Ma arvan nii, et kui on töö, mida tahad teha ja kui on eesmärk, mille poole püüda, siis see väsimus kaob ära. Loodan, et meie kuulajate tunneb ka väsimust. Me oleme nende seltsis oma kaks tundi, need head kuulajad, pidage vastu ja õel teile kuulajateks teade. Ma usun, et ilmselt mõnelgi teist tekib huvi küsida midagi Andrus röövli käest. Meil stuudios telefon ei ole küll aga, ja tegime nii, et toimetused telefonile panime külge automaatvastaja, nii et tema küsimused saate ütelda silla lindi peale ja pärast me lindi pealt kuulama neid. Kui me neid saatesse ei jõua vastuseid panna, siis ma arvan, et Andrus Öövel on kena inimene ja ja kui te sinna küsimuse lõppu ütlete oma telefoninumbri vaevalt et ta südaöösel hakkab teid enam üles sõja on, aga, aga võib-olla ta homme helistab ja vastab nendele. Ja nüüd mõtlen siis selle toimetuse numbriga, kuhu te saate küsimusi helistada, see on 42 55 62 42 55 62, saate esitada oma küsimused Andrus Velile. Kuulge põhjustanud ma täiendaks nii palju, et ma tegelikult ei ole elus mitte midagi rohkem misk, vihkamad kui automaatvastaja ja ma usun, et keegi peaks olema inimene, kellega ma tahan rääkida ja kes siis kuulab ära mu mured, mõtted ja soovid ja, ja kas reageerib või pärast pärast selle inimesega kindlasti kokku, ainult et ta saab jätta sinna oma koordinaatide küsimuse. Sul, okei, peame täna eirame, teeme niimoodi. Et ma arvan, et küsimusi võiks selle õige palju tulla, sellepärast et sa oled tegelikult tuntud inimene, õigemini su nimi on tuntud ja on teada Soometit, 88. aastal said sa rahvarinde turvateenistuse juhiks siis Eesti kodukaitsejuhiks, siis 91. riigi ja piirikaitseameti peadirektor, toriks siis piirivalveameti peadirektor, praegusele Tallinna volikogu nõunik ja korrakaitsekomisjoni esimees. Ühesõnaga, ametitega on niimoodi, et need tulevad ja lähevad, aga näe, mees jääb. Ma ütleksin sõja niisuguse väga huvitavas, seega oma elust, kui ma ei mäleta, millise järjekordse ameti ma olin või ametinimetuse ma olin saanud, kui Allar Levandi. Meil on päris hea spordisõber, küsis mu käest, nii et Andrus, ütle mulle, et milles on asi, kas sa oled tõepoolest nii andekas ja võimekas, et sa suudad kõik või oled sa nii võimetu, et sa tegelikult ei suuda midagi ja kõik vabad ametit majutatakse sulle kaela. Aga tegelikult kõik need ametid on seal ikkagi ühe kindla kaalutlusega, siin on tegemist kogu aeg ikkagi kuidas ütelda turvalisuse ja kaitsmise ja, ja väga konkreetsete asjadega. Ma julgen öelda küll, et, et mingit teadlikku valikut mu elus selles suunas teinud ei ole see andnud. See suur ja kõikemäärav juhus mis on, on ilmselt sellele teele paisanud ja võib-olla see, et sport on andnud Oskuse või võime mitte karta. Ja, ja mu elu niisugune arusaamine on alati see, et, et kui näed seina enda ees, siis, siis ei ole mõtet teda küll peaga raiuma hakata, sinna auk sisse lüüa, tuleb katsuda minna kas üle või ümber, aga kui teistmoodi ei saa, siis tuleb ka seenest ära lõhkuda. Kes sa oled kogu aeg selline olnud? Ongi huvitav ju ette tuntud inimesi. Me tunneme tegelikult väga vähe, me ei tea nendest peaaegu mitte midagi. Ei tea, milline oli nende lapsepõlv, milline oli noorus, millised olid nende unistused, millised on nende hoobid, harrastused, millised nad on oma hingelaadilt, milline boss sina olid, kui sa olid selline, ütleme, koolipoiss? No eks seda teab kindlasti paremini mu ema, seda näevad mu pedagoogide, mu, mu sõbrad, kellega me koos noh, igasuguseid pättusi korda saatsime. Aga ma julgen seda küll öelda, et, et mul on selle pärast elus vedanud. Et ma olen kogu oma elu saanud tegeleda sellega, millega ma tahan. Ma olen teinud kõike just nimelt nii nagu ma pean õigeks, nagu ma tahan, ja, ja ma julgen öelda mingeid nihukesi. Tõsiseltvõetavaid objektiivseid takistusi nende eesmärkide realiseerimisel, mis moes on olnud, ei, ei ole olnud ja ja ehk see on olnud minu õnn. Ja ma mäletan seda, et et kui järjekordne kord ma ei mäleta, kas oli siis kuuendas või seitsmendas klassis. Mu ema pidi tulema kooliat, vestelda klassijuhatajaga nendest probleemidest, mis, mis noh, sellel ajal sama raske ja sama pikk, aga väikemees Andrus koolis õpetajatele põhjustab siis ema pärastine kommentaar oli küll see, et selle tunni aja jooksul, mis ta meie kooli ruumides viibis, kuuliste rohkem minuga õpetajat, häält. Nii et tähendab sirge seljaga olnud lapsest peale ja, ja see oled lapsest peale pahandusi kaela toonud, et seal ma, ma mäletan kõige paremini. Me näeme seda, et, et üks lugupeetavat pedagooge minu kooliteel, meie õppealajuhataja Väitis päris tõsiselt pärastuste pikka debatti, kui ma käisin kaheksandas klassis. Ma käisin nimelt Anton Hansen Tammsaare-nimelises Tartu esimeses keskkoolis ja meie debatt oli tõest ja õigusest. Ja kui kui pedagoogi ei olnud enam midagi muud väita, siis ta küsis, et Andrus, aga kas siis ikka Tammsaare oma tõe õiguse leidis, et sa pead selle eest nii kaugelt seisma? No ma usume, et isegi juhul, kui Tammsaare oma romaanides seda ei leidnud, siis, siis ilmselt tema hinges oli olemas ja ja ma ütlen küll aated tõe ja õiguse eest, ma olen valmis liigutamer. Aga milline on su enda hing? Väliselt sa paistad karm, vaat kui sammud kõlava häälega ma arvan, ka komandosid annad, siis on hästi mehine, tugev, karm. Aga millegipärast on mul selline tunne, et, et kuskil sisimas on sul üsna palju lülita, et see on päris huvitav ja. Ma ütlen ausalt, et me rääkisime sellest ka hetk tagasi enne saate algust ja ma vastasin sulle, et ma ei ole selle peale kunagi mõelnud. Ma ei teagi, milline ma tegelikult olen. Aga kui nüüd väga kaugele tagasi mõelda, siis ma mäletan küll seda, et, et ma ei ole mitte kunagi tahtnud alla komandör ja, ja Liiver ja ja ma pole mitte kunagi selleks pürginud, aga millegipärast elu on lihtsalt veeretanud teda seda niimoodi, et et lasteaiast alates olen ma pidanud seda olema ka ma julgen öelda, et täiesti kindlasti üksikLiiver vaid, vaid oma kamba oma meeskonna oma mõttekaaslaste seas ja, ja ma olen päris kindlasti inimene, kes üksinda ei suuda mitte midagi. Ja kui tal ei ole mõttekaaslasi või kui ta ei leia seda meeskonda, kellega koos ühte üritust edasi ja viia ja ellu viia, siis siis noh, ühesõnaga trügida võimu eest võimu nimel võimule. See ei ole mu mu loomuses. Ja tavaliselt ma saan tõepoolest noh, päris tõsiselt haiget, kui, kui just niisugune niisugune võitlus peale hakkad, kui ei võidelda enam mitte mitte ideega ürituse eest, vaid võimalikult või võideldakse enda koha eest päikese all siis ma lähen mere äärde. Ja, ja mulle meeldib tormine meri. Oma spordiajal elasime me väga palju musta mere ääres kus oli Ta on niisugune kõrge ja terav laine ja kui see kõrge ja terav laine rullus kaldasse ja kui sa seal kolm Tunde olid istunud ise läbimärg ja vihma 100. ka veel natukene vaata, tundsid, kuidas kogu see merre laine jõud kogunes suu lihastesse ja hinge ja, ja sa jälle tahtsid seista vastu ja jälle kratsida ja juba tollel ajal jälle öelda, et ma olen eestlane ja tema olen. Ma pean olema teist parem, sest ma, ma tahan võita. Ma tahan, tahan saavutada neid näit sportlikke resultaat, mis peavad olema paremad kui kõigil teistel. Aitas puude, mis spordiala sa tegid? Paljud ilmselt ei tea ja mina käide, see on jälle niisugune. Hästi huvitav, minu eluseik, ma, ma pidasin ennast väga kaua Eesti meelisala harrastajaks korvpalluriks. Aga kuna ma olin juba neljandas klassis hästi pikk poiss siis siis ma ma mängisin tollel ajal keskmängija kohta. Aga ja elu läks edasi ja teised, kes neljandas klassis olid lühemad, kasvasid kuuendaks, seitsmendaks, klassiks pikemateks või sama pikkadeks ja, ja mulle jäi juba rohkem ikka ikka mängujuhi koht. Mängude kohta eeldas peale niisuguse võib-olla loomupärase organiseerimisvõimega ka siiski väga pidevat