Nii ja siis soo tähendab ütleme niimoodi laulupeo aasta ja see võib rääkida üldse ka Eesti ja Soome suhetest soomlaste viibimisest Eesti laulupeol. Jah, no see Soome silla ehitamine, see oli juba tegelikult tunduvalt varasem, see on kindlasti teema, mis on meil tegelikult veel lahti mõtestamata kohe päris kindlasti üldse kõik need mõjutused ja kõik need suhted, mis ikkagi Eesti ja Soome vahel juba enne seda esimest üldlaulupidu olid. Soome oli oma rahvusliku mõtte arengust meil tugevat ees ja vaadates mitmed meie enda avalike tegelaste mõtted olles nüüd hiljuti värskelt Soomes käinud ometi teatav võimalus tutvuda ka sellega, mis soomlast tollel ajal toimus just Mittalist üldkäsitlustega, vaid väiksemate käsitlustega üksikute meeste mõteteste filosoofiast siis võiks erakordselt palju sarnaseid punkte. Ja üks minu huviks praegu ongi see, et, et hakata ikka tõsiselt vaatama, kui palju me oma rahvusideoloogias oleme Soome poolt mõjutatud olnud, sest kirjavahetust tollaste rahvuslike tegelaste eesti rahvuslike tegelaste vahel tegelikult küllaltki vilgas elab ja just kõige põhimõttelisemat Estküsimustes seal enam ei tehtud, sellist tsirkust nagu ei kirjutada omavahel aega, tee päris seda, mida mõteldi naasis soomlastele, kirjad on väga avameelsed ja väga otseselt. Ja samal ajal on jälle Eesti soomlastest samuti väga suuri eeliseid summoli, majanduslikult, poliitiliselt, kultuuriliselt palju suurema autonoomia ka palju suuremate vabadustega kui Eesti. Aga Nende rahvuslik liikumine jäi kuidagi teiselaadseks, ta jäi teatud kitsakihi eelisõiguseks. Kes intelligents tegi seda kuskil kõrgel ja kaugel ja tihtipeale seda laiarahvast, kus oli massi, sellele väga palju taha ei tulnudki. Vot siin on tohutu erinevus, kus meie Eesti just selle tõttu, et me olime halvas olukorras, kus ärkame siis toimus, siis toimus massides. Meil on neid tegelasi, kes seda vedanud küll palju, aga tegelikult ärkas ikka rahvas, aga mitte üksikud inimesed. Ja see on väga põhimõtteline vahe ja selle tõttu ei ole need mõjutiselt olnud sugugi mitte üle sellel laha ainult ühes suunas, et Soomelt meile vaid meie oleme neile ka üsna paljud tagasi olnud, kas või needsamad üldlaulupeol, mis tulid just Eestist Soome ja noh, nii nagu soomlased praegu ütlevadki, et mine sa tea, et praegu on see, mis Eestis toimub, see just rahva ärkamine, aga tugevalt mõjutamas ka nyyd juba varsti. Ja ongi noh, väga huvitav jälgida, seda kumab pead, midagi võtab, et me oleme kogu aeg nüüd läbi ajalugu endale väga suureks eeskujuks pidanud. Oleme rääkinud soome abist Eestile, vabadussõjas ja sedasi samal ajal, unustades ära, et teise maailmasõja ajal eesti poisid oma perega sedasama vere, võla soomlariga tagasimaksed Soome vabaduse ja Eesti au eest soomes võideldes. Ja need mõjutused on tõesti need vastastikused ja alguse said nad võib-olla just sealsamas, esinesid laulupeod, kui see delegatsioon siin käis, tohutu vaimustusega Soome tagasi läks. Eesti üliõpilaskond Tartu Ülikoolis oli tegelikult erakordset tähendusrikas fakt sest see hakkas tekkima ühel väikerahval oma. Akadeemiline ringkond on ühe väikerahva jaoks tõesti erakorraline sündmus ja seda enam, et see akadeemia ringkond ei lähe nüüd enam nii kaotsi vaid Ta soovib jääda oma rahvusele truuks. Ja