Vikerraadio. Kaunist keskhommikut, rahva teenrid alustavad nagu ikka, koosseis on. Tänasest teenivad rahvast Külli-Riin, Tigasson, heist Ekspress, Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingu uudistepealik ja mina, Aarne Rannamäe. Ja kõigile ilusat talgupäeva ja ilusat teist maid. Sattusin täiesti juhuslikult eile vaatama ka vene kanaleid. Ja, ja missugune? No ühest ühest küljest niisugune noh, ma ei ütleks, nostalgia lendab nii, nii, nii õudsat nostalgiat mina oma oma kõrge vanuse juures ei, ei ole ka veel näinud. Aga see, mis toimus eile esimese mai puhul Moskvas, see oli ikka ikka kole-kole-kole. Et On täiesti selge, et Lenin ja Stalin on, on täielikult rehabiliteeritud. Enam ei ole mitte mingit kahtlust, enam ei pea Stalini pilti kuskil nurga taga hoidma, vaid seda võib vabalt lehvitada. Sure meie endise kodu oma pealinnas. Mind paneb üllatuma, et see sind üllatada. Jasemassiivsus see maht üllatab mind või üllatas mind. Aga, aga nii on ja jumal eile ma mõtlesin mitu korda, et, et jumal tänatud, et me oleme seekord teisel pool eesriiet. Ja mida, mida aeg edasi, seda, seda raudsemaks tundub, et see, see eesriie läheb. Aga meie räägime täna põhiliselt eesti asjadest. Eesti ei otsi mitte ainult superstaari, vaid Eesti otsib ka uut brändi. Taas kord. Ja Ma ei tea, kuidas seda teisiti nimetada loosungit mis millega millega tervitada väliskülalisi, mis, mis motiveeriks võib-olla meid endid. Kuidas me, kolleegid, peaksime üldse suhtuma sellesse nii-öelda taas uue brändi loomisse. Võib-olla peaks kõigepealt meenutama seda eelmist korda, kui me otsisime, et et toona tegeles sellega Evelin Ilves. Näete, kas tema nimi oli ka toona Evelin Ilves sõi. Aga, ja, ja tulemuseks oli see, et suurte kulutatud summade peale leiti väga originaalsena lause vältamisi Estonia. Ja lause oli sealjuures positiivselt muutumas või kuidas? Positiivse transvormingistele jah, oli jah, et see tervitab vist praegugi Tallinna lennujaamast, see on hea ja, ja Donald oli väga palju nagu kriitikat selle üle, et see kuna kuna pandi justkui väga palju ressursse nii rahalisi kui ka aega sinna ja tulemus oli selline noh, kõige etteaimatava variante on ja mis on ka. Ja, ja võib-olla oli ka toona see asi päris ka rohkem tähelepanu, sellepärast et kogu selline turundus ja brändimine ja sellised asjad olid toona noh, väga väga populaarsed nagu ühiskonnas tervikuna, et, et ma arvan, et tänasel päeval on, on nagu elu natuke edasi läinud ja ja ma ei oska nagu öelda, et kas, kas ühte riiki peab mingit tunnuslausetega kuidagi brändima, aga samas, kui me vaatame näiteks näiteks CNNi või eurospordikanalit, siis aega sealt seal on erinevate riikide selliselt brändi reklaamid, et kus, kus mingi riik ennast enda juurde kutsuvad. Ühe tunnuslausega tunnuslauset näidatakse kõigepealt mingit mingeid siukseid ilu, iluilu, lõikene sellest riigist ja, ja siis tuleb seda nii-öelda tunnuslause sinna ja sinna otsa, et aga, aga reeglina on need siis sellised riigid on ju, kellel on oma kuvandiga mingeid probleeme, et või, või kes üritavad luua mingit uut uut mainetlema riigile, et millestki vanast taagast vabaneda, et noh nagu. Aserbaidžaanis Ma olen viimasel ajal mulle meelde jäänudki, Horvaatia Horvaatia olles on teinud korduvalt jah, ja kes on nagu teinud, et, et noh küsimused, et mida nagu Eesti peaks tegema, et kas meil on mingeid probleeme, et need, et noh, Venemaa, mis eestimaine üldse on, maailmas on ju, et noh mis märksa Valmeid tuntakse üldse või, või, või vaja mingit asja nagu muuta või on meil vaja siia midagi saada mingid investeeringud ja kõik sõltub tegelikult sellest või on turiste vaja või et vegan to Estonia oli ju puhtalt nagu turisminduse alane teretulnud, sellepärast remondiga lennukitele kõigepealt on ju. Ja siiamaani ilutseb Tallinna lennujaama fassaadi peal jah. Et noh, kõigepealt paika panna, mida me tahaks nagu saavutada, siis peaks hakkama seda lauset nagu võib-olla mingi brändi nagu sinna otsima mitte seda, et kõigepealt otsime mingi brändi ja valmis ja siis hakkame nagu sellele nagu sisuga täitma, et aga võib-olla ei peaks bändi üldse otsima, võib-olla peaks saavutama tähendab, oma saavutustega olema tuttav ja, ja nii-öelda noh, teada koht, väike väike nagu me oleme maakera kaardi peal, ahah, see on see riik, eks ole. Selline niisugune üllatus võiks olla, et tuleb ette küll ja Eestimaa tean küll Ja mul on ka sama küsimus, et mis selle asja eesmärk on ja kes on sihtrühm hakkas, eesmärk on meelitada turiste, eksis siht, sihtgrupiks on jääda potentsiaalsed turistid. Kas eesmärk on võib-olla saada rohkem niisugusi, majanduslikke sidemeid, majanduslikke kontakte investoreid? Ja, ja ma arvan, et kui nagu eesmärk on lihtsalt jäta Eestist võib-olla parem mulje, siis kõige rohkem levib reklaam teatavasti ju suust suhu teel. Ja, ja siis võiks äkki mõelda täiesti lihtsatele asjadele, milleks ei ole vaja mingit brändi otsida, mõtleme, kui see inimene tuleb Tallinnasse, kuidas ta siin vastu võetakse ja siis võivad hakata segama pisiasjad, nagu näiteks, et milline on buss, mis viib lennujaamast kesklinna. Kas tänavatel on tolm sulle puhub näkku või ei ja, ja ma olen näinud, muuseas paar nädalat tagasi tuli Vabaduse väljakul tulid ühed jaapanlased minu juurde ja küsisid, et vabandust, et palju kell on. Seal Vabaduse väljakul on üks kell, mis näitab juba ma ei tea, mitu aastat täiesti valed kellaaega ja nad küsisid, et kas kell on neli mida see kell umbes näitas tegelikult kellel oli kuus, ja ma arvan, et nagu sellised pisiasjad jätavad nagu panevad turistid nagu suht abitusse olukorda. Kui sa oled linnas, kus isegi mingid avalikus ruumis olevad kellad vale aega näitavad ja selliseid on Tallinnas palju. Nojah, kui tegelik kell on kuus ja ja kell linna kõige tähtsamal platsil näitab neli, siis