelega pakuksin teile süüa, aga ma ei tea üldse, mida välismaalased söövad. Mulle, mind sokutati iga päev restoranis sööma ja ma olin nii tüdinenud sellest, aga ega need välismaalasele ei või midagi kehvemat pakkuda ja mees nitsel kindlasti teha Eesti täit Viinis nüüd seal, mis oli kõva nagu kingad ala ja mina kriuksuma noaga, seda lõikasin päevast päevani ja mina ütlesin naabrinaisele. On teil hapukapsaid? Kas välismaalased söövad niisuguseid asju? Söövad hea meelega. Et kumbki meist ei jääks vahele, sest seda püha mängu ju ei tohtinud avalikult rikkuda ja ja, ja siis, kui õhtu hämarik hämarik langes mina mina läbi aia tema juurde talulid kardinate ees ja siis saime sealiha ja hapukapsa nii mõnusalt. Aga inimeste muutumisest rääkides, kas te tunnetate, et inimesed on jäänud kuidagi külmemaks või kaugemaks või ikka seesama lugu arvutitest, nutitelefonidest ja liikumisest, klapid peas, et väga palju ei ole vist aega enam teineteist ega 11. Kuulata see vastab tõele täielikult küll, et kõik on oma oma kübermaailmas ja, ja noored, et ei kipu teadma ümbrusest midagi oma linna või maakoha ajaloost, midagi, nemad on arvutis. Kõike peab guugletama. Ja see teeb kurvaks, eks, aga midagi parata ka ei ole. See on selle ajastu üks asi. Ja kuidas te ise selle tehnikaga toime tulete, te ju ometi ka helistate mobiiltelefoniga. Ma pean tulema toime selle tehnika, aga see on lihtsalt töövahend. Meen, kogu rahvusregistriprogramm programm ja kõik on ju arvuti peal loomulikud, väga keerulise majandusprogrammid ja asjad ja värgid peab toime tulema. Aga ega see nüüd mingit suurt rõõmu ei pakkunud. Ja siin Eestis mul pole arvutit kaasa. Ja see tähendab seda, et mina kirjutan ütluseid paksusse, raamat tühjasse raamatusse pastakaga nii. Ja see mõnus krabin vastu, paberid on hoopis teist kui toks. Midagi kas poliitika tõika huvitab? Aga seda ikka teate, et Soomes olid valimised. Lasin arreteerida natuke, aga kuidas? No me oleme, räägime ikkagi praktiliselt nädal pärast valimisi juttu ja imelik oleks mitte küsida, kuidas te rahul olete selle tulemusega? Takse seitse ime, et kuna võimalusi ja raha kärbitakse kogu aeg ja ja nii Eestis kui Soomes ka muret tekitab, pürnaitaks vanade inimeste saatus ja laste ja haigete. Kuna raha ei ole, lihtsalt ei ole, öeldakse, ma ei usu sellesse, ka rahamaailmast ei ole ära lõppenud. No teie uuelt peaministrilt oodataksegi imet, et miljonär, kes on omaettevõtte käima pannud ja suuri kasumeid teeninud, toob äkki ka Soome riigile siis mammonat kõvasti? Mammonat kõvasti ja kogu Venemaa turg on kinni peaaegu ja niisuguseid asju ajada, et põhitingimus, et peab olema, aga küllap elati üsna muretult nendel headel aastatel. Kui seda rohkem oli, see tabab. No meil siin Eestis ma arvan, et sellist Venemaa hirmu on, on üsna palju viimastel aegadel, kas te Soomes ka seda tunnetate? Absoluutselt ja igasugused lennukite piiririkkumised ja muud asjad ja ja hirmu ikka ikka. Aga kuidas kirikuõpetaja saab sellises olukorras inimesi või oma kogudust näiteks aidata? Lihtsalt püsiväärtuseid rõhutada ja ja julgustada igapäevast elu hästi elada. Kui te panete Soome inimese ja eesti inimese kõrvuti praegusel aastal 2015 kui sarnased või kui erinevad nad on. Üsnagi sarnased, üsnagi erinevad nüüd sarnasus on kasvanud viimase viimaste aastate või aastakümnete jooksul. Nõukogude inimene ja Soome inimene oled üsnagi