Tere õhtust, kell on kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte olulisematest sündmustest täna, aprilli viimasel päeval. Ametiühingute keskliidu ja Tööandjate alampalga tõstmisele rääkimistel konkreetsete numbriteni ei jõutud, kuid arutati, kuidas turgutada meie majandust. Parem majanduskeskkond tagaks liitude hinnangul ka kiirema palgatõusu. Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson lahkub omal soovil ametist ja soovib edasi tegutseda erasektoris. Valitsus ei plaani eelarvestrateegia raames kehtestada uusi makse. Võimalikud on näiteks majapidamiskulude kärped avalikus sektoris. Trahvime määrade tõstmine. Samuti näitab aeg, kui palju õnnestub tõsta tubaka- ja kütuseaktsiisi. Vene sõjalaevad on Läänemerel takistanud Leedu ja Rootsi vahelise elektriga kaabli paigaldustöid ning Leedu välisministeerium kutsus juhtunu tõttu välja vene suursaadiku. Ungari peaminister Viktor Orbán teavitas mitmeid Euroopa Liidu juhtivaid poliitikuid sellest, et Ungari ei kavatse taaskehtestada surmanuhtlus Euroopa Liidu institutsioonidesse konkureeribiga aastal tööle umbes 30000 inimest. Viimase nelja aasta jooksul on konkursil osalenud ligi 1400 eestlast ja vaid üks neist on madalama astme poliitika ametniku konkursi edukalt läbinud. Tallinna volikogu valis uueks esimeheks Kalev Kallo, kes sai salajasele hääletamisel 43 häält. Pealinna kiirabi sai juurde kiirabi, tugikeskuse, kaks kiirabi ja ühe arstibrigaadi. Pärnus Tallinna maanteel juhtus täna liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku veok ja mootorratas. Hukkus 33 aastane mootorrattur veok lahkus sündmuskohalt. 37. Liivi luuleauhinna laureaat on Jüri Kolk oma luuletusega ARNO aboria preemia anti üle täna Liivi muuseumis Tartumaal. Eesti vanim rahvaspordiüritus ümber Viljandi järve jooks teeb homme osalejate rekordi keskpäeval algaval võistlusel osalejaid kokku umbes 4000. Ilm on öösel vähese pilvisusega ja sajuta, homme päeva jooksul pilvisus alates Lõuna ja Lääne-Eestis tiheneb ja õhtul võib juba vihma sadada. Õhutemperatuur on homme üheksa kuni 15 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Ametiühingute keskliit ja Tööandjate keskliit alustasid läbirääkimisi töötasu alammäära tõstmiseks. Maria-Ann Rohemäe räägib edasi. Tänasel kohtumisel tutvustasid ametiühingute keskliit ja Tööandjate keskliit eelkõige oma positsioone alampalga tõstmise osas. Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul olid nemad Tööandjatest optimistlikumad ja leidsid, et koos valitsusega suudetakse tekitada selline majanduskeskkond, kus kiire palgatõus on võimalik. Tööandjad olid pessimistlikumad ja arvasid, et senised miiniumpalgatõusud on olnud natuke liiga kiired ja majandusel rasked, need oma neid vaateid tutvustasime, aga sõelusime ka tänaval ja päris palju selliseid teemasid, mille taga tegelikult need palgatõusud kinni on. Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar sõnul hakkaksid Eestis palgad kiiremini tõusma siis, kui majandus kasvaks samuti tembakamalt. Tammsaar lisas, et täna keskenduti koos ametiühingute keskliiduga küsimusele, miks Eesti majandus ei kasva nii kiiresti kui võiks. Dam Sari arvates on see paljuski seotud investeeringute, innovatsiooni ja haridusega. Eks nad käärib ikkagi on eelkõige selles, et kuidas Eesti majandust konkurentsivõimelisemaks, kuidas Eesti ettevõtteid võib-olla aidata kiiremini jõuda nõnda kõrge lisandväärtusega toodete tootjateks ja noh, need on keerulised küsimused. Tammsaare sõnul on viimaste aastate kümneprotsendiline alampalga kasv olnud liiga kiire ja seetõttu tuleb eelseisvatel kohtumistel kokku leppida, kas selle numbri juurde jäädakse. Peterson omakorda lisas, et praegu on liitudel palgatõusu suuruse osas arvamused väga erinevad. Tööandjad oma ettepanekut tõusu osas ei teinud, aga võis aimata sellist allajäämist 10-le protsendile pakkumises. Ja meie käisime välja oma esimese ehk siis selle nii-öelda Neivelti plaani, et see palk võiks tõusta 560 et siin on väga suured käärid, hetkel. Järgmine ametiühingute keskliidu ja Tööandjate kohtumine peaks toimuma mai teises pooles. Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson lahkub ametist, otsus põhineb isiklikele ambitsioonidele edasi minna. Adamsoni tööleping lõpeb 31. mail. Maanteeameti peadirektori kohale kuulutatakse välja avalik konkurss. Adamson juhtis maanteeametit kolm aastat. Tema sõnul on ette nähtud lühiajaliselt ülesanded täidetud ja pikemaajalised tegemisel. Kui meil nagu asjad lähevad, nii hästi ülespoole praegu lähevad, maanteeamet on õigel teel, meeskond teeb väga head tööd, siis kui sa tunnetad ära, et kas sul on nagu meeskonnale midagi lisa anda, selle mõte on mul peas olnud juba tegelikult jaanuari algusest. Olen seda sellega, et kui ma tulin 1986. aastal sõjaväest, et siis olid kõik teed valla, mida õppima minna, eks ole, noh, ma praegu vaatan jälle selle pilguga, et valikuid on nii palju, et mida jälle õppima minna. Pigem ma vaatan ikkagi erasektori voolavust, minu riigiteenistus on läbi. Valitsus arutas hommikusel kabineti nõupidamisel ja jätkas pärastlõunal järgmise nelja aasta riigieelarve strateegiat. Peaminister Taavi Rõivas valitsuse pressikonverentsile. Üleeile toimunud kabineti nõupidamisel me saime ka erapooletu eelarvenõukogu, mida juhib Raul Eamets. Nende arvamuse ütlevad järgmisel aastal, nende hinnangul peaks riigieelarve olema nominaalselt tasakaalus ja 0,6 protsenti struktuurses ülejäägis ja valitsus on võtnud hoiaku, et me pingutame selle eesmärgi saavutamise nimel. Ei tarbi rohkem, kui me, kui me reaalselt teenime. Ja kui me nüüd oleme erinevaid teemasid siin arutanud, siis võib öelda, et kaalume nii väiksemaid kokkuhoiu eesmärkide seadmist erinevatele ministriga hirmitele, püüdes seda teha nii, et kõige tundlikumad valdkonnad pihta ei saaks, aga, aga üldist, sellist avaliku sektori väikest kulude kokkuhoidu me siiski praegu väga tõsiselt arutame. Rõivase sõnul oleks alkoholi ja tubakaaktsiisi kiirema tõstmise korral tuleval aastal võimalik jätta ära kavandatav kütuseaktsiisi tõus aastal 2019 ja kaaluda majutusteenuste käibemaksumäära järk-järgulist tõstmist. Ainus võimalus ajatamiseks või teistmoodi tõstmiseks on alternatiivsete katteallikate olemasolu, ütles rõivas. Võiks kaaluda seda varianti, mida pakkus välja Kaubandus-Tööstuskoda, ehk siis tõsta aastatel 2017 18 19, kaks protsenti aastas ja sealt edasi ka kaks protsenti aastas, liiga, kui jõutakse siis 20 protsendini ehk siis käibemaksu soodusmäära kaotamine ei oleks järsk, vaid et oleks järk-järgult. Loomulikult on võimalikud ka erinevad kombinatsioonid, et