Tere õhtust. Eelmisel aastal oli kultuuri saadetel keskööprogrammis pikem sari Põhjamaade kirjandusest. Otsustasime selle valitud osi tänavu korrata. Selle kolmapäeva õhtu saade kannab pealkirja ohtlik Karentnika eelis. Jõudu kavatseb raamatu osta, võib-olla tõesti Naien eestlasena lugema, mis, mis asi see on näitaja esikaant, Ahhaa piibi Kaarin ikka eelis. Ja kes selle välja andnud on? Kobar Aescu park? A minul on kodus piibi esimene variant, mis ilmus Tartus 1931 kirjastuses loodus teadis autoris midagi lähemalt. Midagi ikka, mis ta siin kirjutab. Karmikäelisem praeguse aja tähtsamaid naiskirjanikke. Teda tunnevad paljud, kes ta väikesest kodu mastaabist ei tea mitte midagi või peaaegu mitte midagi. Sündinud on proua kaariumiga helis, rõhk langeb peale 20. märtsil 1872. aastal 1872 ja järelikult on ta juba vanem daam, kuid aka nooruslikult. Mis jutt, see on? Aastaraamatut sa loed, millal ta välja antud on välja andnud Tallinnas 1993. aastal. Mis nad, mis nad ütlesid siis vana eestlasena näita. Et hakkasite piibli autorist veel pisut selgema ettekujutluse. Ütlen teile, proua kaariumiga eelis üle kõige maailmas armastab oma vana väga-väga vanaema vanusest väikeseks kuivanud, armast valgepealseks. Teiseks armastatud killukest lilletesse õunapuu õitesse upuvad saart, kus ta elab, kolmandaks, kolmandaks armastan kindlasti loomi, lilli, justjust, lilli, puid ja kõiki loomi. Oijah toodame, oli märksa ohtlikum. Julgelt avaldada oma arvamusi armastusest, abielust, lahutusest, aga tütarlastele mõeldud raamatute seas toimus põhjalik muutus. Karin Mika eelised piibliraamatutega ja neis kaotatakse tüdrukute ja naiste traditsiooniline roll. Peategelane on sõltumatu, uudishimulik, aktiivne persoon, kellele meeldib seigelda laias maailmas. Muide piibi raamatuid. Neid on Eestis ilmunud neli. Niisiis beebi, beebi, suur reis, beebi ja huule viibija vande Seltslased on tõlgitud 200 vahel ja umbes tasinasse keelde, selge pilt. Ostan selle oma tütrele, mis ta maksab? Mis ta maksab? 14 krooni. Pakkige, palun, seal raamat, meil ei ole kahjuks paberit. Vaata, kuidas ma võtan. Annan, ma panen. Ei nii lähme siit nüüd välja. Muide, minu vanaisa kohtus Karimika eelisele 1931. aastal, mis aastal? Ei kardeta viga, 20 aastat tagasi ilmus polnud mul aimugi, et sellest hiljem kõneleb kogujune. Tookord jõleti vaevalt sosistada asjaolust, mis ma raamatus otse välja ütlesin. Neid mõtteid on aastate viisi aru ja need on huvitanud naisi ja mehi igas ilmanurgas. Mäletan miinusaastat viis tagasi. Mida siin loengu, mis määratud ainult naistele. Loengu algul aga märkan äkki ühes loosis kahte liigmeheliku välimusega naist. Taipasin kohe, et siin on tegemist mõne uudishimuliku meestlast sihte hiiliga. Palusin neid välja minna. Nad tegid alul väga haavunud, näol aga või saagi nende väljaminekud hakkas nõudma, lahkusid nad. Kas teie kahtlused osutusid õigeks? Õiged medalid naisteks ümber riietunud mehed? Väga lõbus. Muide, hiljem veel juhtunud mehed on siis uudishimulik omad kui naised. Mõned kindlasti. Kas sajandi lõpunaine erineb tunduvalt praeguse aja naisest? Hoia, millised on teinud suuri edusamme? Abielunaine