näitab seda, et Eesti maha jäänud Nojah, aga, aga see, Meil hakatakse kindlasti kohe selle brändi puhul rääkima rahast ja raha, kindlasti ei, ei kulu sinna mitte vähe. Aga aga targem oleks rääkida muidugi asja sisust, et toona, kui sa siin meenutasid Evelin Int-Lambot ilvese aegu, eks ole, siis mis, mis, kas tal on nüüd uus nimi või ei ole. Urmet, sina oled nende asjadega kursis, sa pead teadma. Ma arvan, et on jätkuvalt Evelinile, selge, et kuni kui järgmine Evelin Ilves hakkab seda asja välja mõtlema, siis noh jätab kuidagi kentsaka mulje, jah, et et vaadates seda, et noh, nagu siin küll ütles, et lennuväljalt mingisuguse bussiga mingite kaklevate taksojuhtidega tolmust auklikke tänavatega ja siis sa loed, et Eesti on väga, ma ei tea. Ülivõrdes jah, aga noh, ega sa lõpp lõpuni ja kõiki asju, aga nagu ära lahendada, et ka väga populaarsetes ma tea, turismipiirkondades on, on seal, puutud ikka kokku, onju mingit ebameeldivate seikadega on ja et absoluutselt, aga ega üks lause ei paranda midagi. Et mul käisin tagasi Riiasanja, jõudsime bussiga kolleegidega Riiga, et EAS-i asjus ja seitsme Riia bussijaama hästi kiire oli, pidime sõitma nende selle sajandi ehitus, raamatukogu, see, et seda Euroopa Liidu eesistumisperioodi nagu õppus saada ja siis tahtsime võtta, sealt seisis bussijaama ees üks nagu selline suurem buss, enam neid oli rohkem kui, kui, kui neli inimest meil oli, kuus inimest. Et läksin bussijuhi juurde ja põhimõtteliselt noh, nagu esimene kontakt, mis meil kõik tegime, oligi see, et põhimõtteliselt üle. Kuulge, et ma ei hakka teid viimaseks kohta, on ju, makske mulle umbes stiilis kehtivast hinnakirjast, mis sinna maksma läks, umbes noh, nagu kolm korda rohkem oli see, mis ta küsitsenjana, esimene esimene lataka kohe niimoodi kätte, onju, aga noh, ma ei saaks nagu öelda, Latvia jah, et, aga ma ei saaks öelda, et, et ma selle pärast nagu peaks nagu Lätit nüüd kuidagi halvasti suhtuma või noh, oli küll väga ebameeldiva alguseks, aga pärastpoole olid väga toredad ja, aga no esimene mulje, sina käid, mine meie käime Lätis tihti, eks ole, ja kui tulevad kaugemad külalised, siis esimene mulje on ju väga tähtis tegelikult, et kõik sujuks ja no ühesõnaga, see tundub, te võite olla nõus või mitte, nõus on igaühe oma õigus ja kindlasti selle üle hakatakse arutama veel, kui need asjad edasi liiguvad, aga, aga tundub mulle see asi raja paraja tühi kargamisena, et taaskord jälle nagu millegi muuga ei ole, ei ole tegeleda. Aga kui vaadata täna meie meie ajakirjandust ja onlain-meediat ja see oli vist Postimehes tõenäoliselt teistest väljaannetest ka siis vaadates meie kõrgemate riigiametnike palkasid siis läheb Eestil hästi, ju. See oli nüüd irooniliselt. Nojah, aga no Kui sa saad artikkel nagu läbi lugeda, siis noh, räägitakse ja nendest, kes on tõesti nagu tipud on ja kes paiglast paljud erasektorist üle tulnud on ja kes on saavutanud mingites oma ametites väga suuri, nagu saavutusi, noh põhinäide on, see on ja maanteeameti juht, kes nüüd küll lahkub, onju, et ta tuli Tsäkko Lasnamäel Adamson ja, ja see oli nüüd viimased aastad olid kõige kõrgemad palgaga riigiametnik üldse, aga, aga see, mismoodi te seda toonast nagu igast jamades olevat ja ülinegatiivse mainega nagu maanteeameti pööras, onju et sellega võib kõik rahul olla ja see, et kas tema, kui tema palk oleks, Nad on ju? Ma ei tea, 1000 eurot väiksem? Jah, et võib-olla siis nagu oleks mingil hetkel jäänud mingi nii-öelda klassiviha kütvad nagu kommentaarid kuskile ära. Aga kas Eesti riik sellest tervikuna võitis, loomulikult võitis, et talle sellise palka maksti, et oleks sinna toodud mõni teine nii-öelda tüüp ja kes, kes oleks taotates kohad hoidnud, oleks, oleks see tegelikult ju kokkuvõttes ju ju riiki tegelikult käitunud ju nii-öelda kahjulikult, onju et mis sest, et kui sa väga heale spetsialistile maksad, on ja, ja teine asi, mis seal kõrval oli, toodi ikkagi välja, et sarnaselt tippjuhid, tegevjuhid on erasektoris ikkagi teenivad rohkem. Et kui me sealt nagu nägime neid palgad astmestiku, onju, mis kõikusid siis nendel tippjuhtidel kuskil kolme-nelja 1000 euro vahele on ju, siis oli välja toodud selles artiklis ka sellele, et erasektorist sarnast sarnast nagu tegevjuhtide palgad on kuskil 6000 euro kandis, nii et. Ja ei, no eks igaüks võib lugeda siin konkreetseid nimesid ja numbreid pole vaja nimetada, aga, aga mis on muidugi tähelepanuväärne, et selliste inimeste hulk on ikka Eesti riigi väiksust arvestades väga suur. Ütleme, kelle, kelle palgatase, eks ole, kõigub kolme ja ütleme salgu Adamsoni puhul räägiti rääkida Ma peaaegu kuuest 1000-st eurost. Et küsimus ei ole selles, et heale väga tugevale juhile spetsialistile maksta väga korralikku palka, vaid kui seal seda selle artikli läbi loed, siis sa, no ütleme nii, et, et neli erasektoris teeb selle ühe selle töö ära üks inimene ja Taarja riigisektoris teeb seda, seda sama tööd neli inimest. Et selles on pigem küsimus, aga see igavene võitlus erasektori vastu ja konkurentsi erasektoriga loomulikult see kergitab palkasid ja nendel inimestel on garanteeritud aasta seal kuskil nelja kuni 600 eurone palgatõus. Viimastel aastatel vähemasti on see niimoodi olnud. Ma arvan, et kui neid Balkani moodi kritiseeritakse, siis selle taga on mingisugune üldisem selline ebaõigluse tunne ühiskonnas, et et Eestis on ju need ärid väiksemad, madalamad palgasaajate ja siis kõrgema palga saajate vahel nagu tohutult suured, et ma tooksin lihtsalt ühe näite, kui me võtame ühe hooldustöötaja, kes teeb rasket vastutusrikast tööd ja samas vastutab test inimeste tervise ees, et siis tema saab umbkaudu kaheksa korda vähem kui parlamendisaadik. Saksamaa saab hooldustöötaja kolm korda vähem kui sealne parlamendisaadik, ehk need käärid on nagu oluliselt väiksemad. Jah, nii