eri suurused. No meid jutumärkides, võib öelda, süüdistatakse selles nii soomlasi kui eestlasi, et me oleme suhteliselt kinnised ja meeldib meile omaette olla rohkem kui sõpradega suhelda ja, ja väga tänaval ei kipu naeratama ka, et et on see siis nii, jah. No kui mina Lõuna-Eestis olin, olin esimesel suve noh, ütleme siis, ma tekitasin paksu pahandust just selle tõttu, et ma naeratasin tänaval, kui tuli keegi tuttav, neid ju tuleb kogu aeg juurde vastu, meil on kombeks, et peab naeratama ja noogutama ja tere ütlema ja ja, ja mul oli kõige hullem lugu, oli, oli hallid püksid ja usklik inimene, naerata ja ta absoluutselt ei kanna halle pükse. Et, et ta on kindlasti mingid mingid üsna kummaline tüüp. Aga ma siiski ei saanud hoopis seda naeratamist maha jätta ja, aga püksid vahetasin küll. Kuid Eestis nüüd käib veel hallid püksid endiselt naeratate. Siis millisesse kirikusse sammud, peaksite kellegi teise jutlust kuulama, pühapäeva hommikul tollima joonistus oma sõpra Jaan Tammsalu kuulama. Aga kui see ei oleks Tallinnas, kui see oleks kusagil väljaspool Tallinna, te olete palju ise ka jutlusi pidanud teistes eesti kirikus. Olen küll, olen küll raske öelda, aga Saaremaa on iga kord elamus ja võib-olla ka armaaniks. Kas te sellel suvel ka Kaarmale lähete augustis küll ja on teil äkki isegi juba mõni väike koht välja vaadatud, siis oma pensionipõlveks? No see on ainult õppeti, aga omavahel oleme aastaid rääkinud, et ma elaksin aasta Kaarma kirik, las emm, ma ei tea, kas kunagi võimalik oleks, aga aga nüüd nii palju energiast kulub sellele, et kas sinna oled seal ja, ja hingata paar-kolm-neli päeva ja siis hirmus energia selle lahkumise peale jälle. Et saaks kord olla mõningaid kuid ühe koha peal ja ei peaks energiat kasutama selle sõitmise, reisimise lahkumise peale. Inimene ei pea kogu aeg lahkuma, kusagilt võib kohal olla ka. Aga mida teha selleks, et te saaksite seal olla pikemalt peategi pensionile minema? No siis peategi lahkuma veel päris mitu korda vahepeal. Suloil Morten Anderson, me oleme rääkinud väga mitmest teie huvialast ja sellest, millega te tegelete, kas muusikal on ka teie elus tähtis koht? On küll, on küll Kula meie piiskopkonnas, ütleme, Ahvenamaal, Soomes, Porvoo piiskopkond kirikumuusikute, noh, ütleme, neid ei saa kusagil. Ja kui peaks mingid asendajad olema, kes hädavajalikult suudavad midagi läbi viia, no ma olen omal ajal muusikakoolis õppinud ja mina olen igasuguseid koore juhatanud ja ja mul on veelgi laste muusika, kus lasteaias ja siis mul on emade-isade beebide laulurühm ja ja, ja mõnikord pean matustel mängima ja niimoodi orelit ka kunagi kedagi ei ole kätte kätte saada. Aga kui me siia saate, lõpetuseks tahaksime mängida midagi eesti muusikast, mis teile südamelähedane on? Me oleme juba rääkinud eesti kirjandusest ja nendest kohtadest Eestis, mis teile armsad on, siis oleks ju tore lõpetada see, saad eesti muusikaga. No ikka ikka ja ja meelde tuleb kohe. Kuldar singi, Ave Maria jagaja kontraht. Need inimesed on ka teie jaoks olulised olnud. Kaie Konrad oli pühavaimu kirikus solist ja väga suure minevikuga ja, ja raadiokoori solist omal ajal ja suure suure häälega. Aga suur aitäh saatesse tulemast, Ahvenamaa praost Morten Andersson. Ma loodan, et õige pea. Kui mitte varem, siis viie aasta pärast saab teiste päris eestlane. Enne sõda. Pühapäev, head pühapäeva kõikidele.