oli 25 aastat tagasi juba 35 aastasena niisugune Matroon, kes kodus istuses suka kudes Aga muuseas nägin juba 20 aastat tagasi Kopenhaagenis esimest daami istuvad üksi restoranis Ellegressidega. Veel 1909. aastal ei läinud ükski ta üksi restorani lõunatama, isegi Ameerikas mitte. Nüüd läheb naine igale. Naisõiguslane jumal hoidku, mitte sinnapoolegi, kirjutan ja kõnelen nii kuist, tunne pole ennast sidunud ühegi organisatsiooniga, kuna need kõik oma erapooletus sildi peale vaatamata seisavad poliitikaga ühenduses. Ka, mida arvata tänapäeva naistest? Nad ei ole veel nii objektiivsed, kui mehed elavad enam tundmuste kui mõistusega ja ei sobi sellepärast igale alale. Mis aga puutub kasvatusse ja hoolekandesse, siis on siin naistel eesõigus. Aga olen kindel, et kasvatus saab muuta naised meestega ühe õiguslikeks. Aga mida arvate projegistest abieluvormidest? Nüüd on iganenud abielu, praeguse vormi muutumine on vaid aja küsimus. Abielulahutuste järjest suurenev arv on just praegustele oludele mittevastavatest seadustest kingitud. Ja ma ei saa siin teha abielupaaridel etteheiteid. Kui juba tekivad mehe ja naise vahel kokkupõrked ja neil on ka lapsed, siis just laste pärast peab abielu lahutama. Perekonnatülide mürgiseks õhkkonnas on lapsel raske kasvada. Olete lugenud minu raamatut naise kardeta, viga? Ja Eestis on see ilmunud pealkirja all hädaohtlikud eluaastad on selle kohta ilmunud, armastasin ja kunagi lugesin neid. Romaani väärtuseks on see kirjutatud päeviku vormis. Räägib neljakümneaastase naise vaimsetest Tagooljatest. Peategelane, kuidas ta nimi oligi nii lihtne ja ei lasku peale lahutust, meeleheitesse ega depressiooni, mis iseloomustab paljude naisautorite töid vaid suhtub endasse iroonia ja üleolekuga. Giga ühe naisterahva päevaraamat. Parem oleks, kui ma sinule isiklikult oma uudist teataksin. Ma võiksin siis sinu hirmu üle hästi lõpu tunda. Ma ei julgenud aga seda mitte teha. Kinnitan sulle siiski ausõnaga, et sina süüta hing ainumas oled, kellel korda läheb, minu käest midagi kindlat teada saada? Ma olen kindel selle peale, et sa mind hukka ei mõista. Sinul on terve elu pikk mõnus päev. Mida sa kergetest riietest, puude vilus rippvõrgu sees, mees, peatsise lapsed jalutsis mööda saadad. Sa peaksid emane toonekurg olema ja talupoja katusel vankriratta sees elama. Kui see 80 aastat vana oled, siis oled sa oma mehele ikka seesama vooruslik ja armastaja abikaasa. Tead sa, kuidas sinuga kade olen? Mitte selle peale kade, missugune mees sul on? Ela temaga tervise juures ka mitte sinu tütarde peale pikad nagu tapu ridvad on. Mulle ei valmistaks sugugi lõbu viis korda hämmaks saada, missugune saatus sind ähvardab? Ma olen kade, sinu imestamise, väärilise hingelise tasakaalu, sinu vääramata ilurrensusse üle. Lilli roote, minu kallis täditütar, vaata et sa pikali ei kuku. Meie tahame Richardiga endid lahutada lasta. Või õigemini, meie olemegi lahutatud. Otsekohest põhjust meie lahutamiseks ei ole mingisugust. Sa tead ja kõik teavad seda, et meie Richardiga nõnda ühel nõul elasime, nagu ülepea kaks teineteisest lugupidavat inimesed seda teevad. Aga mul