kiiret sööst, mis tuleplatsi ja et, et seda väheks jäi, siis ma otsustasin minna tegema mõnda sellist ala, mis, mis annaks nihukese, füüsilise kindluse ja võimekuse. Ega ma täpselt ei teadnudki, mis alas on, kuhu ma läksin, ma läksin lihtsalt Emajõe äärde, kuna ma olin Tartu poiss ja ja seal olid nisukesed Ellingut, kus olid igasugused paadid. Meile anti esimeseks korraks niuksed lähemat vaadet, kuhu pidi näoga sõidusuunas istuma ja ja kus anti kätte äärmile ühe ühe aeruvarre küllasele kaks laba. Ja noh, eks me siis proovisime nendega sõita, natukese aja pärast me saime teada, et neid vaata, kutsutakse süstadeks. Ja kui me siis olime need paadid juba neljandal-viiendal treeningul Ellingusse viinud, küsisin oma treeneri käest, et, et noh, et Nende pisikeste paatidega nagu küll sõidetud, et, et noh, kas võiks ka need pikemad plaadid võtanas siin olemas on et nendega nendega nagu ema jälle minna, siis selgus, et et seda ala, kuhu mina olen sattunud, nimetati aerutamisekse seda teist ala, kus need pikemad paadid olid seda nimetades õudmiseks, et need on kaks täiesti erinevat Veevalaja ja mingit niisugust võimalust nendesse pikkadesse paatidesse istuda ei ole. No see mind väga kangesti kurvastas ja kuna sellel ajal oli vaja Tartus raskekaalu boksijaid siis siis suures niiskuses, nördimusest ja vihas ma otsustasin, et ma mitte kunagi sinna jõe äärde enam ei lähe. Et ma näen hoopis poksima. Ja tõepoolest aasta aega Peeter Koppeli juhendamisel seda spordiala Saiga harrastatud. Aga ma ei tea, kas, kas treenerid olid näinud mingit sädet, mis, mis tõotas neile Edu just nimelt minu aerutamise aerutajaks tegemisel igal juhul tollel ajal minu aerutamised, treener poksitreenerivaheline vägikaikavedu lõppes sellega, et ma siiski läksin aerutama tagasi. Ja, ja kui ma olin saanud juba juba meistrikandidaadiks arutamisest, siis korvpall taandus jäi aer, paat, vesi. Ja kui sa vihjasid natukene lüürilise ala, siis siis ma olen kirjutanud selle kohta ja niisugune noh, ma ei tea, kas epigrammi või või rea. Sekundis sulen 1000 nukrust. Jälle asun teele. Seni kui ma ära olen minust, sinule jääb lootsik järveveele. Need noh, ilmselt nendel pikali paadiga kahekesi olemise aegadel on ka see, see niisugune. Noh, ma tean, melanhoolia aeg üle elatud, Sulle meeldivad luuletused. Ma ei tea, kas mulle meeldivad luulet, kuidas on, aga, aga mulle meeldivad sõna otseses mõttes niisugused noh, kontsentreerid, keeritud mõtted ja, ja ükskõik keda ma loen, kas šveiks beer või, või Puškin või eestlastest vaieldamatult minu lemmik Alliksaar. Siis siis ma ei oska öelda, et mulle meeldiks luuletus, mida nad kirjutavad mulle mulle meelde see, see mõttetihedus mida nad nad oma ridadega suudavad edasi anda. Millist muusikat sa eelistad? No vot, see oleneb vist väga palju jälle sellest hetkest, mis, mis parasjagu valitseb, aga aga kui sa alustasid sellest, et, et kas sa oled väsinud, siis ma julgen öelda spordis ajast tõepoolest kui oled väsinud, koolid olid trennis tulnud ja ja natukene ärge natuke tige ja, ja natuke õnnetu võib-olla, sest kõik ei olnud nii hästi välja tulla. Kui mäletad Talsi raamatut, siis ta minu meelest tippsportlase kohta kirjutas seal väga tõsised read, et igapäevased nurjumised treeningutel igapäevased nurjumised, koolis elus palju valu ja vaeva ja sekka üksikud säravad hetked. Selline on see tippsportlase ihaldusväärne elu. Mina olen selle eluga, mis oli siis ja mis on ka täna rahul. Aga, aga tõepoolest niisugused suurvormid ja klassikaline muusika oma oma sügavuses oma oma haardes, oma endasse tõmbes oma võimsuses on, ent küll alati rohkem köitnud kui, kui ühed või teised laulukesed. Aga samas ma, ma ütleme, liigitaksin ka ka näiteks biitleid selliste selliste suurvormide hulka, mis, mis päris hästi lasevad mõtetel koondada. Jaa jaa. Ma alla valmis vastamana. Täna valis meile siia muusika Reet, sellesse, et ma ei tea, kas see muusika sobib sulle või sobi igal juhul, me kuuleme nüüd praegu ühte muusikapala. Spordimees Andrus höövlit tundis, noh, võib-olla mõnisada spordifanaatik. D. Aga tuhandetele tuntuks sa said ikkagi, kui rahvarinde turvateenistuse juht, kuidas sa jõudsid rahva rindeni ja sellekohane. No siin võiks üldse arutleda selle üle, kuidas, kuidas keegi kuhugile jõuab. Ma ei oskagi sellele väga üheselt vastata, aga aga koos oma spordikõrk perioodiga õppisin Tartu Ülikoolis õigust. Ja kui 84. aastal algas sportlaste sund noorendus kuur. Ja teiselt poolt langes ära Los Angelese olümpiamängudel osalemise võimalus täpp, mis tähendab sund noorenduskuur, ma ei saanud sellest aru. No see oli, oli tollel ajal niisugune tegevus, kus, kus tõmmati kuskile punase pliiatsiga joon ja öeldi, et varem, kui sellel aastal sündinud mehed ei kõlba enam tippsporti tegema. Ja, ja võib-olla et mingisugustel spordialadel oli see õigustatud vastupidavusaladel päris kindlasti mitte, sest noored mehed on küll täiesti teravad ja kiired, aga kui läheb kannatamiseks, mida vaieldamatult neli minutit kestev 1000 meetri distants aerutamise seoses tal on siis kahjuks sellel hetkel, kui kui on vaja võib-olla ainult sekundi murdosa iseendast tugevam olla. Noh, kui ei ole piisavalt kogemusi ja, ja, ja karastust siis siis noorsportlane tavaliselt murdub. Aga, aga see sundis, mõtleme väga tõsiselt selle peale, mis elus saab edasi. Ja 85.-ks aastaks väga äkilise lõpuspurdiga maa oma õpingud, Tartu Ülikooli lõpetasin. Läksin tööle Tartu siseasjade osakonda. Tegin seal kaks aastat oma arvates niisugust päristusestajad. Saime ehk teada selle ameti rõõmud ja mured, mure see oli kahtlemata palju-palju rohkem. Aga olid siiski ka teatud rõõmud. Ja, ja võib-olla need rõõmud. Määrasidki siiski siiski ka ka minu edasise tahtmise õiguskaitseprobleemidega tegeleda. Ja need olid eelkõige need, need hetked, kui kui ühtedel teistel või kolmandatel juhtudel pärast seda, kui kurjategija oli tõepoolest olnud sunnitud alla andma ei olnud vaja mitte näidata füüsilist jõudu, vaid, vaid oli vaja olla üle vaimselt ja ja tuua päevavalgele selle teo taga peituv terve kuritegelik maailm. Aga oli aastal 1987 kümnendad Tartu muusikapäevad ja ma ei mäleta, kas oli kolm või neli päeva enne muusikapäevade algust, selgus, et, et see mees, kes pidi muusikapäevade turvalisust tagama sai tollel hetkel tõelise õnne osaliseks ja, ja tal õnnestus sõita ühe tee. Ma ei mäleta enam mis delegatsiooni koosseisus Saksamaale ning polnud enam ühtegi julget, kes tollel ajal esimese vabas õhus korraldava rokk-kontserti mis lubas kokku tuua kuni 20 tahate inimest. Pole, sellest oleks olnud nõus tagama. Ja mulle tookord ettepanek tehti. Võib-olla ma ei osanud näha kõiki neid hirme ja, ja kõiki neid ebaõnnestumise võimalusi. Ma võtsin selle selle ettepaneku tookord vastu, mitte sellepärast, et mõni väga oleksin seda tahtnud teha, vaid ma sain aru, et mu sõbrad olid tõsises mures ja hädas ja, ja meil ei olnud teist välja vajada. Me suutsime moodustada nelja päevaga meeskonna. Me suutsime püstitada kõik vajalikud ehitised selleks, et ühte normaalset rokk-kontserti läbi viia ja, ja meie suureks rõõmuks möödusid need kaks vabas õhus ilma ühegi eksessita. Vaatamata sellele, et see oli siiski esimene kord, kui tõepoolest me võisime öelda. Eestlased tunnevad ennast vabana vabal maal. Ja Tartu lauluväljakul lehvisid sinimustvalged lipud meeste käest ning tollane julgeoleku komitee püüdis teha kõik selleks, et, et kuidagi neid lippe maha rebida. Aga kõik läks korda. Päevale, ja tänu jumalale, vaid ka sellele, et need mehed, kes, kes tegelikult selle asja ära tegid, et noh, osutusid tõeliseks meesteks ja, ja oskasid igast situatsioonist hästi välja tulla. Üldse mul on alati elus vedanud meeskondadega ma, ma olen alati sattunud sinna, kus on juba ees teotahtelised, asjalikud, toredad targad