Tere kõigile stuudios Hendrik Relve, Haldi Normet-Saarna. Täna jutuks tulev põõsas kasvatab selliseid lehti, mille muist indiaanlasi üldse, et kujutaks, kas nad neid lehti tarvitades ka piiri oskavad pidada, on muidugi iseküsimus, aga aga kui palju see nõrk inimeseloom üle pea mõne meeldima hakanud asja puhul piiri oskab pidada. Igatahes on tänase saate kangelane kokapõõsas. On pärit Peruust ja nimi on Päikesevärav. Ja seesama luu on Alagust antide mäestik läbi läheb ja andides kasvab siis maailmakuulus kokapõõsas vastuolulise tähendusega ka inimkonna ajaloos. Aga see kokapõõsas jällegi looduse teaduslikult on punapuude perekonda kuuluv puu. Punapuuliike on maailmas kokku ligi 250 ja põhiliselt kasvavad need liigid siis Lõuna-Ameerika andides ja Madagaskaril. Ja nad on niisugused punaka koorega, selle järgi on nad siis saanud oma nime, nad on kas kõrged põõsad või madalalt puud. Nende õied on enamasti kollased ja nad on üsna üsna silma torkamatud, aga kohalikud rahvad on neid hinnanud selle tõttu, et, et mõnedel liikidel on, on väga suur niisugune ravim toime. Ja, ja eriti on märgatud nende lehtede ergutavat toimet. Ja mina pean ütlema, et ma puutusin koka põõsaga kokku endale teadmata. Just seesama Madagaskar põhja Madagaskar kus ka kasvab seda punapuud päris palju. Sõitsime jeebiga ja, ja kohalik autojuht, tal oli midagi kogu aeg põses. Ja ühe korra ta järsku peatas küla vahel auto kinni, ilma meie käest küsimata. Ta läks otsemaid turule. Tuli tagasi kilekotitäis jälle mingid lehti pani siia kahe vahele, sõitsime edasi ja küsisin, et mis asjad need on. Ta ütles, et noh, kohalikus sõna, mis minu jaoks nagu ei öelnud midagi erilist ja, ja siis mõtlesin, et huvi pärast tahaks ka proovida. Proovi panin selle põske, see oli niisugune natukene kibekas, natukene hapukas hakkas nagu nii-öelda suu vett jooksma kõvasti selle peale ja ja tuli niisugune niisugune päris niuke, kerge ja lõbus olemine, tuli tahtmine laulda ja lihtsalt oli hea olla ja päike paistis kuidagi säravamat kui enne midagi erilist ka juhtunud, lihtsalt niisama. Ja, ja siis nüüd tagantjärgi, kui ma siis uurisin, et mis asi see oli, siis oli see noh, tegelikult nende sama kokapuu punapuu, perekonda kuuluv kohalik liik, mida seal siis näritakse tegelikult nagu lihtsalt ajaviitenaudinguks, et ta ei ole mitte midagi erilist. Aga lihtsalt noh, et kui on pikk tee ja iga olla, et, et mõjub natukene ergutavalt ja tegelikult ega ta mõju ongi umbes niisugune noh nagu ütleme näiteks energiajooki, mida me siin poest ostab. Ega ta ei ole midagi, midagi enamat. Ja nii on ta kohalikel rahvastel olnud tuhandeid aastaid. Ja muidugi see kokapõõsa põhiline nii-öelda kultuuripiirkond ja kõige kuulsam on ikkagi Andid ja oli inimese valge mehe kokkupuude nende kokapõõsastega oli siis kui hispaanlased jõudsid dolla ja inkade riigi pealinna kursosse, see oli nelja kilomeetri kõrgusel andides ja seal nad kohtasid niisugust kummalist kultuuri, kus oli kuningad ja preestrid ja uhked ehitised. Ja nad märkasid õige pea ette. Enamikel ülikutel oli kogu aeg midagi põske pistetud ja see püsis seal vahepeal, nad närisid seda natukene ja näiteks kuningas, kelle välimus oli tõeliselt kuninglik, ta oli üleni