Tänane saade kannab pealkirja surnud oma tsoon ja räägib rootsi luuletajast Kaarin pojast. 10. aprill 1941. Saksa sõjajõudude ülemjuhatuse teadaandes öeldakse. Saksa soomustankide suured üksused vallutasid salonigi. Kreeka armee on sunnitud relvad maha panema. Õhtulises soovinboya. 26. oktoobril 1900. Välised tundemärgid. Kas meeter 60 tumedat verd suurte silmadega kadumise ajal reisirõivais? Palun teatada lähimasse politseijaoskonda. Kordan. Kaarin poIe sündinud 26. oktoobril 1900. Välised tundemärgid. Kas meeter 60? Südametermopüülide eest nii mõnigi ohverdab elu. Kõlberi teadis, et keegi ei võida, kes ei julge riskida kaotusega. Ta teadis midagi kaotuse ülemusest, kui valis enesetapu. Sajandite pärast ehk ta leiab tee kuhu jahikoera nina teed ei leidnud. Tee, mis leidmata jäi. Spartalastel langes viimane kui mees. PoIe oli Ama tsoon naissõdalane kes kuulutab omamoodi vaimselt patsifismi. Öeldes. Ma võtan elu, võimud relvitult. Kõlberi andis pojale tagasi tema õiged dimensioonid. Tema võitlust sobis võrdsustada spartalase võitlusega Kreeka võitlusega natsivägede okupatsiooni vastu, mis toimus samal päeval, kui poIe raadiost tagaotsitavaks, kuulutati. Me südame termopüülide eest, nii mõnigi ohverdab elu. Alla Haadesesse astub sellel päeval saatjaskonnas uhkemat Helleenid. Nende õde. Tume suurte silmadega nende sõber surma leeris. 1951. aastal ilmus Stockholmis Gustav Suitsu poolt tõlgitud ja toimetatud valimik rootsi luuletusi. Koha on leidnud ka Kaarin, poIe seitse luuletust. Täna 26. oktoobril. Oleks kaaril, poIe tähistanud oma 90 neljandat sünnipäeva. Ta sündis Göteborgis käis koolis Stockholmis, sooritas 1920. aastal üliõpilaseksami ja aasta hiljem rahvakooliõpetajaeksami. Õppis Uppsala ülikoolis ja sai filosoofiamagistri kraadi. Oli tegev marksistliku üliõpilasrühma Clarti liikmena. Unistas pedagoogika uuendamisest ja uuesti ühiskonnast. Pettus aga kõigest sellest peale külaskäiku Venemaale. Ma pidasin mitmesuguseid pedagoogilisi ja ajakirjanduslikke ameteid aga ei suutnud leida oma õiget kohta. Noorena olin ma kristlane, veendunud kristlane. Sissepoole. Minu jumalad ja minu tõde. Nägin ma ühel imelisel hetkel. Inimeste sõnade seadused vaikisid. Minu hing unustas, unustas hea ja kurja. Minu jumalat ja minu tõde. Jäin oma hirmu hetkel. Minu jumal oli soolane, pimedus, kõva metallvapustus oli sega. Seisin alasti külma tõelisuse voogudes, külm tuge, põlglik Tõda, minu tõde ja minu jumal. Ühe tüki oma südamest olema jätnud jumala altarile. Sellest annavad tunnistust minu esimesed luulekogud pilved, mis ilmus 1922. aastal ja peidetud maa 1924. aastal. Ma soovisin olla uhke ja tugev mõõk. Manneaan oma viletsat pajuvitsa loomust, laiska unistaja loomust. Ma unistan tulevasest inimpõlvest, kes kui lilled kasvavad harmooniliselt juurtest. Lohutavalt rahulikul pühal maal minu luulekogus kolded, astun ma välja kõige paikse kindla vastu. Jumaldan rohud. Tõtt rändlemist, mis viib uute vaateväljade poole Nuhk on nii min i3. Klistel LEND Heig. Otterel. Päev suurim pole iial küllane päev, parim see, mis olnud Jan. Küll retke mõtte mööda määrata äärt, kuid see on tee, mis pingutust on väärt. Siht hubasem ööks üheks peatas kus süüdatud tuld. Leiba kähku, kus? Üksainus kord, kus magad mõni tund. Head unenäod, seal suitsetan und. Taas