on, ei, mina olen nüüd viimane, kes hakkaksin klassiviha õhutama, et see, see, ma saan täiesti aru, et, et väga heale spetsialistile, kes viib asja edasi juhist sõltub väga palju, et talle peabki korralikult maksma. Sõja künnisel on õigus, et tegelikult ametnike keskmine riigiametnike keskmine palk on seal kusagil 1000 300400 juures, aga selle sisse lähevad ju ka kõik politseinikud, õpetajad ja nõnda edasi ja just lasteaia töötajad ei, pigem pigem sellel taustal. Ma. Ma tõstan ikka endiselt imestusega kulme, et mõned meie nii-öelda riigifirmad ja nende juhid teenivad selliseid palkasid, kus kus ütleme, vastutus ja tehtav töö nagu ei ole, ei ole omavahel korrelatsioonis. Esimesena muidugi mul tuleb meelde meie armas Eesti õhk. Ehk siis mul omal ajal oli, oli üks väga-väga terav vaidlus toonase majandusminister Juhan Partsiga, kes oli äsja palganud selliseid soome nimega härrasmehe nagu tera Taskila, kellele siis anti 33000 eurot ja ja pidulikult minema löödi siis veel lahkumishüvitist, kui ma ei eksi seal 100000 või 99000 eurot. Ja, ja kes kes tegelikult keeras selle selle firma täielikult tuksi. Aga ütleme, firma, mis, mis omab praegu vist kaheksa lennukit või, või on kuus ja needki on osaliselt välja välja renditud ja, ja omakorda siis Põhjamaadest saadud mingisugused hoopis halvemate näitajatega lennuki tasemele, mis siis Kurzeerivad Estonian Airi marsruutidel. Et, et vot vot see tekitab nagu, nagu niisugust tunnet, et, et personalipoliitika ei ole palgapaigas mitte mitte sellepärast, et seal mingisugusele ameti juhile või siis väga tugevale asekantslerile, kellest väga palju sõltub, makstakse siin mingisugune neli-viis või isegi 6000 eurot, et, et minu jaoks see on probleem. No ma arvan, et ega need Taskele juhtumid on ka pigem nagu üksikud, need ei ole mingit reegel, et oskad sa veel nimetada mõned sarnaseid juhtumeid, kus on maksnud mingi viitekümmend 1000 inimesele, kes on pärast toonud mitmemiljonilised 10 miljonit kahjumit. Väga ei ole, on ju seal ilmselgelt nagu selgelt, nagu ämber on ja, ja ja et toonane ettevõtte nõukogu peaks nagu tõsiselt nagu mõtlema. Jah, aga ei ma täitsa nõus, et see on, see on erandlik, aga, aga see on niivõrd karjuv erand, et, et, et aga keegi ei vastuta ka selles mõttes, et et töö jäi ju tegemata, vastupidi. Selge see, et noh, näiteks, et minu jaoks on nagu päris paljudel nagu riigiettevõtete nõukogude puhul nagu see, et mis, nagu nõukogu vastutus on, nõukogu peaks olema selline strateegiline organ, kes tegelikult teeb ju tegelikult olulised otsused, palkab juhatuse Annart mingisse kõige ette, nende edasi on ju, pigem mina näen nagu sealt, et nõukogu liikmetena tegelikult reaalset vastust ei ole, nii et kui sa vaatad kasvõi sedasama Estonian Airiga juhtus või, või mitmelt poolt mujalgi, onju et või Eesti raudtee, mis seal, mis seal nagu toimus, viimasel ajal on ju et, et see vint nagu teeb ja siis ja siis selle puhul nagu veel on kummaline, et et väga paljud poliitikud kuuluvad ka sisenendesse, ettevõtete nõukogudesse, riieteta omadesse või, või mis iganes on ju avalik-õiguslikes. Ja siis nad saavad veel seal mingi lisatasu, on ju, mis on tegelikult näiteks võrreldes näiteks nendesse tihti nendes asutustes töötavate inimeste näiteks palkadega ikkagi kord kuus kokkukäimise Eestiga häbematult palju suur summa. Jah, nii on samas kus ära, kui, kui me räägime, minu meelest peaks poliitikud tegema, kuuluvad mingitesse riigikaitse nõukogus tegema seda? Jah, aga kui me sellest suurest erandist ei taha sellest rohkem rääkida, sest et me, ega me tema saatust ju veel ei tea selles mõttes, et Brüssel on oma otsuse veel jätnud, enda teada ikka arvatakse, et alles alles sügisel tuleb see, see, see otsus, et kas, kas meie arvas, trikoloor tiivuline läheb pankrotti või lõpetab oma oma tegevuse või mitte. Aga, aga toonase nõukogu ja juhatuse ja, ja majandusministri, selline üks lemmiklause oli, et Eestis ei ole vastavat kompetentsi. Ja kuna nõukogu koosnes siis järelikult ebakompetentsete inimestest, siis millised otsused said langetada peale selle, et nad härrasid juhatuse esimehele üüratu palga, aga noh loodame, et seal on ja jääb, jääb erandiks. Koalitsioon lobiseb meil ikka täiega. Et see on, mul ei ole just haugi, no et, aga ma, ma nii ma nii kehva valitsuse algust ei mäleta, küll viimase 25 aasta jooksul. Et praegu praegu tundub küll niimoodi, et et no mis, mis imega ta siis nüüd püsib koos veel veel need järgmised aastad? Jah, et mis seal nagu mõneti nagu üllatav, et et kui IRL ja sotsiaaldemokraadid, kes on praegu ju väga tõsiselt kritiseerima seda just nagu Reformierakonda Otsustasid minna koalitsioonikõnelustele, IRL oli sellest ise väga eluliselt huvitatud. Kirjutati alla koalitsioonileppe. Siis kuidas nüüd leitakse, et asi on ikka nii hull. Et üks sotsiaaldemokraat Mihkel raud kirjutab, et Reformierakond tuleks saata opositsiooni? Helir-Valdor Seeder pisut pehmemalt sõnastuses sama mõte. Et miks see kõik lepiti ju koos kokku või siis lepp, need, kes kokku leppisid, rääkinud siis oma erakondade seda piisavalt läbi, et kuidas nagu avastatakse seda, et et kõik on nagu väga halvasti, et see on minu meelest nagu arusaamatuks õieti erakondade liikmed kutsuvad siis meeleavaldustele nii-öelda koalitsioonierakondade liikmed avaldada sedasama koalitsiooni nii mingi otsuse või plaani vastu, et see on nagu minu jaoks nagu hästi kummaline, et et kas tuleb minu meelest nagu see, et, et kas te olete siis nagu valitsuses või ei ole nii et astu puhkeseljaga nagu välja, nagu seal siis. Et no mina seda otsust, et nagu üle ei, ei dramatiseeriks, et mis seal praegu toimuvad, need need need tülid, et iseenesest ju tegelikult koalitsioonilepingul ei ole midagi viga, et siin on väga palju väga häid, arukaid punkte. Koalitsioonilepingust siis