kui 1870 tekkiski Tartus selline väikene üliõpilaste grupp yht üliõpilastest, kes soovis oma rahvusest rohkem teada oma rahvustunnet koos hoida ning kaitsta siis on selge, et üks esimene, kes nendega sidemest vastus oligi see mees, kellel tegelikult oligi praktiliselt tartlastele ainukesena kõrgem haridus. Nii et see, et, et see mees, kes üliõpilastega sidemetes, astus, et see oli just Jakob Hurt, on tegelikult ainuvõimalik. Teistel meestel lihtsalt ei olnud kõrgemat haridust, praktiliselt avaliku elu tegelastest. Hurda osalemine on noh, seetõttu ainuvõimalik ja tema just võib ütelda annabki õpilaste seltsile sellise õige hoo ja õige suunitluse sisse, suunates neid ühelt poolt ajaloo oma keele hoidmise juurde samal ajal, rõhutades sedasama üht omamata, et juba siis yli õpilastel on selgelt näha, et kõigepealt tuleb saada targaks. Kui me oleme targad, siis me saame hakata tegutsema, et me peame olema targad. Tähendab, me võime tegutseda väga radikaalset ja väga järsult, aga me peame ise olema darkad, mul peab olema haritud, meil peab olema oma selline vaimne, tugev potentsiaal taga. Järgmine oluline ajamoment ongi siis see helmekoosolek, ma mõtlen nüüd kurtel helmes edasi arendabki. Sellepärast et Helme koosolek kutsuti kokku ühe Uta lähima kaastöölise Hans Füüner algatusel ilmselt selleks, et saada kokku kogu see ärkamise seltskond mingisse kindlasse punkti ja pidada asja üle nõu, kuidas edasi minna. Nii nagu praegugi käiakse koos igasuguste liikumiste kaupa lihtsalt linnast välja kinnisesse kohta, et keegi saaks jalga lasta ja, ja siis hakatakse ideid genereerima. Ja niimoodi see toimus siis ka kõigepealt Helmese järgi. Tarvastus tõi väga tähendusrikas aeg tegelikult sest see vaimustus, mis haaras nüüd siis Eestimaad esimese üldlaulu põnetamisi, ära needsamad hurda ideed, mida ta oma kõnes välja tõi, need nende laulupeoliste, kes olid seal kohapeal olnud üle kogu Eesti koos olnud, need valgusid nüüd üle terve maa laiali ja vot hiileks ärkamales Peoga lahti üle terve maa tekkis korraga kõik võimalik organisatsioone, küll orkestreid, küll koore, küll põllumeeste seltsi tahtsid esile välised tingimused, samuti soodsad saadi luba Aleksandrikooli rahakorjamise korraga, kõik asjad läksid käima, korraga leidus kõikide asjade tegijaid. Ühesõnaga vaimustuse hoog oli tõesti väga suur ja need on omale laadsed, rahvusliku liikumise mesinädalad, umbes midagi väga sarnast sellele, mis oli 1988. aasta suvel. Ma pole elu sees uskunud, et ma ise suudan midagi sellist üle elada nagu just sellesama esimese üldlaulupeotaolist Tartu muinsuskaitse päevadel kus siis me Tõime tagasi sinimustvalge lipu oma maale ja see tunne, kus oli koos praktiliselt sama palju inimesi, kui oli esimene üldlaulupeol, kes täpselt samuti nagu esimene üldlaulupeole tulnud kokku üle terve Eesti kõige erinevatest kohtadest. Ja seal korraga tekkinud täiesti tabamatu tunne tähendab nende isamaaliste laulude, nende lippude, kõige selle tunde, kui jäskus, üks tunne, mis tabas, et kõik Tomasz meie jaoks tollel ajal see mõtleb ja tunneb kõiki ühtemoodi, kõik, kes seisid tihedalt kõrvalt seal mingi elektrisäde või võbinis, kes korraga läbi vot see on üks võbin, tähendab mida enam ilmselt kelleltki ära võtta, ta ei saagi, selle võbine seal