oli tarvis selle inimese juurest ja sellest elust ära minna. Richardile tuli see asi päris ootamata. Põhjus, mis mind abielu lahutamisel sundis, on nõnda lihtne ja nõnda selge. Ma tahan üksinda elada päris üks iseenesele ja iseenda jaoks. Nimetan seda rumalaks, mõtte kujutuseks, metsikuks tujuks, hüsteeriaks. Me ei oska siis ma seda kõik toredasti salajas pidada. See pidu mineval nädalal, linnast väljas, suvekorteris oli meie lahkumise pidu. Teie muidugi ei pannud midagi tähele. Täna õhtul sõidame ära. Ja mitte ainult sellepärast, et ma siit kaugel tahan olla. Rääkimiste allikad voolama hakkavad vaid sellepärast, et ma üksinduse järele janune on. Inimene on üksi ja üksildane. Iga naisterahvas elab oma ise äralise planeedi peal, mis tulest on loodud ja mida ainult väljaspoolt õhukene kõvaks läinud koor ümbritseb nagu tähed maailmaruumis. Üksikult teiste tähtede hulga seas. Oma määratud teesid mööda rändavad nõnda kõnnika naine üksi, kui ta oma noorusest sellesse meelt heitesse kuristiku üle läheb. Mida vanaduseks kutsutakse? Karnika eelis kas parajal määral uhkust ja otsustamiskindlust, ei esine ka teie lasteraamatute peategelase spiibis. Mulle meenub praegu üks dialoog beebi ja isa vahel. Aga nüüd kuule piibi, pean sinuga millestki tõsiselt rääkima. On see tõesti tarvilik, kas sellega ei või oodata homseni või mõne teise päevani? Tõsiselt rääkinud, nii igav. Ja nüüd algas meil parajasti nii mugav olemine. Teadsa Papa Express NS ütles, et väljas linna ees on jälle mustlasi vait, nüüd beebi jõgula. Asi on tõesti väga tõsine. Kirjutas mulle ärasooli preili käega Lundist, mina ei hooli ka mitte mitte sõrmeküünevõrdki teadsa papa else rääst käib oma tubades alati sukkis. Seda teevad seal kõik beebi. Kui sa ei lase mind lõpuni rääkida, siis saan ma kurjaks. Kui kaua sa tahad tõsiselt rääkida, kas viis minutit ja võib-olla kauemgi. Nii papa, kuna sa tõsiselt räägid, hõõruma muna suhkruga vahule ja kleebin post markama albumisse. Assistent torsin, korjas mulle terve hulga ja kui see kaan kestab kui viis minutit, siis mängime sealjuures pildil hakateks. Ei. Tead, papa. Ma saan väga hästi aru, et ema tegi sinuga, mis alanksi, sest ilusamat meest pole maailmas olemas. Beebi, sa oled 11 aastane, juba kahest koolist, väljaheidet, ühest papa, ühest ära luiska kahest viibi kahest reli Fagranud viskas suga välja faili. Mis hurraa, rohkem kooli siin ei ole piibi, siis, aga siis on rahvakooli, seal võin puukingades käia nagu vaeste inimeste lapsed, eks ole, beebi, see on tõsine asi, kui inimene on kahest koolist välja visatud ja Liis enam edasi või minna, väike tütarlaps peab midagi õppima õppima. Ega nad mind õppimise pärast pole välja visanud. Mulle jääb kõik pähe, kui ma seal üksainus kord läbi loen, küsib levib angerlund ning kas ma sageli ei tea, rohkem kui lollidest raamatutes seisab? Ma võin öelda, kuidas telegraafikaablit ookeani pannakse, kuidas lindude nimed on ja millega näitab talvel söötma. Aga preilid laagerdunud ei tahtnud uskuda, kui ma ütlesin, et rähmidele peab suitsutatud peki puududa külge siduma ja, ja kui Kärtma, kas on, siis ta paneb tähele, teine kärp ei tuleks ega varastaks kanu just niisama, kui politseinik valvab, et vargad ja mõrtsukad ja ratta juba kuulunud. Mis ma sulle ütlen, sain su ema vanematelt kirja. Võta kirja, viska tulle, papa, viska tulle. Milleks meil vaja nende krahvilli kirja? Villex? Aga nüüd, kuule sina. Kui ma härja ajajatega kaasas käisin, siis nägin koera. Ma usun selli, verekoer ja kass, tean, mitu kirpu mode karvadest püüdsin. 