Tere õhtust, ütleb vikerraadio stuudiost nüüd Maia viiluga. Taas on käes kooriühingu saateaeg ja tänane saatetund kuulub tervenisti nädala tagusele suursündmusele. Nimelt peeti ju 27.-st juunist teise juulini Norras siiani linnas kolmandat Põhjamaade Baltikumi koorifestivali koskas suurel arvul eesti koore osales ja täna tahaksingi pakkuda heri kilde sellest teilegi kuulata. Aga rääkides Norrast, ei saa kuidagi mainimata jätta selle maa kaunist loodust, tema mägesid, jõgesid, fjorde, mis kõik andsid omapoolse osa peo kordaminekuks. Jaanuar rahvalaulud, mida lauldakse just niisama kõrgelt kargelt säravalt nagu seda on lumimägede tippudes ka nüüd kesksuvel. Ogre sooleppi arene, linn. Uurin. Kaamera eeldasin nagu ka. Väärata. Vajame nüüd kõigepealt juttu Eesti kooriühingu konsultandi Kaie Tanneriga. Sina oled ju tegelikult see, kes nägi festivali korraldajapoolse pilgu läbi seda siis juba kaugelt enne toimumist paberite ja asjaajamise kaudu koha pääl jälgides ja vaadates, et toimuks ja sujuks. Ja nüüd siis pärast peo lõppemist ka sellest kokkuvõtteid tehes. Kas nüüd pea nädal Põhjamaade Baltikumi koorifestivalist möödas, võid sa kinnitada, et see festival õnnestus ja korda läks. Kõigepealt üks väike õiendus tegelikult ju osa ja mis alustas maie Kivita juba tükk aega tagasi. Aga kuna tervis ei ole tal päris korras, siis mina jätkasin. Mis puutub festivali, siis tõepoolest võib öelda, et see läks korda korraldajate koha pealt eriti arvestades seda, et norralased korraldasi seda asja esimest korda ja et see oli üldse esimene vabaõhukooriüritus Norras. Ja festivali kunstiline juht koore hanken ütles ka, et ta kartis väga, et kas kaasaegset muusikat, mis oli festivali üks teemasid, esitatakse hästi midagi hullemat kui halvasti esitatud kaasaegne koorimuusika, aga ta oli kunstilise tasemega rahul ja üldiselt oldi organisatsioonilise küljega rahul, kuigi leidis jalg muidugi väikeseid puudujääke. Aga kas Norra-poolne korraldustoimkond üldse aimas ette või teadis ette, mida tegelikult üks laulupidu endaga kaasa toob ja mida see tähendab, see suurte masside kohaletulek, liikumine, laulmine, kõik see. Oletasid, aga tegelikult nad ikkagi aimanud, nii et tõepoolest sellele peakorraldajale festivali direktorile Runner Christian sile ja sekretärile Kurohonningdaalile oli see ka üllatus, et see üritus on ikkagi nii suur. Ja tõepoolest meil oli ka ootamatu see, et kõik ei klapi, mis massiürituste puhul paratamatu, aga nad olid siis ehmunud, kui koorid tulid ette teatamata aegadel. Bussid ei olnud seal, kus nad pidid olema ja, või kui valitsus olid seal valel ajal või ei saanud koolil kätte oma madratseid või said need alles kell kaks öösel. Sellised väikesed asjad, kõige suurem viga, mida ette heideti, oli seid, õlu oli jube kallis. Ja tõepoolest noh, see juba näitab, et midagi hullu tegelikult ei olnud. Ja need on ju tegelikult kõik pisiasjad. Kuigi paljudest pisiasjadest ka need suured laulupeod koosnevad, eks vist organiseerijad ja tegijad seda ise ka teavad. Jah, loomulikult seal seal oli selliseid väikseid apsaga üldiselt eestlane on juba kord selline kohanev inimene ja ja nii palju, kui ma eesti kooridega seal rääkis, enne kui palju ma nendega kohtusin, nad olid kõik ikkagi rahul, sest norra maaliku fantastiline ega kontsert oli väga tore. Ja tõesti see kõik korda läks, aga kas norra kui korraldajamaa sai ehk nüüd innustust ja uut jõudu juurde ja siis hakkabki nüüd ka omal maal selliseid koorifestivale võrdse massiüritusi korraldama, kas sellest ei olnud seal juttu? Seal oli juttu sellest, et Põhjamaades üldse selline traditsioon puudub. Aga kahtlemata Neile avaldas see muljet ja nad tahaksid seda teha ja just nimelt ka koostöös teiste üritustega, nii nagu praegu oli ju seal juurde liidetud heliloominguvõistlus ja koorikonkurss millest kahjuks küll osa võttis ainult neli koori kutsutud kaheksa asemel igalt põhjamaalt üks koor. Ja põhjus oli ka teistel see, et neil lihtsalt ei olnud raha Põhjamaades. Balti riikidele tehti ju hinnaalandust. Nii et üks, mida ka seal kindlasti esile toodi, oli see, et, et üks põhjamaakoor tuleks