küll natuke rääkida, et ma võiks öelda, et see koalitsioonileppe arulepinguna arutult pikk et ei ole mitte mõtet teha nii pikka koalitsioonilepingut, millest 90 protsenti on erinevate ministeeriumitega arengukavade punktid lihtsalt ümber kirjutatud. Ehitame Eesti Rahva Muuseumi valmis, mis koalitsioonilepingu punkt on, see läks koalitsioonilepingusse oleks võinud panna punkti sellisel juhul ERMi kohta, kui oleks tulnud otsus, et me ei ehita seda valmis. Esimene asi, mis saabuvad sõltumata sellest, kas on teil seal mis on valitsus. Me garanteerime, päike tõuseb ka homme. No siin on palju ikkagi üsna mõistlik vajalikke muudatusi, nagu näiteks see, et tõuseb tulumaksuvaba miinimum varasemalt umbkaudu 150-lt eurolt 205 ja, ja nõnda edasi. Aga kahjuks on tõesti, see koalitsioon on tohutu suurtes raskustes sellega, et põhjendada aktsiisitõusu ehkki seda oleks saanud teha üsna lihtsalt, et viimati tõusis Eestis vaktsiis aastal 2010. Eesti on Euroopa Liidu üks kõige madalama kütuseaktsiisiga riik. Oleme on see ainult Lätis, Ungaris, Bulgaarias ja Ungaris. Selge, et et kui inimeste keskmised palgad tõusevad, majandus kasvab, siis on loogiline, et tõusevad ka. Et tõusevad ka teatud maksusoodustused, nagu näiteks seesama maksuvaba tulu, tõuseb alampalk, tõusevad lastetoetused ja selleks, et seda kõike finantseerida, on loomulik, et mingil määral tõuseb ka tõuseb kui kütuseaktsiis lähedasele põhjendamisega jäädi tohutult jänni. Need on need nüüd nagu juhtus lihtsalt see, mis ei juhtunud siis, kui omal ajal kriisi keskel tõsteti käibemaksu, mis ma tegelikult tagasi järgi vaadates, ma arvan, oli iseenesest nagu palju-palju sügavamate mõjudega asi, eriti just väikse sissetulekuga inimestele diisel tulnud inimesed tänavatele, et inimesed ei tulnud ja teleka siis kui lõpetati ära selle kolme esimese haiguspäeva eest hüvitise maksmine. Nüüd nad siis tulevad tänavale ja ma arvan, et lihtsalt asi on selles, et nüüd on tekkinud üks jõud, kes organiseerib seda, ehk siis EKRE EKRE tuumik, kes siis, kui nüüd vaadata, kas siis eile Tartus olnud meeleavaldus, kus siis tegelikult tuuakse nii-öelda nagu räägitakse palju suuremast sellisest puntrast või siis niisugusest nagu kibestumisest, mis, mis läheb palju kaugemale sellest samast aktsiisi. Ja ela Ekrest, võime rääkida ja räägimegi, aga küsimus ei ole ju praegu Ekresvaid EKRE lihtsalt kasutab ära seda võimalust täida. Mis lähedal ta lööb seda palli tagasi, mis talle on ette löödud ja ja palju ette löödud ikka suurepäraselt, kui me kasutame siin tennisemängu terminoloogiat. Ja aga neid palja on olnud ka minevikus väga palju ja inimesed ei ole hakanud nagu sellisel määral protestima, kuna ei olnud nagu niisugust mootorit, mis oleks seda süstemaatiliselt tagant tõuganud, et kui me, kui oli majanduskriis, me nägime väga paljudest teistest maadest, tulid inimesed tänavatele, eestlased olid väga rahulikud kõige suhtes, mida teksti ja tänavatel ja näha, EKRE nad ei räägi ja see sinine äratus, kes korraldas näiteks eile Tartus tavaliselt teemaks, ei ole seal ainult see kütuseaktsiisi tõus, vaid terve rahulolematus, globaliseerumise rahulolematus sellega, et tänapäeva majandus on selliseks kujunenud, et maal ei ole enam nii palju töökohti. Nad on nii-öelda, ta on haaranud enda taha niisuguse, sellise tüüpiliste globaliseerumisvastase publiku, mis Euroopas oli varem, toetas pigem äärmuslaste poolseid, nüüd. Ja mis läheb hästi peale ja, ja seda on väga kerge müüa. Paar päeva tagasi oli S-i 25. sünnipäeval Solarise Apollo raamatupoes niisugune mõttevahetus avalikus väitlesid siis kolm kunagist peaministri majandusnõuniku Ruta Arumäe, Heido Vitsur ja Hardo Pajula ja Hardo Pajula sedasama olukorda Eestis tekkinud on, ise nõustus sellega, et et me oleme harjunud nagu poliitikat selliseid parem-vasak klassikalise skaalal nagu vaatlemaid, et kus on nagu sotsid ühes ja siis noh, ütleme parempoolsed erakonnad, konservatiivid ja liberaalid on seal teisel poolel ja nõnda edasi. Ja tema nagu seletus oli see, et see telg noh, võib-olla ka on olemas jätkuvalt. Aga, aga pigem on noh, ega Eestis need kõik need kolm erakonda nagu liikunud sinna keskele kokku, onju, et sotsid on paremale liikunud ja reformi irl mõlemad liikunud rohkem tsentri suunas aga ütles, et sellest olulisem olla nagu tema jaoks telg mis ta ütleb, et ei ole mitte ainult Eesti Eestis, vaid see on juba Euroopas tykk aega juba olnud. Et on siis see teisipidi telge, et kas oled eliidi nii-öelda valitseva eliidi poolt või vastu, et ja see on andnud nagu pinnase hoopis uutele poliitilistele jõududele tekke tekkeks, et seal on kõik need noh, nagu need nii-öelda keda, keda nimetatakse ühiseks äärmuslikuks jõududeks, ta on ju noh, nagu need kõikides alates põlissoomlastest ja lõpetades on ja siin leppenniga on ja et, et see niimoodi toitu mingist siuksest nad ei ole, nagu nad ei positsioneeru klassikalisel parem-vasakskaalal mitte kuskile, sest me ju ka EKRE puhul ei oska teda ju tegelikult olgem ausad ja tema majandus sotsiaalpoliitikat nagunii täpselt positsioneerida parem-vasakpoolsed, onju, aga see nii-öelda võimulolijate kriitika, rahulolematus sellega, mis, mis nagu toimub, et nad toituvad sellest ja, ja, ja selles mõttes on EKRE selle suurepäraselt osanud ära kasutada. Ma arvan, et ekre teab väga hästi seda, et järgmistel valimistel nad enam selle sellise nii-öelda nii-öelda kuigi nad on rahva liidist nagu tekkinud on ja ei saanud tulla sellise nii-öelda uudsuse võluga, mis seekord ja nad on väga jõuliselt hakanud nagu tegutsema. Et ühtepidi nad tegutsevad täpselt samad, needsamad asjad, need meeleavaldused, mis nad korraldavad. Aga teisipidi nad väga jõuliselt ehitavad mida üles oma erakonna struktuuri maakondades et see on tegelikult päris suur töö, mis nad seal teevad ja tegelikult