teele teele. Kuue päeva koit. Lõppematu seikluse on loik. Kaaril poIe luulet iseloomustab sügav sageli kriisini teravdanud killustumine. Oma julgedes metafoorides üritab ta tabada ja ületavama psüühi. Ka vastuolulist problemaatikat, kus äng, süütunded ja kõikuv soolise kuuluvuse tunnetus ajapikku tekitasid raskekujulise neuroosi. Tunnistus. Mässumeheks ei sündinud maa. Ja selleks ometi sain ma eraelu, miks polema piir? Sundus, äraming paina? Kui Entaplusse heitma pean? Miks siis need tusased tunnid? Miks mitte kõlava mängurõõm? Kui viimati julgema sunnit? Teri mu verest? Eks eneste seast Deminud häbisse hülgama tikkunud. Küll, märkasin hukka kui mõistet seal terviku rahuma rikkunud. Ent kõvade sõnade taga veel tundsin pühitset meelsuse sidet. Tulen teie Seltsistma hirmuga, siis mõtlesin, leidmata pidet tummaks ennast, kui arvasin. Ma pimedast kuulsin niukseid, hingesid, leidsin hingeldavaid kaaslasi, kaeblevaid suukseid. Ja kuulsin, kuis enese appihüüd, kui jõudsesse kõrvesse kaikus. Olen teie seltsist ma hirmuga, siis tundsin kui lõhestet vaikus. Arg, arg. Kolm kurdarg ees siiski mul seisis võitlus. Maha lööd, aasin, püstiend, närvessey, närvetav sõitlus. Tunda sain. Et kui põletusraud olid kohtumõistmine päitsis ent ise käsu, Al kaitsesin tuld. Mis pimedast esile häitses. Ka armastuses on poiele omane teatud keskaegne joon. Tan tseremoniaalne. Ta ihaleb. Ta seisab tänaval ja vaatab armastatu helendavate akende poole. Ta võitleb tema kõrval nagu valküür. Armastatu sihid on nii kõrged, tema tõsidus nii suur, et ta ei märkagi. Kaarin tema kõrval haavata saab. See on Graali rüütlite armastus. Armastus pidi olema võrdsete isiksuste kokkusulamine. PoIe, hindas kõrgelt islandi saagade naiskujusid ja kahetses, et kristlus oli kaasa toonud naist alavääristava suhtumise. Armastus pidi olema vastastikune kasvatus. Armastada tähendas armastatud ära tunda kõrget eluprintsiipi. Mõni süda on parandus mis iial ei lõpe. Omanik heldelt päikesekiiri pill. Tänades võtame ande hella pihku. Oled tervitad, õnnistedsa kelk, kuld on sama, mis muld. Mõni süda tuli salatules, mis sügavalt loidab. Ööl külmemal heidab lumele kuma. Ei keegi nõiduse võlul, kui see kes näinud kord helki sel ööl. Raske igatsus õlul. Tule juure, ta Ühan teel. See viiv. Ükski suveöised taevahingus ei küünini kaugele igavikku. Ükski järv, kust uduhilju haihtub, ei kajasta vaikseks jäämist. Selle viivu võrra, kui üksinduse piirid ühte valguvad. Silmad saavad läbipaistvuse ja häälet tasaseks kui tuuleõhk. Ja midagi enam pole heid. Ta kuis võiksin olla kartlik sinna kunagi ka? Hea küll. Too vokaatan Kochisse Läti. On ka rassi liis. EMI. Jabi hõik jäät tellis. Ja veel koordini õõnek ja Villo. Jaakhõivet jätet. Deviis. Abielul Leif Pirkiga kestis vaid kolm aastat. See oli rajatud vastastikusele sõprusele. Esimene naine, keda Kaarin Boy armastas oli naiskaaslane Õpetajate seminaris kui ta romaanis. Kriis jutustab oma noorpõlve armastusest. On armastuse objekt, pigem eeskuju ja täht kui lihast ja verest olend. Meil tuleb hoiduda paremast liiga suurt rõhku tema irootilisele perversioonile sest tema jaoks oli meeleline nauding üleüldse seotud süütundega. Sõna ebapuhas viliseb läbi tema loomingu nagu mürginool. Hukutaja maopilk talutav, mind õel ja jäik tuiatab vastu mul kaugemast