inimesed. Ja kui ma tulin 88. aastal elama Tallinnasse Kui Edgar Savisaar mulle esimest korda helistas ja ütles, et seitsmeteistkümnendal juunil 88 on lauluväljakul kavas, on niisugune tõsine üritus, võib-olla, et esimest korda kaasaegses ajaloos nii tõsine üritus ja kas ma ei oleks valmis aitama seda korraldada vastasin ma talle vihaselt ja hea selgelt, et ma leian, et minu aas spordifunktsionäärid, karjäär on jõudnud nii tõsisele etapile, et mul aega mitte millegi muuga tegeleda kui, kui mõelda ainult sellest, kuhu lähed, Eesti sport. Aga kui mõned päevad hiljem siiski mulle uuesti helistada ja, ja mitmed mu sõbrad eesotsas Rein Langiga oled teinud ikkagi selgeks, et Andrus tuleb teha siis, siis ma olin selleks valmis. Sest ega mul mingit hirmu küll ei olnud, ma ei kartnud rahvast nagu, võib-olla seal oli kogemus tartust ikkagi põlema. Jah, tollane tollane siseministeeriumi juhtkond, ma, ma olin sügavalt veendunud, et kui korrarikkumisi ei provotseeri, Ta siis mõõda rohkem on rahvas, seda korralikumalt ta käitub. Tähtsus oli kogu üritus ainult niimoodi korraldada, et tõesti kõik üritusele tulnud, saaksid aru, missugune on selles ürituses olev sisemine loogika, mismoodi olles sajad tuhanded inimesed, kes on kokku kogunenud, peaksid käituma taoliselt, et nad üksteisele viga ei põhjustaks. Ja no nii see siis algas, 16. juunil tulime laenakulat kokku, mehi oli veidi alla 200. Ja tegime esimesed plaanid. Kuidas, mismoodi, kellega, kus ja täna tundub see väga naljakas, aga aga sellel ajal ei olnud kaugeltki naljakas, sest noh, nii-öelda potentsiaalse vastase poolt olid ära märgitud valgustustornid, kuhu meid puuakse ja ja oli ära määratud nagu inimhulk, mis peab hukkuma taolisel üritusel. Seal on palju muidki kuulujutte, levitati, mis, mis kõik võib juhtuda ja ega meil ei olnud teisteelne, pidime kõigeks selleks valmis olema ja mõtlema, kuidas, kuidas taolisi situatsioone vältida, kui midagi taolist peaks juhtuma oma hakkama. Aga jällegi ma ütlen, et, et need 400 meest, kes 70. juunil kaheksandas kaheksa valge lindi käe peale panid ja, ja otsustasid lauluväljaku üritust kaitsta, noh need olid nii tõsised mehed, et neile ei olnudki mingit juhti vaja, nad, nad ise said aru, kus tuleb teha ja kuidas tuleb teha ja miks tuleb teha. Ja Ma natukene rääkisin oma Milsade rõõmudest ja muredest ja ütlesin, et neid mures oli seal rohkem. Ma julgen öelda, et võib-olla minu niisukese selle elu tipphetk oli just nimelt 17 juuni 88. Ja tipphetk oli see, kui lihtsad emad-isad, mehed-naised minnes lauluväljakult koju surusid, nende meeste käsi, kes seisid väravates ja, ja valgustustormides ja igal pool mujal valasid pisaraid ja ütlesid, et posid, tulge veel, siis saame ka eesti jaanitule pidada. No see oli umbes midagi taolist, kui, kui väga suurel rahvusvahelisel regatil tõusta kõige kõrgema pjedestaaliastmele ja kuulata oma riigihümni. Nii et, et noh, nihukese emotsionaalseid hetki on olnud, aga, aga sealt see kõik algas. Ja mina püüdsin ikka ja kogu aeg nagu öelda, et, et see, mis ma veenan, viimane kord ja, ja minul on niisugune sport. Spordijuhtimise tegevus peab ikka saama minu põhitegevuseks. Aga läks mõnevõrra teisiti. Sest need talle ajased Gershaavastulnud kontrollid, kes, kes püüdsid algema sotsiaalseid protsesse juhtida Eestis need leidsid, et, et seal oli käsutuses siiski on liiga paljud tan. Ja mine tea, äkki veel koguni strateegilisi ründerelvasi ja, ja, ja kui ta nad ikka ühel päeval Moskva peale valla päästeamet, siis, siis ikka võib tõeliseks madinaks minna. Nõudsid minu dollas minu vabastamist Dallasest, Eesti vabariigi siseministeeriumist, kus ma küll ütlen veel kord, et ma tegelesin spordi juhtimisega. Ja kui tollane siseminister pärast ligi seitsmeteistkümnekordselt selgitamist, et, et ta annab oma pea, et Andrus ajal siiski strateegilist ründerelva Moskva vastu valla päästa ikka oli sunnitud täitma oma ülemate korralduste, pani mulle ette, et Ma lähen eluks ajaks perifeeriasse ja luban, et ma kunagi mitte millegi taolisega nagu rahvarinde turvateenistuse loomine enam ei tegele. Siis minu jaoks oli see sisuliselt valik au ja pagunite vahel ja, ja noh, ma julgen öelda nihukeses situatsioonis. Vastus, väga lihtne ja selge. Paguneid tulevad ja lähevad, au jääb ja sellest põhimõttest tallemmaagatsunut kinni hoida ka oma edasises elus. Aga nii salgas. No see oli üldse ikkagi väga ülev aeg ka balti keti ehk no kindlasti see, see on nüüd midagi niisugust, mis ilmselt mitte kunagi ordu ja ja noh, ma olen sügavalt veendunud, et mina kindlasti mitte midagi taolist elus enam korraldada ei suuda. Ükskõik, mis see siis ka ei oleks, sest see oli, see oli nüüd. Ma ei oskagi öelda, kuidas, kuidas see, missugune nimi tuleks sellele anda, mis asi see oli, aga igal juhul oli, oli see hetk, kui kõik väljus sellest raamest, mida korraldajad olid ette näinud. No ma võiksin spordis tuua niisuguse paralleeli, kui teist keegi mäletab. Chain Dorvile tõstafantiini iluuisutamises vaata, ma olen, olen kogenud nende jäätantsu ajal niisugust hetke kui spordis, kunst kui, kui enam ei ole mitte kuskil näha seda tööd, seda, seda higi, mida valetada, et ilu luua. Vot Balti kett oli, oli samasugune situatsioon, kus, kus kõik läks nii, nagu me oleme kavandatud ja kavandanud noh võib-olla mõnes kohas natukene halvemini, kui, kui me tahtsime agamise Ühel hetkel hakkas ise kandma ja, ja üldse enam ei sõltu kellegi tahtest, vaid vaid inimesed kandsid kogu kogu selle päeva mingit niisugust. No minu jaoks täiesti müstilist meeleolu, müstilisi tundeid, müstilist sõbralikkust. Ja kui te mäletate, siis müstilise endale juures oli see, et järgmisel päeval politsei liikluspolitseiteadetes selgus, et, et selle inimhulga kohta, mis siis Eesti vabariigi teedel oli, ei olnud mitte ühtegi tõsist liiklusõnnetust. See tegelikult näitab, milline niukene korralikkuse potentsiaal on eesti rahval, kui ta tahab korda pidada ja kus veel kord tõestub minu seep, postulaat. Kui rikkumisi ei provotseeritud, siis rahvas ise taga piinliku korra. Nii, no selle jutu peale ma mängiks sulle kasseti pealt, et ühe. Selles laulus oli seda hõngu natukene olemas. Muide selle kasseti peal mängis piirivalveametiorkester ja kas orkestri loodud mitte sinu ajal. Kui sinust sai piirikaitseameti direktor. No tõepoolest niimoodi juhtus, aga minu peened on selleks õige pisikesed, nendel olid ka ikka ära Kaperamiilo, kes, kes tookord surusid hea idee mulle peale ja mul lihtsalt jätkus sellel hetkel seda äratundmist, et seda tõesti teha tuleb. Aga enne orkestrit tuli jah, luua nii riigikaitse kui ka piirikaitseamet. Ja seda tegid ka sina. Ma usun, et, et praegu on just nimelt see hetk või õigemini, kui need esimesed helid kõlasid, siis siis kõik mu oponendid tundsid siirast rõõmu, et ometi kord nad on jälle saanud selle mida nad saavad öelda, et päeval ei tegele mitte millegi muuga kui ainult kaunite kõneleja, muusika ja, ja paraadide ja jumal teab veel millega. No ma ise ütlen selle kohta. Ma küll täiesti selgelt, et et kogu piirivalve loomse jooksul ei ole peetud mitte ühtegi kõnet kõnede pärast. Et kõikides nendes mõtted mõtetes on olnud tegelikult terav tõde ja, ja väga selged arengukavad. Ja mul on, on rõõm, et, et väga sageli see tõde jõudis nendeni, keda, kes seda kuulma pidid ja valdavalt osalt need arengukavad said ka oma alguse, nad ei ole saanud teoks tehtud, nad on, on pooleli nii nagu terve riigi ehitamine ja ja ma usun, et ainult Need, kes pole mitte midagi teinud, võivad endaga rahul olla ja öelda, et kõik on imehästi. Valdaval osal riigiametitest, on, on tõe Poolale ja vajab, vajavad nad kõik tõsist loomise jätkamist. Aga kui nüüd tulla orkestri juurde, siis, siis tõepoolest See oli üks üks jällegi õnnelik hetk, kui, kui tõsised mehed tegid tõsise ettepaneku