tuua seda varasemaks, teha seda väiksemate astmetega. Ma usun, et Kaubandus-Tööstuskoja argumenteeritud arvamus on piisavalt autoriteetne ja põhjalikult läbi kaalutud, et seda peaks valitsus tõsiselt arutama. Möönma, et kõik sellised muudatused kalaugemalt tõstmine tegelikult tähendavad, et me peame leidma kuskilt muid katteallikaid. Me oleme rääkinud, et põhimõtteliselt oleks tehtav juhul, kui meil on võimalik järgmisel aastal nii alkoholi kui tubakaaktsiisi tõsta viis protsenti kiiremini. Siis põhimõtteliselt oleks meil võimalik arutada ka seda, et kütuseaktsiisi tõusu 2019. aastal mitte teha. Ja samuti arutada siis erinevaid järkjärgulisi variante selles, mis puudutab majutusasutuste käibemaksusoodustuse kaotamist. Tallinna volikogu valis täna uut esimeest, kuna senine volikogu juht Toomas Vitsut kuulub nüüd riigikogu koosseisu. Uku Toom jätkab. Volikogu esimehe kohale kandideeris kolm liiget, Keskerakonna fraktsioon esitas Kalev Kallo kandidatuuri sotsiaaldemokraate. Parteide poolt seati kandidaadiks Jaak Juske ning IRL-i fraktsioon pidas väärikaks kandidaadiks Riina Solmani. Kohal oli 65 volikogu liiget, kes ka kõik korrektselt hääletasid ja valimiskomisjoni esimees Elmar-Johannes Truu võis tulemuse välja kuulutada. Tallinna linnavolikogu esimeheks osutus valituks Kalev Kallo, kes sai linnavolikogu koosseisu häälte. Enamuse arvuliselt oli see häälteenamus 43 häält. Riina Solmann kogus 14, Jaak Juske kaheksa poolthäält. Kallo tänas osutatud usalduse eest ning kutsus kolleege konstruktiivsele koostööle linnaelanike huvides. Meil tuleb linna asju niikuinii koos ajada ja teha kõike selleks, et linnakodanike elu muutuks järjest paremaks. Kindlasti me leiame ühise keele enamuses küsimustes ja kindlasti on olemas küsimusi, milles meil ei ole päris ühine arvamine. Aga oma seisukohtade väljendamiseks on meil alati võimalus sõna võtta ja ma loodan, et need on konstruktiivsed. Räägivad asjast ja vähem isikutest. Ning ka lühikene intervjuu värske volikogu esimehega. Halb olla tükk aega Toompeal, tööd on selja taga, kas see on nüüd uus väljakutse? Ja väljastpoolt paistab küll. Mis ees ootab? Mis ootab kindlasti palju probleeme ja muresid Tallinna linnas, mis tuleb lahendada, aga kindlasti juba ette rutates võimalikust küsimusest, et mida nüüd tuleb teisiti veel midagi muuta, siis ega revolutsiooni ei tule, võin kohe kinnitada, sest linnavalitsus on hästi kogenud, stabiilne ja enne kohalikke valimisi koos siis kõigis linnaosades, nii mittetulundusühingutega ja kõigiga sai ju nii-öelda kaasamise teel kutsutud välja hädapärast lahendamist vajavad probleemid, mis siis sai pandud pingeritta ja nende täitmist tuleb jätkata ehk oma valimislubaduste elluviimist ja see on plaanid, on teada, see on stabiilne ja stabiilset, tuleb edasi minna nii, et mingeid järske pöördeid ei paista. Edasi läheme välissõnumitega. Janek Salme, palun. Vene sõjalaevad on Läänemerel takistanud Leedu ja Rootsi vahelise elektrikaabli paigaldustöid ning Leedu välisministeerium kutsus juhtumi tõttu välja vene suursaadiku. Hommikul saabus teade, mille kohaselt nõudsid Vene sõjalaevadega kaabli paigaldamisega tegelevate laevadelt, et need 18-ks tunniks piirkonnast lahkuksid, sest seal algavad õppused. Leedu välisministri Linas Linkevičiuse sõnul rikub Venemaa tegevuse ÜRO konventsiooni ja rahvusvahelist mereõigust ning takistab Leedu tegevust omaenda majandustsoonis. Nimetatud teemal on Leedu juba varem esitanud Venemaale kolm diplomaatilist nooti, millele Venemaa pole vastanud. 