32 Dali onnis, usu mind. Mulle tuleb suurepärane mõte koolist Ma lendasin. Nüüd lähen iga hommiku Hubro maanteele ja kui lehmi ja vasikaid mööda läheb, siis vaatan, et ajajad neile midagi ei tee. Ja siis ka, kui neid laevadesse laaditakse. Seal on paar, ei käi armsat kaabakat ja politsei seisab kõrval ja teeskle, nagu ei näeks ta midagi ja ütlen, et ärgu maa topib oma nina sinna vahele, aga seal teeksid. Kui nad vaheliste väikeste maasikatega head ei ole, siis kirjutan kirja kuningale. Joonistan talle pildi, kuidas nad vasikaid sabast rebivad. See on loomade piinamine. Niisama nagu inimeste piinamine, positsioon vanasti Hispaanias ja veel hullem keebee. Su ema vanemad võtaksid hea meelega Clinton purgi, ütlesin kasvatada soo. Või nad võtaksid. Aga ma ei taha, kasvataksid säärased koletised, kes endid uimast lahti ütlesid, usused kindlasti igatpidi. Papa, kui sa ütled veel ühe ainsa sõnana peletitele, ma ütlen ainult seda, beebi, sul tuleb valida Clinter purgi ja šveitsi pansionaadi vahel, eluilmaski papa eluilmaski nuia. Ja kui nad kuldelamule järele saadaksid 20 valget elevanti ees. Oli vist minu arust enam midagi ja mõtlen, kuidas minust lahti saada. Aga siin ma lähen, parem ilma ajamata Ameerikasse või Austraaliasse. Küllap laevapoisina sinna saama. Mul tarvitseb ainult poisi riided selga tõmmata. Ilusti sinust ei ole. Mitte ei ole. Ja kui ema seda teaks, Sa võid kindel olla, ta saaks peale kurjaks ja laseks ennast sinust lahutada. Sa läheksid siis ennemini Šveitsi pansionaat ja seitse seal Nalpydia Plangi, Mondo Everest. Mount Everest on Indias, on Flangi Alpid, on küll Šveitsis. Siis ta midagi ütlesin. Kas seal on igavene lumi on, plankil on igavene lumi. Šveitsis on ka parim šokolaad. Kas tuled siis mind igal pühapäeval vaatama kätte. Siis ronime iga mäe tippu ja veeretan ennast mööda teist külge alla Itaaliasse, kus taas kõlada. Ta laseb oma suurt varvast suudelda või võib ka nii teha. Siis läheme Veneetsiasse ja sõidame gondliga ka, kas me ei võiks siis ka korraks Aafrikasse sõita? Seal üritasime hea ka, meil ikka hästi palju vett kõhus oleks ja ratsutaksime läbi terve sahara andnud kõrvale piibi. Ma ei räägi aafrikestiga Itaaliast, vaid pansionaadis Šveitsis ja ma tean, aga kui seal kõik tuttav on ja igav hakkab, siis arvan, et siis juuksed ära, kuid pandianaliste joosta, isegi kui igav hakkab. Seal valvatakse nii hästi, et ei saa ära joosta. Küllap sa näed, et ma plehku pistan, kui aga tahan veel täna õhtul kirjutanud Šveitsi ja teatan Sutulekusta Kõik, kes väitena vara, taani kirjanik atrimmiga eelis Tallinnas, ostke värsked ajalehed. Ei, poiss, mis ajaleht maksab, viis heite. Ta tagasi pole vaja. Vaadake proomika eelis. Siin on artikkel test, kas te ei