üle elas. Ja mul on kuri kahtlus, et see on täpselt midagi samasugust, mida tundis rahvas esimesel üldlaulupeol ja täpselt samamoodi tähendabki see sinimustvalge laialiminek üle terve Eestimaa, kus ta lihtsalt ilmus siis niimoodi välja selle uue aja tunnusena kõikides kohtades korraga teda enam lihtsalt ei õnnestunud maha suruda eesti noorus, hoidise kaitses teda nii nagu omal ajal need ärkamisaja aated nüüd uusi laule, neid uusi ideid ja täpselt samuti kõik organiseerimisorganisatsioonide tekkimise tulv, mesinädalad kõik saavad üldsegi hästi läbi. Kõik on niimoodi leplikud organisatsioonid on väga tihedas kooskõlas, tegelevad peaasjalikult üksi ülistamine ja samal ajal väga tõsise ja praktilise tööga liikumine laieneb loomulikud, tundnud vägevamas, kui need esimesed suured ühisüritused. Ja noh, just vaadates sedasama koosoleku, kuidas sinna sõidetakse ühises vankrisse sihisemat küll inimesed, kes ühtegi üldse enam läbi ei saanud nagu papa Jansen koos oma tere ja ja ühe tütreis ametliku peigmehega ja teised tütre mitteametliku peigmehega, kes tuli siis niimoodi kaugele Pihkvamaale ära saata puuduste pärast, et üks noor gümnasist, kes Norreliidjaga kangesti grammeerima kippunud ja siis sealsamas, siis selles suures plaan vankris veel Jakobson ja Hurt, kõik see sõit, kuidas Hurt, kes oli väga hea isuga, Jaagup püüdis laste seltskonda kinni pidada, munarooga süüa ja ja siis Jakobson ja Hurt, kes olid kogu aeg tekkinud, on lasknud daamidel öö otsa magada, Nad tulid mõttele vahetamise muinasjutte rääkida ja ja noh, kõik see seltskond, kuidas siis sellesama hurda kõne lõpus kohta siis helmes sele Kuulsa teesi välja ütleb sõna-sõnalt, et kuna me ei saa suureks jõutega arvud, siis me peame saama suure skulptuuride vapustus, mida see tekitas, neljanda, väga tavapärane, see aade, aga tollel ajal öeldi, et esimest korda välja ja esimest korda välja öelduna, kui anti järsku kogu sellel rahvuslikul olemasolule mingi õigustuse perspektiiv. Ta mõjus tõesti vapustava, näed, kirjeldused ka ütlevad, et kuidas papa Jansen ja ja Hurdale kaela langes Jakobsonile paraske kirjades muudkui korrutavad, kuivõrd vapustav kõne ja vapustav kõne ja ilmselt see noh, kõik see miljon seal niimoodi ja siis kuidas papa Jansen juhatusel lauldakse aga isamaalisi laule ja ja siis tütred tassivad lauljatele siis pärgi pähe ja pärast käib liidi oma peigmehega mööda lossi varemed romantiliselt õhkama, Se jalutamas ilmselt ja kõik asjad olid olemas, mis sa hing veel tahta? Ajalookirjutamine see idee on tulnud täiesti Peterburi patriootide mitte ainult Kölerilt, vaid seal oli ka Philipp Karell ja nende nende soov oli et Eestimaal kirjutatakse niisugune rahvalik rahvalik ajalookäsitlus mida Sis Hurt kadegi. Hurdale oli see ainukene siis praktiline ajalehe toimetaja ametikatsetus seda ta sai teha pool aastat. Kõik tema korduvad taotlused oma ajalehe väljaandmiseks paraku ei teostunud. Hurtsaisin oma jõudu proovida siis ajalehe väljaandmisel. Tähendab need 27 numbrid, mis ta Eesti Postimehe lisalehte toimetas, see on praktiliselt kõik tema enda kirjutatud seade, eks ole, küllaltki küllaltki mahukas materjal, mis ta rahvale andis ega hurda. Eesti Postimehe lisaleht ei olnud vist väga loetav kurt Ta kirjutas seal niisugustest asjadest või