Tere õhtust, algas koorimuusikasaade, mis tänavad tugevasti mõjutatud väljas valitsevast suvest sest on ju kaes puhkuste ja sõitude aeg. Ja neilt sõitudelt on ka mitmeid võite kaasa toodud, võimalik, et lisandub veelgi. Ja nii juba suve hakul olid edukad meie noored dirigendid Risto Joost ja Peeter Perens kes jõudsid noorte koorijuhtide konkursil Budapestis kuue parima hulgas finaali. Kusjuures Risto Joost võitis parima alla 25 aastase dirigendi eripreemia ja Peeter Perens eripreemia koday laulu parima tõlgendamise eest. Ja olgu siinkohal ka nimetatud, et Peeter Perens on Tallinna tehnikaülikooli kammerkoori Eesti Panga kammerkoor ja Endla lauluseltsi segakoori dirigent Risto Joost, aga Eesti Muusikaakadeemia tudeng, kes juhatab ka kammerkoorib otseselt musikaales. Sellised sündmused siis leidsid aset juuni alguspäevil, aga nagu juba varem sai öeldud sõitudest ja võitudest Me veelgi järgnevat juttu teeme. Ja selleks puhuks on siin stuudios laua ümberkohad sisse võtnud Tallinna Pedagoogikaülikooli naiskoori dirigendid Linda Gardnaja, Ülleerik koorid, president, varilyn Liivaleht ja koorivanem Karin Käär. Vikerraadio poolt majja ja kõik me osalesime äsjasel üliõpilaskooride festivalil slovakkias. Alles üleeile saabusime ja muljet sellest toredast reisist ja maast on veel sedavõrd värskeid eredad, et alustuseks enne jutu juurde asumist võiksimegi kuulatasid loo slovaki rahvamuusikast ehk sellest, kuidas mängib Travtši küla priimus. Nii on loo nimi. Umbes taolist muusikat võis kuulda slovaki ühe suurema linna Danskopistritsa keskväljakul möödunud nädalalõpu soojadel sumendatel õhtutel, mil peeti seal ka eurofolkloori nime kandvat festivali. Aga mitte sellepärast ei sõitnud meie sinna, vaid hoopiski osalema kohaliku ülikooli poolt korraldatud rahvusvahelisele koorifestivalile. Aga et meil oli piisavalt aega ja võimalusi tutvuda ka maa endaga, siis ehk alustuseks tahaksingi küsida teie muljeid sellest maast loodusest, mägedest, koobastest, kohalikest vaatamisväärsustest. Sest ega enamus meist polnud ju varem slovakkias peatunud, kui siis vaid läbisõidul olnud. Millised siis olid Need põnevamad elamused sealtmaalt kaasa tuua? Meie võtsime seda reisi endale rohkem kui puhkusereisile ja ega me ei läinudki sinna festivalile, et seal võita ja diplom ära tuua ja nii edasi. Ja selle pärast plaanisime kohe seal rohkelt ringi vaadata ja mägedes käia, ujumas käia, koobastes käia. Kliima oli seal ikka hästi kuum, kliima oli seal ja kuum. Ükskord, kui mööda tänavat jalutasime, siis kraad näitas, kraadiklaas näitas 39 kraadi. Aga ja see vist oli rohkem päikse käes. Nii et kui meie mööda tänavat jalutasime, siis me läksime ikka varjupoolsema külje peal. Ja seda rohkem ja raskem oli tegelikult laulda siis ka selles kuumas kliimas. Arvata võib. Kuumas kliimas laulmisega Me oleme harjunud, kaks aastat tagasi olime Kreekas, kus oli veel palavam. Ja seekord nii hull ei olnud, aga ei, laulda võib igal pool, ükskõik, on parem või mitte. Ja aga see Slovakkia loodustama mäed. See loodus oli hästi selline maaliline ja põnev sel Tsiit lagedama eestlase pilgu jaoks vaadatuna ja tegelikult oli ju ka võimalus ronida kõrge mäe tippu ja siis seal külastada koobast, mille nimi teil ehk meeles on. See see kõrge mäe tippu ronimine oli meie jaoks