telliks? Mulle tohin paluda. Loomulikult see on siis umbes nii. Päevase ei, neljapäeva õhtuse kiirrongiga peab saabuma Tallinna Taani naiskirjanik Kaarin ikka eelis. Vastuvõtjate hulgas on naisklubi ja akadeemiline naisühing. Õhtul on ette nähtud seltskondlik, kus majas külalise auks tee õhtu muusikaga oi kui armas. See pole veel kõik, ma loen edasi. Reedel kell üks päeval korraldab naisorganisatsioonide liit Kuld Lõvi, sööme restoran pidulikul Antsi, millest osa võtavad ka akadeemiliste naiste ühing ja naisklubi. Tallinnasse sõidab ta edasi Tartu ja siis Viljandisse, aga loengud on nendest ka juttu. Kohe-kohe vaatame. Ja Estonia kontsertsaal teisipäeval, 31. märtsil ja kesknädalal esimesel aprillil 1900 Orgedeks kuulsa naiskirjaniku kaarimika eelise kaks loengut. Pealkirjad, naise kardetavad eluaastat ja armastusabielu ja lahutus. Algus kell kaheksa õhtul. Pääse täheteel müügil jah, jah, jah, jah. Loengud on kõik kenasti kirjas. Näete, tornid juba paistavad, oleme Tallinnas. Mul on meeldiv tutvustada teile täna õhtust külalist Rovogaarilli käelist kes kõneleb teemal armastus, abielu ja laotus. Minust küsitud õige tihti. Millal ma esimest korda armusin? Olin armunud juba viieaastasena. Vanemaks saades olin armunud kahesse ja heitsin silma kolmandale. Abiellusin kaks korda ja olen lahutanud lugematu hulk kordi. Aga sellest ei saa veel järeldada, nagu oleksime olnud hukka läinud tüdruk. Noorte inimeste suhted väljaspool abiellunud tavalised vaated sugupoolte suhetele on läinud avaramaks, aga ometi näeme, et noored mehed, kes agarasti külastavad lõbumaju kõnelevad lõbunaistest säärase põlgusega nagu poleks neid kunagi külastanud. Ja kui säärane mees abiellub, siis nõuab naiselt tingimata ilmsüütust. Mehed on arvamisel, et kõik naised on kättesaadavad välja arvatud kolmveerandit. Tema pruut, tema õde ja ema. Ja sellepärast olgu emade õpetus oma poegadele. Kohtleb kõiki tütarlapsi, nii nagu sa tahaksid. Kuidas teised kohtlevad su õde. Tütarlapsed ise ei nõua Su armastuselt enamasti muud kui mõni suudlus jäätmeid igavesti armastataks. Siis abielu. Esimene vaenlane, abielus on raha või õigemini, selle puudus. Abielu Laar eraldage oma tuludest igapäevased kulud ja mis üle jääb, jagata, kui pooleks. Siis põleta heiteid, et üks ostab kalleid sigareid ja teine üleliigseid kübaraid. Teine abielu vaenlane on igavus. Meest tuleb väsinult, töölt, ei mõtlegi oma naist lõbustada ja aja jooksul naine hakkab omale otsima muid meelelahutusi. Need võivad olla iseenesest päris tüütudega, toovad riidu abielupoolte vahel. Aga peaosa õnnetuis. Abieludes mängib vaen üksteise vastu. Kui enam ei suudeta üksteise kõrval elada, siis tuleb ja peabki tulema lahutus. Kuna nüüd on lahutused nii tavalised, siis peaks tütarlastekasvatus rajatama nii, et nad igal ajal suudaksid iseseisvalt elada. Tuleks asutada kindlustusseltse abielu lahutamise vastu. Iga isa, kellel tütreid, maksab teatud preemiaid, mis tütre, abielludes langevate mehe kaela. Lahutuse puhul saab naine kindlustussumma kätte, millega võib alustada uut elu. Kui lahutust ei tule, või kui tütar üldse abiellu, siis teatava aja järele