ja, ja me kaalusime kaua, kuidas seda ettepanekut ellu viia. Ja lõpuks leidsime, et me ei vaja orkestrit orkestri pärast vaid me saame täiesti mehi, kes, kes suudaksid piiri valvata, piiri kaitsta. Aga mitte alati ei pea olema nii ränkraske ja nii üksluine, et seda tuleb ainult hambad ristis ja ja niimoodi kohusetundest kodumaa ees teha, vaid, et on olemas ka hetke, kui, kui tuleb ja ja on igati kasulik veidi lõõgastuda. Ja sellepärast andsime kõigile nendele meestele, kes tahtsid piirivalveork orkestrisse tulla esmase väljaõppe. Nad kõik viibisid Kuressaare õppekeskuses kuu aega, et, et saada ranitsa piirivalvuriks ja on teinud tänaseks läbi õige mitmed täienduskursused ja, ja täiendab ka laagrid, nii et et kõik need mehed on, on siiski ka võimelised ja valmis piiri valvama. Ja võib-olla see on olnud üks ka niisugune ši põhi seisukohti, mis on Pirvalve loomise esimesest hetkest alates prevaleerivad. Me ei vaja lendureid ja laeva kapten neid kui taksojuhte, kes toimetavad toimkond ettenähtud kohtadesse, vaid kõik mehed, kes piiri valvavad, peavad eelkõige olema piirivalvurid. Ja pärast seda, kui nad on omandanud kõik oskused, tarkused, mida täna me neile anda suudame, see ei ole kaugeltki kõik, mis maailmas olemas on, aga, aga kahjuks ei suudame seda kõike veel anda. Aga kõigele, kellele anda suudame, seda peavad nad kõik teadma, peavad suutma ellu rakendada. Aeg läheb nii ruttu ja, ja mõned mõistet vajavad hästi suurde kaugusse. Kui praegu ütelda sõna omoon, siis ta ei tekita enam peaaegu mitte mingit emotsioone ja tundub, et nad, et see aeg, kui see sõna käibel oli ja kui OMON ise oli olemas, et nad sinna oma veerandsada aastat tagasi ometi sinna kõigest kolm-neli aastat tagasi. Noh, isegi on vähenenud ja, ja ma julgen öelda, et, et kui näiteks meil praegu kuulevad need poisid, kes 14. juunil 91. aastal tõesti Ikla punktis kõige otse sama Omoni rünnaku üle elasid seda rünnakut meenutavad täna pooleteise meetri kõrgust selt puutüvedes laastud automaadivalangud jäljed. Kui need meid kuulavad, siis, siis nendel kindlasti läheb, läheb kulm veli kipraja ja meel mõruks. Ja elu on elu ja, ja see etapp, ma julgen öelda, et on Eesti piirivalveajaloos auga läbi elatud. Sest meil ei olnud relvi, relvi ei olnud meil mitte sellepärast rekkassesti vabariigi peaminister, tollane või, või piirivalveameti ülem hoidis neid relvi kuskil kellegi jaoks mingisugustel teistel eesmärkidel ja ei julgenud neid välja anda, vaid neid lihtsalt ei olnud. Aga, aga piiri kaitsta tuli. Ja, ja see situatsioon ja täpselt samasugune nagu nagu kindralmajor Kurvits kirjutab oma mälestustest aastast 1922, kui ta ütleb, et, et seadus ei olnud, aga piir kaitsta tuli raha ei olnud, aga piiri kaitsta tulirelvi ei olnud, aga viir kestab, tuli, mehi ei olnud või õigemini nad ei vastanud kvaliteedile, mida piirivalve 30.-te aastate lõpuks hakkas esitama, aga ikkagi piiri kaitsta tuli, samasuguses situatsioonis olime meie ja ma olen siiralt uhke ja õnnelik nende komandöride üle. Kes siiski suutsid tollel ajal hoida meie piiripunktid selles situatsioonis, et mitte üks mees ei saanud surma. Kahjuks me ei ole olnud nii edukat. Täna ja me võib-olla 93.-st aastast teame kõige rohkem piiri vallas mäletama meie kõige andekamat, kõige kõige tugevamat, kõige targemat, kõige perspektiivitumat noort meest Aivar kitsa kes oli just nimelt selleks poosiks, kes tollel ajal teised omasugused poisid Ikla piiripunktis Omoni rünnaku alguses organiseeritult äratas. Pea metsaviis, ja mis veelgi olulisem, vaid veidi rohkem, kui poole tunni möödudes maanteele tagasi tõi. Ja piirikontrolli alustas. Ma usun, et, et meil ei ole vaja kellelgi kangelaslikult surra, meil on vaja kangelaslikult elada, sest meil on ainult veidi üle miljoni. Ja iga mees võitlus naelal on sõdur. Me, me ei saa mitte üheski kohas lubada seda, et kuskile on Aukja tuuakse reservist mehed kellaga auk kinni, pannakse augud. Me võime kinni panna, aga siis jäävad augud teistesse kohtadesse ja, ja sealt oleme me sama lihtans, lihtsasti haavatavad. Ma julgeks öelda kõigile nendele oponent, kellele on millegipärast vastukarva olnud need, kas ta koore, Alliksaare või Shakespeari mõtted, mida ma olen rääkinud või või ka see piirivalve orkester, mida täna väga mitmed ametkonnad lammutada tahavad. Ühe niisuguse. Ja me peame seda riiki hoidma ja kaitsma. Ja see ei ole sugugi mitte ainult politsei, piirivalve või kaitseväe rasson. Ja kuidas need piiri kaitsta, selle kohta oli sul täiesti oma kontseptsioon olemas. Kes tahavad, võivad veel praegugi lehtedest lugeda, kui neid lehti raamatukogust välja võtta. Ometi läks kõik kuidagi teisiti. Tähendab peale jäid teised mõtted või jäi peale poliitika. Mina julgen öelda, et ma olen õnnelik inimene ja, ja vastupidi. Peale teised mehed aga, aga õnneks mõtted ja kui ma vihjasin mõni hetk tagasi sellele, et mul on elus mitu korda olnud võimalus valida au ja vagunite vahel siis ma, ma julgen öelda, et tõepoolest see kompromiss, mis piirivalve laialilöömiseks või, või, või tema tema reorganiseerimiseks pakuti. No oli muu ja minu jaoks nii vastuvõetamatu, et, et sellega nõustuda ei olnud võimalik. Ja, ja sellepärast me ei võitlen, et persoonide eest või, või Dallase piirivalveülema eest. Me ei tundnud erilist muret selle üle, mis saab temast. Me võitlesime EV nimel. Vaatamata sellele, et kogu üritus oma arengus võib-olla kolmeks neljaks kuuks seiskus, on, kuna kõik need põhiseisukohad aktsepteeritud ja, ja vastavalt nendele võimalustele, mis, mis meil on, ka viiakse. Ja kapten kõutsi auks tuleb öelda, et, et tõepoolest ta on osutunud meheks, kes, kes alguses, omades teistsuguseid arusaamu, arusaamu ja ilmselt ka oluliselt väärastunud informatsiooni sellest, mis, mis piirivalves ja tema ümber toimub on suutnud mõista piirivalve olemust, on suutnud mõista neid põhimõtteid ja postulaate mis on ära proovitud nii Eesti vabariigi ajaloos kui ka kõikide meie põhjanaabrite või, või Lääne-Euroopa riikide piirivalveajaloos ja, ja viib laeva elase raske raske sellepärast, et kui mina omal ajal valitsusistungil tõestasin seda, et piirivalve vajab kolme ja poolt tuhandet meest siis meie hilisem välisminister Ann mulle mitu korda ette heitnud, et kujutage pilti, ta tuli valitsuse istungile ja pidas meile kõigepealt 40 minutit ja siis veel 60 minutit kõnet ja me kõik kuulasime teda, et kus see, kus see häbi ots, neutronite kusse, taktitu saatset, et niimoodi inimene endale võib lubada tulla valitsuse istungile ja rääkida ja me peame teda kuulama. Aga aga me, tõesti, sa näed, Eesti piirivalve vajab kolme tuhandet viit sadat meest. Me saime 1500. Sellest 93. aasta jooksul oleme praktiliselt oma õppekeskustes vastu võtnud 900 ja, ja mitte mitte keegi mitte kuskil ei räägi täna, et kuskil on midagi valesti. Ma võin tuua teile niisuguse samasuguse näite, kus, kus politsei operatiivrügemendi koosseisus peaks olema 700 meest. Valitsus oma korraldusega on eraldanud 300 ja, ja tegelikkuses elus on umbes 250. Need arvud minu arvates räägivad täiesti ühest ja selget keelt. Mis sunnib küsima, et kas on tulla aeg tagada riigis sisekord ja stabiilsus. Või ei pea seda veel suutma? Jah, no see oli aeg, et kus see past teist korda siseministeeriumist nii-ütelda olid sunnitud minema. Kui palju sained sulle saatuslikuks kuulsusrikas paraad, mis oli Edgar Savisaare valitsuse tagasiastumise puhul? Kanna seda nädalas vastava mõned oponendid, kes võib-olla mõnel järgmises keskeprogrammis räägivad, sest nemad teavad sellest kindlasti rohkem kui mina. Mina julgen öelda, et selle väga ei olnud mitte mingisugust eriti kavalat vandenõu või, või, või suurt lasebitsust. Tookord mäe kooskõlasta siin oma tegevuse kõikide relva omavate ja relva kandvate organisatsioonidega. Me leidsime, et see valitsus, kes