Kutsume teid kuulama saatesarja peegeldus. Tere saatesarja peegeldus kuulajad. Stuudios on Heidi Sarapuu. Täna vaatame ajas kaugele tagasi. Räägime tahtsituse teosest Germaania, mis ilmus aastal 98. Esmakordselt märgiti tahtsitluse teoses Germaania eestide hõime, millest on saanud meie nimi. Kas tahtsituse eesti tulid eestlased? Teose eelviimane, 45. peatükk kirjeldab meid nii. Spioonide taga on veel teine meri tardunud ja peaaegu liikumatu. Ainult sinnamaani ja see kuuldusena õige ulatub maalima. Nüüd siirdusingis veebimere Parempoolsele rannale. Seal elavad mere ääres eestide hõimud, kellel on Sweebide tavad ja välimus. Kuid keel on lähemal Britannia keelele. Nad kummardavad ema jumalat. Oma usundimärgina kannavad nad metskuldi kujutist. See tunnus korvab relvi, on kaitseks kõikide vastu ja annab jumalatari kummardajaile puutumatust isegi vaenlaste keskel. Raudrelva kasutatakse harva nuia päris sageli. Eriviljaliike ja muid omadusi viljelevad nad kannatlikumalt, kui oleks võinud oodata Germaanlastele omase laiskuse põhjal. Nad sobivad ka merel ja on ainsad, kes madalikult ja Rannoltki korjavad merevaiku. Stuudios on kirjanik, tõlkija, Soome Instituudi juhataja Juhani Salokannel. Miks me täna räägime ühest teosest, mis kirjutatud 1000 aastat tagasi? Pealegi, mitte ainult 1000, vaid 1900 aastat tagasi. Simon tahtsiduse Rooma teadlase tehasest, Taani ja mis tõepoolest ilmus aastal 98. Miks me räägime sellest, on niimoodi, et siis daatsituse Inger maania oli esimene teos kus on mainitud kaks Põhja-Euroopas elavat rahvast. Eesti eestlased ja fenny soomlased. Nõnda siis tahtsiduse teos on legendaarne klassikaline teos, kus meie rahvaid on esimest korda toodud nagu, nagu haritud inimeste teadvusse tähendab Roomast kultuuri piiridesse. Ja nüüd niimoodi ongi. Eriti sakslased on kasutanud seda nagu oma identiteedi arendamiseks, nad on leidnud sead palju tähtsaid asju, mis kirjeldavad nagu nimelt saksa rahvuse tekkimist ja, ja ajaloo esimesi samme. Aga et siis nüüd ka soomlastele, eestlastele, raamat on olnud tähtis, aga nagu ikka, on vaja tõlgendada klassikaalseid teoseid uuesti. Ongi vist niimoodi, et see viis, kuidas seda tahatšiduse germaani on tõlgitud, on olnud kaunis saksa-keskne, nimelt kui, kui niimoodi öelda ja on vaja uurida seda, kuidas seda saksa laste Ta elavaid rahvaid nagu meie siin põhjas oleme, kuidas meid seal on kirjeldatud ja üldse, missugused suhted meie rahvastel on Vahemere kultuuripiiris elavate rahvastega olnud. Nõnda et siis seda asja on vaja tõlgendada selles olukorras, kus me nüüd elame, nõnda et siis ühineva euro Bach taustal. Ja on täitsa selge, et siis saame instituut, selline kultuuri instituut, nagu meie oleme, tahab tõsta seda nagu ajaloolist ja kultuurilist külge selles asjas nimelt, et siis nüüd täitsa selge on see, et siis, kui Soome on Euroopa Liidu liige Eesti võib-olla mõne aasta jooksul liitub ka ja me näeme seda asja nagu ökonoomilised poliitilised ja, ja seal on ju olemas tähtis aspekt, nagu nagu inglise keeles öeldakse Norrekt München, nõnda et siis põhja poolne perspektiiv ja seda kiputakse rõhutama nakku poliitilisena või, või majanduslikuna küsimusena, nõnda siis räägitakse näiteks Koola poolsaaremaagaasivaradest ja kuidas neid, et võtta kasutusele Lääne-Euroopa riikides ja nõndamoodi on vaja lisada tuurilooline aspekt selle nagu Lõuna-Euroopa ja Põhja-Euroopa maade vahelisse suhtlemise küsimustes. Ja seda me oleme nüüd