maksetakse preemiat tagasi. Abielulahutuse hingeelu on tihtipeale väga kummaline. Viinis üks noor abielupaar elas alalises tülis. Mees nõudis, et nai oleks õhtul täpselt kell kuus kodus aga kuna naine oma kutsude pärast alati ei jõudnud õigeks ajaks, siis sai ta mehelt sagedaste lööke. Lõpuks otsustati lahutada. Kuid suur korteripuudus ei võimaldanud naisel uut korterit leida. Jäädi endiselt koos elama. Mees muutus endise naise vastu tähelepanelikuks ta lauale, tekkis lilli isegi kuni naise koju tulles valmis tehtud. Ja lõpuks ütles mees, kas neid katsuks uuesti abielluda. Aga naine keeldus sellest kategooriliselt. Abieluseadused paljudes maades on veel liiga eluvõõrad ja naisliikumise kogu jõud olgu juhitud nende seaduste parandamiseks. Üks põhjus, miks naised veel nii suurelt meestest olenevad. On naiste eneste edevus. Ministri või doktori abikaasa laseb end meeleldi tituleerida proua ministriks või provodoktoriks aga nüüd on ka naisministreid ja naisdoktorid, kes kutsub sellepärast nende mehi, härra minister ja härra doktor. Sääraseid ja teisi lõbusaid pisteid annab meile elu ise. Ma tänan kuulajaid peale väikest vaheaega, olen nõus küsimustele vastama. Karin ikka eelis on ikka veel kartlitavas Eluias. Tead seda vanust? Saamide vanusest ei kõnelda. Ma arvan, ta peaks 60 ümber olema lahutatud, mitu korda, aga niisugune elu õnn, ta lohutab veel teist samapalju. Seni tundsime, et ta on ikka priima peekoni eksport või munade moona. Kaarin ikka eelist, tutvustab teda priima prooviabielude ja abielulahutuste maale. Suuremat seltskonda olla seal keeruline asetada ühe laua taha ilma mõni kolmandat korda lahutanud mees satuks oma eelmise naise kõrvale või siis ümberpöördult. Panid tähele. Ta soovitas luua lahutuste kindlustusseltsid, mitte lahutuste vastavaid lahutuse soodustamiseks nagu miljon tulekindlustusseltsid maja apteek põlemise soodustamiseks. Esiteks maksaks sinna kindlustuskassasse tütreiza makstakse ohkaks. Kui tütar abielluks, siis maksaks juba mees. Naljakas küll, õpist ei lepiks enam hukkamisega, vaid loeks juba mured Musta. Sest mida hoolsam inimmaksetud, seda Rud Bemmi hõlpsam võib-olla lahutus. Viinis saanud Kaarin Mikalis kokku meeste õiguse liidu esimehega ja avaldanud sellele oma kahetsust, et asjad juba nii kaugele meeste õiguste kaitseks tuleb nagu looma kaitseks seltsi asutada. Esimees olnud, liigutatud, arvanud, et olgu muu veel kuidas on, aga alimente nad ei taha maksta. Kaarimika eelis jäänud sellega nõusse ainult soovitanud ühe tingimuse. Kandku mehed, kes alimente ei taha maksta mingit sinist linti käsivarrel. Modern naise elutempo olevat nii kiire. Metal sarnasel puhul pole aega mehelt pärida, kas ta maksta. Vaata kus ütlemine see on siis umbes niimoodi. Naine tahab linna sõita ilmtingimata. Mees ei luba taine haarama maha ja torkab selle endale rindu. Mees kihutab nüüd haavatuga linna, kus naine nõrkinult mehele sosistab, näed, ikka, sain täna linna. See ongi sissekaardita eluiga. Ma arvasin enne, et seal hüsteeria kultuuri arenemisega taganevad kardetav eluiga ikka rohkem hilisemate eluaastate peale. Kuna perekonna seaduste muutmine