Eikellegimaa eikellegimaa ei kellelegi. Tere, kullakallid ka veel, oli muusikasõbrad. Kohtumispaik on eikellegimaa. Aeg, mil meie rühmale vikerraadio eetris on, on pime, parasjagu mina olendid, kus nats naaber ei kellelegi, võtab järgmiseks tunniks tuurid üles ja seab muusikalist kompassi suunas kuhu on ikka kavatsetult mindud eikellegimaal, seni küll harvadel kordadel, aga tulevikus arvatavasti mõnelgi puhul veel saab mind. Tund muusikate sõna möödub heliliselt üsna tumedates toonides ja mahedate meeleoludes Brasiiliapäraselt klusiilipäraselt, sest selle saatemuusika on seotud nii suurtes orkestri esitustes kui mitmete tuntud rõugete ja lähedaste häälte esituses. Brasiillase Uniruti odatoga. Brasiillasest orkestri juht arranžeerija mitut pidi helilooja oijah, Meeru deodaato, õigemini täisnimega ummirude Almeida teadaato ilmus esimesi kordi rahvusvahelisele kuulajaskonnale. Vaata et juba 30 aastat tagasi. Rohkemgi veel. Ja seda tänu imponeemal tüdrukule. Väärtule, kellega koos ja kelle otsesel õhutusel teadaato 1097. aastal esmakordselt ameerikamaale suundus. Sealtmaalt edasi on teod auto vahelduva eduga kirjutanud filmimuusikat salvestanud orkestritöid olnud stuudiomuusik üsna kenasti hinnatud arranžeerija orkestriseadete kirjutaja ning tundub, et peale mõningaid pool unustuse aastakümneid liitide vaata taas üles 90.-te aastate keskel avastati nii-öelda taas ja värskelt, muuhulgas ka tänu tema koostööle imetabase Islandlanna kudundi tütrega. Kui Brasiilia populaarmuusikat deodaatugi oma töödega üht, teist või kolmandat pidi kahtlemata kuulub on aeg-ajalt võrreldud üsna värvikalt Brasiilia jalgpalliga ja leitud, et kui peaks kunagi korraldate oma maailmameistrivõistlused maailma muusikas, siis oleks Brasiilia taas eks põhilisi kandidaate kuldset jumalannat. Nõnda võib seda võrdlust tasapisi deodaato puhul, keda küll vahest suur hulk Kureskonda mäletagi võrrelda mitmete erinevate Brasiilia jalgpallistaaridega vähemalt Brasiilia jalgpalliga ses mõttes, et nõnda nagu rohelisel pallimurul on kohvimaa poegade heas oled suurepäraseid mängijaid, kellest mõned jäävad kodukamaral mõned muutunud, osaliselt välismaastaseerivaiks, staaritsevaiks mängijaiks. Nõnda deodaato muusikalistest tegemistes olnud aastakümmet suuresti ulgu brasiillane, kui nii võib öelda. Sealt kuuenda kümnendi keskpaigast on teadoto suurema-vähema eduga pesitsenud Ameerikamaal ning tema esimesed edusammud seitsmenda kümnendi julgusest ja mõningane viibimine Ameerika populaarsemate palade edetabelis ei leidnud küll väga palju samasugust lisa. Aga populaarsus, või ütleme siis nii, et kvantiteet ei ole vähemasti kellelegi? Ma lihtsalt muusikute jaoks nende muusika mängimiseks olnud esmane põhiline ega üldse väga oluline argument. Me küll võtame ette ühe koduväljaku soorituse suurepärasema varasemast ajast pala, mille deodaato kui arranžeerija viis, igatahes on Eero 67. aasta laulufestivali üheks auhinna saajaks. Just tänu orkestri seadele toob ala tema kodu on ära märgitud Sai spirit of sama Jäljendavad korduvate kirkud muidugi tütar tema humaansel hääl, millele nõnda pehme ja peentest toonides orkestri ümbrise vormistanud ta kellelegi oma saate muusikaline peategelane, brasiillane jomirdiodaato kaunist ja kordumatut häältega olnud tihedasti seotud ikka tänu sellele, et ta nõnda kaunisti lähevad ümber käia orkestri, nii esi- ja iseäranis keelpillide rühmaga. Ta on seadnud orkestrit lisaks Birgile nii mõnelegi kuusele hääle, nende hulgas Frank Sinatra, Roberta Flack, rentinud mõnedki veel. Ma aegadel 95. aasta pala üks nuid, mis tead auto nime gospirgiga taas tava kuulajategi teadvusse ehk tõi saab nüüd ümber mängitud suuresti Diodaato teistsuguse disaini järgi kellelegi aasta hiljem aastast 96 ava asemel sama Birk, teistsugune keelpilliorkestriseade. Nõnda head inimesed on asendanud Birk kummuli tütre kordumatu hääl teise kauni häälega hoopiski kaugemast ajast ning Kosovo mõjutustega muusika on need maad eikellegimaal juba sootuks kehedamale bossale. Need viimatisel olid palaga hakanud Claire astrudrilbertaja teraato Ameerikamaal, ammugi ammugi aega tagasi seal, mis mõlemale neile nii lauljale kui orkestri juhile deodaatele ori ilmsest üsnagi kaunis aegsest võtate. Aastate keskpaigas oli tiivad aga varem aastaid varem Brasiiliast hoo sisse saanud, bossolaine Ameerikamaal ikkagi veel tuure kogumas ja üsnagi eksootilise mekiga muusikana laialdase kuulajaskonna huviorbiidis. Mirderaato kõige tublim edetabelid jäi sealt 67.