550 miljonit eurot maksva projekti nord balt eesmärgiks on Leedu elektrivõrkude ühendamine Skandinaavia omadega. 453 kilomeetri pikkune kaabel peaks käiku antama käesoleva aasta lõpuks. Ungari peaminister Viktor Orbán teavitas mitmed Euroopa Liidu juhtivaid poliitikuid sellest, et Ungari ei kavatse taaskehtestada surmanuhtlust. Orbani kantseleiülem Janas Lazar ütles ajakirjanikele, et Urban teavitas nii Euroopa Parlamendi presidenti Martin Schultzi Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juhte. Lazar ütles, et Orbán ei kavatse surmanuhtlust kehtestada ning selle ülevaid arutatakse. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker hoiatas täna varem Orbanit. Ta peab otsekohe kinnitama, et tal ei ole sellist kavatsust, aga kui tal selline kavatsus on, siis läheb lahinguks. Juncker rõhutas, et Euroopa Liidu õigussüsteem keelab liikmesriikides surmanuhtluse. Saksa politsei pidas kinni abielupaari, keda kahtlustatakse rünnaku kavandamises ning leidis nende kodust ka lõhkekeha, relva ja laskemoona. Mees ja naine peeti kinni Hesseni liidumaal Ober Kurseli linnas ning lisaks nende kodule otsiti läbi veel mõned kohad. On kahtlus, et tegu on salaFistliku taustaga. Politsei uurimine viitab praeguses järgus sellele, et me suutsime hoida terrorirünnaku, ütles ajakirjanikele Hesseni liidumaa siseminister Peter tõid. Abielupaar jäi võimudele silma märtsis, kui nad ostsid suures koguses keemilisi aineid, millest on võimalik lõhkekeha valmistada ja esinesid ehitustarvete poes vale nime all. Kõrgõzstani parlament kinnitas tänasel hääletusel ametisse uue peaminister heita Mir sarjeri. Eelmine peaminister Jomarto Tarbajev astus tagasi eelmisel nädalal Otarbajevi saavutanud Kanada firmaga Sant härra Gold Kokkulepet Kumptori kullakaevanduse arendamise üle. Kontori kullakaevandus on Kõrgõzstani suurim. Uudisteagentuuri Reuters andmetel andis kaevandus mullu 7,4 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa Liidu institutsioonidesse pürib igal aastal üle 30000 inimese ja viimase nelja aasta jooksul on konkursil osalenud ka ligi 1400 eestlast ja vaid üks neist on madalama astme poliitika. Ametniku konkursiga edukalt läbinud Johannes Tralla leidis ta üles. Eluaegse lepinguga euro kraadiks pürgimisel tuleb läbi teha tõsine intellektuaalne võitlus. Keskmiselt konkureerib Brüsselis ühele kohale 200 inimest. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Aleksander Winter Stein. Kuidas kändu tasand Fordin. Kokku oli 2010 kuni 2014, konkursidel pea 400000 osalejat. Kui vaadata 2014. aasta konkursi, siis esimeses voorus osales 30000 kandidaati Läti 140-le kohale. Euroopa Komisjoni pressiesindaja. Euroopa Liidu institutsioonides töötab umbes 600 eestlast, kellest enamus on assistendid ja tõlgid. Arvestades meie rahvaarvu, oleme siin isegi üleesindatud. Tippjuhtidena töötab Euroopa komisjonis kuus eestlast, samal ajal kui Leedul on Brüsselis viis, Lätil neli ja tšehhidel kolm tippametnikku. Samas põruvad konkurssidel uued tulijad, kes kandideerivad AT viis ehk algtaseme poliitika ametniku