tegelikult suur üllatus, sellepärast meie planeerisime minna tegelikult koopasse. Ja mina, kes ma olen Slovakkiast ainult varem läbi sõitnud, arvasin, et ja koobastes käinud ei ole. Mõtlesin, et see koopa sooviks olla kusagil maapinna lähedal ja siis koopasse minek tähendas nagu maa sügavustesse tungimist, aga tuli välja hoopis selline asi, et koopasse jõuda. Tuli ronida ja ronida hästi kõrgele, ronida tervelt 40 minutit mäkke ja meie hulludes ei teinud seda mitte väikse tempoga. Ja täiesti unustades ära, et mõne tunni pärast oleks pidanud algama välja kuulutatud koori kontsert linna keskväljakul, aga sellest hoolimata see ronimine ikka hakkas pihta. Ja ega siis poole tee pealt tagasi ei tule. Aga siis võib-olla neist elamustest ja sellest, mis seal koopas siis näha oli, see oli ikka täitsa põnev. Ja stalaktiidid ja stalakmiidid on eestlaste jaoks võõrad, et kui meie munamägi on 318 meetrit üle merepinna, siis mõned arvavad, et nad on ka mäge näinud munamäe otsast aga nende mägedega võrrelda ei saa. Nii palju sellest koopast veel, et päris tippu ei läinud selleks, et sinna koopasse jõuda, vaid poole maa peale ja ja, ja sealt näitasid veel sildid edasi, et kahe ja poole tunni pärast on, on mäetipp alles, et noh, mägeme val ei vallutanud seekord. Et midagi peab ka tuleviku peale tuleviku jaoks. Aga tundus küll, et selle maa loodus on küllaltki selline metsik ja hästi-hästi selline. Ütleme niimoodi kultiveerimatavastides loomulikus olekus oli kõik sa seal. Viimasel päeval tegime Slovakkia reisi. Valisime ka täpselt sedasi, et need bussiteed oleksid erinevad. Ühte teed, lähme tagasi, tuleme teist teed pidi, et siis me käisime vahepeal Spiski kindluslossis ja et sinna sinna sõitsime mööda madaldatraid. Ja tagasi tulles siis planeerisime tulla KõrgTatrate äärest, et vaadata ka, millised need välja näevad. Aga, ja õnnetuseks oli sedasi, et vihma 100., nii et me ei näinudki neid mägesid praktiliselt. Rääkimata mägede tippudest. Ja kõik need vihma sisse mattunud. Ja tundub katse, kliima on seal hästi vaheldusrikas, et see võib mõne kilomeetriga piirduda, vihmasadu ja päikesepaistet, see käib hästi niimoodi äkiliselt, kõik seal looduses. Jah, oli küll sedasi, et see mingi üle 100 kilomeetri me vist leidsime ja selle aja jooksul oli paar korda vihma ja paar korda päikest ja. Need mäed ja koopa taga tegelikult ei saa ka mainimata jätta päris põnevat kohta, mida me alles vahetult enne tagasisõitu kogesime ja need olid nad sooja vee termaal basseinid, mis oli ikka päris ennenägematud asjad küll meie jaoks. Jah, termaalveed, basseinid, me otsisime neid tükk aega seal taga, rahvas ikka rääkis, et neid on siin iga natukese aja takka. Et sildid näitavad ja lähme, aga siis meie nagu ei leidnud neid õigeid ülesse ja siis viimase päeva peale jäi sisse termaalveed bassein. Enne küsisime mitme kohaliku käest ja, ja kaardid on kusagil ka kirjas ei olnud. Ja siis, kui me sinna basseini jõudsime, õigemini seal oli neli basseini igasühes erinev, siis mineraalide ja soolasisaldus igasühes erinev temperatuur oli lastebasseine, oli täis täiskasvanutele. Aga terve Mendelejevi tabel peaaegu et igas neis basseinis sees Ja kehakaal on ammu möödas, ei mäletagi enam, mis seal kõik oli. Aga üks bassein oli küll hästi väävlit vist täis, nüüd see värv