konkursile, peab seal olema suurem auhinnafond. Nii et Nad tegelevad praegu sellega, kuidas muuta seda atraktiivsemaks ja nagu koore hangen ka ütles, et festival ei tohi üksist kopeerida. Neil on mingisugune Raamneid paigas, seal on alati folklooripäevad, seal on regionaalpäevad, seekord käidi 15. erinevas kohas. Antimaratonkontsert anti väiksemaid kontserte ja see jääb nii. Aga loomulikult on igal festivalil oma nägu. Ja see teebki sellest igast festivalist oma kordumatu igakordse. Aga kas oli juttu ka sellest, et järgminegi festivali loodetavasti toimuma saab ja kus siis? Toimub ikka nagu ütles Rootsi-poolne konsultant ulas tüürkaar, nad loodavad, et nüüd on traditsioon loodud, kolmas festival on toimunud ja et veel vähemalt 100 aastat need olema saavad. Praegu pandi maha kaheaastane toimumistsükkel. Ja järgmine festival on Klaipedas samal ajal peale seda on Soome 2004, siis Taani 2006 ja teedki on juba paigad. Need on juba paigas kavatsuslikult, aga üldiselt selle üle veel vaieldakse, kas see kaheaastane tsükkel on ikka kõige parem? Muidugi määrab siin palju ka see, millega seoses seda festivali korraldada, sest festivali korraldamiseks vaja suurt hulka raha praegu siiani sandisse raha. Põhjamaade Ministrite nõukogu andis Norra riik tänu sellele siiani Lindsay 1000 aastaseks. Klaipeda saab 750, nii et neil on jälle võimalus seda festivali korraldada, võimalus küsida raha. Ja samamoodi Soomes 2004 on rahvusvahelise koorimuusika Föderatsiooni sümpoosion. Jällegi nad seostavad need kaks sündmust ja jällegi on põhjus küsida raha. Nii et tõenäoliselt, kui, kui juhtub olema mõni sündmus kolmeaastase vahega, siis ei jää see kahe aastani raudselt paika. Aga see kõik annab siis tõesti lootust arvata, et see traditsioon juurdub ja edasi läheb. Ja loodetavasti küll nüüd peale Taanit jääbki üle ainult kaks riiki, kes ei ole veel korraldanud Islandi ja Eesti ja küllap saame ka meie sellega hakkama. Ja tõepoolest, väga oluline on ka just see heliloomingu konkurss ja folkloor ja koorivõistlus, mida leedulased tahavad suuremas plaanis, nii et igalt maalt ei võistle ainult üks koor, vaid kõik, kes tahavad. Nii et loodetavasti tõesti see see areneb ja kasvab ja see muutub, sest noh, eks konserveeritud asi ei saa olla hea. Väga kaua aega, vähemalt mitte. Ja tundub küll nii, et kus iganes see järgmine ja neid järgmised ka tuleks vist nii kaunile, nii eksootilisel maal kui norra seda enam tulema ei saa. Üldiselt Eesti koorid ootavad põnevusega seda, et kui saaks Islandile ja noh, loodetavasti käivad nad ikkagi igal pool, et lähevad ka Leetu ja lähevad ka Soome ja lähevad ka Taani. Sest üks asi on maa, mis on väga suur asi, aga teine on ka see festivalifiiling ja ma ütleks, et see on seal alati hea olnud. Kas saab seda sõnadesse ka panna, mida siis tähendab selle Põhjamaade Baltikumi koorifestivali tunne, mis see endaga kaasa toob? Kas seda saab päris sõnadesse panna, kes on käinud, see muidugi on seda kogenud. Aga see tegemist ei ole väga suurte massidega, eks ole, seal ütleme 3000 kuni 5000 inimest tavaliselt. Aga kuidagi, õhkkond on alati väga hea, omavaheline läbisaamine on väga hea, mingeid barjääre ei ole. Kas ma võin rääkida eesti keeles ja mulle võlts, astu räägida, leedu keeles ei sega kedagi, sest tõepoolest noh, kuid kui keelt ei valda, pole oluline, tantsitakse ikka koos, mängitakse ikka koos. Me õppisime leedulaste rahvamäng, õpetasime neile enda rahvamänge, kusjuures keelt ei läinud vaja, keegi istub maha, hakkab lõõtsa tõmbama ja varsti ja rahvas jookseb kokku tantsima, mängima ei ole oluline, kes on, mis rahvusest. Ja seal ei ole ka väga palju bürokraatiat, kõik sujub vaikselt, ei tule, paps, siis võtame rahulikult. Ootame, läheb üle. Selles mõttes ta on väga hea kohtumise ja kogemuste vahetamise ja üksteise kuulamise koht. Ja see kinnitab seda väidet, et tõesti muusika keel ei tunne ju piire. Ja see festival on ka see koht, kus kõigil on tõesti hea olla. Jah, on küll, kuigi mõtled ikka ikka on neid, kes kellele on kellele juhtub just just neid apsakaid tee peale, nii nagu seekord juhtus rootslastega, kes olid