valgesse riietatud, kalliskividega ehitud sest tema vööl oli koonia villast kukkur. Navikoonia on see laama moodi loomakene seal Andides kellelt saadakse vill ja, ja selle villa kukru sees olid tal mingisugused rohelised lehed. Ja see oli esimene kokkupuude siis kokapõõsa lehtedega valgel inimesel. Varsti saate siis teada, et, et see inkade kultuuris oli ainult ülikute eesõigus neid lehti omada ja neid närida ja usuti ka seda, et, et neid närides inimene muutub üllamaks, tema mõte muutub selgemaks ja ta oskab targalt juhtida oma alamaid. Nii et mõneti on on öeldud, et see inka kultuur oligi mõned kokakultuur. Erinevalt sellest päeva kokakultuurist, mis tähendab hoopis ühte jooki, eks ole, milleni me ka jõuame. Ja, ja nüüd valged inimesed esimese asjana, mis nad kohe hoolega tegid, nad hävitasid inkadegult tuuri, õitsesid nende külad tõid sinna haigusi ja keelasid ka igaks juhuks nende kokalehtede närimise, sest see ei ole kristlik tegevus. Põhjendus oli selline. Ja nii oligi, läks natuke aega mööda ja siis aastased vaenlased mägedes suuri hõbedavarusid ja need oli vaja neid kaevandama hakata, oli vaja odavat tööjõudu. Ja kes siis muu, kui need orjastatud indiaanlased pidid seda tegema taastasid nad õige pea, et et kui see endiaanlasest ori saab kokalehti, siis ta jaksab kauem. Ja, ja niimoodi hakkas hoopis sama valge isand sellele indiaanlastele, noh, kohe portsjoneid kokalehti kaasan avastatigi veel see, et, et see, kes kokalehti närib, et selle söögiisu kohe nagu langeb, et siis saab nagu söögi pealt kokku hoida veel. Ja niimoodi hakkasid need inkade järeltulijad tegelikult närima neid kokalehti, kes olid juba lihttöölised, nad ei olnud enam mingit lülitit, ülikud olid enamasti hävitatud selleks ajaks ja lootus nagu lihtinimese lihtindiaanlase tavaliseks niisuguseks igapäevaseks mõnuaineks, aga keegi õieti ei teadnud, miks see on ja mis on ja ja tegelikult on, praegusel ajal tagantjärgi tark olles on võib küll öelda, et, et see ei olnud mitte ainult niisugune noh, mõnuaine jaa jaa, teatavate isegi võib-olla visioonide tekitamise allikas vaid kõrgmägedes nimelt see kurso linn asub nelja kilomeetri kõrgusel ja igaüks, kes on mägedes käinud, see teab, mis juhtub, kui sa lähed kõrgemale kui kuskil kolm või kolm ja pool 1000. Meetrit sind haarab mäehaigusmäehaigust, olen ka mina tunda saanud, see on lihtsalt see, et sa tunned, et sul ei ole. Sa jääd nõrgaks, pea hakkab jubedalt valutama ja nii edasi. Ja sa pead jube ettevaatlikult ennast liigutama, sest kui sa hakkad selle ägedalt tegutsema, siis võid otsad ka, Andrus on täitsa eluohtlik. Ja, ja nüüd on niimoodi, et kui neid kokalehti närida, siis mäehaigus ei tule kallale. Ja tegelikult siis oli ka see üks põhjusi, miks näriti neid lehti sellel kõrgusel, et see lihtsalt hoidis inimest tervena ja ta ei mõjunudki sama Moody nagu madalikul kokalehtede närimine. Aga see on nüüd meil tagantjärgi tarkus, aga tol ajal oli siis sedamoodi, et et valge mees vaatas ka edasi, et huvitav küll, et mikspärast see indiaanlane nii lisaks muutub, kui ta seda kokalehtedest asja uurima läksid keemikud hoolega asja uurima, olid kuskil tänapäevast paarsada aastat tagasi ja suutsidki sealt välja eristada