oli seal Ruska tumedam punane. Hästi huvitav. Ja see võis olla ka rauast, võib olla suures hauas ise tusest. Sade oli põhjasse trepi peal nagu näha tähelasteris rauda, aga võib olla ka väävel. Et ei ole nagu varem näinud lähedalt, et ei tea täpselt, aga huvitav elamus oli see igal juhul. Ja temperatuur oli seal kõige kuumemast, basseinis oli tõenäoliselt 39 kraadi ja sellepärast, et üks bassein oli seal nagu kaheosaline, et kõigepealt näitas silte 34 kuni 39 kraadi. Ja siis sealt edasi läks veel väike, sihuke omaette bassein, kus oli kohe ekstra soe vesi. Toolid olid, istmed olid tehtud ümber basseini, et inimesed saaks istuda ja jalgu kelgutada. Et selliseid asju pole ka tõesti varem kogenud. Nii et selline ta siis on Slovakkia äsja iseseisvunud ja Tšehhimaast lahku löönud, aga paraku ka vist maha jäänum ja arhailise võrreldes Tšehhimaaga, kes seal käinud on. Ja eks seal maal oli tunda ju ka veidi sellist stagna aja hõngu, mis meil juba unustatud, aga ikka, mis aeg-ajalt seal nagu tunda enda ennast andis kas või selles festivali korralduses olete nõus minuga siin? Selle koha pealt küll jah, natuke nõus. Kõigepealt selline asi, et meie materjalid muidugi kadusid selle ära, et alati, kui festivalile minnakse, siis saadetakse ette oma koorisi, viia dirigentide pildid ja plaadid ja nii edasi ja siis hakati meid pommitama sealtpoolt, et, et need asjad pole kohale jõudnud, tähendab mõned asjad nagu ikka on ja mõned asjad ei ole. Palun saatke uuesti ja siis kõik kontserdite ajad nihkusid. Jaa, jaa. Kontserdi ta pikkused olid väga vahelduvad, et kui meie valmistasime ette kolmekümneminutilise kava, siis selgus, et meilt oodatakse ainult ühte laulu ja ja vastupidi, jah, ja kui meie tahtsime teha lühikese Eesti kava, siis teised otsustasid ära laulda oma täispika konkursi kava ja nii et täna väga huvitav oli. Nüüd kasvõi juba jah, siis selle festivali organisatoorse töös on neil palju seal õppida ja avastada ja võib-olla nad tõepoolest avastavad Kiiuldse sellist festivali korraldamist alles selle pärast, ega ei ole ju ka mittekoorilaulu traditsioonidega maa. Ja seda enam hinnatava Maniuse jah, tahtmine ja püüd sellist festivali korraldada, aga jah, meie silmale päris palju harjumatut küll tundus seal. Tegelikult korraldajad oli seal imevähe, nagu ma aru sain, oli kohaliku muusikakateedri nägu, siis õppejõud olid nimeliselt nagu igal pool kirjas, ma sain aru. Aga nii-öelda see organisatoorne külg oli ainult kahe üliõpilase õlul. Olgem ausad, tegelikult ei jõua ju küll, eks ju, kui sul on seal mitu kooria ja sa pead igaühe eest vastutama. Jaa jaa. Osavõtjaid oli kuuelt maalt? Jah, tõepoolest, nii ta oli, põhiliselt olid kõik seal oma reli regioonis oli Slovakkia enda kooritsehhi Poola nii üks kaar Jugoslaaviast, mis kindlasti on nüüd uus nimi, mis ma arvan. Aga nii nad ennast eksponeerisid, siis oli Ukrainast ja meie siis olime nagu kõige kaugemad siis Eestist ja tõepoolest nagu tundsime väikeselt ennast valge varesena seal. Nii et ikkagi küllalt palju on erinevusi meie kultuuris arusaamades kõigest, sest meie vaev alati oleme valmis võib-olla noh, niimoodi festivali või konkursi puhul kindlasti mingisuguses täpsusest, kas siis ajalisest ja igasugustest asjadest, mis on nagu reglement klientidest ja kõikidest asjadest, nii