Tänane saade kannab pealkirja tuubi meeleolu jahil ja räägib rootsid Ruba tuurist Ewert toomist. Õitsev Jaaljendava loodus nii ilus, Takaideta. Nii armas on. Meri nii vaikne ja sära ja kaljudest piirat tulla. On Ruus laageeemmoutymaranud linna laatidervitandma. Rubla agent, ma vaatan siin all, kus ta on sündinud-kasvanud sisse pärast armasa minulsema. Küsitaks minult armastan sind, mu armas Ruus, laagem, vastan siis sull. Harrošeeven on sündinud-kasvanud siin seepärast armsa hinda kõigest. Ema. Kas sa teadki sõnade viis, seal on rootsi laul? Ma, ma arvan, rahvalaul ei ole. Ei ole. Sõnade ja viisi autor on roosid, Ruba tuur, Ewert toob. Ewert toob, elas aastatel 1000 890976. Ja segadusi selle laulu ümber on olnud ja on praegugi. Enne sõda tantsiti valssi selle laulu järgi Eestis tihti teadmata midagi haubest võitoobist, kuidas teda täpselt nende hääldada või kirjutadagi. Ja lauldi ilusa eestivooga. Mu kodu on roos, laagen Rootsis, Marand. Ei, ma olen kuulnud, et 1944. aasta sügisel Rootsimaa randa nähes oli nii ühes kui teises põgenikepaadi spontaansed, lahti löödud just toosama roos, laagen rootsi maa rand. Siin ilmunud laulikus pole seda enam trükitud. Tekst on käibelt kadunud. Sellel laulul ei, Ewert toob 1931. aasta juulis hoote Swanssari saarel Ruus laagini rannas. Muide, ma unustasin ütelda, et kuulus rootsid Ruba tuur põlvneb kunagisest Eesti parunite font haubede suguvõsast. Jah, aga nüüd siis laulusaamise juurde tagasi. Karl fon Ševini mõisas olnud koos boheemlaslik klubi Peela ruuden ja Taubele, kes tundnud huvi sinna liikmeks saada tehtud eeltingimuseks, luua mõni täiesti uus ballaade, neutruba tuur higistanud ülesande kallal terve nädala, enne kui häälestanud, siis oma lauto ja selle saatel laulnud esmaesituses. Kaalušeeven on sündinud-kasvanud siinse pärast armsaim ta kõigest maa. See on. Ewert tuubi laulmise enne sõda Eestisse jõudis. Eestipoolne mugandaja oli tuntud kapellmeister John. Porri ja õige nimega Johannes porisammul ilmselt on eesti variant tehtud 37. aastal, siis 38. aasta kalendrist võib seda juba leida. Kalle Ševini, tõeliselt Thobelikke esindus aga ootab veel tegijat. Nagu teisedki, toobib parimad ballaadid ja tantsulood. Aga ütle nüüd, kes oli Everton. Kes ta oli populaarne poeet, laululooja trubaduur, estraadikunstnik, maailmarändur. Ewert toob sündis 1890. aastal Jöteboris ning veetis lapsepõlve vingasaare majakas, kus isa oli majakavaht ja ülemloots. See oli harmooniline ja rõõmsameelne suur pere kodu. Pärast kooli õppis ta veidi aega kujutavat kunsti ja läks siis 18 aastaselt merele. Möödunud aasta oktoobrikuus meenutas Evert toobi 90 aastane vend jõsta Svenska Dagbladet dismaaling. Nelja aastane, kui Eeverd pakkis oma meremehekasti ja läks laia maailma kuni 12. eluaastani. Ma peaaegu ei teadnud, kes ta on. Ühel päeval koolist koju tulles kohtasin tänaval ühte veidralt riietatud noormeest ja koju jõudes rääkisin sellest kohe ema Juliale. Aga see on ju sinu vend Eewert, ütleb ema. Ta tuli just Lõuna-Ameerikast. Kumbki meist ei olnud 11 ära tundnud. Laulab Ewert toob Fridtjof ja Karmen Chida. Sammu, rumm on küla ilma tänavata. Kaugel pole kaarjade lapp maata. Peaaegu rannal, see sinise Atlandi pampost oli ta taga mitusada rohelist miili