ära ostnud korralikult. Kontserdipiletid, esindas kooride kontserdipiletit ja kohapeal selgus, et sinna kontserdile saab tasuta. Nad olid ikka päris nördinud. Sest nad olid korralikult raha ära maksnud ja selliseid asju ikka juhtub. Aga festivali kvaliteeti õnnestumiste ja kindlasti mitte ei kahanda. Ei kahanda tõepoolest ei kahanda ja leedulased andsid veksliväljana, ütlesid meie neid vigu ei tee. Teil on võimalus seda kahe aasta pärast siis kõigil kontrollida. Aga lõpetuseks, kui suur siis oli tegelikult Eestist osavõtjate hulk, kui palju koor ja kui palju oli lauljaid on see teada? On ikka Eestist oli 21 koori pluss filharmoonia kammerkoor pluss leigarid. Nii et osavõtjate arv oli oli umbes 660. Tegelikult oli seda vähe, meil oli alguses 800 kohta, aga noh, 800 esinejaga tulid välja lätlasedki Taali kõige rohkem festivalil kokku oli oli ühendkooriks 3500, kusjuures nad olid arvestanud üks, 5000 kuni 5300-ga, nii et igalt poolt jäi vähemaks. Väga hästi, kõlas ka see suur ühendkoor, nii et ega siin midagi vist ka kaotada polnud. Kõlas küll ja võib-olla oligi parem sellepärast et kes need käis. Gotlandil mäletab suurepäraselt seda, kuidas Gotlandil lavale ära ei mahtunud lihtsalt ja ka praegu šiianis mahtusin parajasti lavale oma kolme poole 1000-ga, nii et kui meil oleks olnud seal 5000, Me poleks sinna mahtunud. Nii et ei ole üldse halba ilma heata. Ja, ja hea oli ka kindlasti see, et see festival oli vaieldamatult Norra ja Norra maa nägu. Oli küll ja et noh, sellega oli loomulikult arvestatud ja selle peale oli lausa mängitud. Selles mõttes on väga hea see Põhja- ja Baltimaade festivali osaks ainult regionaalpäev, kus viiakse inimesed laiali maa erinevatesse kohtadesse. Ja see on tõesti oluline, näidati fjordi, näidati mäge, näidati näidati trolle põhiliselt suveniiripoes. Aga nad arvestasid sellega, et inimesed saaksid norra maad näha ja tutvuksid sellega, see on väga hea. Ja tõesti, see ema jättis kustumatut, mälestused kõigile, kes seal käisid. Jättis küll ja meil vedas ääretult ilmaga, sest meid hoiatati, et Norras on alati pilves ja vihma sajab ja norralased selget päeva ei näe. Aga meil oli tõepoolest festivalil päikesepaisteline ilm ja, ja see andis ka väga palju juurde. Ja aitäh intervjuu eest Kaie Tanner ja loodame, et edaspidi sel suvel leiab aega ka puhata. Eks ta kahtlane on, aga loodetavasti leiab ja Klaipedas loodetavasti kohtume kõik Eesti koori, kes on ka vahepeal puhanud ja kes jälle jaksavad tulla laulda ja olla. Nii et siis seal kohtume, kindlasti kohtume aitäh. Põhjamaade Baltikumi laulupeo Eesti-poolne dirigent Aivar Lessinski. Kas Mihkel Lüdigi Koit kõlas äsja väga? Tavapäratusse ettekandes minu meelest küll mitte, tähendab imetlusväärne oli see, et eesti keel kõlas tõesti eesti keelena ja laulu sõnum ja kujund jõudis täiesti kohale ja see pakkus kuulajatele kui lauljatele, ma usun, see lugu päris palju. Aga see lauljate seltskond koosnes ju mitmest rahvusest ja kõik Põhjamaade rahvad ja Läti, Leedu, Eesti kõikide lauljad olid siis siinkohal ja eks muidugi on tegemist võõra keele ütleme, hääldamisega ja, ja ka nende nootide selgeks õppimisega ka. Lõppkokkuvõttes ma usun, et kõik jäid nagu rahule selle üldkõlapildiga, mis nagu siis lavalt vastutamas Kas Mihkel Lüdigi Koit on selline laul, mis tõesti peaks jõudma iga lauljani olenemata? Mis rahvusest aga on? Ma usun küll, tähendab, see on niivõrd ere ja nii särav koorilaul et seda võiks igaüks identifitseerida. Kui ma mõtlen siis nagu noh, kõikide Põhjamaade koorilauljad ja ka meie Läti ja Leedu koorilauljad võiksid seda alati nagu identifitseerida, justkui ütleme, eesti koorilaulu ühe niisuguse tähtteosena lauljate, 10 miks mittegi just jah. Aga kuidas proovide käigus see laul niimoodi sujus ja omaseks sai, siis kõik need kaheksal rahvust vist, kes siis seda koos laulsid? Jah, ei, eks esimesel proovil natuke tegemist selles mõttes, et meil on küllalt niisugused selgelt kinnistunud nagu ettekande Niuksed iseärasused selle laulu puhul ja tavaliselt, kui on suurema hulga inimestega seda laulu laulnud, siis ikka nagu. On ta nägu pidulikum