et see tundus meile küll hoopistükkis erinev. Kas nüüd võõras lausa, aga. Oma omamoodi ja veidi kummargil oli ka võib-olla see seik, et tegemist oli tudengikooride festivaliga, aga žüriis istusid küll kõik väga auväärsed ja lugupeetud hallpead, kui nii, et reeglina olid nad väga vanad, nii et ikkagi üle 70 ja kõik ikkagi. Vist üks oli Ukraina. Niisugune žürii liige oli noorem veidikene meie kõikidest nendest maadest, kes nüüd osa võtsid, oli üks žürii liige vähemalt, et väga oluline detail ju tegelikult, et igal maal oli nii-öelda oma eestkostja ju siiski seal žüriis ja välja arvatud muidugi meie ei olnud mitte kedagi, meil aga Slovakkias siis oli kaks V3 missal isegi oli niimoodi. Ja, ja nüüd, kui läheme lähemalt, siis vaadata sest kokku või võttis sealt osa viis naiskoori, neli segakoor ja neli kammerkoori. Ja nagu juba siis öeldud, et kõige rohkem siis nagu neid õigemini hinnati nende poolt omakoores loba ja tsehhi omasid need esikohad kõik omadele, paistis jah niisugune olema, olgugi et meie ei pretendeerinud seekord tõesti, nagu Marilyn ütles mingisugusele kohale, sest meil ei ole väga väike koosseis, 17 inimest ja seal ka teine sopran oli nagu niimoodi uuesti õppinud. Esimene olid esimesed vält, et nagu selline Milekaga tüdrukud olid, vahvad üksus on puhtam esitus, aga muidugi ei saa niukse väikese koosseisuga Nile äkiliselt niisugune väga hästi siiski mitte laulda, seal on juba niuksed. Ansambli küsimused tulevad juba esile ja keskust välja kostab ja kust ei kosta ja nii edasi ja nii edasi. Aga tõesti, ma olen tüdrukutega väga rahul, kes seal tegid, sest ikkagi hõbediplom oli olemas? No vot niimoodi, nii et see osavõtt ja selle tulemus oli tegelikult ju väga hea, sellepärast et hõbemedal võita sellises siiski ma ütleksin ebavõrdses konkursis konkurentsis ja seal oli küllaltki tulemus suured koori väga suured olid ikka üle 40. Ikka ei olnud naiskoor ei olnudki kas oli või ei olnud tõesti, olid neljakümnesed kõik võitjakoor see pudei jovitš, ülikooli naisko oli üle 40 144 või viis, mis ma lugesin seal ja teine koht siis, kes sai akadeemiline tütarlastega Nitro Slovakkia oma koor, täpselt samasugune. Ja selge oli ka see, et võimutses ikka täiesti suur ja võimas slaavi koolkond. Ja küllaltki see omamoodi arusaamine asjadest. Nii et meile mõni asi tundus imelik, kasvõi seal näiteks dirigendi preemia saanud inimene Nadavokovitš Jugoslaaviast pärinevad Redoonias pärast Belkanto jah, vat ongi niimoodi Makedoonia Taanjaga Jugoslaavia teda välja niimoodi hõigati. Ja tema nimi, nagu ma ütlesin, Naadavokovitš tema niisugune poolpaljalt laval olemine ja mis käib meie igasuguste dirigeerimise tehniliste ja arusaamadele täielist vastu vastukarva vahel niimoodi hargitas oma kauneid jalakesi ja ja noh Koorimuusika, euroopalikud põhitõed olid tegelikult ju pea peale pööratud, jah, see oli tõesti niisugune muidugi kaunis dirigent ega midagi ei ole öelda, kuna siin oli missindusega palju tegemist. Siin kohe räägivad nagu siis loomulik, aga dirigent ikkagi ma ei tea, minu jaoks oli kõige parem dirigent, kui seal oli ikkagi üldvõitja banzsapistrikka kammerkoor Chickera Slovakkiast, Stefan Zelinski, kes oli ka võib-olla üks Euroopa riike ja see oli tõesti väga euroopalik ja täiesti tasemel koor, kammerkoor väga niisugune