Vikerraadio. Tere kuulama saadet Rahva teenrid täna vikerraadio stuudios ajakirjanikud Heidit, Kaio ajakirjas pere kodu. Sulev Vedler ajalehest Eesti Ekspress ja mina olen Aivar Hundimägi ajalehest Äripäev. Ja me räägime täna endiselt Taavi Rõivasest uuest valitsusest, sest see, mis on pärast valimisi nagu tekkinud puhkenud et siis sellist kriitikat vastvalitud valitsus aadressil ei luuletaja siin nädalavahetusele komme Tulat meeleavaldus kütuseaktsiisi vastu. Sellel nädalal, seal olid ettevõtjad koos kaubanduskoja üldkoosolekul seal gloobiti uue valitsuse suunas kriitikanooli. Hotellide majutusasutused on pahased käibemaksu tõusu osas. Ja lisaks sellel nädalal tuli siis uudis, et riik peab järgmise aasta arves kulusid mitmekümne miljoni võrra kokku tõmbama, sest majanduskasvu prognoos on, on varasemast kehvem. Ja minister Reinsalu ütles selle peale, et, et minister Sester on toonud valitsusse jõhkra kärpekava. Et arvate, et kuidas need pinged või või see konflikt võiks laheneda, et kas koalitsioon teeb hambahambad ristis need valusad otsused ära. Siis tuleb suvi peale ja siis loodab, et sügis tuleb ilusam, kui, kui on praegune kevad. Jah, see on hea küsimus, et tõsi on see, et valitsus on tõesti suure suure kriitika alla langenud, mis sai ju alguse tegelikult sellest isikkoosseisust. Tohutu nurin selle üle, et isikkoosseisus on vähe naisi ja, ja kõik mulle tundub isegi tagantjärgi, et kuidagi oli selline eufooriline suhtumine või selline värske suhtumine eelmisse valitsusse, et selle pinnalt tegelikult tegija Reformierakond ju väga-väga hea tulemuse valimistel ja nüüd selle uue koosseisu suhtes on tõesti isikute tasandilt hakkas pihta, kuigi samas patud inimesi üksikutena, siis on nad ju kõik toredad inimesed praegu selle nädala jooksul on igas väljaandes ilmunud intervjuusid ministritega ja ja neid lugedes tõesti väga toredat. Igast huvitavaid mõtteid on aga aga millegipärast ja inimesed ei, ei toeta väga. Ja seal on ei puudu sellisest üldisest mainest, et kui tegemist on hea spetsialistiga või tegemist on häälte magnetiga siis see veel ei tähenda, et kui see kupatus kokku panna et siis tuleb ka hea valitsed, sa võid ka supi sisse panna kõikvõimalikke häid aineid, aga kas nad ka omavahel nagu kokku kõlavad või või et kas see on ka isuäratav nendele, kes sööma pead hakkama see on hoopis teine asi. Absoluutselt, kusjuures sama selle vaadates valimistulemusi, siis ma ütleksin, kaks eelmise valitsuse üllatajad Anne Sulling ja maris Lauri tegid ju väga-väga head valimistulemused, mis näitas seda, et inimesed olid nagu nende nende tööga. Väga rahul jah, et see eelmine valitsus oli nii piisavalt äge. Inimesed arvasid, näete, kes Ansipi valitsuse ülema kõva ilkumined pärast sõja, tuliuus nooruslik dist moodi hingamisega valitsus nüüd tuleb veel ägedam. Aga nüüd said ju võimule või ütleme siis Eestit juhtima need inimesed, kes seal sellised vanad parteisõdurid, kes on justkui kõik need väljateenimine, need kohad. Ja ta on samasugune välja nagu selline natuke nagu mugavus, valitsus või selline teenete eest pikaaegse kordonite jagamise valitsused, et tublid poisid olete olnud, olete teinud head tööd ja, või siis tublid pintsakud, et olete olnud ja nüüd palun sinivälja teenitud preemiat. Ja kui valitsus kokku pannakse sisse ja esimene asi kuus aur läheb, ongi see, et sa vaatad seda pilti, milline ta välja paistab, ja võrdled sellega, kes ta varem oli siis teise asjana jõuab sulle kohale, et aga mida see valitsus meile siis lubab. Et, et kõnelased olid selles mõttes hästi-hästi omapärased, et me ei saanud väga palju infot sealt nendest koalitsioonikõnelustelt hästi, kinnised olid täiesti infovoogu, kontrolliti peaaegu hüsteeriliselt, võiks öelda jah, et ma arvan, et 23 nädalat oli juba käinud, siis ma arvan, Ekspress Kirceys esimese loo, mida meile siis lubatakse üle. Ja kogu selle kaks nädalat täitsid ajakirjanduslood ukse tagant põhimõtteliselt küll muljet, et seal arutati hästi palju ideid, oli väga palju, aga kuna nad omavahel juba ei saanud kaubale, siis veel vähemalt tahtsid, et noh, et see läheks kuhugi välja ringlema, kus inimesed hakkaksid kaarutamas siis, et kas see asi on parem, too asi on parem. Aga seda on ju näha, et mis oleks võinud juhtuda, kui need näiteks need katteallika teemad oleksid varem välja tulnud. Et ka praegu ju tegelikult seesama Rõivase valitsus osad liikmed ju lasevad neid samu ideid põhja, et ütlevad, et ei, et kütuseaktsiisi tõuseb. Võib-olla oleks näiteks, kui oleks testiks lastud välja enne see kütuseaktsiis, info sellest nõupidamisruumist ja see oleks saanud oma ma vitsad kätte, siis tegelikult oleks palju lihtsam ja taanduda. Et praegu on tegelikult väga keeruline nägu säilitades öelda, et okei, okei, kuulge, me ei tee seda. Noh, mõnikord on, mõnikord on riik seda teinud, taganenud oma plaanidest, mis poliitikutel on ka ikkagi aru peas. Aga seda on tõesti raskem teha. Selline testiperiood ei puudu, seal on veel, kus oleks pidanud seda testi või ma arvan, miks see pahameel on tekkinud nagu selline nende maksumuudatuste suhtes just terav on see, et, et valimiste eel ju tegelikult loogiline oleks olnud, et, et valimiste eel ikkagi antakse mingid vihjed Viitada kuule naljade tööde valimiste eel, et me lubame teile igavesti palju igast toredaid asju, aga muuseas tõstame kütuse hinda. Ma vaatan, mis põhjanaabritel toimus, seal oli ikkagi see valimiseelne debatt natukene teisel tasemel, et seal ikkagi räägiti ka sellest, et meil tuleb ka teha valusaid otsuseid, et ei ole ainult selline roosamanna, mis me Medele lubame, vaid vaid me peame nagu majanduse käima saama. Kuigi samas jälle mina ele kaitseksin, sa oled kütuseaktsiisi tõusust selles mõttes, et, et nii see valimiseelne debatt kui ka tegelikult see koalitsiooniprogramm on üle aastate üsnagi sellise sotsiaalse näoga. Et ega seda raha on ju vaja just nimelt kuhugi mujale, et see ei ole ju see, et, et et seda, et keegi tahaks sellega tingimata nüüd rikkaks saada. Ja nüüd loomulikult need sotsiaalsed kulutused maksavad. Siin jällegi valimiste