-st aastast veel meile mõnedki aastad lähemasse aega koostatud Gilbert aga aga said, te tahate poolt salvestatud nood esimesed palad, tänu millele tuli juba teiste Ameerika naistemees, naishäälte huvi taato keelpillikäsitluse ja helikunstnike käekirja vastu. Ning tolles bossa laines nooruke teadaato kodumaaga kahtlemata kasvanud. 42. aastakäigumees oli mehe poeg õigupoolest tõesti vaid teismeline. Kui talle esimest korda pakuti, kirjutada arranžeeringus suurele stuudioorkestrile. Ta juhus, millest kõik elasin, alguse sai leidis aset siis, kui diad Aalto tol ajal oli suuresti inseneri ametisaladusi püüdnud õppida. Ei osanud orkestriga professionaalsete õigupoolest veel kuigi hästi ümber käia, ent do intuitsioon tuli, tööhuvi ja distsipliin aitasid hädast välja sest tollele esimesele järgnesid kõik järgmised korrad. Stuudiotöid Anžeeriana orkestrijuhina Brasiilias ning hiljem siis juba ameeriklasi. Inseneri kutse ilmsesti jäi sootuks selja taha ning kui ka Brasiilia rahvamajandus kaotas hea inseneri, siis võitis maailma muusika. Üsna hea orkestreerinud. Korb astroodi Amir Berta teadaato ilusas ajas aastanumbriga 1967 laulmas test ja taato kirjutatud pala. Ja nii siis veel kord oma ehedamalt planeeritult Brasiilia likul kujul. Ehkki solistid vaid Brasiiliast, ülejäänud suur seltskond, kes muusikuid ameerikamaalt Rokk-džäss bossonama romantilise impressionistliku koega klassika, mitmed muud Ladinikud mõjud. Kõike seda leiab teadaato orgistreeritud ja kirjutatud muusikas. Kahtlemata nii nagu ilmselt muudegi stiilide, kas või disko võib-olla ka sealt juba pisut värskema tantsumuusika mõjutusi. Too aeg Custorkist, Rebala, Pablase bänglasem piid oli pärit siis 10.-te algupool Mil teadaatoga Strozzi ümber seatud asosprahwaratvust rahuldus džäss, Rockilikus kõlas sinna nende ihaldatud müügitabelite etteotsa vähemasti teisele kohale, Ameerikamaal viis aga oli too pikk orkestripala oma läbilöögivõimelt. Kurioosum või mitte. Juba teistkümnendate keskpaik hakkas andma märke, et brasiillane, kellest muusikaäri juhtivale Ameerikas oli saanud nõnda öelda nimi nimega tegelane hakkas kusagilt sealt tähelepanu orbiidist tasakesi allapoole libisema. Kaheksas 10-lt punutele vastu sugugi helde. Tema enesegi nime all avaldatud plaadid muutusid järjest harvemaks. Filmid, millel teda muusikat on kirjutanud ei olnud oma arvult kasugi ohtrad. Ja nii mõnigi kord, kui on vaadanud lood üksikud populaarmuusikakroonikad, kes 80.-te lõpust või 90.-te algusest kirjapildis veel mäletavad, teavad auto nimi nime temale tagasi vaatajatele kritiseerivad, märgivad, et Diodaato mitmedki plaanid tundusid liialt üle pingutatud ja võib-olla, et andsid märku teatavast tegija poolsest paanikast. Niisiis siis kujundati lõpu seitsmendate alguses Pole juhtust ja toto olema kuidagi samas suunas või, või heas kooskõlas populaarmuusika tolleaegselt joole kumistega. Hiljem küll tundub olevat vajunud või kukkunud stiilide vahele tihtipeale sest ja seotus ka tollel nõndanimetatud kerge kuulamise žanriga, mil välismaakeelseks nimeks Iisraelis sõnul ei ole päris ühene ja ammugi ei ole teada Laota päriselt puhas pop. Nii nagu seda rahvusvaheliselt enamasti mõistetud rockiga. No pigem lugu, nii et rääkida võib mõjutustest samamoodi džässi puhul. Bossalova põhi enamasti kõlab küll kõikjalt välja, aga seda seesugust resonantsi populaarmuusika ta ei ole suundumustega, nagu siis kuuenda, seitsmenda kümnendi vahetusel pole teadaatu muusika enamasti nagu saavutanud. Kui siis ehk erandiks ja lootuslikaks erandiks pidada 90.