kuuma saabusin ratsutades ühel aprillikuisel õhtul sest tahtsin tantsida tangot. Lõõtspill viiul ja mandoliin kuuldus kõrtsist ja alist pihima, sisenesin salgus pingil mantlis ja süles roos. Istus gurma Väike-Carmentsida. Ema perenaine istus kõrval. Ta võttis mu ratsapiitsa püstoli ja mantli. Ma palusin karmilt tantsin ja ta ütles. Signatšissinud joon. Siin. Carmensiita, väike sõber. Kas sa enam ilma minuta hakkama saama? Kas ma võin nõu pidada suisa temaga, ma tahan sind endale naiseks võtta. Karentsita. Fridtjof Anderson. Teie jaoks pole mitte Sandrumbum kui teil minu jaoks muid plaane, kui tantsida tangot. Siis ah, Karmin, siis ta ära mind nii murelikuks tee. Ma tahtsin siit kaupluses töökoha leida, endale korralikult end üleval pidada, ainult kokku hoida ja rügada, mitte mängida ja juua, vaid ainult sind samastuda. Ütle ometi. Karmen tsid. Kas seal on tõesti ainult mina, kellega sa tahad tantsida? Tang? Menja niidkem soojembildi. Veifid, te mõistate muusikat, kuid ma ei usu, et te saate poissi. Ja pealegi ütles papa just täna, et ta teab, kes soovitab tütart kosida. Üks kell on 20000 lehma, talun härgi, lambaid, sigu ja pealegi tantsib ta suurepäraselt angut. Carmetsiitama väikesele hoia end rikaste meeste eest asumite härgade selles mõttes ja seda ei saa. Rikkaks anna mulle tööd nii kaupluses kui me abiellume, saad armsaid lapsi, kes kõik oskavad tantsida tangot. Viigistas. See. Ewert toob, elas aastaid Argentiinas ja sai isegi Argentiina kodakondsuse. Ent ta tundis end kodus paljudes kohtades, muuhulgas ka Lõuna-Prantsusmaal. Oma lauludega hakkas ta esinema varakult, saateks peamiselt kitarr. Enamasti kujutab Ewert toob oma lauludes merre mehe elu. Tema luulekuju triidi, Ulf Andersson annab edasi autori enda kogemusi merereisidelt ja ratsaseiklustelt Argentiina pampades. Mõnikord on laulu aluseks episoodid raskest meremehe elust. Nii jutustab ta kütja valsis dramaatilisest juhtumist, kus kütja pärast aurukatla puhastamist oleks äärepealt sinna kinni jäänud. Ärkas, kui vesi sisse lasti, tõusis koos veega kõrgemale, kuni luuk vastu tuli. Seal on ka lõbusalt uskumatuid sündmusi ja tegelasi. Need truu, südamlikud meremehe laulud lõid otsekohe läbi ja kõlasid peagi pidulaudade ümber või kadusi tuulega üle vette. Võib-olla need laulud lõid aluse ühislaulu ajastule, mis uute põlvkondade ka aina tugevamini kinnistub rootsi rahva kodus. Kiire ja aastatega aina suureneva populaarsuse saladus oli loomulikult väga lihtne. Rootslane tundis Ewert soovi viisides luuletustes ära rootslastele omased iseloomulikud jooned. Meil oli toredate jutustustes Karla, Alfredi ja Fridtjof Andersoni kentsakate ohtlikest seiklustest kaugetes maades kus viikingivaim taaselustus jäntliku paroodia kujul. Need süvenesid ja õilistusid Velmanni ballaadides ja saavutasid oma rikkaliku õitsengu kuulsetes Pastraalides Stockholmi saarestikus. Lähem ürgrootsilekkes lauludes Muhus leni rannikust, kus on lauliku juured. Oma laulud, mu sõbrad, need kingin ma teile. Söö salakaldal, ma pean nõu. Sind hiigelmänd täis on kogu õu. Sa varjad mu pilgu eest merd ja maad. Nüüd kirvelt mu käes. Surmaotsuse saad. Hiiglane langes ning raiutud sai siis 1000-ks haluks. Kuid kohin jäi kui raginal põleb ta koldelleel. Ta