eeleliga raske mõningatest asjadest rääkida, sellepärast et kõik parteid kaitsesid oma programmi, ütlesid, et meil on vot sellised katteallikad aga nüüd on olukord, kus on kolm parteid kokku tulnud. Et see nende lubadused vahel läbi miksitud. Ja siis pead sa otsima neile katteallikaid, et üks partei oleks kehtestanud maksuteine, ütleb, et ei, kindlasti mitte. Ma ei tea, kes nendest kolmest oleks nõus olnud maamaksu kallale minema. Ta on selgelt IRL, seda ei tee. IRL-i põhilubadus on kogu aeg ja noh, et kui Reformierakond ütleb, alandame tulumaksa ja jääme ikkagi meie ühetaolise ühemääraga tulumaksu juurde ja sotsid olid valmis astmelist tulumaksu panema, et siis ongi raske kompromissi leida. Ja siis sa loogiliselt hakkad mõtlema, et aga noh, et me oleme nii palju lubanud, et rahvale, et me anname neile selliseid selliseid soodustusi ja kõik võtavad avasüli soodustused vastu. Me peame siis kuskilt raha leidma, mis koht oleks. Ja siis ühel hetkel mõtte kütuse juurde, mis on Eestis suhteliselt odav. Jah, aga mis puudutab seda raha leidmist, sest tegelikult valimiste eelkõige küsiti erinevates saadetes, kus see raha tuleb ja ja ma mäletan, rahandusministri portfell on IRL-i käes, eks. Sven Sester seal istub, aga IRL-i esinumber Juhan Parts ütles, et raha on olemas, see on eelarves. No kuulge, ma arvan, kõik vaatasid seal seda, seda selle rääkisin seal selle mõttega, et kui me pumba juurde saame, küll me selle raha sealt rahakotist üles leiame, et, et ega see nüüd leidmata jää. Aga probleem on pigem selles, et, et seda raha seal eelarves ei ole. Ja nüüd kogu see debatt nende maksumuudatuste teemal see on üks oluline külg, on see, et kas nendest muudatustest saadakse nii palju raha kui, kui loodetakse, et kui me ütleme, et kütuseaktsiis tõuseb hõbedat üpris vähe, et see on ülepakutud ja dramatiseeritud, selle mõju siis samas olemas valdkondades hektarit nagu transpordivaldkond, kus, kus see mõju on ikkagi noh, oluline ka see nii-öelda väike tõus ja kui ettevõtjad ütlevad, nad hakkavad mujal tankima kas Lätis või siin meil nädala alguses oli üks artikkel, kus öeldi, Rootsis pole mõtet enam suurt autot Eestisse tuua laevaga, et pigem ostetakse rootsesse kütus. Et see võib seda tarbimist vähendada, mis tähendab, et ei anna nagu loodetud riigieelarve ja aktsiisimaksul on kaks põhimõtet, üks on see, et ta peakski tarbimist vähendama. Ehk selles mõttes on mõjunud hästi teises küljes, need on ette heidetud tõesti varemaksi aktsiisile oli ka üks eesmärk, et see raha, mis maksud koguti, see pidi minema teede remonti, ehitusse suurem osa seal käia, praegu siis on, on selle kasutamine lõpp. Aga samas me teame ka, et poliitikud on kogu aeg kurtnud, et Eesti eelarvet nad ei saa kujundada oma näo järgi, sellepärast et meil on kõik kulud on fikseeritud ja juba ära öeldud, et selle seadusega peatusin andma selle rahavad, selleks selleks kuluks ja vaba raha läheb. Nüüd on lõpuks ometi olemas üks allikas, kus nad saavad seda vaba raha kasutada. Ja siis tekkinud nurinat, kuramus, neil on nüüd vaba raha, nad kulutavad seda. Aga see vaba raha võetakse, eks teiste teiste taskust ja võib-olla veel üks, mida on kritiseeritud, on seesama asi, et riik võiks ise näidata eeskuju, et me tegelikult selle valitsusega viimaste valitsuste ajal ei ole üldse kuulnud, et tõmbame kuskil kulusid kokku. Sedasama Soome näide. Peaminister, kes nüüd hakkab valitsust moodustama, ütles, et ta hakkab riigiaparaati kokku tõmbama, et neil on 17 ministrit, oma proovib, saavad hakkama 12 ministriga. Eestis tehti üks ministrikoht juurde 15 ministrit ja seda sõnumit annad, et sa ei saa küll sealt võib-olla seda täit summat säästa, mis sul vaja on. Aga sa võiksid näidata maksumaksjale, et sa ka ise pingutad püksirihma. No aga see, kes juurde tehti seal riigireformiministriga. Põhimõtteliselt vastupidi minu meelest oled sa aru saanud, et seda riiki tuleb reformile, et ilma hakkama ei saa. Minule meenutas, et teeme komisjoni, las teema vajub ära ja ja sest noh okei, seda me saame tagantjärgi hinnata, kui muidugi seda näidanud, et alati ei ole ministrikoha loomisest väga palju kasu. Mõnikord on aga mõnikord näiteks Anne Sulling oli hea näide ja aga samas on meil igast regionaalministreid olnud. Haldusreform ei ole nagu ette kuidagi. Teine teema, mis on, kui Eesti nagu sellisest bürokraatiast rääkida, on probleem on üks asi on, et omavalitsusel võib olla palju, aga teine on nüüd kõikvõimalikke erinevaid asutusi, on, on riigil ja omavalitsusasutusi on, on võib-olla liiga palju, et me oleme paisunud, varandused olnud, et oleme paks ja lodev riik ja et meid nii palju ei ole vaja. Muide üks näide EAS, eks meil tegelikult see raha, mida EAS nüüd sellel uuel eelarveperioodil hakkab, on, on suurusjärk 200 miljonit eurot vähem kui, kui oli eelmine Euroopa Liidu, siis eelarveperiood. Et loogiliselt mõeldes võiks sealt võtta ametnike vähemaks, aga ametnikud leiavad endale uued, on öelnud, et nüüd tahad hakata nõustama ta tollaseid haldurid, kes annavad ettevõtjatel nõus, kuidas taotleda euroabi ja muid asju. Et, et võib-olla aas võiks olla selline minister, kes on selline sulge ja et mitte ei käi nurgakividel panekul, vaid vaid sulgeb erinevaid riigiasutusi lisaks omavalitsustele tehes Eesti riigi masina siiski suhteliselt efektiivne, et Brüsselis ma olen näinud ka sellist olukorda, kus on kohviautomaat ja kaks inimest on siis nende juures üks osaltab suletopsi ja teine on põhimõtteliselt vajutab nupule, et siis jääb küll nagu selle kohviautomaadi efektiivsusest. Kummaline mulje. No iseenesest on ka ju tegelikult Eesti riigiaparaat kusagil kahe tuhandete aastate alguses ajakirjanduse survel oli, tõmmati üsnagi õhukeseks, siis tuli buum peale, eksis ta natuke paisus, aga tegelikult ka masu käis, käis riigiaparaadis küllalt tugevalt üle ja ma arvan, et see, mis, mida me praegu näemegi on siis selline masujärgne hingetõmme või et, et nüüd nüüd võtame natuke vabamalt pärast pärast neid aastaid koomale tõmbamist. Et meil tuleb aastal 2018, tuletan meelde, kas Eesti ja me siiski Euroopa