pehme, ühtlase tooni andmisega, kõik rühmad, põrdsed väga, niisugune atraktiivne, lausa nende esinemine oli. Ja, ja kindlasti oli ikka väga atraktiivne ka Pedagoogikaülikooli naiskoori esinemine, sellepärast tõepoolest mõjusimasel äärmiselt huvitavalt ja tundus et saalis publiku ja žürii arvamused võib-olla ei läinud ka alati kokku, sellepärast et saal võttis ju väga soojalt meid vastu ja väga-väga tugev oli see aplaus ja saiu saalis istujudes aru saali reageeringust, vooliku reageeningust, mis oli äärmiselt tähelepanev ja kõik jälgivad. Seljas ja ühelgi teisel koolil neid ei olnud. Varitsesid punamustad, samet, pikad kleidid, aga, aga rahvariideid ei näinud küll ühegi teise koori seljas. Aga võib-olla nüüd vahelduseks lasemegi siis kõlada neil lauludel, mille vida esitas Pedagoogikaülikooli naiskoor, siis sealt Franskaabistritsa ülikooli lavalt. Nõnda kõlas siis Tallinna Pedagoogikaülikooli naiskoorilaul slovakkias spanscopistritsa linnas üliõpilaskooride festivalil ja kindlasti dirigent liida Gardner siia ka oma kommentaare lisada. Ja me laulsime seal kokku kuus laulu, et anda siis on umbes 20 minutiline kava. Schubert tas krossi halleluuja, mis tuli laulda Viinis Schuberti konkursil kohustusliku lauluna, nii samatelise, Verdi laudi alla vertiine sealt sellelt konkursilt pärit, mis oli ka kohustuslik laul. Siis Bretoorsecre marja, mis meil juba ammu kavas kiiremaks klassikalooks mägi ühele lapsele äärmiselt keerukas ester, mäe laul, mis, millel on ka oma ajalugu meie naiskooril. Üks viis-kuus aastat tagasi oli meile kooriühingus vee naislaulu seltsi poolt korraldatud koorilaulude konkurssi võitis ta tol korral esitasime seda nii, et ta on nagu meil nagu ajalooline luu ja võiks siia vahele ka mainida seda, et vähemalt sellel festivalil sellel konkursil küll taolise helikeelega laule ei kohanud, nii et see oli lausa lausa selline uunikum, küll tundus selles repertuaaris seal nende vähendatud kolmkõlade peale annab päris rapsida siis laul fiknees Amikusse ideelisse on siis Tallinna konkursi kohustuslik lugu, lugu džiig, niimoodi tants tegelikult niisugune väga tore laul. Ja nii, et nagu siis päritud jah, nagu ma ütlesin, Tallinna konkursilt spirituaal raid särjat on meil ka nagu kaasa toodud siis Suberti konkursilt seal kaks kohustuslikest lugudest, nii et vot selline oli siis kava, mis me seal konkursil laulsime, aga kuidas dirigent ja ei rahul rahule siis koori poolt laulda kui seal. Ja ma ütlen, ma jäin selle koosseisukohta tõesti väga kenasti sellel täiesti korralik laulmine. Niimoodi noh, ma ütlen, Ali igasugu asju oli selles mõttes, et ta oli suhteliselt, väga puhas, seda ma ütlen, aga no niisuguseid ebatasane paelused häälerühmade vahel ja nii nii mõndagi. Üks väikene apsakas juhtus ka seal hommikuses kogemata ja ja jaanis, aga üldiselt normaalne ja üks, mis selge, et vähemalt saalil oli küll väga huvitav kuulata, jälgida naiskoorilaulu see oli, see oli kohe täiesti tajutav ja tegelikult võib-olla isegi mitte niivõrd sellele konkursi kontserdil, kuivõrd järgmisel päeval kui koor andis sealsamas saalis kontserdil esitas popurrii kodulauludest ja, ja siis oli küll ühel hetkel täiesti saalis tajutav see eriline, eriline pinge, millega kuulajad seda vastu võtsid ja ilmselt ka dirigendile siis nii-öelda seljaga