kaugusest Seamus sammu lähedal lähemast vangis. Mind hoiab hullemas hirmus seal mu tahte. Kes andis mürk maole ta kohutava ilu kuristikule, veetluse surmale võlu. Kes andis õudsusele saatusliku õndsuse, peibutab, kui tumedam õnn. Ehk astub mul vastu, selguski igavesti allikate juures kus langevad eesriided hukutaja ja ta kujund, teine. Oled sa jumala varisaag, kuri jumala öine kaksikvend. Kaarin poIe tähtsamaks proosateoseks on Kallokain lõikavalt satiiriline tulevikuromaan võrsunud diktatuurirežiimide kibedasti arvustusest. Kalokaiini kohta kirjutas ta ise pärast käsikirja valmimist kirjastajale kai. Bonnerile august 1940. Siin on valmis käsikiri. Ma tean, et romaanil on omad puudused, aga ta on vähemalt põnev ja kui see teadmine vähemalt lohutab, siis ma luban. Luban, et enam iialgi midagi nii õudsalt ei tee. Aga ometi oli selle kirjutamine mulle möödapääsmatu. Ühes teises kirjas Epellindele Olen just lõpetanud üsna paksu. See tähendab minu kohta paksu romaani tulevikuromaani, mis aga pole päris utoopia. Ma lausa kartsin seda, see on midagi hoopis teistsugust, kui ma tavaliselt kirjutan ja ja lõpus oli see mulle selge piin. Aga Bonner punner oli eriti suures vaimustuses nii suures vaimustuses, mida pole näinud ühegi muu varasema raamatu puhul. Kaibonner kirjutas, et see oli kõige jubedam ja samal ajal kõige võluvam romaan, mida ta iganes on lugenud. See räägib tulevase sajandi olukorrast, kus mõned suured totalitaarsed, riigid võitlevad ülemvõimu pärast maailmas ja riik hoiab indiviidid täielikult peos. Ma olen kirjutanud vastiku romaani. Nähtavasti nähtavasti kahka mulle inspiratsiooni andnud. Hilja öösel saabusime mõlemad väsinutena. Linda jäi magama. Kuulsin ärkvel olles tema ühtlast hingamist. Mõneks hetkeks vajusin, pool on, ent ärkasin alati terava ohutunde peale. Kindlasti kujutasin seda vaid ette sest tuba oli vaikne, Linda magas sügavalt nagu alati. Ka mina olin meelt heitmast, kuidas küll keegi polnud varem tulnud selle peale, milline risk on teise inimese kõrval magada? Ainukesed tunnistajad, politsei kõrvesilm seinal ja isegi neid ei taganud julgeolekut. Sest esiteks polnud nad alati sisse lülitatud ja teiseks võisid nad küll juhtunud tõest kätte maksta. Aga tegu takistada nad ei saanud. Kaks inimest omavahel öö järel aasta aasta järel. Võib-olla nad vihkavad teineteist. Ja kui naine ärkab, siis ta võib siis mehele teha. Kui Lindal oleks kalokkaid Mõtte haaras mind nagu laine tõstab üles puukoore. Mul polnud valikut. Pidin linnalt saladus, et iga hinna eest välja pressima. Tõusin vaikselt väikese öölambi valguses ja katsin politsei silma kinni. Politsei kõrva toppisin padja. Politsei ei tohtinud mingil tingimusel mu tegevust jälgida. Olin linnalt harva näinud nii ilusana nagu ta nüüd seal hämaras valguses lebas. Kuldselt helendava palle käsivarrega oli ta teki lõuani tõmmanud. Nagu tahaks end toasoojusest hoolimata, kata. Heleküljele pööratud pea heitis padjale varju. Tema korrapärane profiil joonistus selgesti välja. Nahk helkis ametiselt, tõstes esile tugevamad mustad kulmud, ripsmed pingul punased huuled olid unes lõtvunud pehmeks, väga väsinud teda lapse suuks. Ärkvel polnud ta kunagi nii nooruke tundunud isegi mitte siis, kui me tuttavaks saime. Kui ma tavaliselt kartsin tema jõudu haaras mind nüüd kaaslane