Liidu eesistuja tegelikult seda ametnike armeed tuleb hoopis paisutada. Sest muidu ei saa lihtsalt hakkama. Jah, aga no see on ühekordne asi, et aga teisalt me räägime, kuidas meil jääb inimesi vähemaks, iga aasta tööturult jääb seal Eesti pank on need prognoosi, kas on 5000 inimest lahkub et tegelikult ei ole ju vaja, kui meil, kui meil läheb tööturul inimesi vähemaks, nad rändavad välja siis ei ole vaja ka nii palju ametnike, et neid teenindada, ehk et riik peaks tulema nende muutustega kaasa, aga seda ei ole, on üksikud asutused, maksu- ja tolliamet, ARK, maanteeamet, kus on noh, on nagu mindud üle. On terve hulk asutusi, kes otsib endale tegevust. Jah, aga esitan kohe vastuargumendid, nagu mõni pääste depo kuskil kinni pannakse, akad, inimesed karjuma ei tule õigel ajal tuletõrjet. Kui mõni politseijaoskond kuskil kinni pannakse, ei tule meile politseiniku liialt vähe on neid patrullisid maakonnad, isegi kui pank paneb mingi kontori kinni. Eriliselt suur lärm, ma saan aru, et Aivar peab silmas ikkagi administreerijaid. Täpselt, see ongi see häda, et kus hakatakse rääkima, et, et me peame tõmbama nagu riigi pakutud teenuseid koomale, mis on, on sotsiaalvaldkondadeks arstid, medõed ja nii edasi sealt rahastust, politsei, turvalisus, pääste. Tegelikult on olemas hulk erinevaid asutusi, mis tegelevad selle nii-öelda riigi haldamisega ja vot seal on kohti, kust tõmmata kokku seesama EAS-i näidet, paneme kokku ess Kredex, Arengufond, PRIA, noh, neid on. Meil on samamoodi statistikaamet, Eesti pank täpselt dubleerivad, neid kohti on kindlasti, ma ei vaidle selle vastu, et aga seda noh, ütleme protsess, et mis võiks toimuda, toimub liiga aeglaselt, aga saame näha, see on nüüd uue ministri ülesanne. Reformide reformiministri, loodame, et ta saab hakkama. Üks teema, mis, mida võib-olla vähem noh, tähelepanu leidnud on selles, et kütuseaktsiisi tõusu kriitikasse mattunud On on majutusasutuste käibemaksumäära tõstmine, et valitsus loodab sealt lisa raha saada, praegu on majutusteenuse üheksa protsendiga maksustatud. Valitsus tahab selle erandi kaotada ja tõsta ka majutusteenuste käibemaks 20-le. Ja järgmine nädal on üks ümarlaud, kus hakatakse seda teemat ka siis analüüsime, aga ma tean, et hotellipidajatel erilist lootust ei ole. Ja nad ka ei, ei oota, et midagi muutuks ja nad on toonud rida punkte välja, mis nüüd halvasti läheb pärast seda, kui see ühtlustamine toimub ja viimane kord tõsteti seda käibemaksumäär aastal 2009. Enne seda oli majutusasutustele soodusmäär viis protsenti Sistuvusist üheksani, siis oli ikka päris suur kära on tõepoolest tollel ka ööbimiste arv kukkus. Aga kui suur oli selle maksumuutuse mõju, kui suur oli seal üleüldine, see masu mõju seal kõige sügavam kriis? Inimesed hoidsid igalt poolt kokku ja valisid sageli suurte pankade inimesed sõitsid Tallinnast Riiga autoga, mitte lennukiga, et hoida raha kokku. Sellel ajal hotellide pealt hoiti kokku. Et kas ta nüüd, kui suure paugu ta praegu paneb, ilmselt nad Venemaa kriis juba juba paugu pannud? Jaan kindlasti ja soomlasi on, on jäänud vähemaks, viimased numbrid on näidanud, et mis neid teeb murelikuks, mida hotelliomanikud ütlevad, et et Läti tegi selle sammu 2009, et tõstis nende väite käibemaksumäära Sis viielt protsendilt 21-le protsendile. Nende väitel tuli Lätti tagasi selle otsuse juurde, et langetas kuigi siis oli igavest Lätis Kriisa 2010.-ks oleme praegu protsendi ja huvitaval kombel on siis Läti hotelli hinnad odavamad kui meie omad. Et meile madalam käibemaksumäär, aga meil on kallimad hinnad, eks see näitab ka midagi. See näitab seda marginaali, neid mitte alati, mitte alati. Aga millised käib rohkem turiste? Lätis käib neid vähem? Jah, aga Läti puhul, mida on öeldud, on see, et palju paremad on ühendused lahendus näiteks mis, mida Eesti puhul öeldakse, et see seab mingid piirid, sellele turistide tuleb ikka enamus. Laevaga tuleb ja samas ütleme, soomlase ööbitakse hotellis veelgi rohkem kui Eestis tunduvalt tunduvalt rohkem, seal on hinnad hoopis kallimad. Tegelikult ikka inimesed ööbivad seal hotellis siis kui neil vaja. Aga mida nii-öelda hotelli mehed enda kaitseks ütlevad, on see, et kui tuleb turist, siis ta siia, meie regiooni, siis ta on väga hinnatundlik, kes tuleb turistina, mitte ärireisijana ja kui ta hakkab vaatama seda hinnataset Leedu, Läti, Eesti, et siis on seal nii-öelda teistes lõunas, vabariikides on eelis tänu sellele, et, et nende hinnatase madalam ja nad väidavad, et see on on ka tänu sellele, et kui tuleb suurem käibemaks, siis muutuvad hinnad. Ma millegipärast julgen arvata, et sellist suurt turistide voogu see see käibemaks ei mõjuta, pigem on see just ikkagi vaate vaatevinkel nende ärimeeste poole peal, et nende, nende kasumid on see, need, mille kallale minnakse, et, et ma ei usu, et, et see tõesti tuhandete tuhandete kaupa turistide nagu otsuseid mõjutab, et et pigem Jahans ikkagi. Selle kohta ma lihtsalt korra Sulev, enne kui seda lisada vahel, et mida, mida on välja öelda, et see summa, mida riik loodab teenida on, on sama suur, kui oli hotellisektori kasum, ehk et sellest käibemaksust? Jah, mina olen ka seda kuulnud, aga siin on jällegi regionaalsed omapärad, et suur osa sellest hotelli külastajatele majutusasutuste külastajate massist tuleb ikkagi Põhja-Eestis samamoodi, nagu kütuseaktsiisi makstakse. Tarbijad on põhiliselt Põhja-Eestis, raskustesse satuvad põhiliselt need väiksemad ööbimiskohad kuskil kaugemale ma ei räägi saarlaste Pärnus, pigem kuskil Kesk-Eesti Lõuna-Eestis samamoodi, seal on ka hinnad hoopis teises klassis kui Tallinnas kolm korda pinna vahe alles kesknina. Jah, et see on ka selline, ütleme enne valimisi just, võib-olla sotsid rääkisid sellest, kuidas tuleks just aidata maapiirkondade, nende idee oli, kuidas sotsiaal maksumäära alandada siis väljaspool Harjumaad ja väljaspool Harjumaad ja Tallinnat tegutsevatele ettevõtetele. Et nüüd tegelikult selle käibemaksu erisuse kaotamisega võib, võib tulemus olla see, et see läheb just just valusamalt. Neid nende piirkondade ettevõtjaid. Kindel