julges, vaat täna tundub see naljakana, aga tollel hetkel olev laene Katrini vastu sõdima, et Eesti Eestis olev miilits muuta Eesti politseiks, no täna meile tundub, et see kõik on nii lihtne ja selge ja, ja no mis seal siis oli, aga tegelikult noh, oli ikka küll ja oli päris tõsiseid probleeme ja, ja tollane peaminister, kes julges luua Eesti piiri, talvemõnevõrra mehed, kes mõistsid toimuvaid protsesse augu kätte, et need olid oma ajast võib-olla natukene ette rutanud protsessid. Aga nad said sellest aru, nad leidsid riigis vahendeid ja võimalusi taoliste protsesside käivitamiseks, et tegid selle ära. Ja mehed omakorda uskusid väärivat teistsugust onu oma poolt tehtu eest, kui me olime harjunud suure impeeriumi ajal, sest ma julgen öelda, et vene riigi üks õnnetus oli see, et ta ei oskand oma juhte mitte kuidagi ära. Saatan, et kas kas ainult surid ja siis maeti kuulsusrikkalt või, või saadeti pagendusse Siberisse või veel kuhugile mujale ja mitte keegi, mitte kunagi ei tohtinud nendest enam rääkida. Aga see on väga ohtlik sündroom riigi jaoks, kui, kui tema elanikkond näeb, et olemasolev võim, mis parasjagu on võimul natukese aja pärast võimult lahkudes muutub põlualuseks järelikult kõik see, mis see, mis see võim räägib, ei kuulu väga täpsele täitmisele, sesse tunnistatakse õige varsti mittevajalikuks või võib-olla lausa kuritegelik. Selge, ühesõnaga, me peame õppima lugu pidama oma inimestest ja oma juhtidest. Ja nüüd me kohtume kuulajatega taas pärast uudiseid. Aga siia otsa veel üks marss kõige selle asja mälestuseks. Kell on viis ja pool minutit üle südaöö. Te kuulete keskkava, täna stuudios Toivo Tootsen ja Andrus Öövel. Eelmise tunni jooksul me hoiatasime ilusaid mälestusi aga nüüd on aeg tulla tänapäeva ja see tänapäev ei ole teps mitte nii väga rõõmus ja rahulik. Ma ei tea, kui praegu ükskõik millise tallinlase käest või üldse eestlase käest küsida, et mis on probleem number üks, ma arvan, et vist pakutakse. Turvalisus. Õigemini selle puudumine. Kuidas see pilt maailmas saanud, ma tean, et kui sa millessegi süvenet ja millelegi ennast pühendab, et siis sa teed seda üsna põhjalikult ja, ja sa oled endale vist juba saanud enam-vähem selge pildi, et kuidas on julgeoleku ja korrakaitseasjad teistes riikides? No ma pean kohe ütlema, et oma hingelt ma ei ole tegelikult politseinik võib-olla võib-olla ma sooviksin just nimelt sellesse piirivalvur ampluaas kõige paremini, kus ma olin, aga aga midagi ei ole parata. Praegu tõepoolest on see see problemaatika võib-olla kõige põletavam ja ja võib-olla siin tasuks tähelepanu juhtida ühele niisugusele minu arvates väga tähtsale seegale. Ja see on nimelt see, et, et me oleme ikka kõik ju selle eelmise ühiskonna lapsel ja mäletame, kuidas meile lubati seda, et me kõik kõige varsti hakkame ühiskondlikus transpordis tasuta sõitma. Ja see aeg ei tule ka mitte väga kaua aja pärast, kui punasele väljakule puuakse viimane kurjategija. Ning kõike sedapidi siis tagama meie eriti eesrindlik ühiskondlik kord ja, ja loomulikult meie head valitsejad. Ning sellest tulenevalt ma usun, et me oleme suhtunud avaliku korra tagamise ja kuritegevuse vastase võitluse problemaatikas noh, umbes sama üleolevalt kui siis selle kõiketeadva ja kõikeoskava poliitbüroo liikmed, kes meile kõike seda lubasid. Tegelik pilt, aga maailmas on hoopis teistsugune. Kui ma nüüd tohin kuulajat koormata veidi arvudega, siis jätke endale meelde kaks nisukest arvu. Kuna kuritegevust maailmas vaadeldakse tavaliselt 100000 elaniku kohta, siis 91. aastal pandi meie no ütleme kohe algusesse, et mitte vettpidava kõvasti upu vaja, õige varsti ennast kummuli keerama statistika paadi andmetel toime Eesti vabariigis. 31748 kuritegu ehk 2116 kuritegu ühe inimese kohta. See oli siis 91. aasta ja, ja veidi üle 2000 kuritegu, kuriteod ajavad selleks need midagi viltu ühe inimese kohta 100000 inimesega. Mina tahan ühinemise kohustusest 2116 kuritegu, 92. aastal olid need arvud juba üldse absoluutarvuna 41254 ja 100000 elaniku kohta siis 2750 93. aasta Beatristike mul momendil veel puudub, aga, aga väidetav aste on see arv kuskil alla 50000 kuriteo. Nii et, et see arv, mis meeles, tasub pidada, ehk on siis 2750 100000 elaniku kohta. Miks ma mitu korda kordan, ma kardan seda sellepärast et me kõik teame, missugune olukord meil tegelikult kuritegevuse osas on. Aga kui me vaatame Euroopa maid, siis me siis me näeme, et seal pannakse seitsmest 1000-st kuni 12000 kuriteoni elaniku kohta toime 100000 100000 elaniku kohta toime ühes aastas. Eriti huvitavana see, et Rootsis on see arv näiteks ligi 12000, Soomes isegi veidi üle selle näiliselt justnagu kuus korda rohkem kui meis Unesco ja plaanib seda, et järgmise aastatuhande alguseks me jõuame 9000 kuriteoni 100000 elaniku kohta. Meil on see arv, nagu ma ütlesin, 2000 172001 150. Nii et tõepoolest noh, me peaksime elama nii turvalisuses turvalises maailmas, et, et, et lausa lust. Tegelikult, aga me ju täpselt teame, missugune on tänavapilt, et Tallinnas või Helsingis või Stockholmis või mis veel veelgi võib-olla iseloomulikum selle linna kõige lähemas ümbruses. Nii et, et selline selline on siis siis võib-olla situatsioon, kus me tegelikult oleme ja kui Me räägime kuridega vastasest võitlusest, siis me kahjuks ei saa rääkida sellest, et, et oleks võimalik kuritegevuse taset taset alandada. Ma ütleks nii, et Põhjamaadest võib-olla on ainult Rootsi 1900-st kuni 1925. aastani suutnud täheldada kuritegevuse järsku langemist, aga põhjendatakse seda sellega, et kuningriigi ettevõtlikud ja arvata vastu siis ka kuritegevusele kalduvad alamad rändasid massiliselt välja Ameerikasse aga räägi nüüd ära, see asi ilmselt ei kuule, et küsivad, et mis jama see on, kuidas saavad need arvud õiged olla, et ütleme, seal Rootsis on kolm või neli korda suurem arvu liselt kuritegevus kui meil. Täiesti selge on see, et, et nad ei saa õiged olla. Ei, ilmselt ei ole meie arvud õiged ja sellepärast ma ütlesingi, et noh, me toetume sellele lekkivale uppuvale ja kohe-kohe täielikult põhja mõnevõrra statistika paadile. Loomulikult ei ole meie meie arvud õiged ja, ja sellega pärast ma just alustasingi siin seda, et, et tegelikult mitte kunagi ei ole õnnestunud kuritegevust vähendada ja kui me nüüd nägime seda, et, et võib-olla sihukeste tavakurgede registreerimise osas meie arvud olid kuus-seitse korda madalamad, siis me võiksime võtta Ta niisuguse teise kuride riigi, näiteks mis on on tahtlikud tapmised, mille osa statistika peab enam-vähemgi peegeldama tegelikku olukorda. Siis me näeme, et vastupidi, üheksa korda on Rootsis see arv väiksem, kui näiteks Eestis. Tallinna linn on, on kolm korda kõrgema tapmest arvuga kui, kui kurikuulus tsüklon Jaago. Ja noh, taolisi näiteid võiks võiks tuua veel tervest Euroopast. Aga, aga põhiline on see, et me suudaksime mõista, et isegi juhul, kui me tõepoolest mõistame kuritegevuse olemust, mõista mäe sotsiaalseid protsesse, mis kuritegevust soodustavad, mis pärsivad ning sellest tulenevalt kujundame riigis mehhanisme, mis suudavad seda protsessi juhtida. Ikkagi kuritegevuse taset tegelikult kasvab, järelikult peame me järjest rohkem ja rohkem investeerima kuritegevuse vastasesse võitlusesse. On täiesti selge, et korrakaitse on üldse üks kõige kallivama kallimaid ettevõtmisi riigi ülesehitamise juures. Aga teistsugune lähenemine ei ole võimalik, sest ainult see tagab meie meie kodukaitstuse ja, ja üldse elamisväärse elamisväärsed tingimused selles riigis, kus me oleme. Nii et selle asemel, et mõelda ja unistada, et me võiksime järjest vähem tähelepanu pöörata järjest vähem vahendeid kulutada kuritegevuse probleemidele, me peame endale aru andma, et me peame järjest-järjest-järjest rohkem tegelema kogu problemaatikaga, mis, mis tagaks sisemise