mingisuguseid valge pulbri. Ja kui nad seda juba proovisid, siis tekkisid päris üllatavad tulemused. Valge mees läks nii-öelda silda. Nii vahva oli olla, kui sa seda maitsesid, ja kuna see oli kokapõõsast pärits, pandi sellele nimeks kokaiin. Ja nendel aegadel 1000 kaheksasajandatel alguses ei olnud, et mingisugune keelatud ainese kokaiin, igaüks võis seda kasutada niipalju kui lustis ja sellest tehti igasugu ravimeid, seda pandi igasuguste jookide hulka ja et kõik on väga tore ja, ja selle üks eredamaid näiteid on muide see, et Sigmund Freud, kes on meil ju väga tuntud psühhiaatria ajaloos. Tema isiklikult luges 28 aastaselt ühte väikest sõnumit, et Baierimaal toimus väikene saksa armee õppus ja kui saksa armee sõduritele anti natukene kokaiini vaatasid väga visaks, väga reipaks ei virisenud, mille keele tahtsid palju vähem süüa. Ja, ja freimimõtteliselt ma proovin ka seda imeravimit ja proovis ja sattus ka väga suurde vaimustusse sellest. Ja, ja ta proovis seda muide kolm aastat. Ja, ja, ja selle ajal ta kirjutas väga särava essee kokaiini ülistuseks. Ja tol ajal tõesti veendunud, et, et see on üks igavesti vahva, millel puuduvad igasugused hämarad ja tumedad küljed, niisugune tore ravim. Sigmund Freud muide soovitas ka seda oma patsientidele ja andiski paljudele ja nii edasi, et see oli, see oli selline, kõik kasvatasid, kõik olid vaimustuses. Aga kriitikuid hakkas tasapisi tekkima, hakati avastama nagu seda, et kui sa ikka väga hoolega kasutad, muidu Floyd ikkagi jäänud sõltlaseks, aga paljud jäid. Et, et midagi on siin natukene valesti, midagi on halvasti, aga mis täpselt ei tea, tuleb olla ettevaatlikum. Aga laias joones läks ikkagi toredasti lõbusasti edasi. Aastal 1885 keelustati alkohol USA-s ja siis ärimehed mõtlesid kiiresti, et oleks vaja midagi, mis tekitaks samasugust efekti nagu käraks oleks aseaine ja ja oli üks ettevõtlik mees nimega John Pembertav. Ja Ma mõtlesin üks asja välja, et kuidas igasse kokalehtede essentsi pani sinna hulka veel koolapuupähkleid essentsi ja natukene pani sinna veel soodat, hästi palju suhkrut ja siirupit, siis tekkis niisugune päris tore niisugune jook kihises ja tegi tuju heaks ja, ja niimoodi hakkas ta oma jooki levitama ja ta pani selle nimeks Coca-Cola. Sellepärast et koka oli nüüd pärit kokalehtedest ja koola oli pärit sellest koolapuust. Koolapuu on pärit Aafrikast ja see on niisugune, ta on kohvipuu sugulane ja tal on samasugused seemned, umbes nagu kohvipool ja nad sisaldavad kofeiini, nii nagu kohvipuu. Nii et tegelikult see on Pembert, on tänapäeva mõistes mõtles välja topeltnarkootikumi, sisaldas kofeiini, kokaiini, aga kõik läks väga hästi, aga üldiselt teise tüdines sellest kiiresti ära. Müüs kogu selle retsepti edasi ühele apteekrile, kelle nimi oli aasa kriks. Kändler. Ja see mees ajas seda äri juba nii osavalt, et ta sai esimeseks kokamiljonäriks. Et hakkas see kogu see asi laienema ja nüüd on, ma ei tea lugematu hulk inimesi, kes on saanud miljonäriks Coca-Cola äri ajades. Coca-Cola kompanii on maailma üks võimsamaid, sadades riikides müüb ta oma toodet, aga seda peab küll ütlema, et aastal 1903 võeti sealt kokaiin välja sellest tootest. Aga kokalehti ja nende essentsi kasutatakse