kui hektaril oleks võib-olla noh, nutivõib-olla, mõned tugevad mingid nõustajad võtta. Mina arvan, et nende nagu võimalused oma toetust järgmisteks valimisteks tõsta on Eesti kõigi parlamendierakondadest kõige suuremad. No kui me räägime, kas EKRE on või, või vasakpoolne erakond, ma arvan, et ta oma nagu retoorikas jätab jah, mulje võib-olla nendele maapiirkondade inimestele, kes tunnevad, et nad on ära lõigatud kaugel kõigest, et ta on kuidagi selline nagu sotsiaalselt hooliv, et nagu selles mõttes rahvaliidu. Rahvaliidu sarnane selles mõttes. Aga kui lugeda nende programmi, siis sealt siiski paistab välja midagi hoopis muud. Räägime nagu Euroopas sellest parem ja vasakpoolsest siis tõstet ka Le Penni ja jääb konnasionaaljoni minevikus pigem selline nagu neoliberaalne erakond, nüüd on nad muutunud ja teised need nii Euroopa äärmusparem poositud äärmusvasakpoolsed on mingis mõttes väga sarnased ja. Ei no see on ju täiesti selge, et ekresugusel parteil on igas riigis oma koht olemas, alati on olemas hulk rahulolematuid valitsuse eliidiga ja teab, kellega veel. Ja, ja teine asi on see, et on väga tore, et nad on Parlamendis las nemad seal olla, nemad annavad sellele parlamendi tööle sära, nemad liigutavad seisvat vett ja väga-väga toredateks pigem särtsu kui see. No ütleme siis särtsu. Aga te läksite väga-väga ruttu EKRE peale, nii et me jäime nagu valitsuskoalitsiooni juurde. Et Sa ütlesid Külli-Riin, et me meil pole kütuseaktsiisi tõstetud. 2010.-st ja väga lihtne oleks olnud nii-öelda seda otsust turundada ka või, või promoda. Et, et nüüd oleks aeg. Tuletan ikkagi meelde, et kütuseaktsiisi nii-öelda loogiline kasutusala on teed ja tänavad, nende ehitamine ja remontimine. Küsimus ei ole selles, et millal te seda viimati tõsteti, vaid küsimus ja mitte neid lahti seotud? Ei ma, ma saan aru, seoti ja seoti seoti, et valitsus võib kasutada oma äranägemise järgi või noh, riigikogu otsusega. Tema loomulik, tema loomulik eesmärk on tänavate ja teede ehitamine ja korrashoid, kas meie tänavad ja teed on, on liiga heas korras, et me seda raha saame kasutada ka lihtsalt eelarve aukude lappimiseks? Anne, kas sa oled näinud mingeid arvutis ja kui palju siis on nüüd viimastest aastatest kogutud seda kütuseaktsiis kui palju Eestis tervikuga tervikuna koos eurorahadega on kulutatud teede tänavate remondiks. Ja ma ei, ma ei tea neid peast, aga kui ühel hetkel Külli-Riin eurorahad ära lõpevad meie teede ehitamiseks ja korrashoiuks kus raha, siis peab hakkama tulema see sellepärast lahtise seotagi seotegi, et, et oleks valitsejatel valitsusel võimalik lihtsalt oma äranägemise järgi võtta ja kasutada kuskil mujal. No mina ei arva, et kütuseaktsiisi ainus kasutusvaldkond peaks olema teede ja tänavate remont et see on riigitulu ja on loogiline, et, Teine asi ja teine asi on see, et kus me lugesime enne valimisi, et kütuseaktsiis hakkab tõusma, jah, et see nüüd üks koht, kus, kus mulle tundub, et natuke on väga nagu mitte natuke, vaid päris palju on pandud nagu puusse nagu seletusega, et reformierakonnal poliitikud ütlevad, et aga meil oli see ju tegelikult kogu aeg valimisprogrammis olemas ja et me noh, nagu kütust, säästvaid valikuid nagu toetama ja, ja mis, mis raiskavad nende nende vastu olema ja sellenimeline lugema, sest see oli nii umbmäärane sõnastus on ju millest keegi ju ei hakanud välja lugema seda, et. Me panime kütuseaktsiisile kõvasti otsa, on ju, et see seletus on, et meil oli, see olemas, oli olemas, aga ta oli ikka nii ära peidetud. Pigem ma arvan, et seda kütuseaktsiisitõusu ei olnudki kavas enne enne valimisi, alles siis, kui luik, haug ja vähk said kokku ja selgus, et kõigi kolme katmiseks on tekk liiga väike ja, ja kõigi see neid primitiivseid valimislubadusi, mida, mida siis hakati kokku klopsima, ühiseks koalitsioonileppeks. Et alles siis siis selgus, et, et raha polegi kuskilt võtta. No kummaline on see, seda kütuseaktsiisi ei ole tõesti liigutatud viimased viis aastat, et see peaks nagu käima rutiinselt. Niimoodi nagu peaks käima rutiinselt, ka alampalgatõus peaks käima rutiinselt tulumaksuvaba miinimumi tõus. Et ei ole õige teha, et nii, et aastad ei tehta midagi ja siis tehakse jälle korraga üks mingi tohutu samm, tohutu hüppe. Nojah, aga võib-olla on teisi vahendeid, miks näiks, Me pelgame no näiteks kas või mingite teelõikude maksustamine, mis on täiesti tavaline ja normaalne, kus sa sõidad eriti rasketranspordile näiteks või, või ka, või ka era eraautodele, miks, miks ei võiks mõned teelõigud, mis on, on heas korras ja mis ehitatakse eurorahadega ja mis on, mis on tõeliselt kallid noh, mis ei ole, mis ei ole mõttetult lollilt ehitatud kallid, vaid, vaid nad ongi lihtsalt kallid ja, ja korralikult ehitatud, siis miks, miks ei võiks seal näiteks teemaksu koguda? Kuidas te kujutate ette selle teemaksu kogumist, et et ma olen nüüd, kui kui me räägime näiteks Prantsusmaa nendest kiirteedest, siis seal on need nagu enne, kui sa sisened sinna maksulisele teele, seal on mingid järjekorras õpetatud võtma pileti. Kogu kogu maailm Euroopa Kiievis ei pea piletit võtme väga paljudel on niimoodi lihtsalt mingi kiibiga saavad sealt läbi jahu kiik ja, ja sealt loetakse ja pärast esitatakse. Aga Eestis on teelõigud, on nii lühikesed, mure on ikkagi tehtud korda nende eurorahadega, et ma ei kujuta ette, mis ajakulu see oleks siis seal sehkendada. Teine asi on see, et pigem on nagu see, et ma ei kujuta ette, et isegi kui me mõtleme, et noh, näiteks Tallinn-Tartu maantee on ju, et, et seal on niivõrd palju neid maha sõita igale poole. Et või võimalusi uuesti peale tulla, et kas sa siis hakkad iga iga selle uue teeotsa puhul lagunesid teid üles seadma või sa paned nagu mahasõidud teiseni, blokeerida ära, et see läheb nii absurd, eks ma üldiselt see on lihtsalt