stabiilsuse mis tagaks meie elanike turvatunde. Need piltlikult öeldes seda aega ei tule mitte kunagi enam tagasi, kus luku asendas lihtsalt ukse taha pandud luud. No vot, see on, see on nüüd väga tõsine probleem ja ma usun, et, et Need, inimesed, kes täna Muhu saarel või, või Saaremaal või, või Hiiumaal ma isa kaudu ka nagu natuke saarlane ja sellepärast võib-olla mets, armuprobleemid mulle ka väga hingelähedased. Need need vanamemmed kindlasti mäletavad seda aega, kui oli meil Võrumaal, oli samamoodi oli kramp ainukene asi, mis, mis parimal juhul ugejate käis tavaliselt sedagi. Kas nüüd nüüd taoline aeg kunagi Eestimaale veel saabub, on tõepoolest väga küsitav, aga võib-olla me läheksime siit natukene üldisemale probleemile selles mõttes, et, et kuidas siis ikkagi oleks võimalik vähemasti seda situatsiooni, kus me täna oleme muutmas Ta elamisväärseks selles mõttes, et et täna ju meid kõiki igal pool nii tänaval, tööl kui kodus vallanud hirm natukenegi taandus. Võib-olla me peaksime siin siin kõigepealt suutma jõuda selleni, et et selleks, et edukalt üldse iseendaga toime tulla on ilmselt vajalik ühiskondlik kokkulepe. Me peame endale täiesti selgelt aru andma, et üles ehitades oma riikliku iseseisvust demokraatliku õigusriigi põhimõtetest lähtuvalt ja tahtes, et meie lähimad naabrid võtaksid neid tõsiselt peame suutma ühtmoodi mõistaja ja ühtmoodi järgida neid õigusriigi ülesehitamise tunnustatud printsiipe, mis on terves maailmas välja kujunenud. Ja ma julgen öelda, et äkki on Andrese ja Pearu riigis just nimelt õigus see, mille ümber niisugune taoline üht ühtemoodi mõistmine ja ühine arvamine võiks, võiks siis tekkida ja mille ümber võiks toimuda erinevate ühiskonnakihtide, erinevate sotsiaalsete gruppide erinevad. Ja kui see õigus on, on tõepoolest olemas, kus kilbile Me oleme tõstnud eelkõige inimese vabaduse kõlbeliselt mõelda ja vastutusrikkalt tegutseda arvestades seejuures loomulikult kõiki kaaskodanikke ja mõistes seega oma vabaduste, eelkõige kohustuste kogumina. Kui me oleme suutnud lähtuda õigusest kui nurgakivist. Poliitiliste eesmärkide saavutamine on võimalik ainult tema raam ja mitte vastupidi. Kui õigus on riigi juhtimise aimun ainuvõimalikuks vormiks ja, ja ühiskonna stabiilsuse ning demokraatlike protsesside pöördumatused tagatiseks, vot siis me võime hakata rääkima sellest, et sellest ühisest kokule, sest mis on saavutatud valdava osa inimeste vahel. Sellest kokkuleppest võiks kujuneda välja õigussüsteem õigussüsteemist, õiguskord ja õiguskorrast, kodanikkonna õiguskuulekus. See oli nii mõtlemapanev jutt, et siia oleks pärast läheks muusikapaus ja tõesti selle üle mõtelda. Ja päris kahju on sellest imekaunist muusika maailmast tulla nüüd jälle sellesse räigesse ja ohte täis. Praegusse hell. Aga oht on siin tõesti palju. Kallis kolleeg Nelli privaalov ütles, et ta ei julge isegi volikogu koosolekust, no mis lõpevad niimoodi kuskil vahel kella üheksa paiku öösel või õhtul? Ei julge koju minna. Aga ma loodan, et siis kolleeg korrakaitsekomisjonis Tootsen saadatada ja, ja siis on nagu julgestus tagab. Kui oli väga tõsiselt ohtude juurde minna, siis, siis see võib tunduda tühipaljad arvutamisena. Aga ma siiski julgen öelda. Me peame suutma endale väga täpselt teadvustada kõigepealt seda keda on vaja kaitsta ja mida on vaja kaitsta. Kelle eest on vaja kaitsta ja mille eest on vaja kaitsta. Millised on meie käsutuses olevad jõud ja vahendid, et kaitsta. Ja sellest analüüsist jookseb välja juba täiesti iseenesest, millised peavad olema need struktuurid? Need, organisatsioonilised vormid, kes kaitsevad. Kahjuks Eestis on lähtutud sellest viimasest. Püütud on jaganud ta ikkagi seda karu nahka, enne kui varu käes on ja, ja eelkõige on tegeldud probleemiga, kes aga kui nüüd hakata lugema loetlema neid ohtusid siis tõepoolest me võime klassikaliselt jagada nad nad kahte erinevasse tulpa ehk Ühed on riigi välimist, turvalisust ohustavad ohud ja teised riigi sisemist turvalisust ohustavad ohud. Kui alustame valimistest, siis, siis peame vastama endale küsimusele kas meil on oht sattuda lähitulevikus otsese annektsiooni ohtu. Või äkki on meil oht, et me satume meid ümbritsevas ruumis üleüldise sõjategevuse keerisesse. Või äkki on oht sattuda situatsiooni, kus Eesti territooriumit kasutatakse plats Tarmina või läbikäiguteena vaenutegevuseks kolmandate riikide võravustavast. Või olukorda, kus objektiivsete ja subjektiivsete asjaolude kokkusattumisel. Meie militaarnaaber toetudes kas siis eriüksustele või mitte kodanikkonnale Eestis püüab meie territooriumil kehtivat legitiimselt riigivõimu asendada nukuvalitsusega, nii nagu see oli poolsada aastat tagasi kas siis kogu riigi territooriumil või, või osal sellest. Et kui me nüüd neid ohtusi analüüsime siis me peame selgelt ja üheselt mõistma, et esimese kolme ohuallika realiseerumise korral suudab midagigi märkimisväärset korda saata vaid tahet ja võimalusi omav rahvas. Kas siis koos või läbi organiseerunud kaitseväeliste struktuuride, millest minu arvates on tähtsam mitte vabatahtlik, vaid riigikaitselise kohustusliku teenistusega organisatsioon võiks olla kaitseliit. Kui aga prioriteedi moodustavad siiski vajadus tagada avalik kord ohjeldada kuritegevust ja terrorismi võidelda illegaalse immigratsiooni ja infiltratsiooni vastu ning võib-olla see viimane ohted, toetudes sisemistele võimalustele püüab militaarne naaber kukutada siin kehtivat legitiimselt riigivõimu siis ma julgen öelda, et tuleb eelistada anda jõududele ja vahenditele et neid koondada sisemist turvalisust tagavate professionaalsete juhtimisstruktuuride ja vastava ettevalmistuse saavate jõudude korraldamiseks. Ma lihtsalt vestlema mehed ja naised, kes praegu kuulavad, võivad öelda, et jälle ajavad tarka juttu ja ja püüavad kuidagi välja paista. Aga head sõbrad, saage aru, et tegelikult otsustame meie siin riigis, mis moodi ja kuidas me tagame oma rahvusliku julgeolekumil viisil ja kuidas me säilitame eestluse Eestimaal. Ja ma julgeksin öelda, et täna on prioriteerinud segamini. Ma enne lõin näited isikkoosseisu arvukusest politseis ja piirivalves. No ma võiksin tuua veel niisukese näite, kui me näidates üles väga suurt ja tõelist hoolitsust meie politsei ja piirivalve vastu oleme riiklikul tasandil otsustanud tõsta nende palka kuni 28 protsenti. Samas aga oleme vastu võtnud tulumaksu, mis ei näe ette mitte mingeid võimalusi politseinike ja piirivalvurite tulumaksust vabastamiseks. Tulumaks teatavasti on 26 protsenti, nii et tegelik palgatõus on vaid kaks protsent. No mida need mehed, kes tegelikult täna praeguses öös jäite, see lumes piiril seisavad, peavad sellest arvama? Neil ei jätku isikkoosseisu ja nende tööde vääralt väärtustata. Ja sellest tulenevalt ma julgen öelda, et niimoodi kuulutades kuritegevusvastase võitluse prioriteediks number üks edasi võideldes ei ole võimalik edu saavutada. Ja ka valmisretsepte, kuidas seda teha, aga aga julgen öelda, et tõepoolest Tallinna linnas oleme püüdnud koondada meie volikogu korrakaitsekomisjoni kogu ajupotentsiaali, kes saanud oma professionaal haldusettevalmistuse just nimelt sisemise turvalisuse, magamise organisatsioonide korraldamisest ja kes täna eelkõige ajupotentsiaali püüavad meie sisemist turvalisust tagavatele juhtimisstruktuuridele üle anda. See ei olegi nii väga kerge, sest väga paljud struktuuriüksused on lõhutud ainuüksi sellepärast, et nad on endiselt struktuuriüksused olnud. Väga paljud mehed, kes oma tööd tundsid ja, ja kes õiguskorra tagamist oma südameasjaks pidasid töötavad täna mitte riiklikes struktuurides, vaid eraturvafirmades. Ja väga sageli jääb puudu nii professionaalsest meisterlikkusest kui ka intellektuaalsest võimekusest tulenevast tahtest midagi siiski ka selles situatsioonis korraldada. Ja