-te aastate keskpaika, mil ta eestlanna Laberkiga ilmsesti vastastikuses loomingulises lugupidamises Ehaas mõistmises koostööd tegema hakkas. Nirgi puhul. On leitud, et tema muusika nii 95. aasta albumilt post kui tolle plaadi praktiliselt revikside albumil nimega telegramm. Eks kuuendast aastast andis tunnistust muusikalise ruumi kui seesugusega paindliku vorsti avaramast ümberkäimisest. Eriti just tänu sellele, kuidas keelpille kasutati, siis muidugi on selles olnud märkimisväärne osa prosiilsel deodaator, ehkki kõiki naid Birgi keelpilli lembusi ei saa eumiri arvele kirjutada. Spirk teadupärast on kenasti kõnelnud lisaks Diodaatole kelle nii-öelda taas lavastamises temakese ilmsesti suured teened on eestlasest Pärdist sakslasest Stockholmist, kellest kõigist veel sellegipoolest kui Birk avaldas oma 99. aasta lõpuks avaldatavat albumit oli kaasategijate hulka taas arvatud Nato arranžeerija ning neid vilju selle saate esmase eetrisse mineku ajal ei ole meie kõrvad saanud veel maitsta. Küll aga tasub meelde tuletada veel ühte poolt ümber seatud pala. Pirkundi tütrele. Juubin Fletting Egen, mis nüüd kellelegi maetaks saaliga. Head kuulajad ei kuulata, ega ma ei ole nii muusika, sa oled eikellegimaa. Te kuulate muusikat, mille on kirjutanud orkestrile seadnud keelpillidele arranžeerinud produtseerinud Reniksinud, brasiillane Ameerude Almeida, Diodaato. Olete kuulnud isegi suuremal hulgal seal tead, auto koostöid Island labi järgiga suuremal hulgal, kui saatetegijad liikus, nüüd seal plaanis oli, tuleb tunnistada, et ilmselt on suuremal hulgal biorki lauljanna sõnades kes on öelnud, et tema laul ansabel tundub olenevat olevat omandanud mingi võimuväe ja iseseisva elu millega temal, tegijal ja esitajal just nagu enam pistmist polegi. Kõik, mis toimub, olenemata tema temakese tahtest. Saate tegijale tundub samamoodi. Birgija deodaato erineval moel seotud pole, asjadel on eikellegimaa eetris olnud kuulda sagedasti ära. Küll aga võta Veenud ära kuulda, mille puhul kogenum kuule noh, võib omaette lohistada. Ja võib-olla tori sedagi, et miks peab nüüd mängima jälle seda, mida 20 kui mitu aastat 25 aastat vähemasti tagasi Eestimaa raadioeetris üsna usinasti mängiti. Aga tasub meelde tuletada siiski too orkestrid, mille deodaato ümber seadis ja mille kunagi Raus enne teda kirjutanud oli ning mille, milles öeldavasti võratvustrat mängitakse. Niisiis slossideodaato asovsprahwaratlust trahv, ilmselt see pala, millega jomirdevad Aato nime ikka endistviisi. Kõige enam seostatakse. Kullakallid kuulev, kui neile selle kauni flöödiviisi paistel on tulnud nägemusi kummalistest asjadest, olevustest olevustest, kes just nagu oleksid pooleldi inimesed, aga teisalt teisest poolest jälle siku soku voodi. Ja kui lisaks sellele kummalisele olemusele on tulnud ka nägemusi veel kaunitest päikselist pärast lõulatest ning tõst kummalisest olemusest nimega paun mööda kirjutavatest nööpidest, siis teadke mett, need ja miks ka mitte muusugused nägemused kuuluvad selle muusikapala juurde millega oleme me tänase kellelegi oma muusiku, brasiillase jomirdiotaato juurest kelle kaunivad populaarsuse maitseks, mis need jäid 60.-te 20. sajandi kuuendate seitsmendate aastate vahetusse. Läinud kaugemasse aega võib öelda, et peaaegu 19. sajandi lõpu aastasse rootslase tuntuima muusikalise intressionisti Claude ši kaunis tundeline Bala Towni pärastlõuna on üks noid pisut kaugemaid muusikateoseid, mis võib-olla üllataval moel all alust arvata jäävad Matu suurimate muusikaliste mõjutuste kilda. Me jõuame tänase saate lõpuks veel kuulata, kuidas toda kaunist impressionistliku pala tunduvalt uskuma varasemas väljenduses emiir Diodaato orkestrile seab. Aga jääb minul, kes ma olen tiit, Koznetsi loodan kohtuda teiega taaseikellegimaal nädala pärast öelda kahte asja. Esiteks öeldagu, et järgmise nädala muusika saab olema taas muusugune, kui oli sellel korral. Teiseks, aga siinsamas läheb ei kellelegi. Järgmine nädal ajutiselt korraks üle pühadeajale ei kellelegi ma, saade saab juba 24. veebruaril. Ajavahemikus 22 10 kuni 23. Muusika saab olema, mitte brasiiliapärane nagu täna. Ilmsesti ilmsesti pisut läheb meile ehk niisiis jälle jällenägemiseni. Deodaato Founi ja pärastlõunase ajaga.