üks, üks võimalusi, mida, mida eks koalitsiooni läbirääkimiste käigus kaaluti ka neid erinevaid variante, siin tulid ka erinevad erakonnad erinevate mõtetega välja, et sotsiaaldemokraatide poolt minu teada oli see automaksu mingis osas nagu kehtestamine ja neid arutate neid varianti ja siis nagu leiti, et kõige õiglasem on olla kütuseaktsiis. Ja mitte kõige haiglasem, vaid kõige, kõige väljapääsmatu me kõik kõige kõige lihtsamini teostatav. Ja ja Eestis on tõesti ka euroopiovskiga saastavamaid autoparke. No ja siis mis, kuidas inimesed selles süüdi ja me teame, et Eestis on madal elatustase võrreldes Euroopa liidu teiste riikidega ja siis inimesed soetavad endale vanemaid autosid, mitte kõige säästvam, vaid vaid ostavad seda, mille, mis on neile jõukohane. No kahjuks siiski ma arvan, et perekonnad, kus on juba autot nüüd ei kuulu reeglina kõige vaesemate perede sekka. Et ma, ma pean tunnistama, et mina Eestis on registris 800000 autot. Jah, et no mina sõidan põhiliselt või ütleme, ainult ühistranspordiga, bussiga, trammiga, rongiga põhimõtteliselt, kes on seal bussides sõidavad. Mul on valdavalt siis naised, kellel on lapsed kaasas, seal on eakad inimesed. Et noh, Eestis on 40-l protsendil leibkondadest, on, on autod. Eestis on 800000 autot registris ja enamus neist sõidab mitte mitte 40-l protsendil ja paljudes peredes on on kaks autot. Aga kas sina, Aarne arvasid, et kütuseaktsiisi ei peaks mitte kunagi tõstva, et teda viis aastat ei ole liikunud? Ja kunagi ei ole üldse olemas, kõik asjad muutuvad ja kõiki asju peab, ainult et mitte niimoodi, et enne valimisi mitte sõnagi ja siis tullakse välja ja siis maainimesed karjuvad appi, et neljapäeval paljud asjad selle pärast tegemata. Ja kus me nüüd siis oleme juba valitsuse tasemel, öeldakse, et me astume pool sammu võib-olla terve sammu tagasi ja kust tulevad nüüd siis katteallikad. Ja et sellega ma olen nõus, et midagi saab ette heita nendele Eesti valitsusele ja üldse valitsustele, kuhu on kuulunud Reformierakond, see niisugune tehnokraatlik mõtteviis. Ühe exceli tabel tabeli arvutame midagi välja ja küll siis inimesed selle nii-öelda nagu vastu võtavad. Et seni on statistika toiminud, aga nüüd me näeme, et, et see muutub ilmselt natuke keerulisemaks. Kuna Ekrele. Kui Exceli tabel on saanud Eestis nagu sõimusõnaks viimasel ajal, aga ega päris ju ilma kulude ja tulude kokkulöömisest ka nagu hakkama ei saa, et et minu meelest on ka siin veidi kriitikat ka ajakirjandusele, et miks ajakirjandus siis ei nõudnud nii jõuliselt, kuigi paljud väljaannetesse väga tegid valimiskamp Haanja ajal, et mis on siis need katteallikad nendele suurematele valimislubadustele. Et ma tean, et näiteks rahvusringhäälingus aktuaalne Mare, meie portaal seda küsisid, aga me saime muidugi üsnagi umbmääraseid ümmargusi vastuseid. Aga järg minu meelest nagu järgmisteks valimisteks on just nagu meediale kahjuks. Aga hea õppetund, et tuleb veel jõulisemalt nõuda, jääb küsida ja välja tuua kui need erakonnad, kes ei ütle ma katteallikaid välja, et et kui on näha, et käia, tullakse välja väga kulukate valimislubadustega. Et siis kust see raha võeti? Ja hea küll, aga kui meil on ühel kaalukausil, on sellised asjad nagu lastetoetuse tõus tulumaksuvaba miinimumi tõus ja tööjõumaksude teatav alandamine ja teisel kaalukausil on selle kütuseaktsiisitõus, mis ei ole viis aastat liikunud paigast. Et kumb on siis nagu nii-öelda sotsiaalsem lähenemine, kumb on rohkem? Teine asi on see, et üks erakond ütleb, et esitab oma plaani. Sellised on meie soovid ja siin on need katteallikad. Aga kui kolm täiesti erineva maailmavaatega erakonda saavad kokku ühes koalitsioonis, no ikka peab ju kuskilt nii-öelda kärisema ja, ja praegu käriseb ju kõvasti, minu point oli pigem selles, et et mind natukene paneb imestama see suur ehmatus või arusaamatus, et et koalitsioonilepingusse pandi siis mingid lubadused, mis, mille, milles jõuti kokkuleppele kolme erakonna poolt sisse. Ja nüüd nagu imestatakse, et ega, aga selleks tuleb kuskilt raha võtta. Et kallid valijad sööbididel tegelikult see mõte olema valimistel valikut tehes olema nagu silme ees, et kas on need katteallikad olemas või mitte. Et mis seal nii väga imestunud seda, et kuskilt see raha tuleb võtta, mõju ma üldse nagu seda ei, ei ütle, et ei peaks võtma siit või sealt, aga, aga see, et kust tekib tolm, no ja kuhu kaob raha, on ju, et, et seesama küsimus põhimõtteliselt, et see ei teki mitte millestki, mitte midagi. See on õige jah, aga, aga praegu praegu oleme nagu nagu punnseisust, mis meie valitsus, eks ole see, see kolmik, et et tõenäoliselt katteallikad tuleb leida. Et ega, ega nad ju ei teinud ilmselt ka päris nagu niisama neid arvutusi, onju, et seal kindlasti olid ka rahandusministeeriumi ametnike arvutused kõrval, kui, kui nad tegid neid ka kütuseaktsiisi puhul ja, ja ma olen kuulnud, et arvati, nendes arvutustes oli sees ka selge nagu nagu eelduse, et meie lähinaabreid lähiaastatel oma kütuseaktsiisi tõstavad eeldust panna sisse, võib-olla tehti mingeid konsultatsioone, arvati, et ei pääse midagi või, või et noh, näiteks Läti on lubanud, onju, et tõsta oma riigikaitsekulud kahele protsendile SKT-st mis tähendaks täiendavate vahendite leidmist, et ju need tuleb ka mingeid aktsiis, mis iganes ma ei tea, aga eelnevalt viitasin, ma käisin Lätise, küsisin oma läti kolleegide käest, et kas neil on üldse olnud diskussioon viimastel viimasel reaalses Eestiga, et et kas neil Jaapanis nagu tõsta kütuseaktsiise ära, teatanud, et nemad ei kavatse jah, et ei ole, ei ole, et mingit sihukest diskussiooni pole olnud, et et kui ka kui ta tuleb nagu mingeid muid allikaid leida pigem nagu Läti, läheme vastupidist teed, et püütakse nagu ettevõtlusele mingeid täiendavaid soodustusi luua, et algav alustavatele väike