tema abituse vastu. Praegu minu ees lebavale Lindale oleksin ma teistmoodi läheneda tahtnud. Hellalt ja õrnalt. Mis kasu sellest oleks? Hetkeline illusioon kokkukuuluvusest, juubumus mis on hommikuks möödas. Ja ma ei saaks ikkagi teada, mis tal risse niga oli. Sidusin taskuräti talle suunajate vastu pannes ei karjuks. Loomulikult ärkas ja püüdis end vabastada, aga minu pool olid muud keelisid peale tugevuse. Süstlatorget tundes ta võpatas ent jäi seejärel liikumatuks. Ilmselt mõistis, et vastupanu on asjatu. Minu arvestuse kohaselt pidi vedelik mõjuma kaheksa minuti pärast. Seejärel võtsin. Rätiku suuvedelik oli mõjuvad. Ma saan aru, mis sa teed. Sa tahad midagi teada saada? Mida sa teada tahad? Selliseid asju, mida sa teadma peaksid, on liiga palju. Mul on liiga palju öelda ja ma ei tea, millest alustada. Ma tahan ju ise ka rääkida, aga miks sa sunnid? Aga võib-olla, võib-olla ma poleks seda muidu suutnud. Niiviisi on kõik need aastad olnud. Ma tahan midagi öelda, midagi teha, aga ma ei tea, mida. Võib-olla need pisiasjad, natuke sõbralikkust, hubasust, õrnast. Ja kui me pole neidki saavutanud, siis veel millestki suurest tähtsast rääkida. Täiesti kindel olema, ainult ühes. Ma tahaksin sind tappa. Kui võiksime ainult kindel olla, et see välja ei tule. Tapaksin su kindlasti. Tulgu või välja, mis, sest ma tapan su niikuinii. Hullem hullem kui praegu ei või olla. Ma vihkan sind, kuna sa ei suuda mind sellest olukorrast päästa. Pole iial saanud sinuga rääkida, olen üksi täiesti üksi seal õudne. Soovib tihti olla jälle noor tüdruk. Õnnetult mitte õnnelikult armunud. Noored tüdrukud usuvad, et midagi on olemas. Et armastus annab omamoodi vabaduse. Et armastatu juures võib leida pelgupaiga soojasse ja rahu. Aga midagi sellist ei ole ju olemas. Õnnetult armunud lagusas meeleheites. Et just temale pole õnne osaks saanud. Aga ta usub, usub, et teised on selle leidnud. Et see on siiski olemas ja õnnetul on ju lootust. Sa oled olnud mulle liiga kallis, Leo. Jõuete oletasin, polnudki. Küllap küllap ma võiksin tappa ja Ryzen risse ja ris. Tema oli millegi poolest eriline. Ta ei olnud eemal nagu kõik teised. Ta ei hirmutanud kedagi ega kartnud ka ise. Sa armastasid teda. Armastad veelgi? Risse ess. Ta lihtsalt erines teistest. Lähedane rahulik, kindel minust ja sinust erinev. Kui üks neist oleks olnud temataoline või mõlemad leo mõlemad. Ei, aga pigem siiski sina. Sinu asemel ei tule kedagi teist ja ometi tahan sind tappa. Sest ega sind õieti ei olegi. Miks ometi unistatakse sellest, mida ei ole? Miks? Ma jään magama. Jään. Ta uinus mu pilgu all. Võtsin end tasakesi riidest lahti ja proovisin ka magama jääda, aga see ei õnnestunud. Tundsin ebamäärast häbi ja hirmu. Mulle tundus, et uurimisalune ja, ja paljastatu olin hoopis mina ja mitte Linda. Olin selliseid töö juures kuulnud mitmeid kordi ja teadsin, et neid väga harva täide viidi. Kõik, mis ta oli öelnud, oli nagu minu enda suust öeldud. Tundsin, et mind on tükkideks kistud. Sest ta oli nagu peegel, moes seisnud. Hoolimata oma pingul suust vaikimisest läbitungivate silmadest oli ta tehtud niisama haprast puust kui minagi. Sell Ingrid hoolast, Cheutriede Januaareinit, ahandrafakijat, tüdrooga tamme hüljan, kel again Hadegot oksüdant liinid, küsisid. Kuidas Kallokaiin on vastu võetud saanud üldiselt suurepärase kriitika ja on jõudnud isegi teise trükkine, mida varem pole juhtunud. Nii võõrad kui tuttavad mulle igast kandist kirjutanud ja mind tänanud. Nii et sellest on mulle tõesti rõõmu olnud ja olin ma pärast selle kirjutamist omadega nii läbi ja haige. 