tunne. Ja täpselt nii ta oligi. Ma tundsin seda vaikust, sest ennem ikka rabistasid seal kui teised laulsid teised koorid, aga siis oli tõesti augud vaikus ja siis ma mõtlesin, et ohoh et mis see siis nüüd olgu, aga ju siis neile see niisugused kaunid eesti laulud, milleks siis olid, naissaab mu kodu siis interi kodulaulja Ta lendab mesipuu poole, peaks Ärapiku autor Need, nagu jah tegemises buketiks auri Niilo klaveril saatis ja nagu need siis need vahemängut pani niimoodi ise omamoodi natukese ja siis tegime niisuguse buketi sellest, nii et tõesti need läksid peale, sest praod tulid pärast ja ja noh, väga kena vastavat ja see oli kummaline kogeda, kuna need on tõesti nii-öelda meie eesti kodulaulud ja võis ehk eeldada, et sealsele seltskonnale jäävad need päris kaugeks ja võõraks, nii oma helikeelelt kui oma mõttelt päris keelelt ju nii või teisiti ja, ja klaverisaade toetamas, lisades natuke sellist kaasaegsemat hõngu sellele üldse sellele tervele kontserdile, nii et, et see oli päris päris selline varane kogemus sellelt kontserdilt küll. Jah, seda tõesti oli hea meel näha, nagu alguses juh oli nalja hüüdnud, et 10 minutit ja eestlane nagu korralik inimesed ikka, mõtlesid, et tulebki minutit laulda, eks, ja, ja aga täiesti ma juba alguses ehmatasin, esimene koor laulab ja laulab esitades täiesti perfektselt, eelmise kaeva konkursiga täiesti perfektselt jaamaga kava, ta ikka. Ave Maria ja väga tõsiseltvõetavad asjad tulid sinna otsa selle kontserdi peale, nii et ma ei tea, mina mõtlesin küll, et nüüd tuleks ikkagi oma kodumaad nagu esindada selles mõttes kodulauludega just, aga huvitav, kas siis mujal või vähemalt neis maades, kes seal festivalil kohal olid, sellist kergemat koorilaulu Sandreiduta või ei harrastata? Ei, küllap ikka on, sest seal selle platsi kontserdi Nad laulsid ju väga niisugused atraktiivselt oma rahvalikke laule, aga ju siis nad said aru sellest kontserdist niimoodi, et tuleb ikkagi laulda neid juba lauldud laule, aitäh veelkord, äkki tuleb paremini ja nii edasi ülikooli aula Akadeemilisusega mõjust siis ka ja tekitas tõepoolest sellise hästi akadeemilise õhkkonna. Jah, tegelikult mõni koor laulis, seal ka ju ütleme, kaasaegseid poplugusid või õigemini nende töötlusi. Oli siis, kui nad olid isekeskis hoopis kuskil mujal, aga mitte vist tublid. See oli ikka samal valimiste õhtul oli ka Chistanzandajali koor tegija täiesti tehtav. Ja siis üks naiskoor tegi Karin, räägi sina, mis filmist see oli? See oli see vupi Gold. Berg hääldan valesti, nunnad hoos ja kus seal filmis on, nii et Goldberg paneb nunnad laulma. Seda lugu aga konkursil sel festivalil laulsid naiskoor Vi näskorlamise. Seda ja, ja olen näinud seda film oli, oli väga mage vaadata, neid, nad küll näitasid jalga ja pikad lõigud pikad seelikud, lehikud külje peal, aga no nende jaoks tundus, et see on huvitav ja teised tõenäoliselt vist ei olnud seda filmi näinud, aga vaatasin küll, et noh, oleks võinud paremini teha. Ma ei tea, kas meie paremini oleks teinud, aga tegelikult oli tore, et inimesed laulsid teistsuguseid laule ka kui mitte ainult Ave, Maria ja, ja nii edasi. Ja mis Kraasid küll sealt saali lavalt küll paraku jäidki kõlama ainult. Ja seda enam, et tegu oli ju tudengikooride festivalil juba huvitav seik oli ka see, et