see, et tegelikult ettevõtjate poole pealt, siis maapiirkondades on tõesti see majutusasutused ja, ja selline taluturism sise siseturismi seisukohast on üks põhilisi ettevõtlusallikaid just nimelt väljaspool väljaspool Tallinna. Eks seal suureneb ka mingil määral mustade mustade Väätsas asutuste osakaal. Väga lihtne on, keegi tuleb seal kuskil ära vormistada. Mis seal siis hullu õnneks, et nii on alati tehtud. Ja. Tee ääres on vineeris sildike Peeemmdee. Et noh, nii see käsi käib samamoodi kadelt linnades küla külaliskortereid, mis, mis oli näiteks vene turistide hulgast päris populaarne, et kui sa tahad Tallinnas ööma leida, paned otsingusse, siis on inimesi, kes kes sulle seda võimalust pakuvad, küsimus on see, kas nad maksavad ka selle pealt makse või mitte. Ja samas ka selle eelmise kriisi ajal siis aastal 2009 meil hotellide ja majutusasutuste arv kasvas tegelikult konkurentsi seal kogu aeg kassasse, selline business meisse seal investoreid tõmmanud. Üks näide on veel, on kontserdikorraldajad. Mäletate, ka seal kunagi tõusis käibemaksumäärad, varem oli kannel, soodushind, soodusmäär praegu on 20 protsendi juures, enne seda oli 18. Ja siis kontserdikorraldajad ütles, et ei Eestis enam ei tule ühtegi ühtegi suure artisti kontserti. Tõepoolest, selline natukene aega vaikust. Siis mingil hetkel tuli Robbie Williams ikkagi ja sellel aastal on, vaatan, et Pärnu rannas kavandatakse meeletult suurt pidu, kus on igasugust tantsumuusika sellised maailmanimed kohal. Ma käisin ühel päeval Elvas, avastasin isegi suusik Vatra esinemisel lauluväljakul. Okei, tema on küll väga maha käinud staar, aga meil leidub kunagisi, aga noh, see siin maailmanimesid leidub isegi täiesti pisikestes kohtades lohusalusse näiteks. Aga teine näide, kui riik võitleme, valitsejad tahaksid olla nagu õiglased, et siis võiks ju ka mujal käibemaksu eriliselt ära kakle, meediakirjastamine, soodus, julged? Mina ma olen seda öelnud varem ka, et, et ei ole üldse mingit põhjust, et ajalehe ajalehe Le teha soodustus või, või ajakirjadele, et 20 protsenti ja aga mulle tundub, et kuna see summa Naerma ajab on see, et me ise oleme trükimeedia esindajad kõiki ja tegelikult juttu räägib ja käitub selles samas käibemaksusoodustuse. Sõidame. Aga ma arvan, et need argumendid, kui me praegu Toomet ütleme, et hotell eriti ei mõjuta, et kui see tuleks nagu meediale, siis tegelikult kuuleb nendesamade hotellimeestega sarnast juttu meediaomanike käest, et kes on selle selle muidugi muidugi kuuleme, sellepärast kui seal käib sinu rahakoti pihta sinu tulude pihta, siis igaüks püüab oma positsiooni kaitsta, see on täiesti selgemuses. Ja, ja samas jällegi meediaturg on, ütleme, langenud turg, langev turbas ja lehtede müüginumbreid. No jäädillitan, onlainis tõuseb tõusul ja trükitrükimeedias. Langesin tulu tuleb põhiliselt sealt paber meiega päris, aga turistide arv on siiamaani siiski kasvanud, Eestis see summa tegelikult noh, tõenäoliselt, miks valitsus seda teed läinud, et kisa oleks sellest palju olnud, rohkem oleks tekkinud selline tugevam kriitika tõenäoliselt üks huvigrupp veel, kes oleks selle vastu olnud, aga see summa, mis oleks nagu eelarvesse saanud, on, on väiksem kui, kui majutusasutus. Nojah, aga alati saab ju tõsta ka üldist käibemaksumäär, mis muideks oli laual minu teada ja mida ka Taavi Rõivas siin sellel nädalal intervjuus äripäevale ütles, et, et see oli üks võimalus tõsta 21-le protsent. Samas jälle mööngem, et, et see mõjutaks tavalisi inimesi oluliselt rohkem kui tõesti sellist keskmist peret ja ka mitte keskmist peret mõjutab see kindlasti rohkem kui majutusasutuste käibemaksu tõuseb. Selles kahtlemata neile küsimus on pigem selles, et on siis kütuseaktsiisimaks, sest et alati saab tõsta hindu tõsta rohkem kui üks protsent, vihjates, et näete, et see siin on kõik seotud kütuse kallinemisega. Tegelikult on üks maksumuudatus veel, mis võiks olla ju positiivne, mis ongi mõeldud, positiivne ei ole tõus, vaid on, on langus, tegelikult on veel seal neid maksuotsuseid, mis, mis jätavad ka inimestele rohkem raha kätte, mitte ainult ei võta ära. Aga see on sotsiaalmaksumäära vallandamine 33-lt protsendilt 32-le. Aga kas see on teil pälvinud eeskätt nagu kriitikat või, või pahameelt? Mõtlesin ettevõtjatega ometi nad ütlevad, et vot, see on õige samm või noh, nagu õiges suunas, aga see, see mõju on, on väike, see ei anna efekti. Ja võib-olla mulle endale tundub, et ka, et et oleks olnud mõistlikum kehtestada hoopis kõrgepalgalistele sotsiaalmaksu lagi, kui me tahame saada siia hästi makstud tööjõudu juurde. Ja teisalt oleme praegu probleemiks tööpuudus. Et me võib-olla ei peaks mõtlema sellele, kuidas uusi töökohti luua, vaid vaid pigem sellele, kuidas olemasolevat tööd paremini tasustada on. Selles koalitsioonilepingus on samas ka üks kummaline lause. Töötame välja töötervishoiusüsteemi, mille lahutamatu osa on eraõiguslik tööõnnetus-ja, kutsehaiguskindlustus. Mis moel see tuleb, sellest me ei tee üldse midagi. Kas see tuleb selle ühe protsendi asemele, näiteks mis praegu alandati, kas me peame kõik kohustuslikus korras hakkama erafirmadele maksma näiteks kindlustustasu Muideks selle, seda trikki on ju tegelikult meie valitsused teinud ja reformierakond, kui ta ütles, et langetame tulumaksumäära ja ta tegigi seda, eks 26-lt protsendilt lõpuks on see jõudnud 20-le protsendile, aga vahepeal tulid töötuskindlustusmakse, mis tegelikult võttis osa sellest languse efektist tagasi. Vaatame töötukassat tänasest sinna on ikka väga palju raha kogunenud, et võib-olla on töötukassa see koht, kus Sulevi viidatud nagu lubadus tahetakse ära finantseerida. Aga neid neid makse, mille arvelt saaks ja mida riik saaks muuta, neid on hästi palju, et põhimõtteliselt Eestis ei maksustata varaja kapitali. Maksustame tarbimist kõvast. Nojah, see on olnud ju Reformierakonna lipukiri. Aga võib-olla nagu üks asi selle teema kokkuvõtteks, et viitaks Soomes, olid ka valimised, selles mõttes on hea paralleele tõmmata. Mis juhtus Soomes pärast valimised, kui jooned said paika siis