niisugustel teemadel, mis rahvale tõenäoliselt väga huvi ei pakkunud, ta käsitles seal, eks ole, keeleküsimusi. Kuidas seal, mida tähendab sõna kubermang, arutles selle etümoloogia üle ja mitmeid niisuguseid noh rahvale, et huvipakkuvaid probleeme käsitles. Ja seetõttu on see tema toimetatud Eesti Postimehe lisaleht väga vastakaid arvamusi esile kutsunud. Tõenäoliselt oli, oli Hurt võib-olla tahtlikult ka lugejatest ees lugeja tasemest ees, püüdis need kasvatada ja arendada. Miks võttis Jansen talt selle lehe toimetamise võimaluse ära? Seda on põhjendatud. Sellega, et baltisakslased ja kirikuõpetajad hakkasid Johansonile survet avaldama kuna neile ei meeldinud hurda ajaloo käsitlus, mõni pilt Isamaa sündinud asjust, mis ilmus seal Postimehe lisalehes ja see on ka küllaltki küllaltki tõenäoline sest see teos jäi veel aastateks tsensuuri määramatusse pidama. Hurt väga ilusti põhjendab küll oma raske silmahaigusega oma taandumist, eks ole, lisalehe toimetaja kohalt. Võib-olla, et see tal ka oli, seda ta kurdab ikka siin siin ja seal kirjavahetuses, et tal silmad, silmad on väsinud ja haiged. Millised olid Janseni Hurda suhted ja mida üldse Janseni tegevusest arvavad? Ta on selline hurt kõige rohkem kontakteerusime Vanemuise seltsis, kuhu Hurt, et auliikmeks 66. aasta märtsi lõpul valiti ja kus ta kõnesid pidamas käis väga mitmesugustel populaarsetel teemadel. Koos vedasid nad laulupeovankrit, olid nii-öelda selle peoperemehed või kui niimoodi võiks, võiks öelda, aga ega nende kontakt minu meelest väga tihe ei olnud. Aga kuidas sa hindad meie ajaloolaste suhtumist, mis on õpikutes kirjas, et tegemist on rahvusliku liikumise tagurliku suunaga ja neid nimetatakse ühe liini kah ühisteks juhtideks? Noh, see on nüüd stalinistlik vulgaarsotsioloogiline käsitlus, kus rahvuslik liikumine oma kahe kahe poolusega seati nagu väga tugevasse vastasseisu vastasseis muidugi oli olemas. Aga siiski mulle tundub, et kui Hurt, Ta oli üks niisugune väga suur liider rahvuslikus liikumises või nii-öelda peamine liider seda oli ka Jakobson omalt poolt siis. Jansen küll niisugusele kohale ei, ei küüni. Võib-olla Kadama, niisuguse lõpliku lepliku loomuga jäi nagu kõrvaltvaatajaks. Kui ta kirjutas 71. aastal ajalehtedest, on ligi seda lisalehte, see tähendab, tegi seda uues kirjaviisis. Iga normaalne ajakirjanik mõtleb, et näed, et minu lehte ei hakatagi lugema ning tema mõtles teisiti. Fotol üldse teistmoodi inimene, tema ei mõelnud sellele, osutades sellele oma väga suurele populaarsusele ta selles suhtes oli küll väga kindla sihiga mõtles ainuüksi sellele, mis tema meelest oli õige utad selline noh, arutlus nagu populaarsuse püüdmine tegevuses või mingite reaalpoliitiliste tegelikkuse asjaolude arvestamine temal täielikult puudub, et oli täiesti alati inimene ja teda need asjad ei huvitanud, temal oli tähtis see, et inimene teeb seda, mis on õige tema, millest tuli õige teate leht uues kirjaviisis täpselt nõnda tegi, kui tõesti tulemused olid need lehe tiraaž selle all loetavuse kõvasti kannab. Aga kuidas sa iseloomustab seda teost pildid isamaa sündinud asjadest ja milline on üldse Eesti ajaloojärjepidevus või ajaloo uurimise järjepidevus, ütleme ette siis muidugi Carl Robert Jakobsoni kolm isamaa kõnet. No mina