tänase päevani. Ja mis seal ikka, noh meiegi teame seda jooki. Jaa. Jaa. Ta on suurelt jaolt ikkagi kunstlikest komponentidest, seal on kunstliku kofeiin, seal ei ole enam seda kola, seemneessentsi, seal on kunstnik vanilje. Seal on suhkur. Ja seal on kokapõõsaste lehtede ekstrakt, mis on küll pärit kokalehtedest, aga sealt on siis välja võetud kokaiini osa. Niisugune kahtlane kraam, jah, noh, on ju meil Coca-Cola fänne on Coca-Cola vaenlasi ja, ja praegusel ajal paljud ütlevad sedamoodi, et, et Coca-Cola on ikkagi kuriook. Sest ta on ju kohutavalt kaloririkas. Ja see on terve nimekiri, mis on kõik üles loetud, mille poolest ta kahjulik. Just, ja ikkagi vaieldamatult on niimoodi, et kui me näeme Coca-Cola reklaami kus üks väga ilus noor, sale inimene, sageli veel sportlane, kulinal joob Coca-Colat ja siis me vaatame Ameerikas neid inimesi, kes on siis selle reklaami järgi sammunud sellised prisked kannatavad iga päev oma ülekaalu all, siis siin on ikka mingi vastuolu küll. Aga ega siis kokapõõsas selles süüdi pole ja, ja kuulame vahepeal siis andide muusikat sealt, kus kokapuu pärit. Sinna oli siis jälle üks vana andide rahvamuusika näide ja kui mõelda nüüd ikka selle peale, et, et mis kokapõõsas siis, kus sel ajal korda on suutnud saata ja ja, ja mis on tema tulemused, mis on tema jäljed siis siis peale selle, et on üle maailma levinud Coca-Cola hiigelsuur kompanii selle kohta mul tuleb küll silma ette. Ühes Aafrika vaeses külas puruvaesed inimesed, neil ei ole mitte midagi ja seal oli üks äike, kiosk oli keset küla ja sealt müüdi mingisugust, eriti odavat ühte toitu. Siis seal külje peal ilutses hiigelsuur Coca-Cola plakat kus peal siis väga rahulolevad inimesed mängisid kitarri, laulsid ja olid ühed väga luksuslikult sisustatud toas, et, et mulle on alati tundunud, et üks niisugune, millega ka arengumaades püütakse nagu luua sümbolit heast elust, rikkusest ja küllusest ja õnnest ja armastusest. Aga on selle kõige sümbol just Coca-Cola, Coca-Cola jook ja see omakorda on lihtsalt väga ere näide sellest, et ta koka koolakompanii on küll üks maailma kõige rohkem raha kulutavad kompaniisid reklaami peale ja et nad sellega tegelevad tõesti tihkelt tõhusalt ja väga laialt. Nelja praegu etega on küllap ka niisugust reklaami, et ühes käes Coca-Cola pudeli ja teises käes hamburger ja sealse õnne sümbol just nimelt. Ja ma olen kõikehaarava kõikamatva õnne sümbol, kui ja seda ei ole, siis ainult kaks asja ja oledki õnnelik. Ja ma kahtlustan, et ka paljud eestlased praegusel ajal on, on sellesama kujutlusega. Kas veel on, mul on küll kuri kahtlus, et see eufooria nüüd vist juba üle minema sinna tasub ainult minna kuskile bensiinijaama juures olevasse hamburgerirestorani ja sa näed, et elu käib täie hooga tegelikult eriti lastele, muide, mõjuna lastele jah, ja seal juurde käib jälle need reklaami ülikavalad trikid, need mänguasjad, mis sa saad ilma rahata ja nii edasi. Nojah, aga et osade inimeste puhul on ilmselt muidugi see eufooriaga siin Eestimaal asendunud irooniaga, jah, nii nagu kogu maailmas seal tegelikult on. Kui lüüa internet lahti, siis seal on ikka hästi palju seda koka, satiiri ja anekdoote ja need on, toovad nagu nii-öelda