soomes nüüd valitsust moodustama asuv Juha Sipilä ütles, et et ta alustab pärast valimisi kõnelusi ametlikke kõnelusi nädala pärast erinevate erakondadega. Häälda alustas konsultatsioone ettevõtluse ametiühinguorganisatsioonide esindajatega. Et see võib-olla näitab nagu sellist teistsugust kultuuri, et, et me ei tule kokku kinnisesse ruumi. Oleme saanud 51 ja enam kohta Riigikogus. Pane vaikselt paika asju, mis väga paljusid puudutavad, vaid me proovime leida sellist laiapõhjalist toetust oma ideedele. Ja Soomes ei ole küsimus selles, et jagada ja anda häid asju vaid, vaid seal on ikkagi päris tõsised probleemid ja see uus valitsus tahab teha palju valusaid otsuseid. Mina jälle heidaksime ette valitsusele, praegusele meie Eesti valitsusele seda ütleme kommunikatsiooni nõrkust, et, et on sadanud kellele siis kütuseaktsiisi tõusu pahameeletorm ja tegelikult pole nad suutnud välja kommunikeerida seda, kuivõrd palju tegelikult inimestele sotsiaaltoetused tõusevad, et kui paljud tegelikult sellest rahast võidavad. Sest jah, ma arvan, et on paljud just nimelt lastega perekonnad, kes, kes võidavad ja on juba varasematest maksusoodustustest võitnud. Nii et siin on tegelikult valitsus jäänud ise jänni sellega, et ta lihtsalt tõrjub seda kriitikat, mis tuleb, aga ei näita seda, mis kasu sellest saab? Aga valitsuse kommunikatsioonijuht Tiina esilähebki põhimõtteliselt teisele tööle siis tuleb uus inimene asemel, siis on ta lihtsalt vaakum, praegune juba järgmisel nädalal. Kommunikatsiooniprobleem on ikkagi ka see, kui, kui sa oled midagi leppinud kokku, et ma võin küll kritiseerida siin neid maksutõuse või muudatusi aga kui te olete leppinud kokku, siis noh, on natuke mage. Kui sama laua taga istunud inimesed, mõtlen näiteks sotsid või IRL hakkavad hakkavad tegema kriitikat lepitu kohta öelda, et ei, seda ikka vist me ei tee või pole mõtet teha, et üritatakse sellist väikest võitu sealsamas IRL-i. IRL-i käes on rahandusministri koht, kes, kes peab neid maksumuudatuste eest võitlema. Jah, ja ma anun, et sa kulub neile säärase koht, sellepärast et minu arust kõige jaburam lubadus selles koalitsioonileppes on see madalapalgalistele sellise aastatoetuse maksmine ehk tulumaksu tagastamine, et, et ma arvan, et on palju mõistlikumaid võimalusi kehvalt toime tulevad inimesed toetada, kui selline üldine toetus ja meenutame siis IRLi eelkäija on Isamaa ja Mart Laar ja kes olid sellised, et üldiselt igasuguste toetuste vastaselt küll nad sõdisid põllumeestega, et mitte neile peale maksta ja nii edasi. Et siis tänasel päeval on ikke kirju teinud väga suure pöörde. No pigem on Laari ajast või noh, et pigem on, seevastu tuleks sellistele eelmise eelnenud siis nagu ühiskondlikule kriitikale, et ta oli väga palju juttu ju palgavaesusest, et, et et see, ma, ma pakun, et see on siis nagu vastukäik sellele palgavaesusele Tulen, aga kui palju sa seda vaesust nagu suudad leevendada, kui sa lihtsalt tegeled ümberjagamisega, et võtad ühest kohast, paneb teised. Suund võiks olla ikkagi selles, et seda ühiskonna rikkust suurendada ja mis mind natuke häirib, on. Meil ei ole selliseid suuri, neid, et et me jõuga reform Erakond tugineb ju paljuski Siim Kallase Siim Kallase ajal tehtud muudatustele. Kui veel Siim Kallas juhtis Reformierakonda sedasama tulumaksumäära langetamine ja muud asjad. Jah, see oli selline suurte ideede aeg kahetuhande. Andrus Ansip lubati maksuvabalt, Need olid, aga tegelikult on maksukoormus suurenenud viimase 10 aasta jooksul, et noh, üldine maksukoormus, et see ühte maksu tõsta, teist alandada, et see lõpuks ei pruugi anda loodetud tulemust. Kas lähme nüüd ühe teise väiksema probleemi juurde, mis, mis ka tähelepanu pälvis, puudutab üht tänavat, Tartus on siis Tartus olid Kvissentali tee, otsustati nimetada ümber madruse tänavaks ja see on tekitanud tänaval elavatele inimeste seas pahameelt, nad tunnevad ennast solvatuna, sest seal kõrval vist on nii hästi Tartut ei tea Anis kapten Lootsi tänav ja, ja need, kes seal madruse tänapäeval elavad, et tunnevad end puudutatuna, tahavad, et see madruse tänava nime taas ära muudetakse ning on isegi Eesti ühe tippadvokaadi palganud endale appi selle selline väga, väga pseudoprobleem, et see on täiesti absurdsed tipp-tallinna ärikad elavad näiteks kilu ja räime tänaval ja ma pole täheldanud, et nad tunneksid väga kadedust forelli või angerja tänava elanikele. Või noh, ma mõtlen sinu väga ilusale külale, mille nimi on Roela asub Virumaal, et need inimesed takse täiesti häbenema. Mulle tundub see väga värske lähenemisega, et, et noh, nagu põnev, et sellisele mõttele saab tulla, mul oli umbes samasugust kummastust tekitas 90. aasta alguses, kui ma olin tihedamalt seotud Taaniga ja siis oli seal väga tõsine Parlamendi debatt selle üle, et kaitsta krevettide õigusi. Ja mitte nagu tekitas vao Hooefekti madruse tänavaprobleem on umbes samasugune ja krevettide õigust, et siis võitleme, seisnes selles, et võitjatel on õigus väärikalt surra ja nende püügi käigus ja siis selleks peavad siis kalurid investeerima teistsugustesse Tügi vahenditesse, kusjuures ma tunnistan mulle tagantjärgi tundub isegi krevettide eest klientide õiguste eest võitlemine võib-olla isegi põhjendatavana, kui, kui madruse tänava nime Mine teine näide veel sellest nädalast oli, jooksis uudistest läbi, kuidas Tallinnas Pirita elanikud ei taha Maxima poodi, vaid vaid ütlevad, et see ei sobi maxima ja pirita ei käi kokku vaid vaid Pirital peaks olema Stockmann või midagi. Et ma hakkasin, ma ei ole noobel pirita jaoks. Et ma ei tea mulle see tänava puhul isegi mõtlema, et kui inimesed seal elavad ja, ja nad tahavad, et selles oleks teine nimi et miks, miks siis mitte neile vastu? No muidugi võib, aga see tundub lihtsalt nagu absurdne. Jah, jah, tõesti või pigem on, on nagu huvitav see, et, et Eestis on järelikult tekkinud ju mingisugune ühiskondlik selline noh, ma ei tahtmata tõusik, aga niisugune ühiskondlik klass, kes ikkagi nagu väärtustab väga oma positsiooni ühiskonnas ja, ja väga nagu lihtsalt sellepärast, kuidas see väljaspoolt