kohale. Nelja aasta jooksul on sel konkursil osalenud 1400 eestlast ja vaid üks on läbi saanud. Tema nimi on Lauri Pluutus ja ta liitub suvel Euroopa Parlamendi siseaudititeenistusega. Ma arvan, et meil ei ole niivõrd materjalipuudus, vaid, vaid võib-olla ikkagi see seltskond, kes võiks seal läbi lüüa, on kas leidnud rakendust siin ei soovi või, või lihtsalt ei ole kuulnud ja ei oska osa osa võtta. Pluuto sõnul on kolmeosaliseks Epso testiks keeruline valmistuda. Mina valmistasin kõige rohkem kolmandaks osaks, mis on selline suuline vestlus, kus hinnatakse üsna konkreetseid kompetentse ja minu jaoks oli see võib-olla kõige raskem osa, et ja võib-olla ka sellise stereotüüpse eestlase jaoks, et kui me sellised tagasihoidlikud olema, siis ilmselt enesekiitmise osa on võib-olla kõige raskem. Kõike tuleb väga kiiresti teha võõrkeel. Euroopa komisjonis töötab 248 eestlast, Euroopa Parlamendi teenistuses on lisaks kuuele valitud saadikule 117 eestlast. Nõukogu pea sekretäriaadi palgal on eestlasi 62. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, Ja tagasi koduste asjade juurde Tallinna kesklinnas avati täna uus kiirabi tugikeskus ning Uku toom käis. Kohale uut tugikeskust läks vaja seoses kiirabibrigaadide arvu suurenemisega. Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas. Kiirabireformi käigus me nõudsime, taotlesime endale kiirabiressurssi juurde Tallinna linnas on seda natukene alla kriitilise piiri ja saime sellel aastal kaks täiendavat kiirabibrigaadi on nende ära mahutamise jaoks oli meid ruume juurde vaja oma senise hea partneri Magdalena korpusega me edasi minna ei saanud. Maja oli juba täis. Kus asub ajaloolises majas Suur-Ameerika 18 enne sõda kuulusse poliitik Ado Anderkopile, hiljem asus hoones lastesõim, veel hiljem meditsiiniasutused, viimati diagnostikakeskus. Nüüd on Tallinna kiirabil kokku 23 brigaadi ning kahe brigaadi lisandumine tõstab teadagi kiirabivõimekust ja vähendab seda kõige olulisemat kohalejõudmise aega. Aga lisandub ka midagi täiesti uut. Pilootprojektina arstibrigaad. Selle brigaadi koosseisu kuuluv doktor Vassili Novak ütleb. Võimalused ajas muutuvad, me ei saa minna edasi sama mudeliga, mis töötas 30 aastat tagasi, 20 aastat tagasi. Tõenäosus, et see arst, kes 10 aastat õppinud, tuleb sõitma ainult kiirabi on suhteliselt vähe. Nii et see on hea võimalus tuua arsti kompetents või hoida seda arsti kompetentsi. Et arstid, kes töötavad haiglates, teevad ka valvet kiirabis. Meie eriala eeldab nii kui haigla sisest habemes oskas nii-öelda väljastpoolt haiglat, enam ei ole sellist kitsa eriala ainult kiirabiarst. Mis siis on arstibrigaadi ülesanne, kui üldiselt töötavad väljakutsetele õebrigaadid? Raul Adlas. Küll aga kindlalt väljakutset, kus me vajame kiirabi töö, erialaspetsialisti, anestesioloogi, erakorralise meditsiini inimesi ja tänapäeva aparatuur võimaldab panustada väga palju ka sellest, et raskes seisundis patsienti oleks võimalik enne haiglasse toimetamist täiendava stabiliseerida. Just selleks on siis selline arstibrigaad olemas, seda kutsutakse Randev uut tüüpi arsti brigaadiks mis tähendab seda, et selle brigaadi abil käiakse julgestamas neid põhibrigaade, kes kõige kiiremini on reageerinud väljakutsele. Täna enne kella kolme juhtus traagiline õnnetus Pärnus Tallinna