kui mu käest küsitaks, mis on minu selle juba 10 päeva kestnud aasta kõige suurem soov siis ma julgeksin öelda küll, niiet kui kuidagi on see võimalik, siis me peaksime suutma kolm ministeeriumil, need on siseministeerium, kaitseministeerium, justiitsministeerium, jätta välja poliitilise võitluse tallermaalt ja kehtestada väga selged ja ühesed nõuded nendele inimestele, kes neid ministeeriume juhatavad. Ma julgeksin öelda, et asja tundmatusel Ja võib-olla ka kitsastel parteipoliitilistel huvidel põhinevat eksperimendid korrakaitsesüsteemis kuritegelikud ja nende lappimine läheb meile väga kaua väga kalliks maksma. Kas see andeks anda hinnangut näiteks noh, ütleme viimasele siseministril? Või oligi see juba hinnang, et, et see on kuritegelik eksperiment. Ma tahaksin lainet seda. Tõepoolest kui ma, kui ma enda kohta saan öelda seda, et, et mul on elus väga palju vedanud inimeste ja inimestega, kellega ma olen suhelnud ja nende juba Valmis kooslustega, keda mul on õnnestunud kokku koguda ja juhtida siis see on olnud minu õnn, sest sest tõesti, alati on olnud niisugused teotahtelised ja, ja oskajad inimesed, kes, kes on tulnud, teinud ilmselt ka meie tänasel presidendil on olnud see õnn, sest sest ilmselt eelmine president on enam-vähem korralik inimene olnud ja, ja jätnud piisavalt normaalse pärandi. Kahjuks aga, aga noh, ei ole sellist õnne olnud meie valitsusel sest ilmselt enne neid on olnud siis ainult, et ainult inimesed, kes ei ole osanud ja tahtnud ja sellepärast on meil ka nii raske. Ühesõnaga puutub sisenemist No ma siiralt usun, et, et see ei muud tookohaks, kus erinevad poliitilised liikumised ja ja erinevad poliitilised parteid, kes kes on saanud enda kätte siseministri portfelli muudavad ministeeriumi oma parteide ja paraadiks ja ja tegutsevad seal vastavalt nendele põhimõtetele, mis, mis on võib-olla kohaselt olid talle selle parteile mis aga kahjuks ei, ei sobi nii tõsise ja, ja palju oskusi, teadmisi, võimeid, tahet nõudva ainevaldkonna juhtimiseks, nagu seda on, on sisemine turvalisus. Kas siin on natukene ka su enda kibestumist, kui nüüd mõtelda eelmise aasta neljanda juuni peale, kui hommikupoole president härra härra Meri õnnitles sinu näol tervet piirikaitseametit ja samal päeval silt proua Parek vabastastest? Ühelt poolt presidendi suur tunnustus teiselt poolt risti osta piletit. No ma tahaksin olla objektiivne ja, ja ma ma julgeksin öelda, et ma olen siiralt õnnelik, et, et tõepoolest plaanid, mida tollal peeti ja mille alusel siis mind mustvalgel riigivastaseks tembeldati ja, ja kogu kogu see töö, mida mehed minu juhtimisel teinud, ilmselt kuulus riigivastaste tööde hulka. Et, et need seisukohad on küll mitte persoonide osas, aga, aga vähemasti põhimõtete osas ümber hinnatud ja, ja see teeb mulle mulle siirast, siirast heameelt. Kui nüüd rääkiva konkreetselt Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjonist siis me oleme sügavalt veendunud, et tuleb järgida mõningaid postulaate, ilma milleta me me edasi liikuda ei suuda. Ja eelkõige on edu aluseks see, kui me suudame luua süsteemi kus erinevad riigivõimuorganid täidaksid vaid neile omaseid funktsioone. Ja Kurst sisemise turvalisuse tagamiseks on politsei, piirivalve, migratsiooniasjad korraldatud sise- ja õigusasjade sambana. Lendab süsteemina, kus loodud iseseisvad riiklikud juhtimissüsteemid tegutsedes üldiselt siseministeeriumi haldusalas omakseid, oskust, tahtmisi ja võimalusi jõudude koondamiseks ja Nende rakendamiseks kõige kriitilistesse kohtadesse kaasates selleks kõik õiguskorra kaitseks kutsutud organisatsioonid ja ühendused ning vajadusel kogu rahva. No eelkõige peame siin silmas ühisrinnet, kus kohalik omavalitsus kohalik politseikodukaitse, kaitseliit. Eraturvafirmad suudaksid rakendada kõik oma oskused ja vahendid ühise eesmärgi saavutamiseks. Ja mul on hea meel, et täna tõepoolest taoline Tallinna volikogu korrakaitsenõukogu, kuhu siis kuuluvad ehkki kõikide asumite korrakaitsekomisjonide juhid kõik komissarid, kõikide erinevate korrakaitseorganisatsioonide juhid prokuratuuri uurimise kohtuja kinnipidamis, asutuste juhid sai esimest korda kokku ja, ja vaatamata nii suurele ja, ja kindlasti nii eri valgelisele seltskonnale suutsid nad nad täiesti selgelt ja üheselt fikseerida esmase dokumendi samm, koostöö, kokkuleppe, esialgset teksti. Ja ma usun, et Kuu aega, selle koostöö kokkuleppe lihvimiseks on paras aeg, et me võiksime 10. veebruaril rääkida juba nendest konkreetsetest sammudest, mis siis selle kukule raames on võimalik astuda. Teiseks on oluline, et suudetakse luua informatsiooni süsteem nii riigi sees kui läbi osalemise Interpoli ja teiste naaberriikide korrakaitseorganisatsioonide informatsiooni pankade kasutamise. Ma julgen öelda, et kõik operatsioonid, mis võeti piri vallasete seoses ebaseaduslikku immigratsiooni tõkestamisega olin efektiivsed eelkõige siis, kui me suutsime luua väga tiheda sideme meie Soome ja Rootsi kolleegidega ja Nende käest väga täpse ja toimiva informatsiooni. Kuidasmoodi illegaalseid immigrante läbi Eesti, Soome ja Rootsi püütakse toimetada. Ja edu oli silmaga nähtav. Ilmselt Me peame endale andma aru, et võideldes maailma kõige organiseerituma mobiilsema ja tehniliselt varus paremini maksustatava ühendusega kuritegeliku ühendusega peabki ja nii politsei, piirivalve kui migratsiooniameti tehniline varustus olema tasemel kus ametniku poolt pakutud lahendusvariandid ei jääks realiseerimata ainult selle tõttu, et tehnilised vahendid on puudu või nad on ebakvaliteetsed. Ja mis võib olla eriti tähtis. Me peame suutma luua sotsiaalselt kaitstuse mehhanismi nendele meestele, kes igapäevaselt korrakaitsetööd teevad. Ühelt poolt peab olema tagatud selle sotsiaalse kaitstuse mehhanismi juures täielik selgus teenistustingimustest ja perspektiivist. Missa täna, 10 või 20 aasta pärast. Teiselt poolt aga peab olema tagatud usaldus riigi vastu, et riik tõepoolest rakendab kogu oma jõuvahendeid ja mõistuse selleks et ohuallikat tõrjuda. Ja nüüd sõltub edu saavutamine ainult selle konkreetse üksiku politseiniku või piirivalvuri väljaõppest ja oskusest oma ülesandega hästi toime tulla. Ning selle tegevuse tulemusena formeerub võit. Kui me Ülaltoodu Ülaltoodule tuginema kõige selle kompleksselt lahendame, siis sellelt pinnalt on võimalik panna toime naljahappe ja valik. Ning selle väljaõpe ja valiku kriteeriumiks peaks olema korrakaitsejõudude suurendamise asemel. Nende kvaliteedi tõstmine. Olulisem on just nimelt professionaalne reaalsus ja moraalne valmisolek. Ja ma julgeksin öelda. Me peaksime lati seadma nii kõrgele, et me võiksime uskuda, et vaid parim on küllalt hea. Nende eesmärkide elluviimiseks ongi ta linnavolikogu moodustanud oma korrakaitsekomisjoni. Et need eesmärgid ei jääks mitte ainult ballasteks mõteteks ja, ja heietusteks oleme loonud ka korrakaitse fondi mis peaks siis suutma tagada nende ideede finantseerimise. Ja läbi selle peaks meie Tallina elanikke jõudma koguse kavandatu. Ja kui nüüd rääkida näiteks konkreetselt täna toimunud korrakaitse fondi nõukogu istungist, siis arutasime väga konkreetselt politsei side varem paru paremustamise probleemi. Ning teisalt poolt meie poolt tehtud ettepanekut moodustada Tallinna linnas välipolitseiteenistuse tagamiseks 400 meheline politseipataljon. Aga need on kõik ettepanekud, me ühelt poolt pakume lahendeid, teiselt poolt pakume finantseerimist. Aga ellu veab need viima vastavalt oma võimetele ja arusaamadel ikkagi linnaprefektuur. Ja sellepärast noh, on minul minu tänase töölaua taga väga imelik olla, sest ma olen kahe aasta jooksul harjunud vahest viie minuti jooksul vastu võtma kuus otsust ja, ja samas nad ka kohe käivitama protsessid, mis nende otsuste täitmise tagavad. Täna ma pean eelkõige suutma veenda