lõppkontserdil kõigepealt sammus lavale ka hästi-hästi varadest ja auväärsetest hallpeadest koosnev meeskoor mis oli päris selline unikaalne nähtus. Mina sain aru, et ta on nagu külaliskoor või tähendab kutsutud koor sinna spetsiaalselt, aga ma nüüd ei saanud aru, mispärast. Ega seda vist ei avanenud seal kui ta. Ma lugesin, selles bukletis on, tegelikult oli nii, et Bojan oli see koori nimi Ukrainast, Uskoradist ja see on kaegu ülikoolikoor ja seal laulavad professorid ja töötajad. Nii et rektorina välja vist oli niimoodi isegi kirjutatud, keskmine vanus oli tugev, 70 küll oli, pluss veel jah, et kolm meest oli alla 60 kuule, maganud siia jutu vahele ka jälle veidi naiskoorilaulu ja mis laul siis kõlab ja mis sellega seostub sellelt reisilt? See laul on peal kirjannektsema reisija ja ja see on nagu vist toredaks traditsiooniks juba saanud, et laulda nii väljaspool konkursilt kontserdi. Nüüd slovakkias laulsime seda harmanetška koopas ja ka Spiski raadikindluslossi kabelis. Ja kui me käisime nüüd sügisel Viinis, siis ka inter interbrüli krattides kõlas seal sama laul, nüüd tõesti sellised põnevad mälestused siis selle lauluga seostuvad nii, aga praegu kõlab ta siis koorihelikandjalt. Kõlas laul, mille pealkiri oleks eesti keeles enda ja Mariat ja selle Danskopistritsas toimunud koorifestivali juurde. Juut kuulus ka selline huvitav sündmus küll, vähemalt meie jaoks nagu missivõistlus. Jah, kuna tegu oli üliõpilaskaardifestivaliga ja deegoli noorte inimestega, siis jah, esmakordne kogemus konkursil või festivalil olla sellisel üritusel nagu missivalimised väga ilmekad ja vaimukad ja, ja see põhimõte oli selles, iga koor pani välja väekandidaadil kes pidi ka midagi esitama laval publikule, kes laulis, kes tegi pantomiimi kestantsist, võimendis, riiulit, mis ka kõik, aga tihti seal. Ja paistis, et kohe kahes voorus peetud peetud missivalimised olid ikka päris põhjalikult ette valmistatud nii kandidaatide poolt kui ka korraldajate poolt ja, ja, ja väga vaimukas oli, vaatamata sellele, et nagunii olid ekstele rohkem slovaki keeles. Ega inglisekeelset tõlget vist ei olnud, aga aru sai ja väga lõbus oli seal viibida seal koha peal saalis. Me ju nägime kõik pärast finaalpäeval finaalkontserdil, kui kuulutati välja esikohad, kes siis põhimissikandidaati siis midi sellise tiitli võitis. Me nägime Nii et see oli huvitav idee seal kohapealsetel korraldajata, siis rikastada koorifestivalil iludusvõistlusega meil ilmselt siin vist küll jah, selline asi nagu läbi ei läheks. Ja mõte liigub selles suunas, et jah, tõepoolest ülejärgmisel aastal toimub sealsamas Branskopistrid saa linnas siis juba seekord 10. Ta on üliõpilaskooride festival, et mida nüüd võiks soovitada eesti kooridele üliõpilaskooridele, kes praegu juhtuksid seda saadet kuulama, et et mida siis nagu kõrva taha panna, kui minna sellisele maale nägu Slovakkia esindama Eestit koorifestivalile. Mida panna ja mida see on raske küsimus? Ega teisteks ei tee. Me oleme eestlased, see on nüüd selge ja meil on oma tõekspidamised, meil on oma traditsioonid, koorilaulus nagu lääne poole kipuvad ikkagi rohkem. Aga see on ikkagi rohkem niisugune. Mingi teine hõng on seal sellel asjal. Nii et ei minna, võib kindlasti, sest see on huvitav, omamoodi nägemus sellest kõigepealt