inimesed maa peale küll. Aga aga, ega siis see kokapõõsas ei ole kõiges selles süüdi ja ta ei ole süüdi ka selles, et et on tõesti ülemaailmselt levinud üks kohutav võiks öelda lausa taud narkomaania ja, ja üx narkootikum, kui me nendest on, on kokaiin. Kokaiiniäri. Paljuski just toetub selle Lõuna-Ameerika riikide koka, põõsaste, Istandustele ja, ja see on muidugi toonud inimkonnale meeletult palju hädasid ja viletsust ja surmagi kaasa. Ja, ja kui mõelda, mis on siis selle kokapõõsa, praegune olukord, see põõsas ise rääkima põõsast, kuidas tema elab praegu seal Lõuna-Ameerikas. Et üldiselt on huvitav see, et, et seesama Coca-Cola kompanii ise hoolitseb väga selle eest, et kokaistandusi oleks palju Lõuna-Ameerikas. Nad on muidugi hästi nii-öelda korralikult kontrollitud ja ja kogu see äri on seal hästi nii-öelda läbipaistev, seal näiteks Peruus on Peruu valitsus, kontrollib neid, neid istandusi kõiki ja need siis müüma toalehed siis Coca-Cola kompaniile, need viivad need siis oma tehastesse, võtavad sealt kokaiini välja ja lasevad siis selle ekstrakti nagu, nagu siis Coca-Cola kasutusse. Siis on paljud satiiriku, ta on küsinud, kuhu nad kokaiini panevad. No olgem siis nagu siirad, et kokaiin on, on ravim tegelikult Ta mõistliketes kogustest ta tänase päevani on väga oluline ravimite komponent. Aga seesama koka põõsaistandus on näiteks Lõuna-Ameerikas praegusel ajal väga tavaline pilt, kaugeltki mitte kõik need istandused ei ole riiklikud ja osa näiteks inimesi kasvatavad lihtsalt oma aias kokapõõsaid ja keegi ei saa öelda, et sa ei tohi seda teha. Ta tegelikult ongi üks aust, Talumees ta tegelikult kasvatab seda enda tarbeks, sellepärast et kui sa lähed kuskile näiteks turule Peruus, siis seal suurtes korvides müüakse kuivatatud kokalehti ja see on inimesed kasutavad neid noh, nagu meie umbes nätsu kasvada, ütleme, et, et see on niukene noh, niukene mõnus niukene ajaviiteks. Vahend lihtsalt ja, ja, ja natukene annab ka reipust, aga kindla peale ei mõjuda niimoodi nagu kokaiin. Seda on isegi uuritud, et kuidas kokalehtede mõjud täpselt sisaldab seal neljateistkümneid, teri, alkaloid, paljud nendest on täitsa tervislikud inimese jaoks. Ja, ja, ja, ja kaua sa siis seda lehte ikka jaksad närida ja, ja kokkuvõttes kõik on Kui ta ongi natukene tervistkahjustav, siis võrreldes näiteks suitsetamisega, mida meil siin ka laialt harrastatakse, on ta kindlasti vähem kahjulik. Ja, ja natukene naljakas, on muidugi küll see, et et kui sa Peruus võid minna turule ja osta neid kokalehti nii palju kui tahad ja siis ikka ei saa üle piiri lähed ja, ja naaberriigis piirivalve leiab, et sul on kokalehed, siis on väga paha lugu, sest siis sa oled saanud nagu narkokulleriks ootamatult, sest need lehed on jälle mujal väga rangelt keelatud. Aga noh, selline kahepalgelisus, kuulsus ja tähendus sellel koka põõsale tema lehtedel on ja ja vaieldamatult, nii või teisiti on ta olnud inimkonna jaoks üks väga värvikas tähelepanu, väärne ja oluline taim ja eks kuulame siis jälle siia lõppu ühe andide vilepilli, oh sealt, kus kokapõõsas. Selline oli siis tänane saade kokapõõsast, millest tuleb juttu nädala pärast. Grelve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.