kardetava elu ja nii tihedas sidemes on siis neid küsitav, kas selle ja alalisel edasiliikumisel perekonnaseadust muuta teda kunagi? Ma kirjutasin loengu ajal luuletuse. Kuula. Karin pikaajalisele aitäh, jaa, olge terve veel, aitüma, et võõrsilt ruttasid meile heldelt appi, et arendada meie arusaamist napi. Eks me ju väga pimeduses suma nois asjus, milles vaja, uut veel ikka valgust tulek tähenda kui uue Ajalust, aitäh ka daamid 1000 korda aitüma, palusite asjatundja siia, kes võiks veel selle osa abituma. Me naistest Moodsa elu kurssi viia. Kes veel on kinni tardumusest uimas või ammu igand vooruslikkuse uimas. Aitäh siis daamid, silmi pilgutavad kõik asjast arusaajad huviga, Augurid küll endised või oodatud Amuuritsin teadusesse, rohtude ilmutavad. Siin ammu juba oodati sanktsiooni, siis see välismaine, see on tõde ja selle kaudu igasuguõde võib saada kindlalt nüüd absolutsiooni. Sest senimaani iseõppijana on Eestis mõned aralt kobades instinkti järgi toiminud, kuid kana ja haiget saanud teistele omades. Nüüd olgu teisiti, nüüd olgu selge suund ja igav kohustuse vastu. Olde immuunkuid. Ühes asjas vist ei tungi, läbime austus, väärikas instruktor, proua ja olgugi meil sellest küljest häbi. Neid pulmareise teha me küll ei jõua. Meil on ju paljud alatihti proominud, Niinuga austatud külaline nõuab, et mitmedd Meide meie ära tunda soovin. Kuid kes siis sellepärast ta muudkui sõita jõuab. Ja veel kord tänu, daamid veel, aitüma, et ikka litsusitel läbi oma mõtte, et saite tuua asjatundlikuma eest võitleja, kes tagab ette võtta. Ja 1000 korda olge terved, daamid sest ikka avaramaks lähevad nüüd raamid. Nooh. Mis sa ütled? Viid selle ajalehte? Jah, kavatsen Postimehele pakkuda. Mõlem, vaataja, kus meie külaline on? Oo, ta jagab autogramme. Kohtumiseni. Kus raamatupoes kindlasti. Kohtumiseni. Peters Raumiga, Alice Tersaine indeesel Wow autogramm, kuis oskad saksa keelt, mis su nimi on nihke? Vaat kui sarnased nimed on meil Mika eelis, Mihkel, oled sa seda raamatut lugenud? Olen nüüd ma tean, sedaani, masu, kas te elate pealinnas? Ei, ühel väikesel saarel, kus on palju rohelist, palju viljapuid selle saare nimi on Tüüre ja seal on niisugune kuju nagu ilma sadulata. Prillidel tead, on nagu kaks prilliklaasi, mida ühendab nina kohalt kitsas sild. Saan aru, see ilus paik kevadisel pühapäeval, kui õunapuud õitsevad ja iga saare maja kohal riigilipp lehvib. Ma usun, siis on kõige ilusam paik maailmas. Kas sa tunned Taani lipu seal niisugune Polale keskel valge reseni ja ja kas tead, et see pole inimeste kätega tehtud, vaid taevast alla kukkunud? Taanis sõdis ühe teise maaga, ma tean, see eesti ja Taani pidi alla jääma, aga siis langes ootamatult taevasse alla ja selle koha peale ehitasid taanlased Tallinna. Tule mulle kevadel külla. Kirsi ja õunapuud õitsevad. Saar Valendab siis, kui üks lumevälituled, eks. Kas ma lähen siis Piivid ka? Sa näed kindlasti piiblit. See oli esimene saade sarjast kirjatähti põhjataevas. Käsikiri ja lavastus Heidi Sarapuu helirežissöör Külliki Valdma, muusikaline kujundaja Silja Vahuri. Kaasa tegid Anu lamp, Toomas Tross, Indrek Sarapu ja Mihkel Lott.