1940. aastal võeti Kallockeyn vastu, kui hõõguv protestotaal tegi nõuete vastu. See pole ka päris vale. Ehkki kalogeeni satiir on samavõrd kui Hitleri sõjalise diktatuuri vastu suunatud samavõrd andunud kristlike ringkondade vastu. Kust poIe tuli. See on raamat sangarite elust andunud teenimisest. See oleks kõikjal võitlusmoraali tõstnud eriti lahinguväljal. Saav Änschkan. Ah, lasknud vaata selliseks, kes elab õigena. Et õigena siis kunagi ma võiksin surra, aga lase mind saada nägijaks, kes tunnetakse, teaks, kes oskaks näha kõverused ja muuta seda heaks. Kui elu pikast päevast reast mull viimane kord pääs viidaks tolle ainuma vaid ilusas ja hääs. Maise elu ülimaks on aus ja õigemeel ka. Mulle sai sest kandev pind mu üksilduse teel. Kui kortsuline kobruleht on meie maine ilm, kus unarusse kastetilk on peidetud nagu silm. See hõbedaselt helki piisk on elu silmatilk. Ah, tee mind puhtaks, väärikaks, ET sesse heita pilk. Kui olin 16 aastane, lugesin, kaaren, poIe romaani kriis. Kirjanduslugu ütleb selle raamat olevat eemale tõukama ebaterve ekstaasi täieliku huumoripuudusega. Imelik, kas ma ise olin ka ebaterves ekstaasis, sest raamat mulle meeldis. Ehkki ma jaganud paljusid tema seisukohti, mõistsin, ma poIe järele jätmatut nõuet tohtida, olla tema ise. Ta tahtis elada ja surra sirgelt. Oma viimastes luuletustes räägib poeet inimarmastusest. Parim. Me ülim kõigest heast ei lase ennast kanda. Ei sõnust kirjareast jagada ei anda. See parim meie meeltes on igavesti puhas, on valguseks Me põues meid seltsi pleete luhas. Too röövimatu rikkus, meie maine pärisosa on igale see ainus kus teistel pole osa. Kevadel 1941 läks elu poolel võitleminegaarinboire liiga raskeks. Vägivallariikide trumpidele lõunas ja idas lisandusid kurnavad isiklikud probleemid. Ja nüüd vastust aga surmavõimudele vastu relvitult. Kaitsetult. Ta oli selleks valmis. Kui kuulatan, siis kuulen, kuidas elu page ühteqi kiireneb ta tee. Vaiksed sammud selja taga. Surm sinase jahmatavad. Siin jah, veelgi, tahan su jalge ette, panen oma vaga meele. Jääb elu seeme maha. Vaevlev rahutus, elu, hirm ja naishinge, lahendamatu traagika. Kanama pitsati vajutanud kõigile ilmunud luulekogudele pilved 1922 peidetud maad 1924 kolded 1927. Puu pärast 1935. Postuumselt ilmus 1941. aastal luulekogumik seitse surmapattu. Need mustad inglid piirdeks sinkjas leek kel tule lilled süsimustas, tukas. Neil teada iga mõnituse võigas viis ja koht kust Purre pilkases Pip valgusesse välja Võib-olla haldavad nad kogu ilma, varjati ime ja teavad sedagi. Kas isa majas võinuks ootel olla varjupaik mis kannab nende endi nime. Et muutis ta Ta geniti kui idee See oli teine saade sarjast kirja rähki põhjataevas kompositsiooni Rootsi kirjaniku Kaarin poje elust ja loomingust koostas ja lavastas Heidi Sarapuu. Kaasa tegid luulevara Toomas Tross, Katrin lepianen kõik luuleteatrist vaarius ning Ivi Jürgenson ja Christian Nilsson. Saate helirežissöör Külliki Valdma. Saates kõlasid Leenonüümani esituses laulud, Kaarin poIe sõnadele.