püüdnud selle tahadsidus ainelise seminariga teha meil saama instituudis nõnda, et siis oleme tahtnud ta tõepoolest tõsta esile seda, et siis missugused suhted on olnud sajandite ja 1900 aasta jooksul Rooma riigi ja väha, meremäärdekultuuripiiri ja Läänemeremaade kultuuri piiri vahel. Mõni sõna, võib-olla tahtsitlusest endast ka ja miks see teos just praegu võib-olla tänapäeval nii palju kõneainet pakub? Pakub täie õigusega selles suhtes, et siis teos lühike, muidu alla 100 lehekülge või, või niimoodi tahame aktuaalne selles suhtes, nimelt nagu seal on see esimene kirjeldus meist olemas. Aga selles suhtes, et siis tatsitus tõstab esile sellise igavese küsimuse nagu keskuse ja perifeeria suhetest. Nii et on ka näha, et siis kuidas tatsidus kirju tappa, eriti neid. Nende hüvesid, ausust, perekonnaelu näiteks ja, ja nõndamoodi ja sellega ta paneb aluse väga pikale traditsioon kõnelejat siis, kuidas tsiviliseeritud inimesed näevad neid nagu eksootiliste rahvaste võid kaugel elavate rahvaste esindajad ja paneb alguse traditsioonile, mis ulatub nahkrussiooni nagu valgustusajastul ja nõndamoodi. Mis on selline pisut vist nagu nende metsikute rahvaste romantik keerimine, nõnda et meil on see õilsa metsiku inimese ideaal ja nõnda, et siis seda vaja pidevalt uuesti ja uuesti nagu tõlgendada ja vaadata, kuidas, kuidas sellega nüüd tõepoolest on, aga tõepoolest see, et siis tahtsid rajanud sellise maaema mõtlemisviisi, mis on ka nüüd meil endal olemas, et siis näiteks kuidas meie siin soomlased, eestlased suhtume Siberi rahvastesse või mõne teise suguse eksootilise rahvusega, kuidas me säilitame loodust ja nõnda edasi itaat, sidus, on? Võib-olla suudame öelda ta, ta on rajanud sellise mõtlemisviisi, mis on meile omane veel täna tänane. Huvitav, kas ta on tekitanud ka omalajal probleeme? Minu arust on küll selles suhtes tõepoolest, et, et see viis, kuidas ta Chiduse teostan, koolides tõlgendatud ja niimoodi seal on, seal on vist olnud erinevaid probleeme ja siis ka see, et Systatsitus töö poolest, kuidas ta kirjeldab meie rahvaid, see on niivõrd ebamäärane, lühike kehvi, üürike tõepoolest tema kirjeldus meist et see on tekitanud küll mitmesuguseid segadusi, isegi nõnda, et siis kas kas fenniks nad, soomlased seal am soomlased või saami inimesed, laplased ja nõndamoodi seda? Seda on väga raske öelda. Jätkame jutuajamist Juhani Salo kanneliga kes olid konverentsil esinejad ja mis olid nende ettekannete teemad. Me tõepoolest rääkisime tahatšidusest endast, tema teosest germaani ja aga peale selle ma tahtsime, et tõepoolest heita pilku läänemeremaadevahemeremaade suhetele nagu tänase päevateaduse vaatepunktist, nõnda et siis meil rääkisid arheoloogid, meil oli, olid kaks soome arheoloogid olid Christian kärpela siis oli Marian Sooman länkvist, kes rääkisid sellest, et siis missuguseid nagu konkreetseid, et esemeid on tõestamas meie suhetest vana-rooma kultuuriga siis meelali geneedeks Soomest professor Marja-Liisa Savon taos kes tõi esile väge huvitavaid aspekte, eriti taanlaste geneetilisest pärandist ja ta tõestas muu hulgas seda, et siis kuidas me saamas oleme elanud pisut nagu kõrvale, eestlased ju elavad siin Euroopa magistraalide ääres ja nõndamoodi, aga on väga huvitavaid geneetilisi tõendeid, nõnda et siis inimeste aas nagu öeldakse mis tõestavad seda, et siis kui, kui vähe meid, soomlasi igatahes oli ja on olnud ja, ja kui nagu omapärane see meie geneetiline taust