paistab. Aga see on niisugune, pigem sotsioloogiline tõdemus või, või selline vaatluslik tõdemus. Ma nimetaksin ikkagi selliseks pseudoprobleemideks, üks mu kolleeg tegi hiljuti nalja tavatesse, korrekt, telekat, siis pani tähele, et, Multifilmi, mis rääkis kalakeses neemast, selle vahepeale näidata rekla pulga reklaami, ta kirjutas sellest Delfi rahvat hääldaja kiiksu nupukese sai meeletu hunniku kommentaare. Inimestele oli see nagu täiesti mõistetav probleem, see ei olnud raske, keeruline nagu näiteks majutusteenuse majutusasutuste käibemaksu probleem, see lihtne. Kuidas võib sellist asja näidata sellise filmi keskel? Me saame nime, probleemidest aru, see päranduse lähenemine ees, ma ei tea, kas siis värskust Eesti vajab. Aga lähme edasi nii-öelda suuremate teemadega ja sellel nädalal Euroopa liit või Euroopa komisjon avalikustas siis kolm etteheidet Vene riiklikule gaasimonopoli, Gazprom ja Narva võtme ähvardab Gazpromi, kui kui Euroopa komisjon on, on väga range ja jäik. Selline tõsine trahv, mis on, on suurusjärgus 10 miljardit dollarit, on see maksimumsummat 10 protsenti Gazpromi aasta käibest ja, ja see probleem mitte, millele Euroopa komisjon tähelepanu juhib, et neil on nagu kolm etteheidet, et üks, üks probleem selles, et Gazprom takistab Euroopa liidu teiste liikmesriikidel gaasi müüa edasi nii-öelda kolmandatele riikidele ega liikmesriik Euroopa liidu sees. Teine probleem on, et Gazprom ise otseselt ka Eestit puudutav, et Gazprom on kehtestanud põhjendamatult Euroopa Komisjoni hinnangul põhjendamatult kõrged kõrge gaasi naisBalti riikidele ja Poolale. Ja kolmas probleem on see, et Gazprom nõuab gaasi tarnimises kontrolliga siis kas jaotamise üle torujuhtmele. Minu meelest on huvitav see või see küsimus, mis tekib, on see, et, et kas Venemaa sanktsioonid on jõudnud sanktsioonid Venemaa vastu on jõudnud nagu uuele tasemele. Et see on, ma ütleks, päris ambitsioonikas praeguses sellises väga külmas poliitilises olukorras astuda välja päris karmide nõudmistega Vene gaasihiiu suhtes. See tegelikult on varasemas ja tagajärg, et suurimine hakkas aastal 2011 juba siis öeldi ka, et seal oli see 213 2011 olid need ka Eesti gaasis olid, käisid Euroopa konkurentsiametnikud Toomas dokument ja see pidi kuhugi välja jõudma. Nõia, kuigi ta oleks võinud jõuda ka lihtsalt lauasahtlisse. Ja, aga sa ei saa kõiki asja nagu ei mahu kaitse panna, näiteks võtame Leedu. Et Leedu riik kaebas Gazpromi Stockholmi arbitraaži, nõuab kokku 1,5 miljardit eurot ja põhjendus on seesama loomulikult kõrged kasinad. Aastate jooksul tahame kompensatsiooni saada. Sel ajal oli vastukäik, Gazprom käis ka Leedu riigiga kohut. Ütles, et Leedu riik tahab tema käest omandit liiga odavalt ära võtta. Poolest Leedu riik ajas Gazpromi sealt välja, võttis gaasivõrgu üle, võttis ka seal gaasijuhtmele Gazpromi osaluse aga lõpuks maksis nii head hinda, et sind oli parem, kui Gazprom küsis kohtu kaudu, Gazprom võttis oma paberid välja, Leedu riik ikkagi jätkab selle eest Gazpromi leedulasi laagi pigistanud ja kui olukord, kus sa oled nagu kohtus, on see asi üks osa sellest suurest võrrandist. Sa ei saa lihtsalt Euroopa Liidu tasemel öelda, et mitte midagi ei ole toimunud ja noh, tegelikult on ikkagi probleem, et Gazprom kasutab oma sellist tugevat positsiooni ära. Mis on absoluutselt, tegelikult on olnud gaasitarned Venemaa üks põhilisi selliseid ähvardamise ja trikitamise meetodeid aastaid ju? Aga mis oli huvitav selle Euroopa Komisjoni sellel nädalal nagu avalduse peale, et võiks eeldada, et kui tuleb selline karm hinnang, siis selle ettevõtte aktsia hind kukub, investorid pagevad. Aga läks vastupidi, et küll vist esimesel päeval natuke langes, aga siis hakkas aktsia taas kerkima ja analüütikud on pigem öelnud ei muuda oma ostusoovitusi, et nemad soovitavad endiselt aktsiate ost ja üks argument, miks nad seda teevad, on see, et tõenäoliselt see protsess Euroopa Komisjoni ja Gazprom ja, või vene riigi vahel võtab kaua aega ja, ja mõlemad on teineteisele nii olulised partnerid, siis leitakse selline win-win, olukord sellest olukorrast ja mingi kompromiss. No ja siis on Gazprom muutnud ka siiski anna sellist suhtumist, et ta on hakanud vaikselt oma osalesime, panin siis hetkel on tolles saksa sellisest jaotusvõrgust müüb oma osalust Gazpromile, leia ettevõtega introshallelise ja koostööleppe kaks saksa võrgus oli neil ka kahepeale osalus või siis selle intervjuu sealt minema läks siis Gazpromi mehed mõistsid, et nad neile jäi ainult 10 protsenti, see ei võimalda neid, seda firmat oma käpa all hoida, tehasel selgena juhtida oma suva järgi äss oma osaluse maha. Praegu on küsimus selles, et kas kas siis need Gazprom omaosalusena sa muuseas täiesti võimalik praegu on Eesti gaasis omanikku vahetamas soomlased müüvad, kes on seal siis põhi põhiosa osanikud müüvad oma aktsiapaki? Ostueesõiguse on kahel, üks on siis aga et Gazprom nagu tahaks seda osta seal vägagi, küsite, ja teine siis on üks vähetuntud transiidiettevõtja kohalik, kellel võib siis ühel hetkel nagu ka pisike aktsiapakk osutada väga-väga väärtuslikuks põhjendusel, et tal on lihtsalt eesostuõigus, tema saab seda jällegi omakorda siis kellelegi edasi müüa. Mis juhtub, seda näitab lähitulevik. Eesti gaasi üldkoosolek, aktsionäride üldkoosolek on juba järgmisel nädalal. Selles mõttes võib seal päris põnevaks minna. Jah, aga see, see ütleme Euroopa Komisjoni praegune selline näpuviibutus, seda võib ikkagi vist öelda, et, et see on, on meile ja teistele balti riikidele Poolale pigem, pigem kasulik ja tõenäoline on, see üritatakse Gazpromi sellist mõju vähendada ja tegutseda siis Euroopa peaks tegutsema nagu ühtsena. Ei no muidugi kõik need LNG projektid on ja täpselt samamoodi, et ühel hetkel Gazprom mõistan, et konkurents tekib siia turule ja kõige rohkem on ta häiritud sellest ka selline vabaturg kus hinnad jälle ära fikseeritud mingite lepingutega, kus nad ei sõltu näiteks nafta hinnast, millestki muust. Et kas lihtsalt hetkehinnad on. Praegu on pakkumisrohkem, kui hind on madalam, aga kui on nõudlust