jaa, jaa, noh, veidi võimsam ja kõlavam, kui ütleme, mõne üksik koosi koori koosseisu esituses. Ja sellega võib-olla tuli pisut harjuda, esimeses proovis sai nagu rohkem selle lauluga võib-olla tegeleda tänasest proovis, mida tegi juba Tõnu Kaljuste läks selles mõttes nagu lihtsamalt ja libedamalt, et nendest ütleme niukestest ette kandilistest iseärasustest oldi juba teadlikud ja oldi valmis kohe neid realiseerima. Ja keeldi kõlas päris eesti keele moodi siia platsile kuulates. Minu meelest küll tähendab selle eesti keele kõlaga, mis tõesti nagu tuli nüüd lavalt võis küll väga rahule jääda. Et see oli igati korrektne ja selge ja, ja konkreetne. Mida arvata nüüd üldse sellises? Võtke võtke, sest nagu see Põhjamaade Baltikumi laulupidu on, kuivõrd ta erineb. Meie mõistes sellest laulupeost, mida siin eesti rahvas teab ja omaks on harjunud pidama, kuivõrd on see laulud Pidu meie mõistes noh, ta on loomulikult erinev ja siin täna isegi selle biojärgi on näha, et võib-olla Põhjamaades rohkem ollakse harjunud niisuguse ütleme hästi siis nagu läbikomponeeritud või korraliku režissööriga sõuga mis, mis peaks pakkuma ennekõike nagu vaatajale-kuulajale. Aga teisipidi tegelikult meie lauljate jaoks on see tegemata või uus ja ma arvan, et see element kindlasti vääriks just nagu ülevõtmist või sissetoomist või siis nagu võimendamist ka nendel pidudel ma mõtlen siis balti- ja Põhjamaade laulupidusid, sest et ta annabki nagu selle mingi natuke isemoodi varjundi ja kindlasti ta pakub, ütleme nendele osalejatele mingit uut elamust, mingit teistmoodi elamust, mida meie tavapäraselt ütleme, kontsert laulupeolt nagu ei saa. Arvata võib, et Norramaale on selline suur laulupidu kõlgust esimest korda parandada. Jah, Nad ütlevad küll, et nisus lauljate hulka ei ole kunagi varem ühtekokku nagu toodud ja siin on teadupärast sest väga arenenud küll puhkpillimuusika ja sellega tegelemine. Aga et vot nii suure hulga lauljate üheskoos esinemine on küll esmakordne, aga kust ta nad nagu eeskujusid või õppust võtnud, ega nad siia Eesti poole ei ole, ei kannaks paremini. Minu teada ei ole, tähendab see nii-öelda loosijärg läks lihtsalt norra käte pärast möödunudkordset laulupidusid, mis toimus Gotlandil? Ja mis siin salata, eks nad olid mingil hetkel sunnitud kaasama siia ka Rootsi inimesi, kes siis olid juba oma gotlandi kogemusega nii-öelda valmis appi tulema neile, mida arvata, kas sellist tüüpi laulupidudel uutmoodi võiks ka tulevik olla? Minu meelest on päris kindlasti tähendab siin nii mõnigi, kes on nüüd olnud kõikidel nendel Põhjamaade ja Balti laulupidudel tagasi vaadates just tunnustavad möödunudkordset Gotlandil toimunud Põhjamaade Baltimaade laulupidu mis just oma lavastusliku külje ja uute ideede ja niisuguse toreda režissööri poolest oli üks säravamaid võib-olla noh, mis senini on toimunud ja ma usun, et just see külg nagu peakski olema selle laulupeo üks tugevamaid väga hea režissööri ja niisugune mitmekülgne, väga vaheldusrikas ja külluslik pakkuv kava. Kas. Dirigendile paistab ka silma ja kõrvalauljate entusiasm või siis soov ja. Tahtmine tõesti niimoodi koos laulda? On küll jah, tähendab tõesti, see on nagu selgelt kohe näha. Sest neid need väiksed kontserdid, mis toimuvad ja, või siis need regionaalpäeval toimunud esinemised. Eks need ongi nagu mõeldud selle jaoks eeskätt lauljad ise kuuleksid 11 ja saaksid mõõtu võtta siis üksteiselt ja täpsemini nagu kuulata, et mismoodi Ühel maal lauldakse ja mismoodi teisel maal lauldakse ja kes mis ülesandeid endale siis nagu püsti seab ja, ja kuidas ta neid siis lahendab, et eks ta ongi rohkem nagu lauljat omavaheline niisugune. Mõttetalgute moodi asi tegelikult, mis aga omakorda siis annab hoogu ja jõudu jälle juurde ka siis seal oma kodumaalgi kõigil neil lauljatel laulda kindlasti, sest et ütleme lisaks lisaks tavakooridele, kes siin on kõik esindatud suure hulgaga on ju väljas igalt maalt ka esindus koos. Ja niisugust kooride paraadi, nagu on siin nüüd sellel festivalil olnud võimalik jälgida kahel õhtul halo kontsertidel. See on ikka erakordne selles mõttes, et see emotsioon ja