näiteks meie unikaalsed haigused ja mõned teised, noh omapäraselt asi ongi, noh, peale selle meil oli muidugi oli keeleteadlased seal nagu Tartus Tiit-Rein Viitso Helsingi ülikoolist, seppa Suhane ja rääkisime ladina keele mõjudest, meie saame eesti keeles. Ja nende siis peale Madis Arukask oli, oli juhas sihvola. Amy direct, juuste ajaloolane, noor ajaloolane Soomest ja me rääkisime tõepoolest ka sellest, et kuidas ajaloodokumente tõlgendada. Derek Fisher nimi on inglise nimi, aga mees räägib soome keeld ilusasti elada saamas noor teadlane meie ajaloo instituudis. Ta rääkis nimelt sellest, et siis kuidas taolisi tekste nagu tahtsid ose germaani tõlgendada, jääd igal ajastul vajatakse nagu omaenda töölegi. Tahtsitus ise kirjutas tema tema kirjeldusel oli ka nagu poliitilised eesmärgid omal ajal kuidas seda poliitikat õigesti mõista ja osalenud, siis meie kõnelejate suur hulk tegi väga nagu mitmeküljelise vaate meie temaatikale ja pealegi mad tahab velgi. Jah, meie meie kaht professorite tartlane Anne Lill pluss Helsingi ülikoolist Matti klinge, kes olid meie seminari spiikrit, Anne Lill juhatas meie seminari esimest päeva Tartus Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis. Mati klinge vastutas jällegi teisipäeva seminarist Tallinnas Rahvusraamatukogu konverentsisaalis. Ja kas lepitiga tatsituse nime hääldamine? No niimoodi ongi, et siis meil Soomes on vanasti juba olnud kombeks hääldada seda takitus ja teil jällegi Eestis räägitakse tahatšidusest. Need Tartu professor Anne Lill selgitas küll, millest on küsimus. On nimelt nii, et klassikaalses ladina keeles hääldus on takidus kee sar isegi Caesar. Aga hilishilisemas ladina keeles keskaja ladina nimed hakati rääkima Tadžidus, Tiid, zero ja tseesar. Aga et siis need, kuna meil on kõneb Ta klassi kaose ajastu autorist, siis peaks olema taakitus muidugi, aga siis mina ise ütleksin seda, et siis kui Eestis on harjutud sellel Kesk-Euroopa traditsiooni järgi hääldama tahad, sidus mozzeetsero siis täie komme kogu Septaatsiduse konverentsi. Algpärane idee oli teie presidendi Lennart Merre mõtetest, olen kohtunud temaga ta juhmana tuttav minule aga et siis igatahes rääkisime kevadel tantsiduse teemadel ja siis tekkis mõte seminarist. Nüüd oli niimoodi. Seminari patroon oli president Lennart Meri ja seminari kaks viimast sõnavõttu oligi Soome president Martti Ahtisaari oma. Pluss Eesti president Lennart Meri. Ja mõte oli. Pärast teadlaste erialalisi ettekandeid on nad presidentide sõnavõtud, maad, kus kogu see temaatika, kas tuuakse sealt sajandite taga tänase päevani ja see tänase päeva kaasa ja välispoliitiline aspekt Euroopa hetkeseis tuuakse nende kõnede kaudu meie seminarile. Nõnda juhtuski ise, ma olen väga rahul sellega, kuidas meie maade presidendid tulivad sisse meie seminarile ja otseselt seda sõna ja vastutasivad selle nagu Meie temaatika aktualiseerumise eest. Mida siis kokkuvõtlikult võib mainida, mida see konverents tõestas meile? Konverents uuris Läänemeremaade ja Vahemeremaade suhteid ja minu arust konverentsi sõnum oli, oli väga tähtis, see oli selles, et siis noh, näiteks meil Soomes, nüüd seoses liitumisega Euroopa Liiduga meil on räägitud palju sellest, et siis kuidas me nüüd läheme Euroopasse, basse ligineb Euroopat ja kas me oskame nüüd Euroopas elada ja, ja nõndamoodi. Faktum tõsiasi on, et siis me oleme elanud kogu aeg Euroopas, Me oleme eurooplased, meie, soomlased, samuti ka