rohkem, siis jällegi panind kõrgem. Ja see business on hästi-hästi tugevalt muutunud. Pärast seda, kui ameeriklased võtsid kasutusele kildagaasi siis kogu turg läks. Energiaturg on kogu maailmas muutunud, selle tõttu on ka nafta muuses aga odav. Jällegi, kui me vaatame nafta hinda, siis see on küll odav, aga kui ma lähen siia bensiini tankima tanklasse, siis tähendab kunagi oli siin alla ühe euroni, ta maksab juba peaaegu üks 20 ja ei ole näinud mina ühtegi demonstratsiooni selle vastu, et bensiini hind on nii kallis, aga lihtsal põhjusel. Sellepärast, et see on kallinenud põhiliselt odanemisteta, dollar on kallimaks läinud ja nüüd ükskõik kui palju siin demonstratsioone teha, Eesti valitsusel või ükskõik kellel ei ole lihtsalt võimu siis euro kurssi muuta, aga kütuseaktsiisi tal on võimalik, vaata natukene meil ütleme, väike võimalus ikkagi ikkagi on läbi Eesti keskpanga ja Ardo Hanssoni väga väike ei saa öelda, et me täielikult võim puudub. Aga kes panga otsesed võivad seda kurssi muuta Euroopa keskpanga otseselt? Ei, seda nad teevadki jah, ega, ega muidu see ei. Aga kust see läks nii? Nii kõvasti muutunud ka ei oleks siis võlakirjade kokkuostmise programm tulnud, aga loodame, et see tugev dollar jällegi aitab majutusasutused. Sammaste asemel tulevad meelam ameeriklased siia. No kindlasti mitte sellisena siis. Vot see raha kulutama. Võtame saate lõpetuseks veel ühe sellise noh, palju kirgi ja vaidlusi aeg-ajalt tekitavad, tema see puudutab pagulasi, et, et sellel nädalal on Euroopas tippjuhid istunud koos, otsinud lahendusi sellele, et kuidas vähendada põgenikke Põlva Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides, kes jõuavad Lõuna-Euroopas ja võib-olla mitte vähendada, aga kuidas vähendada ohvrite arvu, mis, mis seal laevade ületamisega kaasneb ja ega see kohtumise ajend oli üks suur laevaõnnetus. Samas oli meil Eesti Päevalehes ilmus sellel nädalal üks uuringu tutvustus, kus tuli välja, et eestlased on, on siis immigrantide suhtes sallimatud, et, et me oleme sallivus, see edetabel koostati ja 133 riigi seas me olime 123. kohal, et, et me ei taha sind näha väga võõramaalasi ja samasse lõuna. Bubba probleem viitab sellele, et Euroopa poolt võib-olla survet, et ka meie peaksime võtma siia rohkem pagulasi. Samas on meie venekeelne elanikkond olnud kogu aeg see see mõõdupuu, mille järgi siis seda sisserännanute hulka mõõdetakse. Ja kuna meil see see seltskond on päris suur, siis, siis selles mõttes on jah, ma saan aru Eestile suhteliselt väike surve olnud pagulaste vastuvõtmiseks. Ei, no kui me vaatame siin Tallinna linna, siis me oleme ikka nagu aastasadu olnud selline musternäide immigratsioonist sakslasi. Seal saksakeelne linn keskajal, sinul olnud tsi võimu, taani võimu, vene võimu pärast, sõda on siin ikka immigrante tulnud Eestisse, kui palju? Kas nüüd eesti rahvas neid avasüli vastu? Te suhtes ei reisi immigratsioonist, et, et nendega on ikka kõigega kaasnenud ka väiksemad või suuremad sõjad. Aga, aga noh, nad on kogu aeg siin olnud, et me oleme selles mõttes nagu immigrantidega kuue karjunud olnud Jah aga, aga viimasel ajal me oleme olnud ikkagi ülikonservatiivsed just sellest ajaloolistel põhjustel. Aga kui me nagu räägime, et, et Euroopa, kui Euroopasse tuleb põgenikke üks asi, kas nad tulevad Lähis-Idas Põhja-Aafrikast, teine teema on praegu Ukraina. Tegelikult Eesti on võtnud vist vastu pagulasi, kas viimase aasta jooksul mõne üksiku kui sedagi, eks nüüd on vist öeldud, et Ukrainas kuus või seitse. Me võime võtta eelmine aasta, me ei võtnud ühtegi. Et, et võib-olla on see koht, kus me võiksime natuke debatti veerida, et et unustada või lükata tahapoole selle nõukogude aegse minevikku ja olla kaasaegsema, sa lähed näol peale siis nõukogude aegne minevik ei kao mitte kuhugi ära. Kõnnisusele lihtsalt vastan. No iseenesest meil kindlasti oleks lihtsam integreerida ukrainlasi kui, kui aafriklasi, et eriti veel arvestades seda, et, et meil on siin tõesti sallivusega probleeme, et minu meelest on ja testimine oleks ukrainlastega lihtsam ja miks mitte isegi ütleme toredam selles mõttes hakkama saada, et, et sealt on, ma saan aru, et on Eestisse tulnud meedikuid. Ja miks mitte ka teisi kõrgelt haritud inimesi siia. Seda ei, neil on ka lihtsam tulla selles mõttes, et ukrainlasi on siin ees. Just nimetasin ukrainlanna, ukrainlast räägib kõik vene keelt, siin on venekeelne kogukond ees. Et kui sa tuled kuskilt ütleme Keeniast või Nigeeriast paadist, siis seal on neid omasid leida tunduvalt raskem, et see on ka üks põhjusi, miks, miks nad ei hakka siia tulema ja pealegi tahtlikult, aga mitte väga väga vabatahtlikult. Ja pealegi need inimesed tahavad minna sinna omadonees ehk Prantsusmaa Taali. Kuigi ma saan aru, et siin laual ei ole mitte see, et kuhu need tahavad minna, et ei ole nagu turismireis, et pigem see küsimus ja selle selle põgenikekoormuse koormuse jaotamises Jah, kus ütleme, Eesti on seni olnud seda meelt, et me pigem aitame seda Lõuna-Euroopa riikide korrust rahaliselt ja siis võib-olla las mehitatult lahendada. Aga me ei taha võtta neid inimesi enda riiki elama. Et las nad jäävad Saksamaale, Itaaliasse, Prantsusmaal me oleme kogu aeg tahtnud endale selliseid kõrgelt haritud. Või siis oskustöölisi, ütleme ja saad nende tulva, nähakse jah, nende tulva sealt ei ole tulnud, et nendele vastanud ootustele ja ega nad ise keelelisi vägapalju tulnutest. Pigem on öeldud, et kui nad tulevad, siis nad tahavad minna Skandinaaviasse transiidiks siis jah, et nad ise ei jää siia pidama. Nende soov. Kui vaadata need, kes kust on tulnud, siis ikka, et ka isegi Poola lähevad. Edasi kuigi noh, samas jälle näiteks Ukraina poole vaadates, siis, siis ma saan aru, et, et see on tulnud, aga, ja, ja Eesti on aktsepteerinud testi üksikuid taotlusi, aga, aga tegelikult ei ole ka Ukraina poolt väga suurt survet, et see ei ole nagu sadu sadu taotlusi, mis meile siia laed ja aga ukrainlased käivad siin tööl näiteks. Ekspress avaldasime loo, kuidas nad tulevad bussidega käivad siin-seal, sõidad jälle tagasi ja seal on