kõik need niisugused tunded ja, ja põnevad lood ja, ja põnevad lahendused, mis, nagu on, siis kõlanud on pakkunud, ma usun, väga paljudele Ja arvata võib, et ka koorimuusikamaailmas laiemalt leiab see sündmus vastukaja ja tähelepanu. No loodame jah, selles mõttes ta peaks olema nagu just nimelt vastakuti rikastav, sest et kuuldakse ju väga palju uut muusikat, muusikat, mida enne ei ole nagu teada ja vahetatakse noote, õpitakse lähemalt tundma üksteise, mingisuguseid. Just nimelt rahvamuusikast pärinevat ütleme, traditsioonilisemat laadi niisugust muusikakultuuri osa ja see on ju kõige tänuväärne, see rikastab. Vastakuti Mihkel Lüdigi Koidu kõrval kõlas teise lauluna tutvustamaks Eestit ja tema muusikat. Veljo Tormise poolt seatud eesti rahvaviis, kui mina alles mõistagi originaalkeeles nagu iga teinegi laul sellel festivalil. Praegu kuuleme küll seda laulmas filharmoonia kammerkoori Tõnu Kaljuste juhatusel. Põhjamaade Baltikumi ühislaulupeo Eesti-poolne kunstiline juht Tõnu Kaljuste, kas taoline mitme rahvakooslaulmine on erandlik nähtus koorimuusikamaailmas? Mitte päris, aga aeg-ajalt juhtub. Minule meeldib rohkem kui ühe rahvuse laulmine on tihtipeale, et see, see, mida lauldakse, jõuab erinevate keelte kaudu väga ilusti inimesteni, sest kõik mõistavad, et maailmas on hästi palju keeli. Ja see keel on iseenesest muusika oma foneetikaga. Aga see tähendus, millest lauldakse seadmeid kõikidele ühendav ühendav, püüame aru nendest sisudest, aga need erinevad foneetilised kombinatsioonid, kuidas meie lihtsalt ennast väljendama. Ja see on õige pisikene asi võrreldes sellega, mida nüüd foneetilised, kombid, kombinatsioonid tähendavad, nii et sellest ülesaamine võõras keeles laulda, see on. Isegi ma ütleksin, nende kooridega, mida ma juhatan Madalmaades või Norras, nad nad on laisad, sportlikud tahavad mõnikord väga huvitavaid ja eksootilisi keeli laulda. Inimestel, kellel sellele neil kogemus puudub, see võtab aega. Muidugi. Sellistel laulupidudel võiks olla tuleviku sellistel mitme rahvakooslaulust. Tulevik on alati siis, kui on tegijaid, kes tahavad teha seda. Kui on tahtmist Jaan ressursse ja tuntakse, et see on vajalik, siis see toimub. Kui ei viitsita, siis toimuvad. Need asjad toimuvad. Aga kuidas suhtute sellesse, et vist küll esmakordselt selliste Põhjamaade Baltikumi laulupidude ajaloos on ka siis professionaalsed koorid kaasatud sellesse? Ma arvan, et eelmine aasta eelmine kord oli ka juba lätikoor oli siin ja sari on saari siseselt väga oluline, et saada niisuguseid kogemusi ja kuulata kogu seda balleti, mis on, ütleme taidlusest, kuni professionaalsuseni läheb kõik inimesed, kuidas ta maailmale vaatab, kas ta vaatab oma kritiini pilguga oma, olen professionaal või vaatata laiemalt. Ja näeb selles saates ka muid elu elumärke. See žanr on ju tegelikult kõige kõige massilisem ja kõige kaunim ja mõtlen, et muusikas on ta kõige looduslikum, sest siin ei ole midagi materiaalset. Meid aita miski ja need inimesed. Ja see on vaat üks ainsamaid massžanre, milles ei ole olnud terrorit, ei tulegi terrorit vaatata ütleme suuremat mass kontserdi, mis tänapäeval korraldatakse rokk-kontserdid. Need jõuavad lõhkumisteni kunagi tapmisteni. Alles hiljuti tulid sõnumid, vaatame massporti, vaatame jalgpallimõnikord, mis viib inimesed erilisse seisundisse. Vaat see saabus kurb, massidele see õilistab. Ja see, see on ka aja märk, et järgmine nädal hakkab Lintsis aust Austrias maailma kooriolümpia tohutult koore koos ja kõik need massiüritused nagu Euroopaga tahad ja vot niisugused maailmal sümpooseumid, need, need kogu aeg lähevad suuremaks ja suuremaks. Inimesed vajavad taolist looduslikku kommunikatsiooni. Ütles, et see kaunis traditsioon siis Põhjamaade Baltikumi kooride kooslaulmine jätkub, mida võiks selline ühislaulmine veel endaga kaasa tuua ja kaasata, mis võiks nende raamidesse. Kontaktid dirigentide vahel, põlvkondade lauljate vahel, need inimesed, kes tahavad suhelda selleks on see koht olemas ja alati on seal teine teema nädalaste suurtel üritustel puhul, mis ikka kuskil hoiad seal see halvasti süüa või seal olid