eestlased. Nõnda et siis seda tõestavad, et nad väga tihedad sidemed, mida meil aastatuhandete kaupa on vahemeremaadega olnud, näiteks, et siis tantsitus ju ei kirjutanud ainult sellest, et siis kuidas meid avastati aastal 98 juua liivana allikad käsutusel ta kirjeldas neid üldiseid, arusaamu, mis tema ja juba olid väga kaua olnud olemas Põhja-Euroopa aladest ja inimestest. Nõnda et siis meie olime meie, soomlased ja teie, eestlased Euroopas juba 1900 aastat tagasi, me oleme Euroopas tänapäeval ka samuti. Meie suhted Kesk-Euroopa lõuna-euroopa maadega on olnud ka väga mitmekülgsed, jah, tihedad see olin, mina osuksin selle meie seminari sõnum. Mulle on võõras skulptuuri ajaloo kujutamine pikamaajooksjana staadionil, kus keegi jõuab finišisse esimesena ja keegi peab ka viimaseks jääma. Kultuuris pole esimesi ega viimaseid suuri ega väikesi tähtsaidega tühiseid. Kultuur, nagu mina seda mõistan, on tekkinud umbes kaks miljonit aastat tagasi peaaegu vahetult pärast inimest ja üheaegselt keelega kogunud aeglaselt jõudu ja plahvatuslikult arenenud viimased 50000 aastat just seepärast et kultuurivahetuse dünaamilisest protsessist võtsid osa eranditult kõik populatsioonid. Kultuur on meie võlupeegel, milles näeme kõikide mandrite, kõiki sugupõlvi edasi elavana. Kultuur on suveräänne kord sündinud sõnaoskus ja mõte elab edasi inimesest sõltumata ja külastab inimaju ainult paljunemiseks. Õige on kahjuks seegi, et inimkonnaga koos kaob ka kultuur. Kuid oleks arutu tuletada, määrata ja kaaludega kaaluda mõne populatsiooni osa kultuuriloomingus rahva nüüdisaegse suuruse või autotoodangu põhjal. Koltinenditki rändavad korallisaared Saaremaa läänerannikul pärinevad ajast, kui ekvaator lõikas Tallinna ja veelgi dünaamilisemaks muutumises on olnud inimene oma võimu ja vaimu vahekorraga. Kõige tähtsam element Põhja-Euroopa ajaloos ei ole mõistagi see või teine hõim vaid fotosüntees. See oli katkenud Lennart Meri raamatust Hõbevalgem. Ja nüüd tavapärane kultuuriürituste tutvustus. Juba teist korda toimub täiskuu aegu Tallinnas Pimedate Ööde filmifestival. Ja nagu eelmiselgi aastal on kesksel kohal Põhjamaade uuemate ja ja juba paljudel teistel filmifestivalidel tunnustuse võitnud filmiprogramm. Näidatakse üle 10 Põhjamaade filmi sealhulgas muide ka skandaalset idiooti Lars von Trierilt taaniste näidatakse Gröönimaa filmi valguse süda, näidatakse taolise rootsi, soome lavastaja Järn tonneri, filmide retrospektiivi ja palju-palju huvitavat mujalt filmimaailmast. Kolmandal detsembril räägime niisugusest mõistest nagu laste ja noortekultuur laste ja noortekultuur kui tarbetu sõnapaar või iseseisev nähtus. See on nimelt meie mõttevahetuse teema ja nii seisab kirjal k sellekohasel kutsel üritusele Põhjamaade infobüroos kolmandal detsembril. Leiame, et see on päris sobiv sissejuhatus ühele põnevale projektile, õigemini selle projekti avalikule tutvustamisele ehk nüüd peenemalt öeldes võitlemisele presentatsioonil. Projekti nimi on Valhalla ja see märgib Põhjamaade ja Baltimaade laste ja noorte huvitavate Ettevõtmiste kajastamist nendest osasaamist ja ka omavahelist suhtlemist. Ja seda kõike elektroonilises maailmas ehk siis interneti kaudu. Laste ja noorte sotsiaalsest rollist vägivallast, laste ja noorte hulgas. Narkootiliste ainete üha suurenevas tarbimises noortest ja poliitikast ja noortekultuurist kõneldakse läänemeremaade noorte Eginduslikul kokkusaamisel Stockholmis kaheksandal