muidugi on materiaalne asi nagu odav, kõik on ära makstud, kinni söök ja majutus. Loomulikult. Aga mis ma soovitaksin võib-olla et kui minna, see on nii nagu öeldakse, võitma, siis tulevad tegemaksimon ära tegema. Ma hakkasin, mis sest siis? See on nagu, nagu oled sunnitud, nagu öeldakse, kohale tulema. Kui on niisugune kahe vaheline natuke midagi juhtub, siis kohta ei tule ja vist ka maksimum koosseistaks maksimum kui arvulise arvuliselt kindlasti väike kollektiiv seal ei mängi. Eriti muidugi naiskord, aga, aga eks ta muidugi ole ka tegelikult ikka naiskoor, kõlab paremini suure kollektiivina kui niisuguse kammer koorile. Aga ei, kindlasti mitte. Kõik see oli tore tegelikult sest see üks kaunimaid sõita sest linde ja ja, ja nagu öeldud, käia võib ju igal pool ja iga käik, ükskõik milline ta on, ta annab hea kogemuse. Ja ma arvan, ka kooril on edaspidi tunduvalt julgem ükskõik kuhu. Ükskõik millise publiku ette astuda, nüüd omandades ka sellise sellise festivalikogemuse ja kogeda ka seda, et on võimalik ennast siis tõesti maksma panna kasti sellistes teistmoodi oludes teistmoodi kontekstis, kui me siiani oleme harjunud. Mitte selles jah, läänekoorikultuuris, vaid hoopis väga-väga seal ida pool toimimas. Nii et Pedagoogikaülikooli naiskoor sai selle ülesandega hiilgavalt hakkama ja väga väärikalt esindas Eestit ja tema koorilaulukultuuri, see oli selge ja kindel. Aga see reis sõitanud selja taga, aga vaevalt et Pedagoogikaülikooli naiskoor nüüd suveks puhkama jääb või mis need üldse see juuli august ja kõik edasi nüüd koorile kaasa toob? Ei, eks need üritused hakkavadki nüüd otsa saama. Kui saade läheb nüüd reedel eetrisse siis meie juba sel ajal oleme tegelikult Muhu saarel jalgrattamatkal. Suvine jalgrattamatk on nüüd meie viimase aja üks traditsioonidest mitu korda seda korraldatud siiamaani on siis Muhu saare matk on meil 400-l ja oleme käinud siis Hiiumaal Vormsid ja Kihnu saarel. Kas seal lauldakse ka neil reisida? Ikka aga seal ei ole nagu rõhk koorilaulul. Pigem Row seltskonna lauludel seltskonnalaulud ja õhtul lõkke ääres ja. Oma lõbuks rohkem dirigente millegipärast kaasa ei tule. Seekord mitte, järgmine kord, küll seekord on kiire. Nonii. Ja siis tuleb sügis, algab uus hooaeg ja kindlasti ka uued lauljad leiavad tee teie naiskoori ridades, see on ju üliõpilaskoorida üks omapärasid. Et laurete koos seisan vahetumas aastatega, mida dirigent sellelt sellest arvab? Ja see on loomulik, nii ta peabki olema. Jälle uued ja ja siis alguses tükk aega läheb, kui vormi saada. Aga ehk siis lihtsamale tuleb alustada järjest kaugem, kahe paremini püsida, laulda ja, ja ka muidugi vana koosseis, kes kõrval on see niisugused vastutusrikkamad asjad saab ikkagi ära teha. Ei ole midagi. Nii et nii ta käib, üliõpilaskoorides kasin paratamatult on kogu aeg pidevalt uueneb jälle uus ja mitte kunagi ei vanane igavesti noor kool igavesti noor, et uus hooaeg, uued plaanid ta endaga kaasa toob, aga selge see, et praegu veel suvi kestab ja mida muudkui suur aitäh Teile Tallinna Pedagoogikaülikooli naiskoor ja Linda Gardnasele toreda sõidu eest. Ja nii nagu selle lõppedes dirigent ütles, et see oli kooriks ilusam ja meie meeldejäävam reis. Loodame, et see jää ja viimaseks ja tänase saate lõpuks jääb kõlama nimilaul koorihelikandjalt.