pikad järjekord või seal olime nii väsinud, et seal oli see niisugune Inguv ja viriseb Liinaga, teine, teine on see, et võima tulen siia midagi saada, midagi kuulata, kogeda ja saada teistest kultuuridest midagi osa, mis annab mulle energiat. Ja need inimesed, kes selle mõttega tulevad ja tundub lahti, siin on siis nad said küll paljusid. Esmakordselt Põhjamaade Baltikumi laulupidudel on kavas ka rahvamuusikute esinemised Anne ajaloo sina oled liikunud nüüd ringi leigaritega ja kuulnud näinud nende esinemisi, mismoodi on tihti rahvamuusikuid siin Norramaal vastu võetud. Kui ta on väga hästi vastu võetud ja peab ütlema, et Core hanken ei tee, see on selle laulupeo muusikajuhi idee kutsuda siia ka rahvatantsu ja rahvamuusikarühmi ja Baltimaadest minu arvates on suurepärane ja muidugi telemargi maakonnas on üldse rahvamuusika ja folkloor on äärmiselt suure au sees ja vastu võtma. Ta on olnud väga hea, aga siiski ma pean ütlema, et muusikutel ja tantsijatel olnud vähe koormust oleks võinud olla rohkem kontserte ja kas või tantsu õpetamisi ja selliseid šokke. Aga kui palju ja kus on leigareid esinenud? Leigareid esinesid avakontserdil. Teisel päeval oli folk Music ala ehk rahvamuusik, suur kontsert ja eile oli esinemine 160 kilomeetrit Siienest väljas ühes vabaõhumuuseumis, kus nad tundsid ennast äärmiselt koduselt ja tegid tõepoolest kava, mida nad tava mitte tavaliselt neil on kavasid väga palju, aga on teinud oma meie vabaõhumuuseumis ja pealtvaatajaid oli seal palju. Seal olid Läti, Leedu koorid ja Norra koor, kes sellest maapäevatuurist osa võtsid. Aga ilm oli äärmiselt vihmane. Kas eesti rahvamuusikat Ka mõjub siin Norramaal palju teistmoodi palju erinevalt norra muusikast. No erinevus on loomulikult olemas ja aga siin nii-öelda kõrvuti vaadates tundub, et norra tantsud on veelgi leebemad kui meie omandanud äärmiselt õrnad ja äärmiselt romantiliselt kaunid. Ja siinjuures Eesti palgad on lausa äärmiselt temperamentsed. Eeldiselt põhja madele, Baltikumi laulupeolt mäletan maa, et oli kavas puhkpilliorkestrite esinemine. Kas see rahvamuusikute kaasamine siia on nüüd päris päris uus. See on päris uus idee, sest ma olin esimesel päeval pressikonverentsil, kus direktor isiklikult rääkis, et et kuna eelmine kord olid Gotlandil puhkpilliorkestrid, siis Nemad otsustasid kutsuda rahvamuusika. Kummaline on see, et see rahvamuusika rahvatants on kuidagi siin igas programmis segi. Ta on ainult rahvamuusikutest, siis ei mõelda rahvatantsu ja kui räägitakse rahvatantsu, siis ei teata, et see on ka rahvamuusikaga koos, sest meie oleme harjunud, folkloor on tants ja muusika koos. Selles on tulnud mõningad segadused, mis on loomulikult hästi lahenenud, aga paljudele on nagu mõistmatu, räägitakse rahvamuusikast üheksa rahvamuusikutele tegelikult olema rahvatantsijad ainult. Kas siin mitme rahvaviise kuulates on ka selliseid kuulda, mis võiks kuuluda nii mõnelegi ja mitmele rahvale? Ja kindlasti kas või siin praegu laulupeo kontserti kuulates, siin on äärmiselt kauneid laule Norra või Islandi või läti, leedu, mis võiksid olla väga hästi ka eesti kooride repertuaaris, rikastada seda ja mis veel silma paistab, siin on väga huvitavaid lähenemisi. Täna ma ütleksin, tänapäevaseid või täiesti eripäraseid, kasvõi see rootslaste vihmalaul, kus ei ole tegelikult ühtegi sõna, aga see on ainult liikumine ja sellised vihma sadamist meenutavad helid. Ja see tähendab seda, et kõik muusikaliigid ei peakski võib-olla nii eraldi seisma ja miks mitte ka siis koorimuusika koos rahvamuusikaga omavate väljundit otsida? No eks see on üks proov, seda niimoodi teha, aga samal ajal muidugi peaksid jääma ka igale liigile selle nii-öelda omad peod ja omad festivalid, sest muidu võib tulla natuke liiga suur rosolje asjast, et üks üks, mida me tahame esile tuua ja teise varju ja vastupidi, nii et ma arvan ikka, et igal liigil võiksid olla oma peod, aga selline ühine pidu on ka äärmiselt tore. Seda enam, et see, kus iga maa tutvustab end iseend, oma rahvast ja oma skulptuuri just nimelt, ja ma arvan, et see pidu Põhjamaade ja Baltimaade laulupidu on just see