detsembril. See on lastefoorum jaka, sellest üritusest tuleb lähemalt juttu meie kolmanda detsembri pressikonverentsil. Jõuluaja lähenedes jätkame Põhjamaade kombe kohaselt just siia päeva tähistamist. Teeme seda seekord Tartus ja koos Tartu Ülikooli Skandinaviska osakonna üliõpilastega. Seekord oli 11. detsembril. Aga Tallinnas ootame skandinaviste, skandinaavia keelte üliõpilasi Põhjala ühingute ja seltside rahvaste kloostri aita 14. detsembril sest meil on külas Helsingi siiruse teatritrupp etendusega trenne. Diegnar. Teatritrupp on tegutsenud viis aastat. Koosneb eranditult vabakutselistest näitlejatest ja selle teatritrupi kohta öeldakse, et nende kaubamärgiks on sõnapaar midagi erilist. Oma viie tegutsemisaasta jooksul on nad muuhulgas etendanud Kell ideid. Teoseid, mis pärinevad suurmeistritelt Peter Vaisse, Jean-Paul Sartre, August Trinberi ja, ja teised. Seekord siis laulu ja lustimänge trenne Dieknar. Tegemist on keskaegsete laulutekstidega nende vahele põimitud. Samast samast ajast pärinevad anekdoodid ja naljad. Tegevus toimubki seitsmeteistkümnendal sajandil. Tegevus kantakse ette rootsi keeles ja, ja tegelasteks on noored teoloogiaüliõpilased, noored preestrid, kes, nagu selgub, on üpris julged ja vabameelsed oma naljadega oma ettevõtmistes. Ja kohati päris jumalavallatu tuntud Põhjamaade kultuuri ja kunstihuvilisi kutsun näitusele. Üheks ühenduslüliks Eesti ja Põhjala riikide vahel on saared ja Põhjala saared, ongi näituse pealkiri mis kuni detsembri esimesena Tal on, nii jääb veel vaadata Chaplini kultuurikeskuses Pärnus, sealt edasi aga hoopis Hiiumaal Kärdla kultuurikeskuses, kus näituse avamine on 21. detsembril. See on näitus, mis on valminud koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo ja Tartu kunstikooli fotoeriala üliõpilastega. Väljas on loodusfotod Fääri saartelt, Ahvenamaalt ja Gröönimaalt. Ja Tartu kunstikooli fotoeriala üliõpilased on, on pildistamas, käinud mitmel Eestimaa saarel ja saarekesed. Ja on oma fotode läbi siis esitanud nüüd sellise peaaegu et dokumentaalse saarerahva eluolukirjelduse. Ma tahan uskuda, et igaühes meist igaühe jaoks meist on, on selline saar olemas kui pelgupaika. Oluline on see enda jaoks leida, avastada, et vajalikul hetkel seeläbi siis hingepidet tunnetada. Tahtmist ja jõudu edasiminekuks saada. Soovin teile kõigile ilusat jõulukuud. Norra suursaatkonnast palun. Tartlastel on novembrikuu viimasel päeval võimalik vaadata Tarievee sasiromaani linnud dramatiseerinud etenduse esitavad teater, vaesuse näitlejad, saksofoni saadab Villu Veski ja lavastajaks on Heidi Sarapu. Lindude peategelaseks olnud mattis, kes on elule jalgu jäänud ja tõrjutud ning kes ei leia mõistmist. Ümbruskonna silmis on ta saamatu tobuke, kes püüdleb hea ja ilusa järele. Etendus toimub seoses Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna uue keeltemaja avamisega ning etendub Tartu Ülikooli raamatukogu saalis 30. novembril kell 19. Null null. Etendus on kõigile tasuta. Jaanuari teise pooleni on Hiiumaa muuseumis Kärdlas avatud norra rahvakunstinäitus. Akantus norra rahvakunstis. Teisest kuuenda detsembrini toimuva teise Pimedate Ööde filmifestivali raames on võimalik vaadata kolme Norra filmi. Esiteks Brentav Frost, Ell või inglisekeelse nimetusega tööndbaifrast mis räägib Põhja-Norra kalurist, kes jääb erinevate võimude küüsi ja keda kõik püüavad ära kasutada. Tegevus baseerub dokumentaalset materjalidel. Filmi saab