laulab ja kohiseb ikka veel. Siis mõtlesin, et pea olen mina see mees kes langema peab teiste pilkude eest. Seepärast veel enne, kui homsest saab eile oma laulud, mu sõbrad, need kingin ma teile kui halud mu tüvest, mis marus kanges head pidet pakkus ja lauldes langes. Kui linnulaul ladva Kaharas kroonis päikesetõusudest kulla toonis Tutte värvidega maalib luuletaja sõnade saarte maastiku selle taimestiku ja loomastiku ka sukelduvad tiirud kukuvad, käod õitsevad aasa lillelt varajasel suvehommikul punane kuu mahedal vööl. Tantsivad laulvad ja armastavad inimesed. Kõik see peegeldub Ewert tuubi lauludes. Suveöö. Tule Murrosmori Mu armas kingi mulle nüüdse valss. Öö on nii mahe. Naera ja tantsi. Kergelt sa hõljud nagu liblikad kannab suvetuul. Rõõm on su silmise suul toetud randmele, kuis nõtkeld pöörduma, kaunist tead, helide hooldenud, annad sead. Särasu hirve pilgus on nii kütkestav valsi heli, nõnda õnnestav. Õhtutaeva all. Aknad on suveöös pärani lahti. Lillelõhn uimastab, täiskuu peab vahti. In Karo metsad kui kauguses piiravate reeglina helkivat vett. Tuuled on suikunud paatide purjeis. Pagens värd võlutult peegeldab tähti. Lained on vaibunud, kajakad vaikinud. Kostab vaid valsiviis. Mis oleks elu, Roos Marii kui puudukses laul ja tants. Meid suveööhämarus silub, kui siid ja valsi viis võlub ning kutsuge, viib. See valss valss. Ta käseb meil end võtta kõigest vabaks lillelõhnas anduda võlu yle suveöös. Ei iial sädelenud meri. Ei iial sädelenud meri ja rand ei tundunud nii vabastav põlludega puudi aasad, ei, nõnda kaunid ja lillelõhn eales nõnda uimastav kui siis, kui kõndisid mu kõrval. MeT läks otse loojangusse õhtu Ehas, kui sinu juuksed varjasid mu pilku ja mured hajusid, kõik ainsal hetkel suudluses su kuumal suul Nii nagu pelmanil niga Ewert tuubi loomingus on tunda mingit nukrat alatooni. Enamikus duubli kirjutatus leidub kavalerliku viisakust kauni ees mis põhineb suurele ja ehtsale tundele. See naiste jumaldaja joomavend ei ole iialgi kirjutanud ainsatki vulgaarse või tahumatut rida. Naised ja šampanja olla naiste seltskonnas on vaimustav ja kui sa saad veel pisut shampanjat, on kõik lausa joomas. Ta rannaäärne ja Jõejagu enne. All ka. Kõige paremini Ewert tuubi laule ettekannud tema poeg Sven Pärtil. Esimesel septembril 1953. aastal lendas ta USAsse õpida Cherry Loons kuulis tarviianis, Kanect kattis. Pea meeles Sven Pärkil, et kui sa Ameerikas üht tüdrukut suudled, siis pead temaga ka abielluma. Oli Ewerti nõuanne pojale enne ärasõitu. New Yorgis veebruaris 1954. aastal tegi Svenbertil LP rootsi rahvalauludega ja ühe Ewerti lauluga privet Frun Lillian kaudse tõlkega umbes, et siis kiri pisitütrelt. Tolle laulu eestikeelne variant eksisteerib ka muuseas kompakt plaadilgi laulduna Jötebori Eesti koolilastekoorist. Aga nüüd laulu juurde. Isa tule koju sest me igatseme sinu järele. Tule enne, kui suvi saab otsa. Äike läks üle ja kui õhtul läheb pimedaks, siis paistavad taevasele tähed. Ma ei taha midagi muud kui korallidest kaelakeed, ei midagi muud. Aga see maksab nii palju. Meie aias on nüüd nii palju marju ja linnupesad on poegi täis. Meri on soe ja ma käin iga päev ujumas. Ma ei karda enam vette hüpata, sest ujun päris hästi. Meil on nüüd väikeses majas