töötajatele Moody's ja nagu vastupidine tee nagu kütuseaktsiisile vastand on, on ettevõtetele soodustustega Hiina kütuseaktsiisi kuidagi. Et majandusturgus aktsiisi tõstmine ei mõjunud, mõjutab ettevõtjaid. Kütuseaktsiisi tõstmine muudab Eesti ettevõtluskeskkonna oluliselt halvem kui selle võrra alaneb näiteks sotsiaalmaks. Ühed ütlevad, et sotsiaalne ettevõtlusorganisatsioonid ütlevad, sest üheprotsendise sotsiaalmaksu alandamisest ei saa mitte mingit võitu. Et see oleks pidanud, nemad oleks see, kui sa lööd kas ise tööandjate manifesti, mis nad tegid valimisi, nad ütlesid, see sotsiaalmaksumäär peaks langema neli, viis protsenti. Et see oleks nagu see, mis annaks ettevõtlusele nagu selgelt nagu tuge ja liiga palju ja liiga palju, mis on liiga palju, on ju, et midagi ta ühes teises koalitsiooni läbi. Kui punktist, et mitte ainult me ei räägi ainult sellest kütuseaktsiisist kogu aeg, et mis puudutab seda lastetoetuste tõusu, see ma arvan, on iseenesest nagu hea, et koalitsioonileping seda lubab, aga samas ma arvan, et võib-olla tahaks natuke rohkem analüüse selles osas, kui mõistega on see siis nagu tõsta alates kolmandast lapsest, just et kui nüüd vaadata statistikat, et siis võib näha, et kõige suuremas vaesusriskis Eestis ei ole tegelikult need pered, kus on vähemalt kolm last vaid et kus nii-öelda leibkonna pea naine ehk siis üksikvanemaga pered, et nendest üle kolmandiku elab suhtelises vaesuses ja samas peredes, kus on vähemalt kolm last, elab vaesuses 28 protsenti, ehk siis see vahe on olemas. Ja ma kardan, et kui nüüd nii-öelda hakatakse siis maksmisest kolmandast lapsest peale, et ütleme, kolmandale lapsele juba 300 eurot kuus ja samas need esimesed tõuseb ka selle esimese ja teise lapse toetus, aga mitte selle võrra, et ma natuke näe, kahtlen, et kas nagu selline nägemus koalitsioonilepingus on kõige-kõige õiglasem. Ei pidanud täna nii palju koalitsioonilepingust rääkima, siin on üks üks lahendus sellele, millest sa rääkisid, on on see, et, et ei oleks nii-öelda lastega üksi üksi elavaid naisi vaid vaid isegi siis, kui on, mismoodi koalitsiooni lepingus on. Et kui, kui minnakse lahku ja, ja et isa isa käest või, või kui lapsed jäävad isa juurde, siis ema käest saadakse korralikud alimendid. Seda punkti ka koalitsioonileping puudutas. Mis puudutab aga nüüd selgub, et seda on väga-väga raske juriidiliselt teostuda, et tähtis on see, et lapsed oleksid toidetud ja kaetud, et nad saaksid koolis käia ja normaalset elu edasi elada. Külli-Riin sinuga sellega üldse ei jäänud nõusse, et kui sina ütled, et kütuseaktsiisi tõstmine ettevõtlust ei mõjuta, siis ma ütlen, et mõjutada ka halvasti, aga ma olen sellega väga nõus, mis sa praegu ütlesid, et minul on ka kaks last ja, ja noh, meie peres on nii ema kui isa olemas. Jaa, jaa, aga. Aga ma kindlasti ma ei usu, et kui see lase, kolmanda lapse toetus nagu mõnevõrra tõuseks, et see, see, see paneks mind kuidagi nagu mõtlema sellele, et sa saadaga kolmas lapsed, et lapsed sünnivad natuke teistel põhjustel kui, kui lastetoetusest pigem nagu näeksin seda, et et riik peaks hoopis pidanud enam panustama sellesse, et et huviharidus erinevad ringid, mis tegelikult on päris kallid, oleksid lastele kõigile lastele nagu kättesaadavad. Et pigem pigem ja see, see raha võiks minna sinna. Aga ma saan aru, et väga lihtne on väga mõnusa naine on niimoodi, et et anda valimislubadused, maksame sulle midagi kätte on, ja siis on ja tõmbasid inimene ise otsustab. Aga ma kardan tihti see raha. Seetõttu leiab teistsuguste kasutamist. Ja, ja tegelikult väga paljud lapsed on ja kes, kes on tublid, noored, andekad, kellel lihtsalt ei ole võimalusi minna, ma ei tea, spordiringidesse kõikjale või või mingitesse keeleklassidesse, kus küsitakse sult raha nõnda edasi. Et minule meeldiks sedasorti riiklik poliitika märksa rohkem, kui, kui tõsta lihtsalt laste pärast. Ja ma olen nõus sinuga, Urmet, aga ma pöörduks tagasi meie eelmise vestluse juurde, et ma nimed, keda seal on siis väike ette, selles mõttes ma arvan, et madal kütuseaktsiis ei ole kindlasti nagu kõige olulisem, efektiivsem meede, kui rääkida nagu väikeettevõtluse arengust ja toetamisest, et pigem on ju Eestis on ette heidetud seda, et Eesti tööjõumaksud on suhteliselt kõrged. Ja samas noh, see just on, ei, ei soosi tööjõumahukaid ettevõtmisi ei soosi väikeettevõtlust ja samas puudub nii-öelda sisuliselt tulumaks selle, et juba nagu teenitud tulult, mis omakorda on nagu kasulik eelkõige finantssektorile. Me me räägime seda, seda kütusejuttu praegu olukorras, eks ole, kus meil liiter äsja oli üks euro, praegu on umbes 1,1 1,1 eurot, eks ole, aga, aga mõni aeg tagasi oli see 1,3 peaaegu 1,3 1,4 oligi sellist vahepeal ja tõusis üle 1,3. Jah. Ja me ei ela vaakumis ja, ja kui, kui nafta hind hakkab tõusma, praegu ta natukene on, on ju ülespoole juba kerinud. Ja mõne mõne aasta pärast läheb tagasi sinna kusagile 100 120 dollari kanti barreli eest ja, ja mis me siis ütleme, et siis on siis on Eestis on üks üks Euroopa kallimaid kütuseid ja riike ja inimesed on endiselt sama vaesed, kui kas siis pööratakse see aktsiis tagasi? No vaevalt küll. On öeldud muidugi poliitikute poolt, et kaalutakse sellisel juhul aktsiisi tagasi ütelnud minu meelest rahandusminister peaminister selle välja, et kui, et praegu on tõesti maailmaturul jätkuvalt suhteliselt madalad, need hinnad on ju, aga kui toimub kaks asja, et kui lähiriigid siiski ei tõsta, siis ja kui maailmaturul hinnad tõusevad, siis siis tolle aja peale on meil sama majandusminister või, ja sama rahandusminister ja peaminister kes keda ei seo, need eelnevad mingisugused, et me mõtleme, me kaalume, me, me võib-olla eks ole, see on niisugune Umblu värk. Et see on, see on üks ja ikkagi ma tulen tagasi vana küsimuse juurde, et et kui nüüd