vaadata kinomajas laupäeval, viiendal detsembril kell 21 30. Tallinna on oodata ka filmi režissöör, riik, nüüd Eerik Johnsonit ja peaosatäitjat stiigerlik Hoffi kellega saab enne filmi vaatamist kohtuda. Teine silm on triller pealkirjaga sellafan. Seda saab vaadata neljapäev, kolmandal detsembril kell 22 30 Sakala väikeses saalis. Filmi üks peaosatäitja Jandriine sätter külastas Tallinna eelmise esimese Pimedate Ööde filmifestivali ajal. Kolmandaks Norra filmiks on dokumentaalfilm elu lõvide keskel, mis on valminud sellel aastal, räägib vähihaigetest Norra saatkonna poolt. Soovin kõigile ilusaid teatri ja filmielamusi. Liina kümnek Rootsi suursaatkonnast Rootsi suursaatkond katsub nõu ja jõuga toeks olla mitmetele jõulueelsetele kultuuriüritustele. Detsembri alguse pimedaid õhtuid ja öid peaks aitama põnevamaks teha Pimedate Ööde filmifestival. Päris suure osa festivalil näidatavatest filmidest moodustavad Põhjamaade filmid sealhulgas kolm Rootsi mängufilmi. Režissöör Tanja Alfred soni. 1997. aasta film. Diktak kirjeldab hulga erinevate inimeste muresid ja rõõmusid ühes Rootsi linnas tööpäeva seega 24 tunni jooksul. Hamilton, režissöör Harald Smart on Rootsis väga populaarse kirjaniku Jangi juurromaanide põhjal tehtud põnevusfilm. Eesti publikule peaks huvi pakkuma Eesti päritolu filmilavastaja Leena Koppeli ning Andres Valgreeni sel aastal valminud mängufilm tõe hetked rootsi keeles Sanna öögamblik. Film jutustab armastusloo sõjakeerises Rootsi sattunud eestlaste järeltulija ning Eestis üles kasvanud viiuldaja vahel ning kirjeldab minevikus saatuse tahtel vastas leeridesse sattunud inimeste keeruliste suhete mõjust tulevikule. Peaosades näeme Rootsi praeguse hetke populaarseimad filmi näitlejannad, leeme Endret ning tema partnerina Krister Henriksson, nii kaasa teeb ka Aarne Üksküla. Tõe hetked linastub viiendal detsembril kell 19 30 Sakala keskuses. Lisaks mängufilmidele on teisest kuni kuuenda detsembrini kestva festivali kavas dokumentaalfilme. Rootsi dokumentalistid on esindatud kolme filmiga. Neist kaks on pühendatud filmitegijatele. Portree väärimanist kannab pealkirja pärimanni hääl ning tuntud Taani režissöörist Lars von Trieri. Seda on tehtud film, silma moondaja, laspontreeri portree. Kogu poega läbiv kontserdisari Rootsi aeg 1000 998999, mis saab teoks Eesti kontserdi ja Rootsi kultuuris organisatsioonide koostöös ning tutvustab eesti publikule rahvusvaheliselt tunnustatud Rootsi muusikuid. Jätkub detsembris kahe kontserdiga. Teisipäeval, kaheksandal detsembril esineb Mustpeade maja valges saalis Trasiili keelpillikvartett ning 27. detsembril Tartus Vanemuise kontserdimajas vokaalansambli viiel grupp jõulukontsert. Algsete plaanide kohaselt seitsmeteistkümnendal detsembril on Gustav Adolfi gümnaasiumil ja saatkonnal kavas korraldada rootsi keele õpetajate päev nii muuhulgas arutada Eestis tegutsevate rootsi keele õpetajate ühingu taasasutamist. Kasutan siinkohal juhust ja palun kõigil rootsi keele õpetajatel, kes oma andmeid seni meile saatnud ei ole, kuid kes oleksid ühingu tegevusest huvitatud, endast märku anda. Rootsi suursaatkonda Tallinnas aadressil pikk tänav 20 850 55, Tallinn, telefon 640 56 null null. Saatesarja peegeldus autorina tänan kuulajaid saates esinejaid. Helirežissöör Külliki Valdma, diamuusikatoimetajad Silja Vahurit. Saadet toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo. Meie järgmine saade on kavas 25. detsembril.