teistmoodi rehaga, aga mida on Eesti vältinud, kui me räägime, oleme sõnades oleme olnud toetanud Ukrainat, selle agressiooni mõnel puhul, mis seal on. Aga me ei ole teinud nagu mitte midagi selleks, et need sõjapõgenikud, kes tegelikult on Ukraina siis kriisipiirkondadest liikunud, neid on suur hulk on liikunud teistesse piirkondadesse, kus on rahulikum elu ei ole teinud midagi selleks, et öelda, et tulge osa nendest, tulge elage igal aastal Eestis eelmisele, kas ta sellist aktuaalne kaamera, seda teemat, kas aasta alguses kajastus, ütles, et, et me ei ole ühtegi varjupaigad varjupaigataotlust rahuldanud? Me oleme selles osas bürokraatlikud, me lükkame seda edasi. Ja, ja me ei taha neid siia, et see on selline valus teema, me oleme nagu kahepalgelised sõnades ütleme kõik ministrid räägivad, kas me toetame, aga, ja reaalselt mõtleme. Parem saadame sinna raha, aga neid inimesi ärme siia elama tulla. Postimees oli üks artikkel ka arstidest, kes ukraina arstidest, kus oli siis tegelikult oli juttu ühest, kes töötab Ida-Virumaal ja teisest, kelle taotlust ei rahuldatud. Ma arvan, et ühel hetkel me jõuame siis katteallikatena ehk alguses on see tore idee, täpselt nagu selle valitsuse puhulgi, et anname inimestele raha juurde, võtame siis need võõramaalased siia ja teine küsimus on, mille arvelt me nende elu siin korraldame, missugust maksume sellepärast tõstma hakkab, missugused kulud. No ilmselt on ka selline küsimus, mis näiteks Euroopa Liidu tippkohtumisel väga kedagi ei huvita. Ja aga sa huvitab kohalik elanik kindlasti, või siis hakkame me siin raadiosaates rääkima põgenike probleemist, et kas käibemaksu peaks tõstma ikka kütuse aktsiisidesse juurde. Ma arvan, ma arvan, et näiteks selles samas nende Ukraina arstid, miks mitte võtta, kuigi ma saan aru, et arstide liit iseenesest on selle vastu, aga miks, miks mitte? Arstide liit on selle vastu sellepärast et noh, ütleme, see tähendab, konkurents on just nimelt see ametiühing, eks asi on see, kui nad ise tahavad tulla. Teine asi on see, kui me teeme kampaania, et tulge aga kaks väga erinevat asja, aga sulada kui eksid, et vale on eeldus, et me peame nüüd hakkama toetama. Me kutsumegi tööle praegu me teeme kampaaniat, EAS kulutab mitukümmend 1000 eurot kampaaniat Soomes, et tulge Eestisse tööle. Aga võib-olla oleks mõistlikum teha, kulutada võib-olla natuke vähem. Aga tuua need inimesed Ukrainast siia. Ja meite varjupaigavarjupaiga Barakidesse vaid jah, et töökohta. Needsamad positiivsed näited ja noh, meil on lihtsam meie ühiskonda sulada. Ja, ja võib-olla see muudab ka sellist muukeelse ühiskonna suhtumist või arvamust Eesti riik, et et need inimesed, kes on näinud seda sõja koledust, mis seal toimub, seda nagu tapmist ja neid probleeme. Et nad tõenäoliselt suhtuvad näiteks hoopis teistmoodi sellesse propagandasse, mis tuleb Vene telekanalitest suuruseni, ongi põnev, põgenenud Venemaale tegelikult just nimelt jah, palju Ukrainas põgenenud Venemaale. Et seal võib olla teema, mille üle meil tasuks mõelda, et võib-olla see Ukraina, kui me ütleme, et me pigem aitame ukrainlasi, toome 20 ukrainlast oleks võib-olla parem lahendus ka Euroopa Liidu tasemel, kui teil on see kollase kaardiaktsioon, kõige rohkem me teame, on kannatanud ja Donetski ja Luganski elanikud. Aga kas sa tahad näidata? Nende meelsus võib olla poliitiliselt väga, väga huvitav. Ja teine teema, mis, mis veel mis nagu sellele viitab, et sellise ütleme sisserändega ja võõrtööjõuga peaks tegelema, sellele, tasub mõelda, on ikkagi seesama prognoos, et meilt kaob ära tööealisi elanikke. Et meil jääb tööturul neid vähemaks kahe aasta pärast, Eesti Panga hinnangul kahe aasta pärast on neid 15000 vähem ja käsi hakkab nappima. Ja see tuleks kuidagi ära lahendada, et, et see võib, ütleme, see tööpuudus võib tekitada või tööpuudus võib tekitada selle, et palgakasv on ülemäära kiire, see võib sundida osa ettevõtjaid siit ära minema. Ja lõpptulemusena me oleme sellise lõhkise küna ees. Enam käibemaksu tõusva aktsiisitõus meid ei aita. Esinenud kulus ju näinud, kuidas ükski lääne heaoluühiskond pole suutnud ilma immigrantide tööjõuta hakkama saada. Et meil on meil olnud väga ambitsioonikas plaan, kui me, kui me seda loodame Nojah, siuke rahvasteränne on praegu täiesti selgelt käimas, meie inimesed rändavad ära, siis me loodame, et osa rändab siia, et nad erenda otse sinna, kuhu meie läheme. Aga ma nagu olekski vaja mingit mingit tühimikku täita. Ja teine asi, mis on öeldud, Euroopa Liit on Rootsi näide toodud, et et meil on väga palju probleeme olnud, et, et siis tegelikult me saame ju teiste kogemusest õppida, et me ei pea tegema täpselt samamoodi, nagu on teinud Rootsi või Saksamaale ja Prantsusmaa. Aga tegelik soov, mida eesti rahvas soovib ja mida kõik parteid soovivad, et eestlasi sünniks rohkem seal kõikide parteide programmides sees. Nojaa, aga selle sellel eesmärgil ju lapsed lastetoetusi ongi tõstetud ja samas siis seda kaetud ka kütuseaktsiisi arvelt, mis kuidagi nagu kellelegi ei meeldi. Jah, aga me ei tea seda, kui palju see lastetoetuste tõus tegelikult sündimusele kaasa aitab ja võib-olla oleks ütleme, rumal jääda lootma, et, et nüüd selle otsuse mõjul. Me saame iibe positiivseks ja meelse väljarändamise probleem laheneb, meid hakkab siin Eestis olema rohkem kui, kui seni. Ei, sellesse ma ei usu, aga kindlasti ta annab mingit julgust osadele inimestele juurde Meistrite näiteks kolmandat last saada. Ja sellele ma saan aru, et on ka osa nendest meetmetest suunatud, et et sellise ta ei tee väga palju paremaks, ei põle akadeemia kindlasti halvemaks ja see on ka väga positiivne asi, mis tänapäeva maailmas. Aga munedasolot noh, kunagi hoid ühes korvis, nagu tegi Well ja Juhan Parts valimiste eel. Et lisaks sellele, et me mõtleme sellele, kuidas iivet parandada eestlaste iivet parandada, meil tasub võib-olla ikkagi mõelda ja vaielda debateerida sellel teemal, et kuidas siia tuua rohkem tööjõudu ja kust seda tuua. Aga meie täna oma sata lõpetame vikerraadio stuudios olid ajakirjanikud, Heidit Kaio. Sulev Vedler.