pidu, kusjuures Te olla ka rahvamuusika ja rahvatants. Ja eelmist, Põhjamaade Baltikumi ühislaulupidu korraldanud Rootsi oli saatnud seekordsele festivalile end esindama rahvamuusikagruppi Kotlandilt Visby linnast kohast, mis peaks hästi meeles olema neil, kes teisest taolisest ühislaulupeost osa võtsid. Ja kohe hakkab meiegi saates kõlama vana maagiline jutustus Põhjamaade mütoloogiast voolanud mis kõlas festivali hilisõhtutel telemarki vabaõhumuuseumi pargis. Ja Põhjamaade, Baltikumi koorifestivali laulupeo kontserdijärgses melus küsisin muljeid meie dirigentidelt Kuuno arengult Olevojalt ja hallildikult. Ja kõigepealt seda, kas taoline koori sündmus erineb suuresti seni nähtutest. No eks ta ikka teistmoodi on küll, sellepärast tal on teised eesmärgid kõigepealt. Kui see 95. aastal Riias algas Imanud kokas idee, oli minu arust see põhjamaid kuidagi ühe, teisele lähedasele augu kaudu ja minu arust see on oma viljad kannud ja, ja tänane või väga tore pidu lõpes sinna raskiianis Norras. See kolmas ja minagi teisel ei olnud Gotlandi saarel, aga ma arvan, et igavesel laulupeoni oma nägu olnud ja jällegi on tulnud kokku erinevatele rahvastekooride koos laulavad ja mis mulle eriti meeldis, et siin on kõrvuti selle ühislaulmisega terve rida huvitavaid koori üritasid näiteks dirigentide omama laborimuusika demonstreerimine ja, ja väga palju erinevaid kontserte. Erinevate tasemete kooride poolt. On antud võimalus kõikidel kordadel, kes avaldasid soovi erinevate kontserdite kontsertide andmiseks, neil leiti võimalused selleks ja ja ka väga häid kontserte oli siin, nii et see nagu kaks liin, ühelt poolt see ühislaulmine, teiselt poolt oli võimalus kurat, väga kõrgetasemelist koorimuusikat ja ma arvan, et kõik, kes siia tulid, said üksjagu targemaks, küll. Aga millise tähendab, milline koor jättis kõige sügavama elamuse, ma mõtlen professionaalsete kooride esinemist? Muidugi kõik ei suutnud kuulata, sest me olime ka siin natuke. Siin-seal oli tema ülesanded, aga mulle väga meeldis. Läti Raadio koori kontsert siis. Soome jubinate koor, kes on ta Tallinnas mitu korda käinud ja ka meie koorifestivalist osa võtnud, on minu arust väga palju või suure sammu edasi teinud. Tähendab, minule jäi ta kunagi varem meelde kui niisugune hea tasemega amatöörkoor, aga nüüd on ta täiesti professionaalsel tasemel. Need soomlastel see seamulje muidugi, Tõnu Kaljuste koor siin lõikas loorbereid jällegi. Ja nii, et Need esinduskoorid, mis esitasid Vi, esindasid erinevaid, Maidlev on kõikide pool, tuli tegi väga kõrge tasemel ja, ja minu arust see on ka üks niisugune tore nähtused on suudetud kaasa tõmmata niux professionaalse tasemega tippkoore, kes annavad sellele niukse. Noh, kuidas ma ütlen. Professionaalse nihukese läike juurde asjale ja kahtlemata kõigile neile, kes siin amatöörkoldest osa võtsid, kes, kellel oli tahtmine ja soov osas osa saada nendest asjadest, neil see võimalus oli olemas ja minu arust olid saalil kenasti täis kõik, siis ma mõtlen, et olulisemad kontsertidele Mina olen see õnnelik inimene, kes on selle on World võimalus külastada kõik kolm sellist laulupidu. Et kuidas võrrelda neid kolme laulupidusid? Eks igava olle omad väga tugevad küljed väga erinevad. Ja, ja no muidugi sellist laulupidu nagu tänane või Gotlandil või, või ka Riias on ühe, ühe kooriliigilaulupidu, seda on väga hästi väga hea teha. Selles mõttes, et sellel puuduvad liikumisest sellised võimalused, massiliikumised nagu meil Tallinnas, mis saavad oma ettenumbriks ja siin on omaette tervik, Gotlandi on omaette tervik, tervik ja Riias oli omaette tervik olemas, mis oli seotud vastava muusikaga. Ja võib-olla meil on seal, no siin on sellel laulupeol salule uuelt, et muusik kogu aeg mängi ja niisugune tekstilise küll vähema tähtsusega isegi teadvustamine tänasel laulupeol jo lauldes, kus öeldi kõik ära selle maa kohta ja kes, kes laulud on ja mis ma tuleb seal lauldes. Ja muidugi kõik see sinna juurde kuuluv ütleme, vaatan jälle kootav kotantori, võib-olla minule natukene mitmekesisem. Ja see võib olla õhtulevil see valgustuslik küll siis väga mitmekülgne