taanetakse sellest kütuseaktsiisist, kus katteallikas siis tuleb, mäletame seda Foorumi saadet Tseevides. Kadri Simson oli, oli üksinda nende nende kolme kolme vastu ja küsis, kus tuleb katteallikad ja kuidagi siis kolmandat korda ja kolmandat korda sai vastuse, et kütuseaktsiis, tubakaaktsiis alkoholiaktsiis siis muide kütuseaktsiis langeb või osaliselt ära langeb, mis siis järele ja ikkagi, kui, kui kolmene plaan ellu oleks viidud või, või viidaks, siis oleks ikka jäänud auk. Vastus on, ärge muretsege. Et meile on täpselt nagu Juhan Partsi valimiseelne reklaam. Ja kust see raha tuleb, küsib üks proua tema selja taga Selveri kassas. Ärge muretsege, on riigieelarves olemas ja see oligi sohi kogu katteallikad. Aga mida siis teha, et ses mõttes loobuda lastetoetuste tõusust, loobuda tulumaksuvaba miinimumi tõusust loobuta sotsiaalmaksu langetamisest ühe protsendi võrra ja samas jätta siis kütuseaktsiis 2010. aasta tasemele 2000 paremini. Ja millestki peab loobuma jah, ja millestki peab loobuma ja ma arvan, kanna Kurmedki, et raha andmine otse kätte ei ole, ei ole õige õige asi. Poliitikud ütlevad, et see ja avaldab mõju iibele, et eesti rahvas kasvaks, püsiks ja jääks seisma, siis ta ei avalda mõju. Tegelikult see lastetoetuste kasv ei avalda mingit mõju. Tegelikult. Millele ta ei avalda mõju sündimusele sündimusega, ka eesmärk ei saa olla ainult sündivuse tõusvaid poegkonda mingil määral perekondlikust. Aga mitte mitte raha kandmisega otse otse kätte, sest siis see raha kulub hoopis muule muule. Asjale. Oleks huviringe toetada, lihtsam oleks spordisaale pileteid anda ja nii edasi. Arne Maa mõnikord seisnes Tallinna kesklinnas valgusfoorid, aga ma vaatan autosid, mis mööda sõidavad ja loenda, mitu inimest seal sees on, nii umbes 10-st autost, kuues seitsmes istub üks inimene tavaliselt, see on üks üksik mees, kes istub seal audisse, sõidab sealt üle ja siis. Ja miks me teame, Me arvame, et et seesama asi, et see on seesama kaalukausil. Siis versus toetuses lastele, perekondadele tulumaksuvaba miinimumi tõus. Mina mäletan teised, kuidas need kaks asja omavahel seal sa küsisid, kus leitakse katall. Autod on selles mõttes paratamatus, et meil on kehv ühistransport. No ei ole see ühistransport sugugi kehva Ja mul on, kui mul on valida, kas ma sõidan autoga tööle 20 minutit või ühistranspordiga tunde 20 minutit siis ma valin auto ja olen valmis selle eest maksma. Kõigi nende kulude eest. Auto on kallis lõbu, jah, on. Aga, aga mis siis üle jääb? Nonii no meil on jah, need, need, need nii-öelda katteallikaid, no kasvõi see majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamine, tõstmine üheksalt oli üheksalt ja 20-le protsendile, et, et see, see on teise hädakisa valla valla päästnud, mille taga ei ole ekre, eks ole. Aga mis, mis kägistab nii-öelda väikeettevõtjaid maal ja, ja turismitalude pidajaid ja kõike ikka ikka päris korralikult. Ja seda ma pean tõesti väga tõsiseks mureks. Selle käibemaksu erisuste kaotamine oleks kindlasti viga. Ma arvan, et on kindlasti maapiirkondades väga suur viga oleks. Aga Ma ei ütleks, et Tallinnas või Pärnus see nii suur viga oleks, mul endal oli just hiljuti kogemus, kus pidin jääma õhtuks Pärnusse ja andke andeks. Maksta hotellitoa eest. Mitte tippajal 100 eurot, on ikka liiga palju, et siin on ka sisse pandud väga suur kasumimarginaal. Et kui see käibemaks ka veidi tõuseks, siis võib-olla omanik mõnes suuremates hotellikettidesse suuremates kohtades lihtsalt tahaks võib-olla veidi vähem kasumit välja sealt. Et ma olen nõus, et maapiirkondade turismitaludes on see vajalik. Aga ma julgeks nagu öelda, et need suured hotelliketid, kes meil siin Tallinnas on, nemad sellest reaalselt midagi väga palju kaotaks. Jah, aga just puudutab see maapiirkonda ja, ja nii-öelda väike turismitalusid ja, ja kõike muud kes väga, neid on ju tegelikult väga palju, kui sa sõidad mööda Eestimaad. Kas lääne poole Tallinnast või lõuna poole teispool Tartut näiteks ja üks selline turismitalu ajab ju tegelikult teist, aga aga see, see üüritulu, tulumaksu langetamine 20-lt kuue 16.-le, see tundub mulle küll täiesti niisugune. See on hea soov, et saada, et riik saaks maksutulu rohkem kätte. Aga, aga see, see, see on, see tundub küll noh, kuidagi õhu õhupüüdmisel. Ma arvan, et see ei ole piisav, et, et see protsent oleks pidanud olema oluliselt madalam. Et legaliseerida, et inimesed tunnetaksid mingit võitu ja teine asi on see, et, et kui sa näiteks oled oma korterit üürid välja ja teenid sellelt üüritulu näiteks soovid oma korteri hiljem maha müüa, siis peavad maksma selle eest tulumaksu ehk korteri väärtus sisuliselt üüritulu legaliseerides kas või üks kuu kaotatama korteri väärtust, et 20 protsenti. Et see on kindlasti üks väga suuri põhjuseid, miks paljud inimesed ei taha oma üüritulusid legaliseerida. Ja, ja teine ikkagi on see, et noh, et sa ei saa ikkagi sealt maha arvestada, on ja need investeeringud, mida sa selle korteri ülalpidamiseks teed maamaksu, mis maksab, on ju kõike, on ju. Et, et ma arvan, et see 20-lt 16-le protsendile määra langetamine ei too mitte mingit positiivset efekti kaasa. Ma kardan, Nonii jutud on selleks korraks jututatud. Täna on talgupäev tagasi tulles meie saate alguse juurde, et äkki teeme ära, on uus, uus brändi nimi, mis, mis Eestile võiks olla, sest et teeme ära, millele Eesti tutvust ostamiseks, kellel listide pere. No aga see on tore, kui on mitmeti mõistetav et talgulistele jõudu ja jaksu, kuigi siin Tallinnas praegu raadiomaja akna tagasi selle suusailm on keskmine suusailm ja sajab vihma, aga ma usun, et enamusi talgulisi ei häiri ja tööd saavad tehtud, mis on kavandatud. Täna siis Külli-Riin, Tigasson, Urmet kooki, Aarne Rannamäe olid rahvast teenimas ja soovime teile siis head talgupäeva ja nädalavahetust ka.