ausalt öeldes nüüd võib-olla tees Jakobsoni üle kuut ei peagi Jakobsoni teosed päris uurimuseks, sest et see on Nonii selline ideoloogiline, välja poose rohkem poliitilise iseloomuga kui teadusliku iseloomuga teos, sest et Jakobson Polavates vaevunud tall kallikaid kätte võtma, taand tuginenud paarile baltisaksa meele nagu Merkelile peaasjalikult. Ja mingid noh ajal uurimisega põhjalikumalt pole tekkinud jandiliselt üsnagi subjektiivselt välja noppinud kõik selle, mis talle meeldib. Mingil määral on Jakobsoni isamaa kõnet tõesti šovinistlikud juba mis nad paisutavad eestlaste siiski tähendus ajaloos natukene üle. Ja Hurt oma teose mingil määral tegelikult koostaks selles mõttes Jakobsonile vastukaaluks selleks, et parandada neid Jakobsoni vigu, tema üldkontseptsioon ei ole põhimõtteliselt teistsugune. Aga ta püüab ajalugu kihutada läbi faktide. Ta on väga põhjalikku tööd teinud ikkagi algallikate kale, seetõttu on minu meelest õigus nendel meestel, kes nimetavad huda teost tegelikult esimeseks Eesti ajaloo uurimiseks. Ja ta loomulikult eetris keeda siis tõesti läbi kroonikate läbi põhjalikku kroonikate töö ja uurimise. Ja teiselt poolt on ta püüdnud kasutada ka rahvaluulematerjale juba sinna sisse. Nii vähe, kui tal need siis tollel ajal on olnud. Ja tema tööd iseloomustab üles suhteliselt objektiivselt. Ta küll kasutab ajalugu Tänapäevase mõistes ära, kuid ta rõhutab just seda, et, et me ei saa iseennast liiga palju koopitada. Ta püüab olla Historistlik, vaadata aega sellisena, nagu ta oli ega mitte panna liigseid süüdistusi ega liigset koormat ühele või teisele poole kaela erinevalt Jakobsonile tunda. Seekord rõhutatult eestimeelne Jakobsoni jaoks on kõne tema sealtsamast teosest pärinevad kuulsad teesid, seitsmesajaaastane orjapõli ja idast tulev valgus ja noh, need on need Jakobson Isamaa kõneval pudimendid, mis siiamaani aeg-ajalt kohtuvad. Jutt pole arvandad idast, mingit valgust on tulnud, tema näeb sakslasi ja venelasi võrdselt vaenulikuna läbi aegade. Eestlastel olevat ja tema ideaaliks just sellega, et on see eestlane ise, tema püüab ajalugu ainuüksi omaenda rahvuse seisukoha peal. Ja see on noh, tihtipeale küll ebajärjekindel, tal pole neid andmeid nii palju, aga see suund on väga tervitatav ja just tema enda suurimas õpilases järglased Villem Reimani, need, kes on esimese Eesti päris teadusliku ajaloo kirjutanud, mida võib võtta juba korraliku ajaloona lööb see nüüd just kõik välja. Ja see järjepidevus neetud Hurdalt Reimanil on ikka noh, väga väga selgelt märgatav, et Reiman omandas sellise põhiaated või põhisuhtumise ajalukku, sai ilmselt just sealtkandist ja pole mõtet arvata, et need pilisa masust kuivemad kettad on niivõrd vähe levinud, oleksid nad olnud omal ajal üsna populaarsed. Väga paljud tegelased meenutavad oma mälestustes neid kui ühte raamatut, mis need noorpõlves kohutavat mõju tas. Ja baltisakslased on selle peale umbes sama vihased kui Jakobsoni peale Jakobsonile kergem rünnata, Jakobsonile irvitada, kuna noh, ta täiesti läks seal ajaloolistes absultidesse hurda üle, noh niimoodi saanud teda sai ainult tagant selle püüda jalga taha panna ja just seesama pildid Isamaa asjus oligi see põhjus, miks pärast hulk tegelikult Eesti Postimehe lisalehest lahkuma sunniti.