kõrvalteema, mis sealt läbi käis lauljate vahel küll klassikalises muusikas alates kuni kuni kerge muusikali välja tantsud muud asjad, see jättis kuidagi natuke nagu mitmekülgsema siin. Siin ta mõnes mõttes. Võib-olla seda saatmiseni. Te kindlasti iga korraldajamaa jätab oma näo ja jälje, siis sellele peole. Kas võiks loota, et ka mingit uuendust sellistele mitme rahva ühislaulmisele võiks kunagi tulevikus saada? Praegu on segakooriks? Koos tähendab peo jooksul tekkis jah paar mõtet, et miks seda, seda mitmekesistada võiks ju näiteks poistekooril klassikalised juurde tuua või, või ka lastekoorid, kes laulaksid koos segakooridega. No see on üks variant, eks neid variante nüüd tegijad, inimesed hakkavad, hakkavad nuputama, mõtlema, kas ka teiste Eestile tuleks korraldamise au kätte. Aga need, kui tänase peo juurde veel kord mõtetes tagasi tulla, siis meeldis mulle siin väga üks oluline moment. Nimelt väärtustati rahvamuusikat ja mitte ainult norra rahvamuusikat, vaid just nimelt kõikide osavõtvate maade rahvamuusikat. Ju tuleneb see sellest, et norralane ise hoiab oma traditsioone. Paljud daamid, noored tüdrukud, olid ju peol publiku seas rahvariietes meil koha, kelle Eestis, aga siin nüüd rohkem ja, ja läbimõeldud võib-olla olide tuleminegi peole, kuivõrd tuldi peredega kuulama nautima. Ja siit ka siis jah, see rahvamuusika olemasolu nende nelja päeva jooksul oli väga tähtis moment mida oleks tahtnud kuulda, oleks tahtnud kuulda ehk norra puhkpillimuusikat. Sellest jäime ilma ja võib-olla ka näha rohkem norra käsitööd sest väljapanekut külonid staabimajas, aga seal oli rohkem võib-olla Läti ja teiste maade käsitööd ja rahva rahvakunst just käsitööalane. Norrama jäi nägemata. Nii et sellised momendid, aga ise olen ka kolmel peol saanud saanud olla riietega Gotlandil kui ka nüüd. Muidugi tahaks Vilniuses võrdluseks võib-olla jõuda? Muidugi jah, väga tore on see, et, et need workshop id jaa, meeldivad kontserdid. Kontsert ehk võib-olla oli natuke paljugi, tehti külastada, ei jõua. Tõesti, see pidu toimub iga kord uuel maal ja siis tundub ka see, et iga maa siis avastada enda jaoks laulupeo, sellepärast et need on küll vist need maad, kus see traditsioon ei ole nii juurdunud ju kaugeltki mitte nii tugevasti nagu Eestis. Eestis Lätis, Leedus, Soomes mingil määral ka, aga, aga tänast publikut siin vaadates kõrvalt oli rõõm, et nad tõesti nautisid teda suure koorilaulu ja, ja kui värsket elementi nende kultuurikaardil, ehk et meie jaoks võib-olla jah, on see niivõrd traditsiooniline, me ei oska seda väärtustada. Aga tundub, et see laulupidu on siiski ka missioon, arvestades seda, et iga kord uuel maal ja siis ehk lootes, et sealgi siis juurdub ja see traditsioon edasi kandub. See on küll. See nii jääb nüüd Norrasse, koorid hakkavad ka oma pidu pidama, võib olla küll teisel kujul mitte sellisel kujul, aga, aga kindlasti see siin toimima hakkab. Võiksid veel oma kompleksiga välja ehitada, sest noh, paraku ikkagi staadion, staadion. Aga eks see ole nende probleem. Aga kui nüüd võiks välja tuua selle Põhjamaade Baltikumi kõige eredam elamus, siis milline võiks olla? Esimene moment, mis muidugi meeldib, on see, et laulupeo segakoor on väga hea kvaliteediga ja on olemas tasakaalus balansseeritud, kooriliigi häälet, niisugune tenor paistvas. Väga nõtke oli see laulupeokoor iseenese ja muidugi au ja kiitus lauljatele, kes suutsid nii mitmes keeles siiski need laulud ära õppida ja kas need väga perfektselt, aga siiski ilmselt arusaadavalt esitada. Ja tundub, et see kiitus suurel osal Eesti koorilauljatele, kuna neid oli siin vist küll kõige suuremal arvul esindatud. Ja nii ta on. Nii et kõige arvukam arvukam vägi oli FPS testi eri punktides Võrumaal, Põlvamaal, Valgamaal, Kesk-Eestist põhja Eestilt. Kõikjalt oli meie lauljaid. Nii palju siis laulupeomuljeid Norramaalt, kus kohtusid Põhja- ja Baltimaade segakoorid. Aitäh kõigile, kes seda saadet kuulasid ja segakoorid kohtuvad taas aastal 2000 Leedus. Praegu aga lõpetuseks veel killuke norra rahvamuusikat ja tänase saate seadsid kokku Viivika Ludwig ja Maie Viilup. Kuulmiseni.