suutma selgitada. Aga kahjuks juba vist on kõikide inimestega niimoodi, et inimene mõtleb ühtemoodi oma puuduliku väljendusoskusega väljendub veidi erinevalt ja kuulajad kuulavad, saavad aru hoopis kolmandat moodi meelde see otsekanali tekkimine ja meeskonnatunnetuse tekkimine on kõige tähtsam ja ja sellepärast mul on tõeline rõõm, et, et nii korrakaitsekomisjonis, nii korrakaitsefondis kui ka Ma korrakaitsenõukogus, mis on siis Tallinnas kõige suurem suurem niisugune ühiskondlik organisatsioon, kes, kes peaks oma poolt kavandatavat elanike heaks ellu viima. Hakkab tekkima üksteise mõistmine. Nii, ja nüüd ma jõudsin vahepeal ära käia toimetuses. Võtsin sealt kasseti, mis oli automaatvastaja pealpealsele ütlevad agaralt on helistatud ja kõiki küsimusi kindlalt ei jõua ära vastata, teeme niimoodi, et ma siin kuulan neid välja ja ütlen selle küsimuse ja sina jõudumööda vastas. Kõige esimene küsimus oli, et millal luuakse korruptsiooni vastu võitlemise osakond politseis. Tead sa selle kohta midagi? No kõike tuleb alustada ilmselt algusest ja samuti korruptsioonivastast võitlust tuleb alustada korruptsioonivastase seaduse vastuvõtmisest Riigikogus. Aga ma tean, et nõndanimetatud puruvanakeste initsiatiivil taoline seadusakt on kirjutatud ja riigikogus ka ringlemas. Nii et ma usun, et kõigil valijatel, kes on käinud valimas ja oma saadikud Riigikokku lähetanud oleks tõeline võimalus nendelt küsida, millal ja, ja kunas taoline dokument ka lugemisele ja sõja ajal vastuvõtmisele tuleb, sest see on üks väga tõsine probleem, aga samuti samas ka ka väga live probleem, mille, mille lahendamiseks on siiski vaja väga selgeid ja üheselt mõistetavaid seadusandlust, kõige juhendeid. Niisiis oli üks väga otsene küsimus, et mille pärast selline mehine eesti mees nagu Andrus Öövel võeti Tim maha. Nii oligi öeldud. Mamma julgem vastata, et ma isegi ei tea, kust mind on maha võetud, ei lähe, ikka vist peetakse silmas seda, seda piiri valveameti peadirektori kohta, aga ma julgen öelda, et, et kohta elus ei ole tool, kus istutakse nii et elu läheb edasi ja elame veel. Meie, siis oli selline küsimus, et mida teha, kui siin oli ka öeldud liiklusinspektori või ametniku nimi, seda ma ei hakka ütlema, et kui tema klaarib oma isiklikke arveid autojuhtidega ametipositsiooni kaudu Kõigepealt ma soovitaksin pöörduda liikluspolitsei komissari äramikovi poole. Kui te arvate, et see ei ole piisav, siis järgmine instants oleks Tallinna linna prefekt härra Ralf Palo. Ja kui ka see tõmbab ta enda jaoks mitte piisav, siis on olemas siseministeeriumis administratiivbüroos O kes, kes vaataks teie poolt esitatud kaebuse läbi. Samas ma muidugi ei sugugi ei välista, et, et võiks ka rääkida korraga esse komisjoniga ja, ja me püüame oma pool omalt poolt seda informatsiooni politseile edastada, kui ta millegipärast ei, ei julge või ei taha politsei poole otse pöörduda. Ja siis ma jõudsin läbi kuulata ka ühe küsimuse, kus küsiti, et kas su isa nimi on Voldemar ja kas ta on õppinud Olustvere tehnikumis. No see on vaja nii väga tõsine küsimus. Ega sa ei pruugigi vastata, miks ma oma oma isa, poeg ja, ja ma julgen öelda, et mu isa on mulle olnud elus ehk kõige suuremaks eeskujuks seda eriti sellepärast, et ta on hästi pikk ja hästi suur mees. Aga ta on mees, kes ka nendes tingimustes, mis meil siis 50 aastat valitsesid vaatamata sellele, et, et jäi korduvalt ja korduvalt olemasoleva võimu hammaste vahele julges teha, luua, teha teistmoodi, kui Ghana nüüd seda ette nägid teha niimoodi nägu nägu oli hea nendele inimestele, kellega ta koos elas ja, ja elab ka täna. Ja nagu ta pidas õigeks ja selle tulemusena ma, ma usun, et ehk olen ma sealt sellise niisuguse saarlase jonni pärinud. Nii, ühesõnaga oli ilmselt keegi ei saa koolivend, kes tahtis ühendust saada, siin on number ka olemas siis veel selline küsimus, et kas röövel võtaks ise vastu siseministri trikoha, juhul kui keegi kunagi talle seda pakub? Õigus oli ehk nendel meestel, kes arvasid, et, et ma peaksin lisaks Tartu Ülikooli õigusteadvus kanala õppima veel ühes, teises või kolmandas kõrgkoolis ja ema oleksin pigem valmis tegema seda, et, et siiski oluliselt paremini mõista toimuvaid protsesse ja räägime kogu aeg politsei probleemist seoses kuritegevusega. Aga tegelikult on ju täiesti selge, mitte politsei sünnita seda probleemi, vaid see probleem sünnib riiklikust ülesehitust. Leem sünnib sellest, kuidas me mõistame sotsiaalse regulatsioonimehhanisme, kuidas me mõistame protsesse, mis riis toimivaid, kuidas me saame aru sellest, missugused vastu võetud seadusandlikud aktid ja mismoodi kas soodustavad või tõkestavad kuritegevuse levikut. Ma nii noore mehena nagu mina, ma arvan, et ma jõuan veel päris mitmendal postidel seista, kust mind jälle maha võetakse. Aga see ei ole eesmärk omaette ja, ja ma tegelikult tahaksin õppida. Niisiis küsiti veel seda, et kas te teete sporti edasi, no v tähendab sellisel tipptasemel ilmsetenamitega. Ja seda kahjuks tõesti mitte, sest 12 aastat minu elust kuulus minu arvates vähemalt üks fordile. Ja ma julgen öelda, et no ehk mitte päris asjata. Aga. Tahaks kuidagi alla halvaks eeskuju ja sellepärast ma peaksin ütlema, et ma Maspordingu hästi tihti ja hästi vapralt, aga aga tegelikult minu spordi tegemine siiski piirdub ehk sellega, et oma kümneaastase pojaga võidu ümber kvartali joosta, et ülemaal karjaaia hüpata. Tõesti, Casandpommi kümmekond karda üles visata ja, ja veel ühtteist nisukest elementaarset regulaarselt kahjuks ma ma igal hommikul kell kuus jooksmas ei käi ja pean isegi neid inimesi, kes seda teevad. Veidi omapärasteks neesiseks lapsekene küsis, et mis on härra röövli lemmiktoit? Vaat seda peaks mu naise käest küsima, aga endal ei ole aega mõteldagi toidu peale? Ei, ei mitte sellepärast ma olen tegelikult väga niisugune inimene, kes kellele meeldib ja, aga aga tõepoolest noh ma söönud peaaegu kõike, kui, kui nad just nii nii kivist ei ole, et et hambaid murdma hakkavad. Aga on küll üks lemmiktoite seal lemmiktoidud. Karla supp. Ma isegi ei oska öelda, kuidas seda kirjeldada, igal juhul on tema üheks põhikomponendiks tomatipasta ja ja, ja oleks väga hea, kui ta oleks nii paks, et lusikas seal sees püsti seisaks. Nii, nüüd tuli saate lõpuks küll väga ilus. Irina saar, endine sportlane, just praegu kuulasin välja, ütles, et soovin tugevat tervist ja jõudu, jaksu Andrus veel selle töö tegemisi, mida ta praegu teeb. Aitäh nende heade soovide eest, aga mina omalt poolt lisaks nendele soovidele, mis ma juba saate keskel välja ütlesin sooviksin seda, et me kõik saaksime aru, et me ei pea aitama, et politseid, vaid me peame aitama iseennast. Ja, ja ainult sellisel juhul, kui me läheneme just sellele kuritegevuse ohjeldamise probleemile niimoodi, et, et see on meie kõigi ühine probleem ühe ametkonna saamatus või, või, või hea too töö tulemusena tekkinud situatsioon siis meil meil on teatud, et osas ehk edu ja kõigile firma juhtudelema paneksin südamele, et on olemas korrakaitse fond Tallinna volikogu juures. Ja Teie panus sellesse korrakaitse fondi on reaalseks märgiks muretsedes tema pärast. Ja teie tegu aitab kaitsta nii inimest kui ärikorrakaitse. Fondi koordinaadid on sotsiaalpanga arveldusarvele number neli seitse null null neli üks kolm. Ja kui vahest tundub, et võib-olla see panus, mida on võimalik korgatse fondid teha ei ole määrav kuritegevuse ohjeldamise seisukohalt, siis ma julgeksin vastu vaielda ja öelda, et piiskadest koosneb märi. Ja väga tähtis on ka see, et need mehed, kes täna ausalt oma tööd tööd teevad, tunnetaksid toetust, tunnetaksid, et nende taga on inimesed, kes mõistavad ja hindavad nende tööd. Aitäh ja meie saateaeg hakkabki otsa saama. Täna olid keskööprogrammis stuudios Andrus Öövel ja Toivo Tootsen. Rahulikku ööd teile.