nii ilus. Jõuludeks oleme väikese kuuse välja vaadanud. Selle kirja kirjutasin ma peaaegu ise. Sest sügisel lähen ma kooli. Isa, tule koju. Ma tean, mida sa kingituseks saad. Sellega lõpebki eri sinu Elinjorist. Yahopparri troovi simmer ja suu. Haar soo. Vibu lilla üll kooli terra paar jooksu, somi sky all. Harri suriividnesdambarafel. Jaska pori ja siis kuu lam sil. Komm. Ja WTO soom. Tar rei. Sven Pärtel ei taha, et teda võetakse kui Evertovi. Poega ja ma olen sellest surmani tüdinenud. Ma olen varsti pensionär, mul on kolm täiskasvanud last, ma olen pool sajandit laval töötanud. Aga sellest hoolimata kutsutakse mind. Pojaks ma ei tea midagi Ewert müüdist, ma olen iseenda müüt. Ma katsun esitada Ewerti laulu ja luulet nagu ükskõik millist teist materjali. Ma pole midagi muidu saanud. 1993. aastal asume mees Sten Pärtliga tuubi meeleolu jahile. Püüame tuvastada isa lauludest tuttavaid paiku. Surumen. Taksosse, et otsida ultramariin imelist kõrtsi ja sinna saab siis sedasi. See oli sadama lähedal ultramari kõrtsis, kus kohtasin üht puussepa. Ta töötas linna hipodroomil tallipoisina, ta oli vallast Georg Johanson rentslis vedelemas lastud ratsahobune. Meie kõrtsmik oli mõrtsukas ja kelner Shoteni. Ära lõhun. Taksojuht oli päris vihane, meid õigesse kohta hevi juhatasid, segasin miskipärast ei näe kuskil pisikesi Kriooliter, kuhu nad on kadunud. Rio della Plata äärse paraad tänava on üle võtnud Camikaatse, teises bussijuhid Modossavate müüriga võte Unstrumitega Juve. Vaata vaata, vaata. Fridtjof Anderson oleks nutnud igatsusest mandoliini järele, kui ta oleks meiega kaasas olnud. Seal seal ja seal oligi see vana klassikaline tango lobudik, paar unioon. Ega see maatasa tehtud. Selle asemel on nüüd bensiinijaam. Nii, aidake, peatage meile, aitab, meil läheb jalgsi edasi. Seda ta saab. Saal. Ka meeldib? No seda ka torni Arv reeta. Ja. Uude uude üsa ka. Karl. Nimekirjas. Seda. Suurt miinust? Linna. Ja kri jommi ja vabaarm. Sa. Ei saa. Sa. Ta tahab väärm. Vigasi. Süvapreemia saama Norra. Saam. Ta oli ikka veel ka sinna Me küsisime prügihunnikutes tuhnimatult, vanakestest südametunnistuseta, sulidelt, vanematelt, südametunnistusega daamidest, poolpurjus, sulidelt, kaupmeestelt, jalgpalli taguvatelt, poisikestel, keegi polnud kuulnud ultra oma riist. Hakkame juba uskuma, et kõrts oli toobi perekonnalegend. Pärast kolme tunnilisi otsinguid loobus ka Sven Pärtil ja me võtame Georg Johansoniga terviseks, õlled hoopis Laberla nimelises sadamakõrtsis. Ah, käib kah. Ma ei näe siin ukse taga küll ühtegi surnud hobust, aga ega seda vist ei näinud ka Ewert ultra maris, kõik oleneb sellest, kuidas miljööd tõlgendada. Märjad restov lumme laadal sel aastal ja Tohven Ma olen hektar, ta. Tuia from morbi from söödana nõrga läänemoone stoori. Viidu seemiva Töövoor peas riigi süülööja. Jah, Sootennoo krablu, Murman rajada juurem, praam, siiki äsja tuuren. Evert toob on meile tutvustanud oma lauludega rootslast kui üht head rõõmsameelset rahvast. Laulud nendest on sündinud kaugel kodumaast ja Rootsis endas. Mida ütleb aga tuubi kohta Rootsis elav ajakirjanik Uudo Parikas? Minu isiklikud mälestused Eevet toobist ei ole üldse seotud muusikaga või temaga heliloojana. Nii muidugi ma olen ju tema