maanteel, kus veok ja mootorratta kokkupõrkes hukkus mootor tor 1981. aastal sündinud mees. Veoauto lahkus sündmuskohalt. Juhtunu asjaolud on ebaselged ja politsei palub pealtnägijate abi helistada palutakse lühinumbril üks üks kaks või siis telefonil 50 99 viis kolmiks. Pärnu politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelevalvetalituse juht Sander peremees kõneleb edasi. Arvatavasti siis toimus kokkupõrge veoauto ja mootorratta vahel, mõlemad sõidukid liikusid ühes suunas, aga asjaoludel üldse kokkupõrge toimus. Need küsimused on meil lahtisetes liks. Õnnetus toimus Tallinna maantee ja ehitajate tee ristmikust pisut Tallinna poole. Esialgu on seal Tallinna suunas kaks rada ja hiljem kaugeks rada ära. Aga millisel sõidurajal nüüd mootorratas või auto täpselt oli, see on meil lahti. Alatskivil tähistati Juhan Liivi 150 esimest sünniaastapäeva ja kuulutati välja Liivi luuleauhinna võitja Marii Kangur käis kohal. Arno, vaene Arno ei jõua kunagi ruumist sellesse punkti, kus tunnilale salgavad närviliselt jootsata palituhõlmad eest lahti, selg higine, palavikuliselt otsib tee läbi vana pajuvõra. Kellima heliseb Kukkiva kireb kägu, muneb Arnole taskusse pisikese kellal. Arno. Laena Arno, sel sigineb paanika, sisuka õhtu kokkutunnid on juba alanenud. Viimnepäev on kostnud parimat pingid on juba võetud. Teele on imelikuga kabeliaias. Nii kõlas Jüri Kolgi võidu luuletus Arno Aporia autori enda esituses mõned tunnid tagasi Juhan Liivi kodukohas oja talus. Värske laureaat oli tunnustuse üle rõõmus. Alati on tore auhinda saada, aga Juhan Liivi auhind on mitmel moel eriti tore. Praegu kirjutab Jüri Kolk põhiliselt roosat, kuid luule on tal samuti südamelähedane. Töömehele on vajalikud nii saag kui haamer ja inimesele, kes elab suures osas kirjanduses, on olulised luule ja proosa. Mõni eelistab ühte rohkem, teist vähem, aga minul on nad suhteliselt kord, vaatan ja loen ja kirjutan ühte rohkem, siis jälle teistpidi. Žürii liige ja Tartu Ülikooli eesti kirjanduse lektor Mart Velsker räägib võidutööst. Jüri Kolgi Arno Borja toetab ju tegelikult tuntud tekstile ja teksti kohale. Oskar Lutsu kevade esimene lause on see, mis on selle luuletuse käivitanud ja see kindlasti juba eristabki, see viitamine teisele tekstile ja selle eelneva teksti laiendamine või teisendamine. Aga minu arust on see luuletus ka oluline ikkagi selle poolest tabab nagu midagi olemuslikku, et see, kuidas Arnold hilineb, koolitundi, see on nagu põhimõtteline hilinen seal hilinemine mida kuidagi ei saa korvata. See hilinemine on saatuslik kuidagimoodi. Mart Velsker ütles, et kõik kuus nominenti olid väga erinevad, aga samas oli neis kõigis midagi Liivil. Ka ma ise olen seda meelt küll, et seda Liivilikust tuleks üsna avaralt võtta, mitte nüüd päris nii, et Liivilikus on kõik hea luule, aga suurem osa heast luulest ikka. Marii Kangur Alatskivi. Nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik Merike Merilain, palun. Saabuval ööl on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub puhub tuul kiirusega kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, õhutemperatuur on kolm kuni kaheksa kraadi. Homme päeva jooksul pilvisus alates Lõuna ja Lääne-Eestis tiheneb ja õhtuks suureneb vihma võimalus, nii lääne- kui lõuna-Eestis. Puhub kagu ja idatuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 15 kraadi. Teisel mail satume juba madalrõhkkonna meelevalda. See on praegu, olles veel Põhjamerel, aga homme jõuab siis Läänemere kohale. Teisel mail on meil pilves ilm, ajuti sajab vihma, öösel võib olla udu. Tuul pöördub idakaarest hommikul ja päeval edelasse ja läände. Nende tuule kiirus on neli kuni 10, saartel seitse kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel kolm kuni kaheksa, päeval kuus kuni 11 kraadi. Ja nüüd kuulame ära spordisõnumid, Joosep Susi. Eesti vanim rahvaspordiüritus ümber Viljandi järve jooks teeb homme osalejate rekordi. Keskpäeval algaval võistlusel on osalejaid kokku umbes 4000. Peakorraldaja Mati Jürisson. See jooks ja kepikõnd kokkujooksu osas, ma arvan, tuleb suurusjärk 3020 plussiga hetkel veel ei oska täpset arvu öelda, täna hommikul oli seis 3157, paar tundi on veel registreerimist järel ja homme ka. Et ma arvan, et üle 3200 jooksja tuleb, meil on, tänasel päeval on registreerimine kuni kella kaheksani ja homme siis kella üheksast kuni 11 45-ni. No ma usun, Eesti tipud on kõik kohal alates siis eelmise aasta tiitlikaitsjast Roman postist ja loomulikult Ibrahim Mukunga on talle konkurendiks loodud, tema küll jah, Eesti meistrivõistluste arvestuses ei jookse, aga aga ma usun, et Eesti paremad on kõik kohal ja konkurents saab olema tugev. Tuleb öelda, et rada on tegelikult pisut märg, sel lihtsal põhjusel, et kaks viimast ööpäeva Viljandis sadanud päris kõvasti vihma. Ja kuigi jah, London väe olnud ja talv ei olnud korralik, on siiski järve veetase suhteliselt kõrge ja see hoiab ka järveäärsed madalamad kohad, märjad tsoon suhteliselt märg, aga ütleme ei ole midagi hukkunu tavaline Viljandi järvejooksurada, millega jooksjad peaksid olema harjunud pori, muda, liiva, kõike. Jalgpalli Eesti karikavõistluste poolfinaalis lähevad omavahel vastamisi meistriliiga praegused kaks paremat. FC Flora ja Nõmme Kalju. Kohtumine toimub 13. mail. Päev varem kohtuvad Flora teine meeskond ja Paide linnameeskond. Meeste ja naiste karikavõistluste finaalid mängitakse 30. mail. Kodustel meistrivõistlustel peetakse täna üks kohtumine, Pärnus võõrustab kohalik linnameeskond Infoneti kell seitse õhtul. Saksamaa karikavõistlustel jõudis Dortmundi Borussia kõrval finaali Wolfsburg, kes alistas poolfinaalis piilefeldi neli. Null. Inglismaa meistrivõistluste liider Londoni Chelsea alistas võõrsil Lestrašiti kolm. Üks ja kindlustas veelgi liidrikohta. Neli vooru enne hooaja lõppu edestab Chelsea Manchester Cityt ja mängu vähem pidanud Londoni arsenali 13 punktiga. Keltsi vajab tiitli kindlustamiseks veel vaid ühte võitu. Kuni üheksateistkümneaastaste saalihokikoondis kaotas maailmameistrivõistluste finaalturniiril Rootsis Saksamaale kolm. Üheksa. Eestil on kahest mängust kirjas võit ja kaotus, homme mängitakse Jaapaniga. Vladimir Ivanov jõudis Kasahstanis toimuva 15000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril poolfinaali. Ivanov alistas veerandfinaalis kindlalt ukrainlase leksikonis nõki kahes setis kuus. Kaks, kuus. Kolme. Paarismängus jõudis Ivanov koos ukrainlase Vladimir usulovskiga finaali. Aitäh Joosep Susile ja selline saigi päevaga ja neljapäeval, 30. aprillil saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.