muusikaga üles kasvanud ja ma tean, et näiteks minu vanemad ja minu vanavanemad ei saanud kunagi aru, kuidas üks mees, kellel on nii vähe lauluhäält, kui sa ta ikkagi oli Evetoobil, kuidas temast sai nii suur täht Rootsis. Aga muidugi piisas sellest, et kuulata tema lugusid, kui neid esitas keegi teine, et sellest aru saada. Minu arvates. Aga mu isiklikud mälestused on hoopis seotud, et sellega, kui ma töötasin haiglas põetajana kaheksateistaastasena ja see on üle 20 aasta tagasi ja seal haiglas viibis momendil ka Ewert toob. Ja ta oli väga väärikas ja elegantne vanahärra ja iga õhtu seitsme viisime haigetele võileibu ja teed või kohvi kuidas igaüks 100 soovis ja valgel saial või Laiwake keeduvorstiga ei meeldinud härra toobile. Aga kuna ta oli oma käitumiselt nii viisakas ja väärikas, siis ega ta ei taha meid põetajaid sellega solvata, nii et ta andis selle seis hoopis medõele või kellelegi teisele tagasi. Sest ta arvas, et meie vastutasime nende võileibade eest ja tuli ju. Ja need võimlevad tulid ju hoopis köögist, meie panime küll vorsti sinna saiale, aga ega meil ju ei olnud mingit mingit õiget vastutust selle eest. Ja ta kummardas ja tänas ja pani selle võileiva sees oma lauaservale ja, ja sinna ta jäi, kuni meie kadusime toast. Prince koone o treeningvorm viska rajal. Pauke. Saam La La, seal oli ju toot Portoone praam. Arvtelg. Olla ver soolehik. Ta portoole ja Boone omm ja skal. Greeniv äärde sa haarad ja selle ikka. Sorry. Me Londoni Peskreednen Palun, Me kraapli Raskree ning. Koore. Ka meil on. Ülablamäed Kärna. Tor vimm Ikla. Toome taar, see kes karude ja seda Oo visklard liiga. Ewert toob tahab, et teda võetakse kui tõsist luuletajat. Kuid jumal tänatud, ta pole kunagi loobunud oma algsest kergesti mõistetavas rahvaliku lauliku tüübist. Võttis aega, enne kui märgati, et see rõõmus poiss kes nii sundimatult nende keskel liikus, polnud mitte ainult võluv kloun. Paljuks meie ehtsamatest ja algu varasemates poeetilist läbi aegade. Mälestusi vaikus. Ewert toob. Kui hellitan mõnda mälestuse kildu just neid, mis vaevalt lasevad end öelda mis kuidagi ei paindu loomaks sõna sildu ja alandlikult paluvad neist ainult mõelda. Suuluuletelgedel on ootel laulu lõimed ja sõnalõngad kirendamas mitmes toonis. Seal äkki Sistik takerdub ja rikub põimed ja mälupildist kaob just see, mis hetke kroonis. Siis jahmud, keegi lausuks sulle nagu käsku, see kestab hetke veendes sind ja kaob siis järsku. Oh vaiki seda mälestust säära puutu. See sule oma hinge sisimas ruutu. Uus la. Puudel. Elu ei. Näe siht, öödi värvisoolvoo, vooditarviku orvu taustalt. Sõlmvärvi ja reegleid, mida grupi teel all Omaan. Ö Jemma. E somm, poid. Ja riifi. Hurraa. Ruus la suuren kurneeri. Viil linn. Kõlbeeuu linnu. Liin. Nüüd kui treening Jälle seal maal. Võrumaal. Ja alla veel õrn. Ja Uudel ütleda pidu. Arvan lenduri. Võlvik ja rammu. Rei kõnniraali ja nii ma tal o r sarmi tallu mürruus. Sar Närsu. No. See oli kolmas saade sarjast kirjatähti põhjataevas. Kuulsite kompositsiooni, rootsid Rubatuurist Ewert toobist. Silvia Airik priouhka ja Anu Saluääretõlkeid. Lugesid Jüri Aarma ja Toomas Tross. Laulsid Susan Week. Ewert ja Svenbertil toobi. Saate koostas ja lavastas Heidi Sarapuu. Helirežissöör oli Külliki Valdma.